2-21-6609/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-6609

Tsiviilasi

X hagi Q, C ja W vastu kinnistu mõttelise osa

ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes

Q, C ja W vastuhagi X vastu kinnistu mõttelise osa

ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes

Hagi hind

7 000 eurot

Vastuhagi hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Alo

Pormeister

(Advokaadibüroo

Pormeister, e-post alo@pormeister.ee)

Kostja

I

(vastuhagis

hageja):

Q

(isikukood

xxxxxxxxxxx)

Kostja

II

(vastuhagis

hageja):

C

(isikukood

xxxxxxxxxxx)

Kostja

III

(vastuhagis

hageja):

W

(isikukood

xxxxxxxxxxx)

Kostjate (vastuhagis hagejate) lepinguline esindaja

Jüri Puust (e-post: xxx)

Istungi toimumise aeg

30.11.2021

Istungil osalenud isikud

Hageja X

Hageja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Alo

Pormeister

Kostja I Q

Kostja III W

Kostjate lepinguline esindaja Jüri Puust

RESOLUTSIOON

2-21-6609

1. Jätta hageja hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagiavaldus osaliselt alternatiivnõude

osas.

2. Lõpetada X (isikukood xxxxxxxxxxx), Q (isikukood xxxxxxxxxxx), C (isikukood

xxxxxxxxxxx) ja W (isikukood xxxxxxxxxxx) ½ mõttelise osa ühisomand Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna kinnistusraamatus registriosa nr xxxxxxx all registreeritud kinnistu

suhtes ja jagada see järgnevalt:

2.1. Jagada punktis 2 nimetatud kinnistu ½ mõttelise isa ühisomand selliselt, et jätta see

kostja I Q (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandisse.

2.2. Kohustada X (isikukood xxxxxxxxxxx), Ct (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Wt (isikukood

xxxxxxxxxxx) andma tsiviilseadustiku üldosa sedause § 68 lg 6 tähenduses tahteavaldus

ning nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatus kehtivate

omanikukannete kustutamiseks selliselt, et kustutada kinnistu registriosast numbriga

xxxxxxx teisest jaost sissekanne ½ mõttelise osa ühisomanike kohta ja sisse kanda kinnistu

½ mõttelise osa kaasomandist ainuomanikuna Q (isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuotsus

asendab kohustatud ühisomanike tahteavaldusi

2.3. Välja mõista Qlt X kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitis 12 214,29

eurot.

2.4. Välja mõista Qlt C kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitis 1 357,14

eurot.

2.5. Välja mõista Qlt W kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitis

2 714,29eurot.

3. Saata määrus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik

1. X (edaspidi hageja) esitas 27.04.2021 Pärnu Maakohtule hagi Q (edaspidi kostja I), C

(edaspidi kostja II) ja W (edaspidi kostja III) vastu kinnistu mõttelise osa ühisomandi ja kinnistu

kaasomandi lõpetamise ning jagamise nõuetes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule

taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna kaasomanike mõttelistele

osadele kinnisasjast omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärke kandmist

2-21-6609

kinnistusraamatusse ning märke tegemist kinnistut puudutava kohtuvaidluse kohta käesolevas

tsiviilasjas (tl 2-8).

2. Kohus jättis 29.04.2021 määrusega hageja hagi ja taotluse hagi tagamiseks käiguta ning andis

hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 54-55).

3. 29.04.2021 esitas hageja puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 57-58).

4. 30.04.2021 esitas hageja kohtule hagi täienduse (tl 59).

5. Kohus 30.04.2021 määrusega võttis menetlusse hageja hagi kostjate vastu kinnistu mõttelise

osa ühisomandi lõpetamise nõudes ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus

hagiavaldusele (tl 61). 30.04.2021 määrusega kohus rahuldas hageja avalduse hagi tagamiseks

osaliselt ning määras hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr xxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks järgneva

sisuga märkus: „Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-6609 X hagi Q, C ja W vastu

ühisomandi lõpetamise nõudes“ (tl 63-65). 30.04.2021 määrusega kohus keeldus menetlusse

võtmast hageja hagi kostjate vastu kaasomandi lõpetamise nõudes (tl 67-68).

6. 06.05.2021 määrusega parandas kohus tsiviilasjas nr 2-21-6609 Pärnu Maakohtu 30.04.2021

kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 ilmse ebatäpsuse ja luges resolutsiooni punkti 2 õigeks

sõnastuseks „Hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks järgneva sisuga

märkus: „Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-6609 X hagi Q, C ja W vastu kinnistu

mõttelise osa ühisomandi lõpetamise nõudes.““ (tl 69)

7. 03.06.2021 esitasid kostja vastuse hagile, milles palusid jätta hageja hagi rahuldamata, ning

vastuhagi kinnistu ½ mõttelise osa ühisomandi lõpetamise nõudes (tl 85-87).

8. Kohus võttis 10.06.2021 määrusega kostjate vastuhagi menetlusse ning määras hagejale

tähtaja vastuhagi osas seisukoha esitamiseks (tl 92).

9. 24.06.2021 esitas hageja seisukoha kostjate vastusele ja vastuhagile ning hagiavalduse

täienduse. Hageja palus hagiavaldust täiendada ühisomandi jagamise alternatiivviisiga (96-

101).

10. Kohus võttis 22.07.2021 määrusega hageja 24.06.2021 avalduses esitatud alternatiivnõuded

ühisomandi jagamiseks menetlusse ning andis kostjatele tähtaja seisukoha esitamiseks (tl 126-

128).

11. 16.08.2021 esitasid kostjad vastuse hageja seisukohale ja vastuhagi täienduse. Kostjad

täiendasid vastuhagi ühisomandi jagamise alternatiivviisidega (tl 130-134).

12. Kohus

võttis

18.08.2021

määrusega

kostjate

16.08.2021

avalduses

esitatud

alternatiivnõuded ühisomandi jagamiseks (tl 142-143).

13. 01.09.2021 esitas hageja seisukoha kostjate 16.08.2021 vastusele ja vastuhagi täiendusele

ning taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (tl 145-147).

14. 06.10.2021 esitasid kostjad seisukoha hageja 01.09.2021 vastusele (tl 151-152).

15. 13.10.2021 toimunud eelistungil jäid menetlusosalised oma nõuete ja vastuväidete juurde.

Kohus määras pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja 03.11.2021, kui kompromissi ei

sõlmita, siis samaks kuupäevaks tuleb menetlusosalistel esitada kohtule kõik täiendavad

tõendid ja taotlused. Samuti tuleb menetlusosalisel nimetatud kuupäevaks täpsustada kohtule

esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluseid. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks

30.11.2021 (tl 158-160).

2-21-6609

16. 03.11.2021 esitas hageja kohtule teate kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumise kohta

ning taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjatelt, hageja seisukoha kostjate poolt

13.10.2021 istungil esitatud tõendile ja tunnistaja ülekuulamise taotluse täpsustuse (tl 164-166).

17. 03.11.2021 esitasid kostjad kohtule täpsustatud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (168-

171).

18. Hageja esitas 17.11.2021 kohtule seisukoha kostjate 03.11.2021 menetlusdokumendile (tl

178-179).

