3-20-571/30 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-20-571

Otsuse kuupäev

13.01.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

N.R. Energy Osaühingu kaebus Tapa Vallavalitsuse

06.03.2020. a ja 03.04.2020. a projekteerimistingimuste

tagastamise otsuste tühistamiseks või õigusvastaseks

tunnistamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama

projekteerimistingimuste väljastamise menetlust

Menetlusosalised

Kaebaja – N.R. Energy Osaühing, esindaja vandeadvokaat

Piret Kergandberg

Vastustaja – Tapa vald, esindaja Margit Halop

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.R. Energy Osaühingu kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

14.02.2022

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-20-571

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.R. Energy Osaühing (edaspidi ka kaebaja) esitas 12.02.2020 Tapa vallale (edaspidi ka

vastustaja) projekteerimistingimuste taotluse (I kd, tl 8–12) ühendustorustiku ja tarbijate

liitumistorustike projekteerimiseks, et liita kaugküttevõrku Tapa linnas aadressil Pikk tn 1 asuv

kiriku koguduse maja, aadressil Pikk tn 3 asuv ärihoone ning aadressil Jaama tn 1 asuv Grossi

Toidukaubad kauplus.

2. Tapa Vallavalitsus tagastas 06.03.2020. a kirjaga nr 7-6/20/541-1 (I kd, tl 27–27p)

N.R. Energy Osaühingu 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotluse ehitusseadustiku

(EhS) § 30 alusel põhjusel, et projekteerimistingimuste väljastamine taotluses soovitud viisil ei

ole võimalik. Kirjas on toodud kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.

Taotluses välja pakutud lahendus on vastuolus Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud

ümberkujundamise projektiga. Tapa kesklinnas aastatel 2017–2018 teostatud suurte

ehitustööde käigus

oleks olnud otstarbekas rajada kõik kommunikatsioonid, sh

kaugküttetorustikud, kuid võrguettevõtja ega aadressil Jaama tn 1 asuva kinnistu omanik ei

ilmutanud tol hetkel vastavat huvi. N.R. Energy Osaühing ei ole esitanud Tapa Vallavalitsusele

kaugküttesüsteemide arendamise kava, mis tuleb esitada iga aasta 1. juuniks ning mis peab

käsitama järgmist 3 aastat (Tapa Vallavolikogu 31.01.2013. a määruse nr 79

„Kaugküttepiirkonna määramine“ (määrus nr 79) § 13). Tapa Vallavalitsus palus N.R. Energy

Osaühingul esitada kirjalik kinnitus selle kohta, et võimalike uute tarbijate liitumine Tapa linna

kaugküttevõrguga ei sea ohtu seniste tarbijate varustuskindlust.

3. N.R. Energy Osaühing esitas Tapa vallale 13.03.2020 projekteerimistingimuste taotluse

(II kd, tl 19–23) ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, et liita

kaugküttevõrku Tapa linnas aadressidel E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9 ja 1. Mai pst 28 asuvad

eramud ning aadressil 1. Mai pst 30 asuv kortermaja.

4. N.R. Energy Osaühing esitas 27.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsuse nr 7-6/20/541-1 või juhul, kui kohus leiab,

et tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, teha kindlaks selle õigusvastasus; ning kohustada

Tapa valda jätkama vaidlusaluste projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi

nr 3-20-571).

5. Tapa Vallavalitsus tagastas 03.04.2020 N.R. Energy Osaühingu 13.03.2020. a

projekteerimistingimuste taotluse seda läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise kohta

saadeti kaebajale Ehitisregistrist teade (II kd, tl 24), milles on toodud järgmised põhjendused.

E. Vilde tn 15 elamu ümberehitamiseks ei ole esitatud ehitusteatist ja ehitusprojekti. Lembitu

pst 9 elamu püstitamiseks on väljastatud ehitusluba, aga elamu küttesüsteem on projektis õhk-

vesi soojuspump. 1. Mai pst 30 elamu küttesüsteemi muutmiseks ei ole esitatud ehitusteatist ja

ehitusprojekti. 1. Mai pst 28 elamu ümberehitamiseks ei ole esitatud ehitusprojekti ja

loataotlust.

6. Halduskohus võttis 16.04.2020. a määrusega menetlusse N.R. Energy Osaühingu kaebuse

Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsuse nr 7-6/20/541-1 tühistamiseks või alternatiivselt selle

õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste

väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-571).

7. N.R. Energy Osaühing esitas Tartu Halduskohtule 04.05.2020 kaebuse Tapa

Vallavalitsuse 03.04.2020. a otsuse (13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse

tagastamine) tühistamiseks või juhul, kui kohus leiab, et tegemist on menetlust lõpetava

toiminguga, selle õigusvastasuse kindlaks tegemiseks, ning Tapa valla kohustamiseks jätkama

vaidlusaluste projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-822).

3-20-571

8. Tapa vald esitas 18.05.2020 vastuse kaebusele haldusasjas nr 3-20-571.

9. Halduskohus võttis 09.06.2020. a määrusega menetlusse N.R. Energy Osaühingu kaebuse

Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a projekteerimistingimuste tagastamise otsuse tühistamiseks

või

õigusvastaseks

tunnistamiseks

ning

Tapa

valla

kohustamiseks

jätkama

projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-822). Sama määrusega liitis

kohus haldusasjad nr 3-20-571 ja nr 3-20-822 ühte menetlusse, jättes asja numbriks 3-20-571;

jättis rahuldamata kaebaja 15.04.2020 ja 04.05.2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotlused ning

määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks 16.12.2020.

10. Tapa vald esitas 20.07.2020 vastuse kaebusele endises haldusasjas nr 3-20-822.

11. Kohus tühistas 08.12.2020. a määrusega asjas määratud kohtuistungi aja, lähtudes

vastustaja 07.12.2020. a taotluses toodud asjaoludest ning sellest, et istungit taotlenud pool

loobus istungi korraldamise soovist.

