2-21-8516/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8516

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi A. P.i

vastu

kahjunõudes

ja

A. P.i

vastuhagi

Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vastu

töötasunõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 739,40 eurot

Vastuhagihind 159,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) Aktsiaselts Tallinna

Linnatransport (registrikood 10312960, Tallinn,

Kadaka tee 62a), esindaja Marge Juur

Kostja (vastuhagis hageja) A. P. (isikukood xxxx,

xxxx), esindaja Lea Kurbel-Kalamees

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi A. P.i vastu

kahjunõudes.

2. Jätta A. P.i vastuhagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vastu töötasunõudes

rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata A. P.i taotlus enda ärakuulamiseks.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta hagiavalduse menetluskulud Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kanda.

5. Jätta vastuhagi menetluskulud A. P.i kanda.

6. Määrata kindlaks, et Aktsiaseltsil Tallinna Linnatransport ja A. P.il

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(5)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 739,40 euro välja mõistmist. Hagejal on kostjaga

tööleping, mille kohaselt töötab kostja alates 17.05.2019 bussijuhina. Töösuhet reguleerib

lisaks töölepingule Bussijuhi teatmik 2020, mida on kostjale tutvustatud.

2. 06.02.2020 põhjustas kostja liiklusõnnetuse, kui kostja juhitud sõiduk sõitis esinurgaga

vastu liugväravat. Bussi esinurk sai kahjustada ja esituli läks katki. Hagejal läksid sõiduki

remondi materjalid maksma 739,40 eurot ning koos tööga läks parandus maksma 1048,40

eurot. Sõidukil puudus kaskokindlustus ning ka kindlustuse olemasolul oleks omavastutus

olnud vähemalt 600,00 eurot. Hageja arvates rikkus kostja töölepingust tulenevat

hoolsuskohustust ja Bussijuhi teatmikus kirjeldatud kohustust järgida ohutuid ja säästlikke

juhtimisvõtteid ning kasutada neid vastavalt liiklus-, ilma- ja teeoludele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingus on kirjas üksnes, et töötaja töökohustus on

vastavalt ametijuhendile/tööülesannete kirjeldusele kokkulepitud töö tegemine. Ametijuhend

koostati kostjale pool aastat pärast õnnetuse toimumist. Bussijuhi teatmiku tutvustamise

kohta andmed puuduvad. Tõendamata on, et kostja oli hooletu, ja ebaselge on, milles seisnes

kostjale etteheidetav rikkumine. Ainuüksi kahju tekkimisest kahjunõude esitamiseks ei piisa.

Õnnetuse toimumise kohas oli kiilasjää, mille tõttu buss muutus juhitamatuks ja otsasõitu

polnud võimalik vältida. Õnnetus juhtus õhtusel ajal, kui nähtavus oli halb ja kiilasjääle

sattumine ootamatu.

4. Kostja väitel on sõitjateveo puhul tööandja tavapäraseks riskiks suurema ohu allika

valdamisest tulenev vastutus, mida on võimalik vähendada sõlmides kaskokindlustuse.

Riigikohus on suure väärtusega veokite puhul leidnud, et kuna risk saada kahjustatud on suur

ka töötajast sõltumata, siis on mõistlik ja tööandjalt oodatav, et sõiduk kindlustatakse

(RKTKo 3-2-1-56-17, p 21). Arvestades tööandja enda vastutust kindlustamata jätmise näol,

ei ole kogu nõude esitamine kostja vastu põhjendatud. Kahjusumma määramisel tuleb arvesse

võtta, et kostja ei olnud kogenud juht ning oli töötanud bussijuhina ainult 7 kuud. Varasemad

avariid kostjal puudusid. Samuti jättis hageja kostjale välja maksmata tulemustasu.

VASTUHAGI

5. Kostja nõuab hagejalt tulemustasu summas 137,88 eurot. Tulemustasu nõude aluseks on

Eesti Transpordi-ja Teetöötajate Ametiühingu ja Linnatranspordi AS-i vahel 21.01.2020

sõlmitud kollektiivleping. Kollektiivlepingu kohaselt on bussijuhile ette nähtud tulemustasu

0,90 eurot tunni kohta. Kostja töötas veebruaris 2020 153,20 tundi. Ühtegi alust tulemustasu

maksmata jätmiseks ei esine. Tulemustasu tuli välja maksta järgneva kuu 9. kalendripäevaks.

Seetõttu

nõuab

kostja

viivise

välja

mõistmist

alates

10.03.2020,

mis

kuni

töövaidluskomisjonile avalduse esitamiseni oli 10,67 eurot.