19. Kostjad esitasid 17.11.2021 seisukoha hageja taotlustele (tl 181).

20. 24.11.2021 kohus rahuldas hageja taotluse kuulata tunnistajana üle K ja Õ ning kohus

rahuldas kostjate taotluse ühe kostjate poolt valitud tunnistaja ülekuulamiseks (tl 182).

21. 25.11.2021 esitasid kostjad kohtule vastuse kohtunõudele ning vastuväite kohtu tegevusele,

millega kohus jättis kostjate taotluse nelja täiendava tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata (tl

186-190).

22. Kohus jättis 29.11.2021 kostjate vastuväite sisuliselt lahendamata, kuna kohtu hinnangul

tõendi vastuvõtmisest keeldumise korral ei ole võimalik esitada vastuväidet kohtu tegevusele

(tl 191-192).

23. 29.11.2021 ja 30.11.2021 esitasid hageja ja kostjad taotlused menetluskulude

kindlaksmääramiseks (tl 196-205).

24. 30.11.2021 toimunud kohtuistungil jäid menetlusosalised oma nõuete ja vastuväidete

juurde. Kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistajad Õ, K ja Le. Kohus määras menetlusosalistele

tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 06.12.2021 ja vastaspoole menetluskuludele

seisukoha esitamiseks 13.12.2021. Kohus määras, et teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi

teatavaks hiljemalt 07.01.2022 (tl 206-209).

25. 07.01.2022 määrusega kohus määras lükata kohtuotsuse kuulutamine edasi ja määrata

uueks kohtuotsuse kuulutamise päevaks 12.01.2022 (tl 219).

Hageja nõue ja asjaolud

26. Hageja palub hagis lõpetada hageja ja kostjate ½ mõttelise osa ühisomand Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna kinnistusraamatus registriosa nr xxxxxxx all registreeritud kinnistu

(edaspidi Kinnistu) suhtes ja jagada see järgnevalt:

26.1. Jagada Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand kaasomandi mõttelisteks osadeks selliselt, et:

2/14 mõtteline osa jääb kostjale I; 1/14 mõtteline osa jääb kostjale II; 9/14 mõtteline osa jääb

hagejale; 2/14 mõtteline osa jääb kostjale III. Kohustada kostjaid andma tsiviilseadustiku

üldosa

seaduse

(TsÜS)

§68

lg

tähenduses

tahteavaldus

ning

nõusolek

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatus kehtivate

omanikukannete kustutamiseks selliselt, et kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusraamatus XXXXX kinnistu registriosast nr xxxxxxx sissekanne ½ mõttelise osa

kaasomaniku kostja I kohta ja ½ mõttelise osa ühisomanike kohta ja sisse kanda kinnistu

kaasomanikena 16/28 mõttelises osas kostja I, 1/28 mõttelises osas kostja II, 9/28 mõttelises

osas hageja ja 2/28 mõttelises osas kostja III. Kohtuotsus asendab kohustatud kaasomanike

tahteavaldusi. Alternatiivselt palub hageja: Kohustada kostjaid andma TsÜS § 68 lg 5

tähenduses tahteavaldus ning nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatus kehtiva

omanikukande kustutamiseks selliselt, et kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusraamatus XXXXX kinnistu registriosast nr xxxxxxx sissekanne ½ mõttelise osa

kaasomandist ühisomanike kohta ja sisse kanda kinnistu ½ mõttelise osa kaasomandist

omanikena 2/14 mõttelises osas kostja I, 1/14 mõttelises osas kostja II, 9/14 mõttelises osas

2-21-6609

hageja ja 2/14 mõttelises osas kostja III. Kohtuotsus asendab kohustatud kaasomanike

tahteavaldusi.

26.2. Alternatiivselt palub hageja: Jätta Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand hageja

ainuomandisse ja: 1) Välja mõista hagejalt kostja I kasuks hüvitis 2/14 mõttelise osa Kinnistu

omandiõiguse kaotamise eest summas 2717 eurot. 2) Välja mõista hagejalt kostja II kasuks

hüvitis 1/14 mõttelise osa Kinnistu omandiõiguse kaotamise eest summas 1349 eurot. 3) Välja

mõista hagejalt kostja III kasuks hüvitis 2/14 mõttelise osa Kinnistu omandiõiguse kaotamise

eest summas 2717 eurot. 4) Kohustada kostjaid andma TsÜS § 68 lg 5 tähenduses tahteavaldus,

et kinnistusraamatus registriosa nr xxxxxxx all registreeritud kinnistu ühisomandis olev ½

mõtteline jääb hageja ainuomandisse, ning nõusolek KRS kinnistusraamatus kehtivate §341 lg

kinnistu

tähenduses

ühisomanike

½

omanikukannete

kustutamiseks

ja

hageja

kinnistusraamatusse ½ omanikuna kandmiseks. Kohtuotsus asendab kohustatud ühisomanike

tahteavaldusi. Lugeda tahteavaldused antuks alates hageja poolt hüvitiste tasumisest

ühisomandi osad kaotanud ühisomanikele.

26.3. Alternatiivselt palub hageja: Jagada Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand ühisomanike

hageja ja kostjate vahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud

korras kohtu poolt määratud kohtutäituri vahendusel alghinnaga 19 000 eurot (1/2 kinnistu

mõttelise osa väärtus) ja: 1) Kohustada hagejat ja kostjaid hüvitama kõik ühisomandis oleva ½

Kinnistu mõttelise osa enampakkumise korraldamisega seotud täitekulud, sh kohtutäituri tasu,

järgnevalt: 2/14 kuludest kostja I, 1/14 kuludest kostja II, 9/14 kuludest hageja ja 2/14 kuludest

kostja III. 2) Kohustada kostjat I enampakkumise võitmise korral tasuma enampakkumise

kaotanud ühisomanikele hüvitist enampakkumisel tehtud parimast pakkumisest ehk

ühisomandis oleva ½ mõttelise osa Kinnistust ostuhinnast 1/14 kostjale II, 9/14 hagejale ja

2/14 kostjale III. 3) Kohustada kostjat II enampakkumise võitmise korral tasuma

enampakkumise kaotanud ühisomanikele hüvitist enampakkumisel tehtud parimast

pakkumisest ehk ühisomandis oleva ½ mõttelise osa Kinnistust ostuhinnast 2/14 kostjale I, 9/14

hagejale ja 2/14 kostjale III. 4) Kohustada hagejat enampakkumise võitmise korral tasuma

enampakkumise kaotanud ühisomanikele hüvitist enampakkumisel tehtud parimast

pakkumisest ehk ühisomandis oleva ½ mõttelise osa Kinnistust ostuhinnast 2/14 kostjale I, 1/14

kostjale II ja 2/14 kostjale III. 5) Kohustada kostjat III enampakkumise võitmise korral tasuma

enampakkumise kaotanud ühisomanikele hüvitist enampakkumisel tehtud parimast

pakkumisest ehk ühisomandis oleva ½ mõttelise osa Kinnistust ostuhinnast 2/14 kostjale I, 1/14

kostjale II ja 9/14 hagejale. 6) Kohustada enampakkumise kaotanud ühisomanikke andma TsÜS

§ 68 lg 5 tähenduses tahteavaldus, et Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus

registriosa nr xxxxxxx all registreeritud Kinnistu ühisomandis olev ½ mõtteline osa jääb

enampakkumise võitnud ühisomaniku ainuomandisse, ning nõusolek KRS §341 lg 1 tähenduses

kinnistusraamatus kehtivate omanikukannete kustutamiseks ja enampakkumise võitnud

ühisomaniku kinnistusraamatusse Kinnistu ½ mõttelise osa ainuomanikuna kandmiseks.

Kohtuotsus asendab kohustatud ühisomanike tahteavaldusi. 7) Lugeda tahteavaldused antuks

alates enampakkumise võitnud ühisomaniku poolt hüvitiste tasumisest enampakkumise

kaotanud ühisomanikele.

26.4. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

27. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus kinnistusregistriosa nr xxxxxxx all

on registreeritud kinnistu aadressiga XXXXX, xxx. Kinnistu kaasomanikud on: 1) ½ mõttelises

osas kaasomandist omanik on kostja I ja 2) ½ mõttelises osas kaasomandist ühisomanikud on

kostja I, kostja II, hageja ja kostja III. Arvestades Kinnistu kaasomanike paljusust, siis Kinnistut

ei ole võimalik kasutada ja käsutada kõigi kaasomanike soove ning huve arvestades, sest

kaasomanike soovid, huvid ning võimalused Kinnistu arendamiseks, sh Kinnistul asuvate

ehitiste remontimiseks ning renoveerimiseks, on erinevad. Omanikud ei ole suutnud seda

2-21-6609

ühiselt majandada ega korda teha. Seetõttu on vahalik Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand ning

ka Kinnistu kaasomand tervikuna lõpetada ja Kinnistu kaasomanike vahel jagada. Kinnistu ½

mõttelise osa kaasomandist ühisomandi on menetlusosalised enda omandisse saanud pärimise

teel. D suri xx xx xxxx. D kaaspärijad olid 1/7 mõttelises osas tema vend Õ, 1/7 mõttelises osas

tema õde kostja I, 1/7 mõttelises osas tema õde U, 1/7 mõttelises osas tema õde S, 1/7 mõttelises

osas tema õde A , 1/7 mõttelises osas tema õepoeg T ja 1/7 mõttelises osas tema õde Ä,

vastavalt Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 09.01.2012 tõestatud pärimistunnistusele, notari

ametitegevuse raamatu registri nr 29.

28. Kostja I pärandiosa 2/14 tekkis D kaaspärijana ehk 1/7 mõttelist osa. Kostja II pärandiosa

1/14 tekkis U kaaspärijana 1/2 mõttelises osas D 1/7 mõttelisest osast pärandist. Hageja

pärandiosa 9/14 tekkis 1/7 mõttelise osa oma ema Ä seadusjärgse pärijana pärimise teel. Lisaks

ostis hageja 16.10.2020 pärandvara ühisusest mõttelise osade müügilepinguga nr 2364

täiendavad pärandiosad järgnevalt: 1) Õle kuuluva 1/7 mõttelise osa, A-le kuuluva 1/7 mõttelise

osa ja Sle kuuluva 1/7 mõttelist osa, s.o kokku 3/7 mõttelist osa D pärandvara ühisusest, 2) Pile

kuuluva ½ mõttelise osa U pärandvara ühisusest ehk 1/14 mõttelist osa D pärandvara ühisusest.

Kostja III pärandiosa 2/14 tekkis T, kes oli D 1/7 mõttelises osas pärandi pärija, poolt selle

mõttelise osa võõrandamisega oma pojale kostjale III.

29. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Eeltoodust tulenevalt

menetlusosaliste kui pärijate pärandiosad on ning Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand tuleb

lõpetada ning jagada. Hageja soovis Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomandit lõpetada

kohtuväliselt ning tegi vastava ettepaneku kostjatele. Notari aeg oli broneeritud 19.03.2021.

Kostja I esindaja F teatas oma 16.03.2021 e-kirjas, et kostja I ei soovi ühisomandit lõpetada

ning notarisse nad 19.03.2021 ei tule. Kostja III teatas 15.03.2021 e-kirjaga, et talle ühisomand

sobib ning ta keeldus notarisse tulekust. Kostja II oli valmis ühisomandi lõpetama kohtuväliselt,

kuid kostjate I ja III keeldumise tõttu, ei olnud see võimalik. Hageja hinnangul on Kinnistu

turuväärtus 38 000 eurot.

30. Hagejal on huvi asja omandi saamise vastu, kuna ta on emotsionaalselt tihedalt Kinnistuga

seotud ning ta ei soovi omandist loobuda hüvitise vastu. Kinnistu (sh ühisomandis oleva

mõttelise osa) näol on tegemist hageja suvekoduga. Hageja soovib Kinnistul asuvad hooned,

mis on väga halvas seisus ning kokku kukkumise ohus, korda teha. Sugulased, kellele see

kinnistu oli kunagi koduks ja kes müüsid oma osa hagejale, soovivad, et hageja saaks

lõppastmes Kinnistu ainuomanikuks, kes selle korda teeks, mis on võimalik läbi ühisomandi

lõpetamise ja ühisomandis oleva mõttelise osa omandi hagejale andmisega. Praegusel hetkel

Kinnistu koos ehitistega väärtus langeb, kuna omanikud ei ole suutnud seda ühiselt majandada

ega korda teha.

31. Hagejal ja kostjatel on võrdselt hinnatavad huvid ühisomandis oleva ½ mõttelise osa

Kinnistust omandamise vastu. Hageja on saanud ühisomandi omanikuks nii pärimise teel kui

ka ühisomandi osade omandamise teel müügitehingute kaudu ning kostjad on omandanud

pärimise või kinke teel. Kui mitmed ühisomanikud soovivad mõttelist osa endale ja kohus

lõpetab ühisomandi pooltevahelisel enampakkumisel, on kõigil ühisomanikel omandi

säilitamise huvi korral võimalik omanikuks saada, seega ei mineta ühisomanikud ka antud

lahenduse puhul võimalust ühisomandisse kuuluv kinnistu mõtteline osa enda omandina

säilitada. Ühisomanikele peab andma võrdse võimaluse omandada ühisomandis olevat ½

mõttelist osa kinnistust. Nii hageja kui kostjad on kohtumenetluses kinnitanud oma

valmisolekut hüvitada teisele omanikele omandi kaotuse eest selle harilik väärtus, mistõttu on

igati põhjendatud enampakkumise korraldamine. Arvestades, et kinnistu hind on

eksperthinnangu järgi 38 000 eurot, siis ühisomandis oleva ½ mõttelise osa kinnistust hind on

19 000 eurot, mis peaks olema ühisomanike vahelise enampakkumise korral alghinnaks.

Ühisomandi lõpetamine hageja poolt pakutud viisidel ei ole hea usu põhimõttega vastuolus.

2-21-6609

32. Hageja oma seisukohas kostja vastusele leiab, et hageja taotleb käesoleval juhul kõigile

ühisomanikele parimat lahendust. Õige ja õiglane oleks hageja hagi rahuldada selliselt, et

hageja ega kostjad ei kaota oma osa, vaid ühisomand lõpetatakse ning jagatakse selliselt, et see

läheb hageja ja kostjate kaasomandisse hageja palutud viisil. Ükski ½ mõttelise osa ühisomanik

oma osa omandist ei kaotaks, vaid määratakse konkreetsed mõttelised osad asjas. Sellist

tulemust taotles hageja ka kohtuväliselt enne kohtusse pöördumist notaritehinguna, kuid

millega osa kostjaid ei nõustunud. Hagejal on tugev emotsionaalne side Kinnistuga. Kõik oma

lapsepõlve suved veetis hageja koos oma emaga Kinnistul, samuti veetis seal suved ka hageja

tütar koos vanaemaga 2006 aastani. Samuti nagu veetsid seal kõik suved kostja I õed perega.

Kõik kasvatasid seal oma aiasaadusi. Hageja, kui omanik, kes maksab võrdselt teistega

maamaksu, on huvitatud, et temale osaliselt kuuluv kinnisvara oleks hästi hooldatud ja ei

kaotaks oma väärtust ning saaks asja mõistlikult kasutada, sh ka oma kurke kasvatada.

Kostjate vastuväited

33. Kostjad vaidlevad hageja nõuetele vastu. Hageja on sisuliselt ostnud pärandvara ühisuse

osasid kokku eesmärgiga omandada soodsalt kostja I kodu. Kostjad on sugulastena ühisel

meelel ning soovivad jätkata Kinnistu ühist majandamist. Kostja I on aastate jooksul Kinnistul

väga palju tööd teinud, loomi pidanud ning Kinnisasja igakülgselt parandanud. Kostja I on

vahetanud aknaid, maja värvinud ning muru niitnud ja teinud muid töid asja säilitamiseks.

Kostja I on Kinnistul pidevalt alaliselt elanud. Kinnistul elas ka kostja I ema, kes suri 1972.

1980ndatel kolis kostja I Kinnistule ja elas seal alaliselt kuni 2000-ni. Pärast seda elas Kostja I

Kinnistul kevadest kuni sügiskülmadeni. Käesoleval ajal käib kostja I poeg F Kinnistut

hooldamas ning kasvatab seal aiasaadusi. Kostjatel II ja III on Kinnistuga samuti emotsionaalne

seos, sest on seal veetnud oma lapsepõlve. Kostja III on tihti kasutanud Kinnistut puhkamiseks,

sealhulgas käinud seal kalastamas. Hagejal puudub hagis väidetud emotsionaalne seos.

Seevastu on kostja I ja tema lapsed Kinnistut pidevalt hooldanud. Hageja ei ole Kinnistusse

kunagi panustanud ega seal kunagi alaliselt viibinud. Hageja on lapsena Kinnistul käinud mõnel

korral koos oma kasuemaga (hageja on kostja I õe kasulaps). Täiskasvanuna ei ole hageja

Kinnistul olulisel määral viibinud. Kostja hinnangul käitub hageja hea usu põhimõttega

vastuolus, sest peab mingil põhjusel Kinnisasja enda omaks ja on nõudnud kostjalt I ja tema

pojalt võtmete üleandmist ning palunud kasvuhoonest saadused eemaldada. Võtmete nõudmisel

oli hageja peamine mure selles, et ta ei soovi enam väikest, talle määratud maamaksu tasuda ja

soovib seetõttu ühisomandist väljuda. Siiski ei ole hageja kompromisspakkumistega nõustunud.

Hageja väide, et Kinnistul asuv maja on kokku kukkumise äärel, on ebaõige. Tegemist on ligi

100 aastat vana majaga, mis ei ole ideaalses korras, kuid seal on võimalik alaliselt elada.

Kostjad on seisukohal, et kuigi hagejal on õigus nõuda ühisomandi jagamist, ei ole hageja nõuet

esitades toiminud heas usus. Hageja ei saa eeldada, et ta saab kostja I pikaaegse kodu endale.

Kostjad on pakkunud hagejale rahalist hüvitist, kuid hageja ei olnud nõus antud pakkumisega.

Hagi rahuldamisel jääks kostja I ilma kodust ja tema lapsed ei saaks tulevikus vanematekodu

elukohana või maakoduna kasutada. Kostjad ei nõustu, justkui ei oleks Kinnistut võimalik

kasutada ja käsutada kõigi kaasomanike soove ning huve arvestades. Kostjad on nõus asja

ühiselt edasi kasutama, st eelkõige maakoduna, kuhu on õigus kõigil tulla ja viibida. Kostjad

on valmistanud ette ka vajalikud edasised kokkulepped kui need peaksid tulevikus vajalikud

olema.

34. Kinnistu enampakkumisel müümise korral kaotaks kostja I perekond oma kodu ja teised

kostjad suvekodu, mistõttu sellist jagamise viisi kostjad ei toeta ega nõua ka hagiavalduses.

Kaasomanikevaheline enampakkumine ei annaks samuti õiglast tulemust, kuna kostja I on oma

kuludega kogu kinnisasja väärtust suurendanud, mistõttu ei taga enampakkumine mõttelistele

osadele õiglast tulemust

2-21-6609

35. Hageja käitumine ei viita tahtele ühiselt asja koos majandada, kuigi hageja väidab, et on

osasid kokku ostnud selleks, et seda kohta ühiste panustega majandada eelkõige ühisomandi

kaudu. Seevastu ei ole hageja kunagi teinud ettepanekut asja ühiseks parendamiseks. Pigem on

hageja soov saada asi võimalikult osavalt enda omandisse ning hageja on selle eesmärgi nimel

nõus esitama kohtule ka ebaõigeid faktiväiteid. Hagejal puudub hagis väidetud emotsionaalne

seos.

Kostjate vastuhagi

36. Kostjad paluvad oma vastuhagis lõpetada kostjate ja hageja ½ mõttelise osa ühisomand

Kinnistu suhtes ja jagada see järgnevalt:

36.1. Jagada Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand kaasomandi mõttelisteks osadeks selliselt, et:

1) 5/14 mõtteline osa jääb kostjale I, 2) 4/14 mõtteline osa jääb kostjale II ja 3) 5/14 mõtteline

osa jääb kostjale III. Kohustada hagejat andma TsÜS § 68 lg 5 tähenduses tahteavaldus ning

nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatus kehtivate omanikukannete

kustutamiseks selliselt, et kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus

XXXXX kinnistu registriosast nr xxxxxxx sissekanne ½ mõttelise osa ühisomanike kohta ja

sisse kanda kinnistu ½ mõttelise osa kaasomandist omanikena 5/14 mõttelises osas kostja I,

4/14 mõttelises osas kostja II, 5/14 mõttelises osas kostja III. Kohtuotsus asendab kohustatud

ühisomanike tahteavaldusi. Välja mõista kostjalt I hageja kasuks hüvitis 3/14 pärandvara

ühisuse omandiõiguse kaotamise eest summas 4 071,40 eurot. Välja mõista kostjalt II hageja

kasuks hüvitis 3/14 pärandvara ühisuse omandiõiguse kaotamise eest summas 4 071,40 eurot.

Välja mõista kostjalt III hageja kasuks hüvitis 3/14 pärandvara ühisuse omandiõiguse kaotamise

eest summas 4 071,40 eurot. Lugeda tahteavaldused antuks alates kostjate poolt hüvitiste

tasumisest Kinnistu pärandvara ühisuse osa kaotanud omanikule.

36.2. Alternatiivselt paluvad kostjad jagada Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand kaasomandi

mõttelisteks osadeks selliselt, et 14/14 mõtteline osa jääb kostjale I. Kohustada hagejat, kostjat

II ja kostjat III andma TsÜS § 68 lg 5 tähenduses tahteavaldus ning nõusolek KRS § 341 lg 1

tähenduses kinnistusraamatus kehtivate omanikukannete kustutamiseks selliselt, et kustutada

Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus XXXXX kinnistu registriosast nr

xxxxxxx sissekanne ½ mõttelise osa ühisomanike kohta ja sisse kanda kinnistu ½ mõttelise osa

kaasomandist omanikuna 14/14 mõttelises osas kostja I. Kohtuotsus asendab kohustatud

ühisomanike tahteavaldusi. Välja mõista kostjalt I hageja kasuks hüvitus 9/14 pärandvara

ühisuse omandiõiguse kaotamise eest summas 12 214,20 eurot. Välja mõista kostjalt I kostja II

kasuks hüvitis 1/14 pärandvara ühisuse omandiõiguse kaotamise eest summas 1 357,13 eurot.

Välja mõista kostjalt I kostja II kasuks hüvitis 2/14 pärandvara ühisuse omandiõiguse kaotamise

eest summas 2 714,24 eurot. Lugeda tahteavaldused antuks alates kostja I poolt hüvitiste

tasumisest Kinnistu pärandvara ühisuse osa kaotanud omanikule.

37. Üldreeglina peab ühis- ja kaasomandi lõpetamine toimuma omanike huve võimalikult

suures ulatuses arvestades ja omand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem.

Kaasomanike huve on võimalik tagada selliselt, et kinnisasi jääb kostjate omandisse ning

hagejale tasutakse õiglane hüvitis rahas. Tuleb arvestada, et tegemist on olnud kostja I

perekonna alalise elukohaga ja kostjatel (eelkõige kostjal I) on kinnistuga emotsionaalne ning

ajalooline perekondlik seos. Kostja I lapsed hooldavad kinnistut ning kostja I omab suuremat

osa kaasomandist juba pikemat aega. Kostjad omavad kolme peale samuti suuremat osas, st

19/28 kaasomandist ja on asja kasutamise osas üksmeelel. Võttes arvesse asjaolu, et kinnisasja

on kogu selle ajaloo vältel järjepidevalt ja aastaringselt koduna kasutanud ja hooldanud vaid

kostja I pere ning kostjad on kinnisasja viimastel aastatel kasutanud suvekoduna, siis on

mõistlik jätta asi kostjatele. Hoolimata asjaolust, et kostja I on teinud ühisele kinnisasjale

olulisel hulgal kulutusi, mis on tõstnud kogu kinnisasja väärtust, soovivad kostjad tasuda

hagejale omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Hageja leiab, et kinnistu väärtus on 38 000 eurot.

2-21-6609

Seega oleks hageja väljaostmise hinnaks ehk hageja omandi kaotuse õiglaseks väärtuseks

12 214,20 eurot, millest ühe kostja osa oleks 4071,40 eurot.

38. Põhjusel, et hagejale on juba kompromissi korras pakutud sama lahendust, mida kostjad

nõuavad vastuhagis, siis paluvad kostjad jätta menetluskulud hageja kanda.

39. Kostjad leiavad, et kostjal I on asjaga kõige suurem emotsionaalne side: isik on seal alaliselt

elanud ning paika oma koduks pidanud. Kostja I käib siiani Kinnistul, kui tervis seda

võimaldab. Kostja I poegadel on samuti Kinnistuga tugev seos ja on tõenäoline, et kostja I osa

kuulub tulevikus tema poegadele. Tuleb arvestada, et kostjale I kuulub ka suurem osa

Kinnistust, st kostja I omandis on teine pool (½) Kinnistu kaasomandist. Kostjate hinnangul

tagab selline jagamise viis kõige enam õigusrahu, sest selliselt on tulevikus tekkivad vaidlused

välistatud. Kostjate hinnangul ei võimalda hageja poolt esitatud nõuded õigusrahu tagada, st

praeguseks hetkeks on juba kindel, et ühisomandi jagamisel jätkuks kohtumenetlus kaasomandi

jagamise vaidluses. Kostjate hinnangul tuleks kohtul asja lahendamisel arvestada ka tekkiva

kaasomandi jagamise vaidluse ja selle tulemustega, st olemuslikult ei ole Kinnistut otstarbekas

reaalosadeks jagada ning vaidlus päädiks taaskord ühe või teise poole kasuks hüvitise

tasumisega. Kui kohus otsustab anda Kinnistu kostjale I, siis on kostjad II ja III nõus

tahteavalduste andmisega, mis on vajalikud kostja I omanikuks saamisel.

40. Kostja I on eakas inimene, mistõttu tuleb tal paratamatult mõelda ka Kinnistu tulevikule.

Seetõttu tuleb arvestada, et tõenäoliselt läheks kostja I osa tema pärijatele ehk poegadele ning

kostja I poegade jaoks on samuti oluline, et perekonna maakodu säiliks. Kostja I soovib

Kinnistut enda omandisse just emotsionaalse sideme tõttu, sest Kinnistu on olnud tema kodu.

Teised ühisomanikest kostjad peavad kõige suurema emotsionaalse sidemega omanikuks

kostjat I. Samuti ei näe teised kostjad, et kostja I võiks takistada Kinnistu külastamist isegi kui

neile enam ühisomandi osa ei kuulu. Kaasomanikevahelise enampakkumise nõude rahuldamine

tuleb kõne alla vaid juhul, kui ei saa tuvastada, et ühel ühisomanikest oleks ülekaalukas huvi

kinnisasja omandi säilimise vastu. Kostjatel, sh kostjal I, on käesolevas asjas ülekaalukas huvi

oma omandi säilimise osas. Ühisomandi jätkumine kostjate osas tagab sugulaste vahelisi häid

suhteid, st kõik kostjad kinnitavad, et on valmis asja säilimiseks panuseid tegema ja kostjad

tegutsevad ühise tahte vaimus. Kohtul ei ole vaja sekkuda sellesse ühisomandi osasse, mis on

kantud sugulaste headest suhetest ja mis täiendavat õiguslikku reguleerimist ei vaja. Käesoleval

juhul oleks ka enampakkumise tulemus kostjate jaoks ebaõiglane. Kostja I on väga väärikas eas

ning peaks olema sunnitud võistlema enampakkumisel endast jõukamate ning oluliselt

nooremate isikutega. Kostjate jaoks ei asenda raha taluga seotud emotsionaalset sidet.

Hageja vastuväited vastuhagile

41. Hageja vaidleb kostjate vastuhagile vastu täies ulatuses ning palub jätta vastuhagi

rahuldamata. Kinnistul ei ole keegi mitukümmend aastat püsivalt ega alaliselt elanud, vaid seda

on kasutatud suvilana. Kostja I elukoht ja kodu ei ole olnud kinnistul, vaid xxx. Ka vastuses

hagile on kostja I kinnitanud, et ei ela kinnistul alates aastast 2000 ning on kasutanud kinnistut

üksnes suviti. Samamoodi on hageja kasutanud kinnistut suviti ja pikaajaliselt. Kostjatel ei ole

suuremat ega ülekaalukamat huvi ühisomandi lõpetamiseks vastuhagis toodud viisil. Hageja ei

ole nõus vastuhagis toodud nõudega ega tema väljaarvamisega omanikeringist rahalise hüvitise

vastu. Hageja omab oluliselt suuremat osalust ühisomandist kui kostja I, kostja II ja kostja III.

Hagejal on 9/14 mõtteline osa, kostjal I 2/14 mõtteline osa, kostjal II 1/14 mõtteline osa ja

kostjal III 2/14 mõtteline osa. Lisaks on kostja III kolmanda ringi pärija, kellel kokkupuude

Kinnistuga on olematu. Kostja III ei ole tihedalt viibinud Kinnistul. Kostja III on paar korda

käinud isaga kalastamas, aga ööbimiseks on kasutatud kinnistu kõrval asuval kinnistul olevaid

suvemaju. Kinnistut on kasutatud suvekoduna ja mitte alalise elukohana. Kostja I on soovinud

teha takistusi Kinnistu kasutamiseks teistele ühisomanikele, kuid see ei peaks andma kostjale I

eelist ühisomandis oleva asja omandamiseks. Kostja III ei oma mingisugust sisulist seost

2-21-6609

Kinnistuga. Hageja ei ole ostnud pärandvara ühisuse osasid kokku eesmärgiga omandada

soodsalt kostja I kodu. Tegemist ei ole kostja I koduga, vaid suvituskohaga. Kõik endised

ühisomanikud, sh Õ, A, M ja P, on oma osad ühisomandist müünud hagejale sooviga, et lõpuks

saaks kinnistu heaperemehelikult hooldatud ja sellel asuvad ehitised remonditud ja nende

kõikide lapsepõlvekodu ning suvituspaik saaks korda tehtud. Samuti selleks, et seda kohta

võimaldataks külastada ka teistel sugulastel (ka kalastuspaigana).

42. Kostja I ei ole teinud Kinnistul parendustöid. Kinnistu (sh sellel olevad ehitised) on

kaotanud väärtust, sest hoonete eest ei ole hoolitsetud ja neid ei ole remonditud. Saunahoone ja

kõrvalhoone ning garaaž on sisenemiseks eluohtlikud. Kinnisvara hindaja on hinnanud hoonete

seisu mitterahuldavaks. Hooned on hetkel räämas, hooldamata ja remontimata. Maja

vundament on mitmest kohast purunenud ja ära vajunud. Katused ei pea vett, seinad on

pundunud ja niiskusest mädanenud. Maja aknaid ei ole vahetatud ega värvitud. Majas puuduvad

vesi, kanalisatsioon ja küte. Seest on muudetud maja ja teised hooned kolikambriks.

Elektrisüsteemid on kaasajastamata ja tuleohtlikud. Sellega on otseselt kahjustatud teiste

ühisomanike materiaalseid huve ja vähendatud Kinnistu väärtust. Kostjate vastuväited hoonete

seisukorra osas on vastuolulised ning eluliselt mitteusutavad, samuti vastuolus hageja poolt

esitatud tõenditega. Kulutusi ühisele asjale, rääkimata väärtust tõstvaid kulutusi, ei ole kostja I

poolt tehtud.

43. On ebaselge, millisel viisil ja alusel on kostjad arvestanud välja vastuhagi rahuldamise

korral hüvitise hagejale ning iga kostja proportsiooni selles. Kostjate osalus ühisomandis on

erinev, kuid hüvitise suurus, mida vastuhagi rahuldamise korral peaksid nad hagejale maksma

on arvestatud võrdsetes osades, mistõttu on kalkulatsioon arusaamatu. Kostjate aritmeetilised

tehted ei ole korrektsed.

44. Tegelikkuses ei soovigi kostja I ühisomandi omandit enda huvides, vaid oma poegade

huvides, et Kinnistut hiljem enda poegadele üle anda. Kostja I ei elanud Kinnistul 1980-2000.

A on elanud alaliselt Kinnistul. See on tema sünnikodu. Kõik õed ja vend on Kinnistut oma

koduks pidanud. Kinnistut ei saa lugeda ainult kostja I koduks.

Kohtu põhjendused

45. Kohus, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja kirjalike tõenditega, kuulanud istungil ära

menetlusosalised, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja

poolt taotletud ühisomandi jagamise viisid tuleb jätta rahuldamata. Kostjate vastuhagi ½

Kinnistu mõttelise osa ühisomandi jagamiseks selliselt, et ½ Kinnistu mõtteline osa jääb kostja

I ainuomandisse ning kostja I on kohustatud tasuma hagejale ning kostjatele II ja III omandi

kaotamise eest hüvitist, kuulub rahuldamisele.

46. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

47. Menetlusosalised tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille

vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

2-21-6609

-

Menetlusosalised on Kinnistu aadressiga XXXXX, xxx (kinnistusregistriosa nr

xxxxxxx) ½ mõttelise osa ühisomanikud (tl 9-10),

-

Menetlusosalised on Kinnistu ½ mõttelise osa kaasomandist ühisomandi enda

omandisse saanud pärimise teel (tl 12-24);

-

Kostja I pärandiosa suurus on 2/14 Kinnistu ½ mõttelisest osast;

-

Kostja II pärandiosa on 1/14 Kinnistu ½ mõttelisest osast;

-

Hageja pärandiosa on 9/14 Kinnistu ½ mõttelisest osast;

-

Kostja III pärandiosa on 2/14 Kinnistu ½ mõttelisest osast;

-

Kinnistu turuväärtus on vastavalt OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktile 38 000

eurot, millest lähtuvalt on Kinnistu ½ mõttelise osa turuväärtus 19 000 eurot (tl 33-51).

48. Hageja ja kostjad on kohtule esitanud hagi ja vastuhagi ühisomandi lõpetamise ja jagamise

nõudes. AÕS § 70 lg 6 kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse

kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid juhul kui kaasomanikud

ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus kaasomandi

lõpetamise vastavalt asjaoludele ja AÕS § 77 lg 2 sätestatule. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

49. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9749 on selgitatud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on

kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule

esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s

2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (nt 3-2-1-102-05, p 15). Samas on

selgitatud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on

hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis

taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20).

Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab

kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest.

Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike

kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega

kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu

29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12; Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-65-10, p 20).

50. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja

jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt viimati Riigikohtu 10.05.2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Järelikult saab kohus käesolevas asjas kaaluda, kas

jagada ühisomand hageja või kostjate pakutud viisil. Kohus kaalub ühisomandi lõpetamise viisi

valikul kõigi ühisomanike huve vastavalt poolte esile toodud asjaoludele. Käesoleva asja

olemust ja menetlusosaliste esile toodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks hinnata

paralleelselt nii hagi kui ka vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks.