12. Halduskohus jättis 23.11.2021. a määrusega rahuldamata vastustaja alternatiivselt esitatud

taotlused asja menetluse peatamiseks lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-20-1313 ja

menetluse lõpetamiseks ning kaebaja taotluse asja liitmiseks haldusasjadega nr 3-20-1862 ja

nr 3-20-1864. Sama määrusega otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning

andis pooltele tähtajad täiendavate dokumentide esitamiseks.

13. Vastustaja esitas kohtule 09.12.2021 vastused kohtu 23.11.2021. a määruses esitatud

küsimustele.

14. Kaebaja esitas 09.12.2021 kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse ning

16.12.2021 oma vastuväited vastustaja 09.12.2021. a seisukohtadele.

15. Vastustaja esitas 16.12.2021 vastuväited kaebaja esitatud menetluskulude väljamõistmise

taotlusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. N.R. Energy Osaühing palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus

16.1. Vastutaja 06.03.2020. a otsus on haldusakt, kuna sellega on sisuliselt otsustatud

haldusakti andmisest keeldumine. Vastustaja on hinnanud kaugküttetorustiku rajamise

perspektiivi ja põhjendanud edasisest menetlusest keeldumist sisuliste argumentidega (nt

torustiku ehitamise mõju kaalumine Tapa kesklinna ümberkujundamise projektile;

varustuskindluse ohule viitamine; liitujatele ja kaebajale etteheidete tegemine plaanidest

teavitamata ja koostöö tegemata jätmisega seoses jne). Täidetud ei olnud EhS §-st 30 tulenev

ilmselge võimatuse tingimus. Tagastamiseks oleks pidanud taotluse puhul esinema ilmselged

ja formaalsed vead, mille tõttu ei saa projekteerimistingimusi anda.

16.2. Kaugküttevõrgu haldamine ja arendamine on kaebaja kui võrguettevõtja, mitte

vastustaja kohustus ja pädevuses (kaugkütteseaduse (KKütS) § 10 lg 1, § 14 lg 3, määruse nr 79

§ 13 lg 1). Kaugküttetorustiku ehitamiseks sõlmib võrguettevõtja liitujaga eraõigusliku

liitumislepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu jm kokkulepped. Kohaliku

omavalitsuse ülesanne on väljastada projekteerimistingimused, kui lepingupoolte tegevus

vastab seadusele. Samuti on kohaliku omavalitsuse ülesanne määrata kaugküttepiirkond.

Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistud asuvad Tapa kaugküttepiirkonnas. Kohaliku

omavalitsuse pädevuses ega ülesandeks ei ole ehitusettevõtja määramine, kahe eraõigusliku

isiku vahelise tasu määramine ega ka nendevahelisi omandisuhteid puudutavate kokkulepete

tegemine. Nii Grossi toidupoe, kogudusehoone kui ka ärihoone puhul on liitumist oodatud juba

vähemalt üle 4 aasta.

3-20-571

16.3. Projekteerimistingimuste taotluses on valitud sobiv lahendus ja see ei ohusta mingil

viisil varustuskindlust ega kvaliteeti. Liitumistorustiku ehitamine ei ole vastuolus Tapa

kesklinna ümberkujundamise projektiga ning on võimalik maa all suletud meetodil ilma Tapa

kesklinnas sõiduteede katet lõhkumata. Kaebaja oli valmis katma kõik liitumise ja ehitamisega

seotud kulud. Kokku oleks saanud leppida ka võimalike kahjude korvamises, kui vastustaja

oleks täitnud ärakuulamiskohustust. Kaebaja esitas Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistuid

puudutava projekteerimistingimuste taotluse juba ka 11.09.2018. Seega teadis vastustaja juba

2018. aastal nende kolme objekti huvist kaugküttevõrguga liituda. Liitujatel puudus kohustus

anda kaugküttega liitumise soovist teada juba enne 2014. aastat, kui kinnitati Tapa linna

kaugküttepiirkonna

soojusmajanduse

arengukava.

Samuti

tuleb

liitumiseks

esitada

sooviavaldus võrguettevõtjale (KKütS § 10 lg 1), mitte kohalikule omavalitsusele.

16.4. Kaebajal ei olnud kohustust esitada vastustajale määruse nr 79 §-s 13 nimetatud

kaugküttesüsteemide kava. Selles sättes nimetatud nõue puudutab ainult soojustrasse. Oleks

ebaloogiline, kui võrguettevõtja peaks ennustama ette igat liitumist järgmise kolme aasta

jooksul. Kõnealuse kava esitamata jätmine ei ole ka aluseks EhS § 30 rakendamiseks. Tapa

Vallavalitsusel on olnud pidev ja väga hea ülevaade kaebaja kui võrguettevõtja muredest,

töödest ja plaanidest.

16.5. Varustuskindluse tuvastamine on võrguettevõtja, mitte kohaliku omavalitsuse kohustus

(KKütS § 10 lg 1), ning seadusest vastava kinnituse esitamise kohustust ei tulene. Samuti

puudub vallal õiguslik alus n-ö projekteerimistingimuste väljastamisega kaubelda või määrata

projekti rahastaja, ehitaja, liitumistasu ja omanikud.

16.6. Vastustaja käitumine on vastuoluline ja valikuline, kuna teisi kinnistuid puudutavas osas

on projekteerimistingimusi väljastatud. Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust.

16.7. Kaebaja poolt pakutud liitumislahendused lähtuvad tarbimise ja trassi hüdraulikast.

Ainult võrguettevõtja omab informatsiooni, millise magistraali külge on võimalik uut tarbimist

liita, et võrgu terviku hüdraulika annaks välja ja tarbijad ei kannataks.

13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotlus

16.8. 03.04.2020. a otsus on haldusakt, kuna vastustaja vaatas projekteerimistingimuste

taotluse sisuliselt läbi, mida kinnitab kas või taotluse lahendamise aeg.

16.9. Projekteerimistingimuste väljastamine ei olnud ilmselgelt võimatu. Argument, et

projekteerimistingimuste taotlus oli esitatud ennatlikult, kuna enne tulnuks esitada hoonesisese

ümberehitamise ehitusteatis ja ehitusprojekt, ei saa olla aluseks EhS § 30 kohaldamisel. Ükski

õigusakt ei keela torustiku projekteerimistingimuste taotluse esitamist enne hoonesisese

ehitusteatise esitamist. Loogiline järjekord on selline, et enne taotletakse torustiku

projekteerimistingimused

ning

alles

hiljem

tegeletakse

hoonesiseste

küsimustega.

Projekteerimistingimused sätestavad üldised alused kaugküttetorustiku projekteerimiseks ja

alles nende saamisel hakatakse koostama trassi projekti. On arusaamatu, miks peaksid

liitumistaotluse esitanud isikud jätma liitumisvõimaluse kasutamata. Taotluse esitamine on

selge liitumishuvi väljenduseks.

Üldist

16.10. Vastustaja ei proovinud kokku leppimist vajavaid asjaolusid kaebajaga läbi rääkida

projekteerimistingimuste menetluste käigus ega ole esitanud kohtule ratsionaalseid põhjendusi,

miks seda ei üritatud.

16.11. Vastustaja poolt pärast vaidlusaluseid otsuseid esitatud põhjendused tuleb jätta asja

lahendamisel tähelepanuta ning hinnata vaidlusaluste otsuste õiguspärasust, lähtudes ainuüksi

viimastes esitatud põhjendustest.

3-20-571

17. Tapa vald ei pea kaebust põhjendatuks ning palub selle jätta järgmistel põhjustel

rahuldamata.

12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus

17.1. Projekteerimistingimuste tagastamine ei ole haldusakt, vaid tegemist on kohaliku

omavalitsuse tegevusega ehk toiminguga HMS § 106 lg 1 mõistes. Vastustaja selgitas oma

06.03.2020. a kirjas enne projekteerimistingimuste väljaandmist lahendamist vajavaid

asjaolusid, ilma milleta ei ole tingimuste väljaandmine võimalik. Kaebajale on olnud nimetatud

selgitused arusaadavad, sest ta on pärast seda avaldanud soovi kohtumiseks. Kaebajal säilis

vabadus esitada projekteerimistingimuste taotlus, arvestades eelneva taotluse tagastamise

põhjuseid.

17.2. Soojustrassi ei ole võimalik rajada kaebaja soovitud asukohta. Vastustaja on seda

kaebajale selgitanud ning esitanud trassi rajamise võimalikud asukohad koos põhjendustega.

-

Pikk tn 1 kinnistul asuvasse kogudusehoonesse ehitatava tarbijapaigaldise saab ühendada

kaugküttevõrguga kinnistusiseselt, kuna ühendustorustik on kinnistul olemas.

-

OG Elektra AS Tapa kaubanduskeskuse hoonesse ehitatava tarbijapaigaldise ühendamine

linna kaugküttevõrguga on kõige otstarbekam teostada mööda Kesk tänavat. Seejuures

ühendamine linna kaugküttevõrguga võiks toimuda Kesk ja Turu ristmikul. Niisugune variant

annab võimaluse ka hoonete Kesk 3 ja Jaama tn 4 ühendamiseks linna kaugküttevõrguga.

Samuti tuleb kinni pidada põhimõttest, et magistraal- ja jaotustorustikud asuvad avalikul maal

ning tarbijatorustikud võivad kulgeda erakinnistutel.

-

Pikk tn 3 kinnistu ühendamiseks on kaebaja pakkunud välja lahenduse, mis hõlmab Kivilo

tänavat ja Pikk tn 2a parklat. Kivilo tänav ja Pikk tn 2a parkla on rajatud 2017–2018 Euroopa

Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditega ning garantiiperiood objektidel on 5 aastat. Seega on

Tapa Vallavolikogu määruse nr 44 kohaselt välistatud Pikk tn 2a parklal ja Kivilo tänaval

garantiiperioodil igasugused kaevetööd. Lisaks on Pika tänava ja Pikk tn 2a parkla all palju

erinevaid kommunikatsioone. Kivilo tänaval on võimalik rajada torustik tänava all ainult

suletud meetodil, kuid peab arvestama asjaoluga, et juhul, kui tänavakatend saab kannatada,

tuleb tänav taastada kogu laiuses ja pikkuses lõigul Rohelise ja Pika tänavate vahel.

Taastamistööde ulatus ja finantseerimine peavad olema eelnevalt kokku lepitud.

17.3. Linnalises keskkonnas tuleb kohalikul omavalitsusel kui pädeval asutusel leida kõige

otstarbekam lahendus rajatise projekteerimiseks. Kaebaja ei saa otsustada trassi asukohta ega

nõuda selle rajamisvõimalust tema poolt otsustatud marsruuti pidi. Projekteerimisel tuleb kinni

pidada põhimõttest, et magistraal- ja jaotustorustikud asuvad avalikul maal ning

tarbijatorustikud võivad kulgeda erakinnistutel. See annab võimaluse rohkemate uute liitujate

ühendamiseks kaugküttevõrguga ühe torustiku rajamise tulemusel. Kaebaja soovib torustikud

rajada põhiosas eraisikutele kuuluvatele kinnistutele, mis ei ole põhjendatud, sest eraisikutega

tuleb saavutada torustiku talumiseks servituudi seadmise kokkulepped.

17.4. Lisaks rajatise asukohale tuleb täpsustada rajatava trassi ehitamise finantseerimise ja

trassi omandi küsimus. Kaebaja kasutab Tapa vallale kuuluvaid soojustrasse rendilepingu

alusel, kuid samas on osa Tapa linnas asuvaid soojustrasse ka kaebaja omandis. Vältimaks

edaspidiseid segadusi omandi küsimustes (mis on juba tekkinud), peavad eelnimetatud asjaolud

enne uue soojustrassi rajamist olema läbi räägitud ja fikseeritud.

17.5. Kaebaja poolt 14.05.2020 kohtumenetluses esitatud ülevaade ei asenda määruse nr 79

§-s 13 nimetatud kava ega plaani. Kava peab sisaldama kokkuvõtet tehtud töödest ja

investeeringutest;

planeeritavaid

tegevusi

ja

investeeringuid,

mis

hõlmavad

soojatootmisvahendeid, sh katlamaja, kütusemahuteid/hoidlaid ja võrke (soojustorustikke).

3-20-571

13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotlus

17.6. Vastustaja 03.04.2020. a otsus ei ole haldusakt, vaid toiming.

17.7. E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistutel asuvate hoonete

puhul on tegemist suurema kui 60 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga elamutega, mille

küttesüsteemi muutmiseks on vaja ehitusprojekti ja esitada ehitisteatis. Kohalik omavalitsus

peab lähtuma otstarbekuse põhimõttest. Kui liitumistorustike väljaehitamisel ei teki tegelikku

liitumist ja tarbimist, tekivad reserveeritud võimsused, mis jäävad kauaks kasutuseta seisma

ega anna võimalust uute tegelike tarbijate liitumiseks kaugküttevõrguga. Kui kohalik

omavalitsus väljastab taotlejale projekteerimistingimused, tekitab see taotlejal õigustatud

ootuse ka torustike projekteerimiseks ja rajamiseks (ehitusloa väljastamiseks).

17.8. Kaebaja soovib rajada 1. Mai pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistutele torustiku läbi kahe

kinnistu Vilde tänavalt. 1. Mai puiestee all on juba kaugküttetorustik olemas, mille kaudu on

samal tänaval paiknevate elamute ühendamine oluliselt lihtsam ja odavam.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus võtab esmalt seisukoha vaidlustatud Tapa valla tegevuse õigusliku olemuse osas (I),

esitab seejärel ülevaatlikult projekteerimistingimuste taotluse tagastamise õiguspärasuse

eeldused (II), hindab Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a otsuste õiguspärasust

(III, IV, V) ning jaotab viimasena menetluskulud (VI).

I

19. Kohus

leiab,

et

Tapa

Vallavalitsuse

06.03.2020.

a

ja

03.04.2020.

a

projekteerimistingimuste tagastamise otsuste (I kd, tl 27–27p; II kd, tl 24) näol on tegemist

haldusaktidega.

20. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel

avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt.

21. Vastustaja on tuginenud projekteerimistingimuste taotluste läbi vaatamata jätmisel

EhS §-le 30. Kuigi 03.04.2020 kaebajale edastatud teates ei ole sellele sättele viidatud, on

vastustaja tuginemine EhS §-le 30 ka 03.04.2020. a kirjaga projekteerimistingimuste taotluse

tagastamisel vastustaja hilisematest seisukohtadest selgelt järeldatav. Selliselt on oma

04.05.2020. a kaebuses (II kd, tl 15–17p) mõistnud vastustaja tegevust ka kaebaja.

22. EhS § 30 sätestab järgmist: „Pädev asutus kontrollib projekteerimistingimuste taotluse

saamisel selle nõuetele vastavust. Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu,

jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Eelkõige

tagastatakse taotlus läbi vaatamata, kui ei esine EhS § 26 lõikes 1 või § 27 lõikes 1 sätestatud

alust.“ EhS § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku

hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS § 27 lg 1 näeb ette projekteerimistingimuste

väljastamise võimaluse erandjuhtudel ka siis, kui detailplaneering on olemas.

23. Kaebaja leiab, et vastustaja vaatas tema projekteerimistingimuste taotlused sisuliselt läbi

ning otsustas haldusaktide andmisest keeldumise. Projekteerimistingimuste andmisest

keeldumise alused on loetletud EhS §-s 32. Selle sätte kohaselt keeldub pädev asutus

projekteerimistingimuste andmisest, kui 1) on algatatud planeering ja sellega seoses on

kehtestatud ajutine ehituskeeld; 2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule;

3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele;

3-20-571

4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele

avalik-õiguslikele kitsendustele; 5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib

ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi; 6) EhS § 31 lg 4 p-s 1 nimetatud asutus on jätnud

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik;

7) projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju,

mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 8) projekteerimistingimuste taotlemisel

on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise

otsustamist, või 9) projekteerimistingimusi soovitakse anda lisaks riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringule. Praegusel juhul jagunevad vastustaja välja toodud põhjused

projekteerimistingimuste taotluste läbi vaatamata jätmisel ennekõike kaheks: soojustorustiku

asukoha mitteotstarbekus ning asjaolu, et hoonete küttesüsteemi muutmiseks ehk hoonete

ümberehitamiseks ei olnud väljastatud lube. Lisaks eeltoodule viitas vastustaja 06.03.2020. a

kirjas vajadusele leppida kokku, kes rahastab ehitamise, kes ehitab ja kellele ehitatavad

kaugküttetorustikud kuuluvad, samuti vajadusele arutada läbi liitumistasuga seotud küsimused.

Need asjaolud, millele vastustaja on tuginenud, ei mahutu kohtu hinnangul EhS §-s 32 toodud

aluste alla.

24. Tartu Ringkonnakohus selgitas oma 12.11.2020. a otsuses haldusasjas nr 3-19-1361, et

tulenevalt EhS §-st 30 ei järgne projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmisele

enam menetlustoiminguid, s.t sellega projekteerimistingimuste andmise menetlus lõpeb. Seega

ei ole pärast projekteerimistingimuste läbi vaatamata jätmise otsuse tegemist taotlejal enam

võimalik saavutada taotluse esitamise eesmärki – projekteerimistingimuste andmist. Sellisena

on taotluse läbi vaatamata jätmisel taotleja õiguste suhtes regulatiivne toime, mistõttu on

taotluse läbi vaatamata jätmise otsusel haldusakti tunnused (HMS § 51 lg 1). (Vt Tartu

Ringkonnakohtu 12.11.2020. a otsuse nr 3-19-1361 p 14) Kohtu hinnangul tuleb ka praeguses

asjas lähtuda viidatud ringkonnakohtu seisukohast. Vastustaja otsused olid suunatud kaebaja

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele HMS § 51 lg 1 tähenduses,

kuna projekteerimistingimuste taotluste läbi vaatamata jätmise otsustega lõppes nende

konkreetsete taotluste

ja neis

märgitud

andmete

(vt

EhS §

29 lg 2)

alusel

projekteerimistingimuste andmine. Sarnaselt on pidanud Riigikohus oma praktikas

haldusaktiks ka detailplaneeringu algatamisest keeldumist (vt Riigikohtu 24.10.2007. a otsus

nr 3-3-1-51-07, p 10 ja 03.05.2007. a määrus nr 3-3-1-41-06, p-d 20 ja 21).

25. Seega on praeguses asjas asjakohasteks nõueteks lisaks kohustamisnõuetele Tapa

Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a projekteerimistingimuste tagastamise otsuste

tühistamise nõuded. Kuna haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on hõlmatud

tühistamisnõuetega, ei pea kohus vajalikuks jätta tuvastamisnõudeid HKMS § 151 lg 2 p 1 ja

§ 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

II

26. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõutele. Haldusakt antakse üldjuhul kirjalikus vormis ning kirjalikus vormis

haldusakti võib anda elektrooniliselt, sealjuures kohaldatakse elektroonilise haldusakti suhtes

kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist

tingitud erisusi (HMS § 55 lg-d 2 ja 3).

27. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti

põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

Vastavalt HMS § 57 lg-tele 1 ja 2 peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise

3-20-571

võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, kuid selle puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust,

vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Haldusakti kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et

haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).

28. EhS lisa 1 kohaselt on auditikohustusliku surveseadme, sh soojustorustiku rajamisel vajalik

ehitusluba.

EhS

lg

sätestab,

et

projekteerimistingimused

on

vajalikud

ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui

puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Vastustaja on praegusel juhul pidanud

võimalikuks lähtuda soojustorustiku rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamisel

planeerimisseaduse § 125 lg-s 5 sätestatud erandist, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse

üksusel lubada ilma detailplaneeringut koostamata laiendada seda teenindavaid rajatisi, kui

ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna välja kujunenud keskkonda, arvestades

sealjuures piirkonna hoonestuslaadi. Seega, kuna vastustaja ei pidanud kummagi vaidlusaluse

projekteerimistingimuste taotluse puhul vajalikuks detailplaneeringu olemasolu, ei esinenud

EhS §-s 30 näitena toodud taotluse läbi vaatamata jätmise alust, s.o olukorda, kus ei esine

EhS § 26 lg-s 1 sätestatud alust.

29. EhS §-s 30 sätestatust ning selle eesmärkidest tuleneb, et projekteerimistingimuste taotluse

läbi vaatamata jätmine on selle sätte alusel võimalik ennekõike siis, kui taotluse lahendamist

takistavaid puuduseid ei ole võimalik menetluses kõrvaldada ning esineb ilmselge alus taotluses

soovitud tingimustel projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks. Sellist tõlgendust

toetab sättes tehtud viide EhS § 26 lg-le 1 ja § 27 lg-le 1. Projekteerimistingimuste väljastamise

ilmselge võimatus erineb puudustest taotluses seepoolest, et puuduseid on võimalik kõrvaldada,

näiteks esitada täiendavaid dokumente. Ilmselge võimatuse puhul aga täiendava tähtaja

andmine ei aita, kuna ka siis ei ole võimalik asuda taotlust menetlema. (Vt EhS eelnõu

seletuskirja1 lk-d 57–58, samuti Tartu Halduskohtu 03.07.2020. a otsus nr 3-19-1361, p 16)

Seega ei tähenda asjaolu, et EhS §-s 30 on viidatud kahele selgele näitele selle sätte

kohaldamisala kohta, veel seda, et taotluse saanud asutus ei saaks projekteerimistingimuste

andmise ilmselget võimatust sisustada muude asjaoludega. Seejuures on kohtu hinnangul

pädeval asutusel õigus lähtuda selle sätte sisustamisel muu hulgas EhS §-st 26 ning kohaliku

omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete ja

kohustuste täitmise vajadusest.

III

Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsus

30. Tapa Vallavalitsus tagastas 06.03.2020. a otsusega (I kd, tl 24–24p) kaebaja nimel ja

EMP A&I OÜ poolt 12.02.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotluse (I kd, tl 8–12p)

ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, et liita Tapa linna

kaugküttevõrguga tarbijapaigaldised kinnistutel Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1. Vastustaja

tugines ennekõike sellele, et taotlusele lisatud eskiisil märgitud soojustorustiku asukoht ei ole

otstarbekas ning on vastuolus Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud ümberkujundamise

projektiga. Samuti viitas vastustaja sellele, et talle ei ole olnud teada kaebaja kavatsused, kuna

viimane ei ole esitanud vastavalt Tapa Vallavolikogu määruse nr 79 §-le 13 Tapa

Vallavalitsusele igal aastal hiljemalt 1. juuniks Tapa linna kaugküttesüsteemide arendamise

kava. Veel viitas vastustaja mitmele kokkuleppimist vajavale asjaolule – näiteks

Kättesaadav

internetis:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-

f9b761fb9b92/Ehitusseadustik , lk 57-58.

3-20-571

soojustorustiku ehitamise kulude kandmise ja omandi ning liitumistasuga seotud küsimused,

ning tegi ettepaneku liitumistaotluste arutamiseks töögrupi moodustamiseks.

31. Kaebaja 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlusele lisatud eskiisi (Id, tl 8) kohaselt

soovib kaebaja rajada Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistutel asuvate hoonete

kaugküttevõrguga ühendamiseks kaugküttetorustiku selliselt, et see saaks alguse Roheliselt

tänavalt ja suunduks kinnistule Pikk tn 1, kus liidetakse kogudusemaja. Seejärel kulgeks

torustik kinnistul Pikk tn 1, ületaks seejärel Kivilo tänava ja kulgeks kinnistul Pikk tn 3, kus

liidetakse Pikk tn 3 hoone. Seejärel suunduks torustik kinnistult Pikk tn 3 üle Pika tänava ja

Pikk tn 2a parkla Jaama tn 1 hoonesse. Vastustaja ei pea torustiku selliselt kulgemist

otstarbekaks ning pidas vajalikuks teha kaebajale ettepaneku ühendada kõnealused hooned

kaugküttevõrguga kaebaja taotluses toodust erinevalt. Seda, milline näeb välja vastustaja

hinnangul otstarbekam torustiku kulgemine, ei ole vastustaja 06.03.2020. a kirjas selgitanud,

ning on neid asjaolusid avanud hiljem, näiteks kohtule 27.04.2020 a esitatud seisukohtades

(I kd, tl 60–62p; vt ka käesoleva otsuse p 17.2). Kohtu hinnangul on aga usutav, et vastustaja

lähtus samadest seisukohtadest ka projekteerimistingimuste taotluse tagastamisel. Juba

06.03.2020. a otsuses viitas vastustaja kaebaja pakutud asukoha ebaotstarbekusele ja vajadusele

arutada liitumistaotluste rahuldamise võimalikkust selleks moodustatud töögrupis. Samuti

esitas vastustaja oma täiendavad seisukohad torustike otstarbekamate asukohtade kohta kaebaja

06.03.2020. a kirjale vastuseks esitatud 09.04.2020. a kirjas (I kd, tl 65–66). Eeltoodut

arvestades on seega usutav, et oma täiendavates kirjades (sh 06.05.2020 kaebajale esitatud

ettepanekus (I kd, tl 122–122p)) ja kohtumenetluses selgitas vastustaja pelgalt lahti oma

nägemust torustiku kulgemisest, millest lähtus juba 06.03.2020. a otsuse tegemisel.

32. Vastustaja hinnangul tooks taotleja soovitud viisil soojustorustiku rajamine kaasa kaks

aastat tagasi uue katte saanud tänavate kahjustada saamise ohu (ka suletud meetodi

kasutamisel). Samuti pidas vastustaja hoonete kaugküttevõrguga ühendamiseks soojustorustiku

rajamisel vajalikuks arvestada seda, et torustiku rajamine annaks võimalikult paljudele teistele

kinnistutele tulevikus võimaluse kaugküttevõrguga liituda ning võrguga ühendamine ei toimuks

uute torustike rajamisega põhjendamatult (nt kui hoonesse rajatava tarbijapaigaldise saab

ühendada juba kinnistul asuva ühendustorustikuga, nagu kinnistul Pikk tn 1 asuva

kogudusehoone puhul).

33. Vastavalt EhS § 26 lg 4 p-le 3 määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul

muu hulgas hoone või olulise rajatise asukoht. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb

arvestada, et see ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga

(EhS § 26 lg 3 p 2).

34. Kohus leiab, et EhS §-i 30, § 26 lg 3 p-i 2 ja lg 4 p-i 3 koosmõjus rakendades sai vastustaja

jõuda seisukohale, et projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja 12.02.2020. a taotluse

alusel ei olnud ilmselgelt võimalik, kuna see ei oleks olnud taotluses soovitud asukoha tõttu

otstarbekas ja kooskõlas avaliku huviga. Kohus nõustub vastustajaga, et kohalikul

omavalitsusel on õigus ja kohustus leida rajatise asukoha osas kõigi puudutatud isikute õigusi

ja olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus (vrd Riigikohtu 11.10.2019. a otsus asjas

nr 3-15-2232, p 11). Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine

ning oma territooriumil igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine on

kohaliku omavalitsuse ühtedeks tegevuspõhimõteteks (KOKS § 3 p-d 1 ja 2). Samuti on

omavalitsusüksuse üheks ülesandeks valla või linna teede korrashoiu korraldamine

(KOKS § 6 lg 1). Olukorras, kus vastustaja nägi kaebaja taotlust saades ette, et selle taotluse

alusel võimalikult väljastatavate projekteerimistingimuste alusel ehitamine on raskendatud

tulenevalt Jõhvi Vallavolikogu määruse nr 44 § 8 lg-s 2 sätestatud võimalusest keelduda

kaeveloa väljastamisest ning pidas kinnistute ühendamist kaugküttevõrguga otstarbekamaks ja

avalike huvidega enam kooskõlas olevaks muul viisil, oli tal kohtu hinnangul ka põhjust asuda

3-20-571

seisukohale, et taotluses soovitud viisil on projekteerimistingimuste andmine ilmselgelt

võimatu. Kohtu hinnangul ei tulene kaebaja viidatud KKütS § 10 lg-st 1 ja § 14 lg-st 3 ega

määruse nr 79 § 5 lg-st 2 (võrguettevõtja kohustus ühendada võrgu tehniliste võimaluste piires

võrguga liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised) vastustajale kohustust väljastada

igal juhul tarbijapaigaldiste võrku ühendamise eesmärgil projekteerimistingimusi ilma selleks

täiendavaid tingimusi seadmata.

35. Vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et kaebajal tuli rajatavate liitumistorustike asukoha

kindlaksmääramisel teha vastustajaga koostööd. Vastavalt KKütS § 1 lg-le 2 peavad

kaugküttevõrgus soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused ning võrguga

liitumine olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning

keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Osaliselt kattub nimetatud

sättega Tapa Vallavolikogu määruse nr 79 § 1 lg 2. Eeltoodust tuleneb muu hulgas põhimõte,

et kohaliku omavalitsuse üksuses võrguettevõtja poolt võrgu kaudu soojuse jaotamine ja sellega

seotud tegevused peavad olema asukoha omavalitsusega kooskõlastatud. Võrguettevõtja

kohustusele oma tegevus kohaliku omavalitsusega kooskõlastada viitab ka vastustaja viidatud

Jõhvi Vallavavolikogu määruse nr 79 § 13 lg 4 ning kaudselt tuleneb see kohustus ka

KOKS § 6 lg-st 1, mille kohaselt on üheks kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oma üksuse

piires elamu- ja kommunaalmajanduse (sh kaugküttega varustamise) korraldamine. Koostöö

tegemine hõlmab endas kohtu hinnangul poolte vahel selle kokkuleppimist, kelle poolt ja kelle

kuludega torustikud rajatakse, kellele hakkavad torustikud kuuluma ning kas ja millist

liitumistasu liitujatelt võtta. Tegemist on kommunaalmajanduse korraldamise ülesandega

seotud küsimustega ning ka need peavad olema lahendatud avalike huve ja omavalitsusüksuse

territooriumil asuvate isikute õiguseid võimalikult suurel määral arvesse võetult. Vastavalt

KOKS § 3 p-le 7 tuleb kohalikul omavalitsusel rajada enda tegevus muu hulgas selliselt, et

avalike teenuste osutamine toimuks soodsaimatel tingimustel.

36. Kohtule esitatud materjalid (ennekõike poolte vahel vahetatud kirjad ja nende lisad)

kinnitavad vastustaja väljendatud seisukohta, et kaebaja ei ole teinud vastustajaga

konstruktiivset koostööd Tapa linna kaugküttevõrgu arendamiseks. Näiteks nähtub vastustaja

16.06.2020. a kirjast kaebajale (II kd, tl 36–40), et 2018. aastal proovis kaebaja alustada

tegevusi Tapa linna Taara pst–Võidu pst kaugküttetorustiku rajamiseks ja seda paralleelselt

Tapa Vesi OÜ-le kuuluva töökorras ja toimiva torustikuga. Vastustaja kinnitusel ei

informeerinud kaebaja Tapa valda nendest plaanidest, vaid esitas 03.09.2018 ilma eelneva

aruteluta hulga projekteerimistingimuste taotlusi kaugküttetorustiku projekteerimiseks (kirja

lk 2). Viidatud kirjast nähtub ka Tapa valla selge seisukoht, et kaebaja ei ole Tapa

kaugküttetorustike rentnikuna ja võrguettevõtjana majandanud jaotusvõrku heaperemehelikult,

ei ole taganud jaotusvõrgu kasutamisel selle tehnilist ohutust ega selle ohutust kolmandatele

isikutele ning ei ole informeerinud õigeaegselt Tapa valda kõikidest jaotusvõrgu kasutamisega

seotud asjaoludest ega ole täitnud kohalikke õigusakte (eelkõige Tapa Vallavolikogu määrus

nr 79) (vt kirja lk 9). Kirjadele suurel hulgal lisatud dokumendid toetavad vastustaja seisukohti.

Esitatud materjalidest ei ilmne, et poolte vahel oleks toimunud enne 12.02.2020. a

projekteerimistingimuste taotluse esitamist arutelusid seoses sellega, milline oleks kõige parem

võimalus Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistutel asuvate hoonete kaugküttevõrguga

ühendamiseks.

37. Õigusaktidega ei ole vastuolus vastustaja seisukoht, et torustikud tuleks võimalikult suures

mahus rajada munitsipaalmaale. Kui arvestada, et see annab tulevikus torustike hooldamiseks

paremad võimalused, välistab omandiküsimustega seotud talumiskohustused ning annab

võimaluse rohkemate uute liitujate ühendamiseks kaugküttevõrguga ühe torustiku rajamise

3-20-571

tulemusel, on tegemist kaugküttevõrgu efektiivse toimimise seisukohalt asjakohase

argumendiga.

38. Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud vastustaja põhjendused piisavad, et lugeda kaebaja

12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus EhS § 30 alusel õiguspäraselt tagastatuks.

IV

Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a otsus

39. Kaebaja esindajale saabus 03.04.2020 Ehitisregistrist e-kirjaga teade (II kd, tl 24) selle

kohta, et tema 13.03.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotlus tagastati läbi vaatamata.

40. Kohus leiab, et tegemist on ilmsete vormiliste puudustega haldusaktiga. Teates on viidatud

küll projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise põhjustele iga taotlusega

hõlmatud kinnistut puudutavas osas, kuid selles puudub viide selle andmise faktilisele ja

õiguslikule alusele (HMS § 56 lg 2), samuti vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1).

41. Kaebaja soovis

13.03.2020. a taotlusega projekteerimistingimuste väljastamist

liitumistorustike ehitamiseks E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai pst 30 ja 1. Mai pst 28

kinnistutel asuvate hoonete ühendamiseks kaugküttevõrguga. Vastustaja pidas nende kinnistute

liitumist kaugküttevõrguga enneaegseks, kuna hoonete küttesüsteemi muutmiseks selliselt, et

see oleks sobiv kaugküttevõrguga liitumiseks, ei olnud esitatud vastavaid ehitisteatisi,

ehitusprojekte ega loataotlusi. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et lähtus selliseid

põhjendusi esitades otstarbekuse põhimõttest ehk sisuliselt vajadusest mitte ehitada

liitumistorustikke välja olukorras, kus need võivad jääda kauaks kasutuseta seisma ning

takistada uute tegelike tarbijate liitumist kaugküttevõrguga.

42. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludega arvestamist pidada praegusel juhul EhS § 30

kohaldamisel ja projekteerimistingimuste taotluse tagastamisel lubatavaks. Nagu kohus eespool

selgitas, on kohalikul omavalitsusel oma ülesannete täitmisel kohustus lähtuda kõigi kohaliku

omavalitsuse üksuse elanike õiguste tagamise ja avalike teenuste soodsaimatel tingimustel

osutamise põhimõtetest (KOKS § 3 p-d 2 ja 7). Kommunaalmajanduse korraldamise ülesande

raames

vastutab

kohalik

omavalitsusüksus

ka

kaugkütte

toimimise

eest

ning

kaugkütteteenusega tuleb tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning

keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus (KKütS § 1 lg 2) (vt ka

Riigikohtu 13.02.2013. a määrus nr 3-3-1-49-12, p 23). Seega on vastustaja eesmärgid antud

juhul projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel kooskõlas õigusaktidega.

43. Kaebaja on kohtule esitanud projekteerimisfirma EMP A&I OÜ projekteerija selgituse

(II kd, tl 25), milles viimane märgib, et kõigi osapoolte jaoks on kallim ja aeglasem lahendus,

kui enne teha ehitusprojekt hoone ümberehituse jaoks ja taotleda sellele ehitusluba ning alles

siis taotleda projekteerimistingimusi trassi projekteerimiseks. Selle selgituse järgi võib trassi

projekti koostamisel selguda, et tingimustele vastavat trassi ei olegi võimalik teha või on selle

maksumus ebamõistlikult kõrge. Kohus leiab, et see seisukoht saab kohalduda üksnes

olukorras, kus vastustaja saab pidada isikute soovi kaugküttevõrguga liitumiseks kindlaks.

Praegusel juhul on kaebaja kohtule küll kinnitanud, et E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai

pst 30 ja 1. Mai pst 28 kinnistute omanikel on liitumissoov olemas, kuid asja materjalidest ei

saa siiski kõigi nende kinnistutega seoses sellise soovi esinemist tõsikindlalt järeldada.

44. Vastustaja on kohtule esitanud 1. Mai pst 28, E. Vilde tn 15 ja Lembitu pst 9 kinnistute

omanike vastused vastustaja 2021. a detsembris tehtud päringutele seoses kaugküttevõrguga

ühinemise sooviga. 1. Mai pst 28 kinnistu omanik ei olnud oma liitumise soovis kindel (II kd,

tl 66), E. Vilde tn 15 kinnistu omanik soovib seda teha üksnes kaebajaga sõlmitud lepingus

sätestatud tingimustel (II kd, tl 68) ning Lembitu pst 9 kinnistu omanik kinnitas, et ei soovi

3-20-571

kaugküttevõrguga liitumist (II kd, tl 70). Eeltoodu kinnitab kaudselt vastustaja hinnangut, et

nendel kinnistutel asuvate hoonete liitumist kaugküttevõrguga ei saanud juba 13.03.2020

projekteerimistingimuste taotluse esitamise ajal pidada kindlaks, hoolimata sellest, et

03.04.2020. a teate kohaselt on selline järeldus tehtud hoone küttesüsteemide mittevastavusest

kaugküttevõrguga liitumiseks.

45. Kohtumenetluses on vastustaja lisaks eeltoodud põhjendustele viidanud sellele, et 1. Mai

pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistute ühendamiseks kaugküttevõrguga esineb kaebaja pakutust

oluliselt lihtsam ja odavam võimalus. Kui kaebaja on soovinud rajada torustiku läbi kahe teise

kinnistu Vilde tänaval, siis vastustaja hinnangul saab kinnistud kaugküttevõrguga ühendada

juba samal tänaval olemasoleva torustiku kaudu.

46. Kohus leiab, et ka 03.04.2020. a otsust puudutavas osas on kohtul võimalik arvestada

vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega. Kohtule ei ole vastustaja toodud

põhjendusi arvestades usutav, et ta ei lähtunud juba kaebaja 13.03.2020. a taotluse tagastamisel

põhimõttest, et torustike rajamine peab olema otstarbekas ja teenima maksimaalsel võimalikul

määral avalikke huve. Kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust võib arvesse võtta muu

hulgas juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast

põhjendusest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu 29.11.2012. a otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

47. Arvestades, et kaebaja 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse tagastamine oli

kohtu hinnangul kooskõlas EhS §-ga 30 ja koosmõjus kohtumenetluses esitatud põhjendustega

piisaval määral põhjendatud, ei saanud 03.04.2020. a otsuse vormivead praegusel juhul

mõjutada asja otsustamist. Samuti ei saanud vormivigadest tulenevalt kahjustatud kaebaja

võimalus kohtumenetluses oma õigusi selle aktiga seonduvalt kaitsta. Seega puudub HMS § 58

ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt alus haldusakti tühistamiseks.

V

48. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et nii 12.02.2020. a kui ka 13.03.2020. a taotluse puhul

ei oleks kaebaja eelnev ärakuulamine ja talle taotlusega seotud asjaolude selgitamiseks

mõistliku tähtaja andmine võimaldanud kõrvaldada projekteerimistingimuste andmisest

keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Seda kinnitab pärast kaebuse esitamist kaebaja ja

vastustaja vahel toimunud kirjavahetus (vastustaja 06.05.2020. a kiri nr 4-10/20/840-1 (I kd,

tl 122–122p), kaebaja 07.05.2020. a vastus viimati nimetatud kirjale (I kd, tl 119–120p) ja

vastustaja 19.05.2020. a kiri nr 4-10/20/840-3 (II kd, tl 85–87p)). Sellest kirjavahetusest ilmneb

selgelt, et kaebaja ei olnud valmis vastustaja poolt esitatud tingimusi täitma ega seega

projekteerimistingimuste väljastamist takistavaid asjaolusid kõrvaldama. Sellises olukorras ei

saa omistada määravat kaalu sellele, et vastustaja ei teatanud enne taotluste tagastamist

kaebajale

kavandatavate

keeldumiste

põhjuseid

ega

andnud

talle

tähtaega

projekteerimistingimuste väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Seega kinnitavad

asjas kogutud tõendid vastustaja poolt kaebaja projekteerimistingimuste taotlustele antud

hinnangut, et nende alusel projekteerimistingimuste andmine oli ilmselgelt võimatu.

49. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a

otsuste tühistamiseks ja Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste

väljastamise menetlust rahuldamata.

VI

50. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

51. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

3-20-571

52. Kaebaja on tasunud praeguse kohtuasja menetluses riigilõivu kokku 60 eurot (30 eurot

kaebustelt tasutud riigilõiv ja 30 eurot esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõiv). Samuti

on tal tekkinud kohustus kanda esindaja kulusid kokku 9451,47 euro ulatuses (Advokaadibüroo

LEXTAL teenused 7237,47 eurot ja Advokaadibüroo WALLESS teenused 2214 eurot).

HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad need menetluskulud tema enda kanda.

53. Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)