VASTVÄITED VASTUHAGILE

6. Hageja vaidles tulemustasu nõudele vastu. Tulemustasu maksmisel arvestatakse töötaja

heaperemehelikku suhtumist sõidukisse ja tööalaste eeskirjade, juhendite ja teiste juhiste

täitmist. Tulemustasu määratakse individuaalselt, mitte automaatselt. Kostja puhul võeti

arvesse, et ta ei järginud Bussijuhi teatmikust tulenevaid juhiseid, mille kohaselt kasutab

bussijuht temale usaldatud tööandja vara hoolikalt ja vastutustundlikult ning järgib ohutuid

ja säästlikke sõiduvõtteid vastavalt liiklus,- ilma- ja teeoludele, ega suhtunud

heaperemehelikkult tööandja varasse. Eestis on libedat aega u 5 kuud aastast, mistõttu ei ole

töötaja märgitud tee libedus rikkumist vabandav. Seega ei pidanud hageja kostjale

tulemustasu määrama ja ei ole kollektiivlepingut rikkunud.

3(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus jätab hagiavalduse ja vastuhagi rahuldamata.

8. Kohus lahendab esmalt kostja 13.10.2021 menetlusliku taotluse kostja ülekuulamiseks

lihtmenetluses liiklusõnnetuse asjaolude kohta ja tema ütluste arvestamist tõendina TsMS §

405 lg 1 p 5 alusel. Hageja vaidleb taotlusele vastu. Esiteks on asja materjalide juures kostja

seletus liiklusõnnetuse asjaolude kohta ning teiseks oleks kostja saanud oma väiteid tõendada

muude dokumentaalsete tõenditega. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kohus ei ole

määranud lahendada käesolevat asja lihtmenetluses ning seetõttu ei saa kostjat lihtmenetluses

TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel üle kuulata.

9. Kohus täitis 23.09.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele tõendamis-

koormist (tl 147-149).

10. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Poolte

vahel on 14.04.2000 sõlmitud ümbervormistatud tööleping, mille kohaselt töötab kostja

hageja juures alates 17.05.2019 bussijuhina. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe

töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole.

11. Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 739,40 eurot, kuna kostja poolt

06.02.2020 põhjustatud liiklusõnnetuses sai kostja juhitud hageja sõiduk kahjustada. Kui

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises

süüdi (TLS § 72 ls 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohus peab

hageja kahjunõude lahendamiseks tuvastama 1) kehtiva võlasuhte, 2) rikutud kohustuse, 3)

kostja süü, 4) kahju tekkimise, 5) põhjusliku seose kahju ja rikutud kohustuse vahel, 6) kahju

ettenähtavuse lepingu sõlmimisel ja 7) et kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kehtiv tööleping, hagejale tekkis

kahju ja kahju tekkis ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas

töökohustuste täitmiseks.

12. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine (VÕS § 100). Hageja kohustus on välja tuua rikkumine ja seda tõendada. Kui

seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, peab töötaja hoiduma tegudest, mis

kahjustavad teiste isikute vara (TLS § 15 lg 1 p 5). Esitatud asjaoludel kahjustas kostja hageja

vara ehk tekitas hagejale kuuluvale bussile kahju, millest võib tuleneda lepingu rikkumine.

Hageja poolt pärast kohtu selgitamiskohustust esile toodud LS § 33 lg 2 p 8 rikkumine kostja

poolt, ei ole käsitletav lepinguliste kohustuste rikkumisena.

13. Hagis esitatud asjaoludel vormistati kostjale ametijuhend alles pärast kahju tekkimise

aluseks olevat õnnetust, mistõttu ei saa rikutud kohustus tuleneda ametijuhendist. TLS § 16

ei sätesta eraldiseisvat hoolsuskohustust, vaid selgitab hoolsuse määra, mida tuleb arvesse

võtta töötaja vastutuse ulatuse määramisel. Seetõttu saab hagis esitatud õiguslikest

põhjendustest alternatiivne rikkumine tuleneda üksnes Bussijuhi teatmikust tulenevast

kohustusest järgida ohutuid juhtimisvõtteid ja kasutada juhtimisvõtteid vastavalt liiklus-,

ilma- ja teeoludele. Kohustuse olemasolu ja rikkumist peab tõendama hageja.

14. Kostja esitas vastuväite, et Bussijuhi teatmiku tutvustamise kohta andmed puuduvad. Kui

Bussijuhi teatmikku ei olnud kostjale tutvustatud, ei saa sellest tulenevad kohustused kostjale

kehtida. Hagejal tekib kohustus tõendada oma väiteid juhul, kui kostja vaidleb neile vastu.