51. Käesoleval juhul tulevad lähtuvalt hagiavalduses ja vastuhagis esitatud nõuetest

kaalumisele viis alternatiivset ühisomandi lõpetamise viisi – hageja on taotlenud esimese

alternatiivina jagada Kinnistu ühisomand ühisomanikevahelisel enampakkumisel TMS

2-21-6609

sätestatud korras kohtu poolt määratud kohtutäituri vahendusel alghinnaga 19 000 eurot, pannes

enampakkumise võitjale kohustuse tasuda teistele ühisomanikele hüvitis enampakkumisel

tehtud parimast pakkumisest vastavalt nende poolt kaotatud omandi suurusele. Teise

alternatiivina on hageja soovinud ühisomandi jagamist selliselt, et jätta ½ Kinnistu mõttelise

osa ühisomand hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostjatele välja hüvitis vastavalt

nende omandi suurustele. Ning kolmanda alternatiivina on hageja palunud jagada ½ Kinnistu

mõttelise osa ühisomand kaasomandi mõttelisteks osadeks selliselt, et kostjale I kuulub 2/14,

kostjale II 1/14, hagejale 9/14 ja kostjale 2/14 kinnistu ½ mõttelisest osast. Kostjad on

vastuhagis palunud ühisomand jagada kaasomandi mõttelisteks osadeks selliselt, et kostjale I

kuulub 5/14, kostjale II 4/14 ja kostjale III 5/14 Kinnistu ½ mõttelisest osast ning kostjad on

kohustatud tasuma hagejale hüvitist. Teise alternatiivina on kostjad palunud ühisomandi

jagamist selliselt, et jätta ½ Kinnistu mõttelise osa ühisomand kostja I ainuomandisse ning

mõista kostjalt I välja hüvitis teistele ühisomanikele vastavalt nende ühisomandi osade

suurustele.

52. Riigikohus on oma 2-17-11516 lahendis (p 30) selgitanud, et olukorras, kus mitu

kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise

vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike)

vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine

võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes

neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama, ja toob paremini välja ka eseme

väärtuse (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Riigikohus

nõustus nimetatud lahendis ringkonnakohtuga, et kui ei saa tuvastada, et ühel ühisomanikest

oleks ülekaalukas huvi kinnisasja omandi säilitamise vastu, ning mõlemad ühisomanikest

soovivad kinnisasja endale, tagab kõige õiglasema lahenduse see, kui kinnisasi jääb selle

ühisomaniku ainuomandisse, kes on nõus omavahelisel enampakkumisel maksma teisele

ühisomanikule suuremat hüvitist.

53. Kuna hageja on esimese alternatiivina soovinud ühisomandi jagamist ühisomanike

vahelisel enampakkumisel ning kuivõrd kõik ühisomanikud soovivad Kinnistu omandiõiguse

säilitamist, siis eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kellelgi ühisomanikest

on võrreldes teiste ühisomanikega ülekaalukam huvi kinnisasja omandi säilimise vastu.

54. Käesoleval juhul on kostjad leidnud, et kostjal I on kõige suurem huvi kinnisasja omandi

säilimise vastu. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on Kinnistu puhul tegemist kostja I

sünnikoduga ning hilisema koduga. Tunnistaja L on 30.11.2021 toiminud kohtuistungil

avaldanud järgmist: „1988 aastast hakkasime elama xxxe talus, siis Q ja tema abikaasa juba

elasid XXXXX talus. Q pidi aastaringselt seal elama, tal olid ju loomad, tean enda järgi. /…. /

Q on kinnistul aastaringselt loomi pidanud, ta pidas jäneseid, 2 siga oli ja lambaid. /…. /

Umbes 2000a paiku Q enam püsivalt ei elanud kinnistul, see oli siis, kui ta abikaasa suri. Siis

ta ei julgenud sinna enam pimedateks öödeks jääda.“ (tl 208) Kohtul ei ole alust kahelda

tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, tunnistaja ütlused on kooskõlas menetlusosaliste poolt

kohtule avaldatuga ning ei ole vasturääkivad. Kohtule esitatud majapidamise arvestuskaardist

(tl 153-156) nähtuvalt on kostja I nimetatud tõendi kohaselt elanud Kinnistul vähemalt alates

1990 aastast ning pidanud 1996 aastal Kinnistul ka loomi. Nimetatud tõend on kooskõlas ka

tunnistaja Õ poolt 30.11.2021 toimunud kohtuistungil antud ütlustega (tl 207), kus tunnistaja

avaldas, et „Loomulikult on loomi peetud XXXXX talus, igas talus peetakse loomi. Täpselt

aastat ei oska öelda, millal aasta ringi peeti või ajutiselt suvel. / …. / Loomi pidasid ka teised

pereliikmed, õde S ja õde D. Suvel peeti loomi. Loomi pidasid 3 inimest. Aastaid ei oska öelda,

millal loomapidamine lõppes.“ Samuti tõendavad kostja I Kinnistul elamist kostjate poolt

esitatud 23.05.1999 kuupäevaga arve ning Eesti Energia 24.10.2003 kuupäevaga kiri ja

võrguühenduse fikseerimise kokkulepe (tl 172-174).

2-21-6609

55. Kohus on seisukohal, et tunnistaja Le ütlustega ning kohtule esitatud tõenditega on kohtu

hinnangul tõendatud, et kostja I elas Kinnistul alaliselt vähemalt alates 1988 kuni 2000. Nii

menetlusosaliste poolt 30.11.2021 toimunud kohtuistungil avaldatust kui ka tunnistaja Le

ütlustest lähtuvalt on kohtu hinnangul põhistatud ja tõendatud, et kostja I on ka pärast 2000

aastat suviti pikemat aega viibinud vaidlusalusel Kinnistul. Ka teised menetlusosalised on

lapsepõlves veetnud suvedel aega antud Kinnistul, kuid üksnes Kostja I peab Kinnistut enda

kodukohaks. Kostjal I on tugev emotsionaalne side Kinnistuga, kostja I pojad käivad ka

käesoleval ajal Kinnistut hooldamas ning aiasaaduseid kasvatamas. Kohus leiab, et käesoleval

juhul on tõendatud, et kostjal I on ülekaalukas huvi kinnisasja omandi säilimise vastu.

Kinnisasja näol on tegemist kostja I sünnikoduga, samuti on kostja I elanud alaliselt Kinnistul

ning hilisemalt ajal veetnud suviti pikemad perioodid Kinnistul. Kostjale I kuulub ka Kinnistu

teine pool ½ mõttelise osa kaasomandist. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole põhjendatud hageja

väide, et ühelgi ühisomanikul ei ole ülekaalukat huvi Kinnistu omandi säilimise vastu, kuivõrd

kohus on tuvastanud vastupidist.

56. Kohus peab ühisomandi lõpetamisel kaaluma menetlusosaliste huve ja hindama, millisel

viisil ühisomandi lõpetamine vastab kõige paremini ühisomanike huvidele. Samuti peab kohus

lähtuma õiglasest ja hea usu põhimõttest. Kohus leiab, et käesoleval juhul vastab kõige paremini

ühisomanike huvidele, koormab ühisomanikke kõige vähem ning on õiglane ühisomandi

jagamine selliselt, et jätta see kostja I ainuomandisse. Kohus on tuvastanud, et kostjal I on

emotsionaalne side Kinnistuga, muuhulgas nähtub kohtule esitatud seisukohtadest, et jagades

Kinnistu ½ mõttelise osa ühisomand kaasomandi mõttelisteks osadeks või jättes see hageja

ainuomandisse, järgneks käesolevale kohtuvaidlusele uus kohtuvaidlus kaasomandi lõpetamise

nõudes. Rahuldades vastuhagis esitatud ühisomandi jagamise viisi ning jättes ühisomandi

kostjale I võimaldab saavutada menetlusosaliste vahel lõpliku õigusrahu ning vältida kohest

kaasomandi lõpetamise vaidlust, mistõttu koormab nimetatud jagamise viis ühisomanikke

kõige vähem. Kostja I on oma kohtule esitatud seisukohtades kinnitanud, et ei tee teistele

ühisomanikele takistusi Kinnistul suvitamiseks.

57. Eeltoodut kokkuvõtteks leiab kohus, et ühisomandisse kuuluv ½ Kinnistust tuleb

menetlusosaliste huve ning õigluse põhimõtet arvestades jagada vastuhagis alternatiivselt

taotletud viisil ehk jätta kostja I ainuomandisse kohustusega tasuda teistele ühisomanikele

nende omandiosa eest rahaline hüvitis. Selline ühisomandi jagamise viis koormab kohtu

hinnangul ühisomanikke kõige vähem. Kohus on seisukohal, et hageja poolt taotletud Kinnistu

½ mõttelise osa jagamise viise ei saa ülaltoodud kaalutlusi arvestades lugeda õiglaseks ja

ühisomanikke kõige vähem koormavamaks ning hageja hagi jääb ühisomandi jagamise viisi

puudutavas osas rahuldamata.

58. Edasi käsitleb kohus Kinnistu väärtust ning väljamõistetava hüvitise suurust.

59. Eset ühele kaasomanikule jättes tuleks temalt samal ajal hüvitis teise kasuks

(täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist soovinud kaasomanik on

ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha

väljamõistmisega. Riigikohus on leidnud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega

ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus

teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. (vt Riigikohtu 10.05.2017 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 13.)

60. Kohus leiab, et Kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta hageja poolt

kohtule esitatud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakt, mille kohaselt on kinnistu

turuväärtus 38 000 eurot (tl 33-51). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendi puhul on

tegemist kinnisasja väärtuse osas objektiivse tõendiga, millest asja lahendamisel lähtuda.

Kinnistu nimetatud väärtusega on nõustunud ka menetlusosalised 30.11.2021 toimunud istungil

2-21-6609

(tl 208 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on lugeda kinnisasja

väärtuseks 38 000 eurot, millest lähtuvalt on ½ Kinnistu mõttelise osa väärtuseks 19 000 eurot.

61. Kostja I on nõustunud tasuma teistele ühisomanikele nende omandiosa eest mõistlikku

kompensatsiooni kohtu poolt määratavas suuruses. Hagejale tuleb maksta omandi kaotuse eest

õiglane hüvitis, mis on 9/14 poolest Kinnistu hinnast, kostjale II tuleb maksta omandi kaotuse

eest õiglane hüvitis, mis on 1/14 poolest Kinnistu hinnast ning kostjale III tuleb maksta omandi

kaotuse eest õiglane hüvitis, mis on 2/14 poolest Kinnistu hinnast. Seega tuleb kostjalt I hageja

kasuks välja mõista omandi kaotuse eest hüvitis 12 214,29 eurot (19 000 / 14 x 9), kostjalt I

kostja II kasuks omandi kaotuse eest hüvitis 1 357,14 eurot (19 000 / 14 x 1) ning kostjalt I

kostja III kasuks omandi kaotuse eest hüvitis 2 714,28 eurot (19 000 / 14 x 2).

62. Kostjad on esitanud ka taotluse hageja ning kostjate II ja III kohustamiseks nõusoleku

andmiseks. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-10

p-s 20 märkinud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5

alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab

kohtuotsus, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise

kohta. Tulenevalt eeltoodust kohustab kohus hagejat ning kostjaid II ja III andma nõusolek

kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxx ühisomandi lõpetamiseks Kinnistu ½ mõttelise osa

jätmisega kostja I omandisse ning vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Asendada

hageja ning kostjate II ja III tahteavaldus kinnistusraamatu kande tegemiseks käesoleva

kohtuotsusega.

63. Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses

ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks

õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel

tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

64. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

65. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste

enda kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui ka kostjad nõustunud ühisomandi lõpetamisega.

Seega on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poolte huvisid silmas pidades. Samuti on

Riigikohus lahendis nr 3-2-1-70-10 p-s 14 märkinud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult

mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2023 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2022 otsus X kasuks väljamõistetud hüvitise

suuruse osas (resolutsiooni p 2.3) ja osas, millega maakohus ei seadnud omandi

2-21-6609

üleminekut

sõltuvusse

Xle

hüvitise

maksmisest.

Täiendada

kohtuotsuse

resolutsiooni hagi tagamise abinõu tühistamise osas. Muus osas jätta maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

3. Asendada Q kohtuotsuses tema üldõigusjärglastega H ja F ja täiendada kohtuotsust

selliselt, et XXXXX kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) ½ mõtteline osa jääb Q

ainuomandi asemel H ja F ühisomandisse ning neil on Q asemel solidaarne kohustus

maksta hüvitist.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Jätta hagi rahuldamata ja rahuldada osaliselt vastuhagi alternatiivne nõue.

4.2. Lõpetada X, H, F, C ja W ühisomand XXXXX kinnistu (registriosa nr xxxxxxx)

½ mõttelisele osale järgmiselt:

4.2.1. jätta XXXXX kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) ½ mõtteline osa H ja F

ühisomandisse;

4.2.2. kohustada Xt, Ct ja Wt andma nõusolek kinnistusraamatus XXXXX

kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) ½ mõttelise osa teise jakku tehtud

omanikukannete muutmiseks selliselt, et X, C ja W kohta tehtud

ühisomanikukanded kustutatakse ning kinnistu ½ mõttelise osa

ühisomanikena kantakse kinnistusraamatu teise jakku H ja F.

Kohtuotsus asendab C ja W tahteavaldusi. Kohtuotsus asendab X

tahteavaldust alates p-s 4.2.3 nimetatud hüvitise tasumisest.

4.2.3. kohustada Ht ja Ft tasuma Xle omandiõiguse kaotamise eest solidaarselt

hüvitist 18 321 eurot 43 senti;

4.2.4. kohustada Ht ja Ft tasuma Cle omandiõiguse kaotamise eest solidaarselt

hüvitist 1357 eurot 14 senti;

4.2.5. kohustada Ht ja Ft tasuma Wle omandiõiguse kaotamise eest solidaarselt

hüvitist 2714 eurot 29 senti.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda.

6. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx

kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale X kasuks järgneva sisuga märkus:

„Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-6609 X hagi Q, C ja W vastu

ühisomandi lõpetamise nõudes.“