4(5)

Kostja pole esitanud vastuväidet, et temale Bussijuhi teatmikku ei tutvustatud, vaid et selle

kohta andmed puuduvad. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Kohus selgitas et juhul kui kostja

täiendavate selgituste määramise tähtaja jooksul selgesõnalist vastuväidet, et temale

Bussijuhi teatmikku ei tutvustatud, ei esita, loeb kohus teatmiku tutvustamise asjaolu kostja

poolt omaks võetuks ja hageja ei pea seda tõendama. Kostja esitas 13.10.2021 vastuväite, et

temale ei ole Bussijuhi teatmikku tutvustatud (tl 151). Seega tuli hagejal tõendada, et kostjale

tutvustati Bussijuhi teatmikku. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist

täitnud. Kohtule esitatud Liiklusjärelvalve osakonna juhataja e-kirja kohaselt kostja allkirja

teatmiku tutvustamise kohta ei ole (tl 154). Liiklusjärelvalve osakonna juhataja kinnituse

kohaselt tutvustatakse kõigile töötajatele tööle võtmisel Bussijuhi teatmikku ning allkirja

vastu teatamine on liigne bürokraatia ning ajakulu. Tööandja kodulehel on (parooliga

sisenemisel) kättesaadav Bussijuhi teatmik (tl 156 pöördel). Kohus leiab, et nimetatud tõend

ei tõenda seda, et kostjale on tutvustatud Bussijuhi teatmikku. Tuvastamist leidis, et kostja

allkirja teatmiku tutvustamise kohta ei ole. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on enda

kohustusi rikkunud. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

15. Eeltoodust tulenevalt hageja kahjunõue 739,40 eurot rahuldamisele ei kuulu.

Vastuhagi

16. Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja

ajal (TLS § 28 lg 1 p 2). Kostja nõuab tulemustasu välja mõistmist summas 137,88 eurot.

Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kollektiivlepinguga on tulemustasu ette nähtud. Hageja leiab,

et tulemustasu maksmise eeldused ei olnud täidetud, sest kostja põhjustas liiklusõnnetuse.

Kostja leiab, et tulemustasu maksmist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Tegemist on

õigusliku vaidlusega kollektiivlepingus sätestatud lepingutingimuste kohaldamise üle.

17. Tulemustasu maksmine on sätestatud kollektiivlepingus, mille p 8.10 kohaselt makstakse

sõidukijuhtidele tulemustasu vastavalt tulemustasu määramise juhendile (tl 104).

Tulemustasu määramise korra punktist 1 nähtuvalt võetakse igakuise tulemustasu määramisel

arvesse heaperemehelikku suhtumist sõidukisse ning tööalaste eeskirjade, juhendite ja teiste

juhiste täitmist (tl 109 pöördel). Lisatasu määramise otsusest nähtuvalt ei makstud kostjale

veebruaris 2020 lisatasu, kuna ta oli põhjustanud süülise avarii (tl 145). Vaidlus puudub

selles, et hagejale tekkis kahju ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida

kostja kasutas töökohustuste täitmiseks. Asjaolu, et kohus ei tuvastanud kostja poolset

kohustuse rikkumist, ei tähenda seda, et kostja tegevuse tõttu ei saanud kannatada kostja

kontrolli all olev buss.

18. Lisa 3 kohaselt makstakse sõidukijuhtidele tulemustasu vastavalt tulemustasu määramise

juhendile, mille p 2 ja 3 kohaselt ei maksta tulemustasu joobeseisundi tuvastamisel, tööandja

ja kaastöötajate vara vargusel, töölt põhjuseta puudumisel ja kirjaliku hoiatuse olemasolul.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole toime pannud ühtegi nimetatut rikkumist

ja talle ei ole tehtud hoiatust. Kohus on aga seisukohal, et lisa 3 p 1 alusel saab teatud juhtudel

lisatasu vähendada või jätta üldse välja maksmata, so vähendada 0-ni. Kohtu hinnangul ei

sätesta kollektiivleping konkreetselt, et hagejal on kohustus kindlasti maksta lisatasu ning

lisatasu maksmine on välistatud üksnes p 2 ja 3 sätestatud asjaolude esinemisel. Kohus on

seisukohal, et hagejal oli õigus jätta lisatasu maksmata, kuna hagejale tekkis kahju ajal, kui

kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas töökohustuste täitmiseks.

19. Eeltoodust tulenevalt lisatasunõue rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt ei kuulu

rahuldamisele ka viivisenõue.

5(5)

MENETLUSKULUD

20. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata. Seega tuleb hagiavalduse menetluskulud jätta hageja

kanda ja vastuhagi menetluskulud kostja kanda.

21. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud

on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejal ja kostjal õigusabikulud

puuduvad. Seega ei ole vaja kindlaksmäärata menetluskulude rahalist suurust.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik