2-21-123437/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-123437

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi R. M. i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

935 eurot 71 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.

Hageja esindaja: A. Ž.

e-post XXX

Kostja: R. M. , isikukood XXX; XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi R. M. i vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. M. ilt (M.) osaühing Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 877 eurot 38 senti (sealhulgas põhivõlg 666 eurot 64 senti, intress 6 eurot 14 senti,

võla sissenõudmise kulu 30 eurot ja 15. novembri 2021 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 174 eurot 60 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 666 eurolt 64 sendilt alates 16. novembrist 2021 kuni

põhivõla 666 euro 64 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta osaühing Aktiva Finants hagi R. M. i vastu rahuldamata osas, milles osaühing Aktiva

Finants palub mõista R. M. ilt osaühing Aktiva Finants kasuks välja võla sissenõudmise

kulu suuremas summas kui 30 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud R. M. i kanda.

7. Mõista R. M. ilt (M. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 315 eurot.

8. Mõista R. M. ilt (M. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava

osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid

ja

kirjaliku

vastuse

nõue

toimetati

kostjale

e-posti

teel

kätte

10. detsembril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 1. novembril 2008 kliendilepingu.

Telia

Eesti

AS

ja

kostja

sõlmisid

23. mail

2016

ja

12. augusti

2016

telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada muid tasulisi

teenuseid. Kostja kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt

Telia Eesti AS hinnakirjale. Kostja võttis teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda Telia

Eesti AS teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis tasumata teenuste eest esitatud

alljärgnevad arved: XXX (maksetähtpäev 20.06.2018) summas 190 eurot 35 senti, XXX

(maksetähtpäev 20.07.2018) summas 71 eurot 21 senti ja XXX (maksetähtpäev 20.08.2018)

summas 237 eurot 34 senti, kokku 498 eurot 90 senti. Telia Eesti AS loovutas 27. novembril

2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja võib nõuda

kostjalt eespool nimetatud lepingute ning VÕS § 108 lg 1 ja § 164 lg 2 alusel Telia Eesti AS

poolt osutatud teenuste eest tasu maksmist summas 498 eurot 90 senti. Selles osas tuleb hagi

rahuldada.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 21. juunil 2018 järelmaksulepingu seadme sülearvuti Apple

MacBook Pro 13,3" i5 DC8GB1 2SGBlris GraPhics 61 00SWE ostmiseks, mille netohind oli

1299 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot 90 senti. Kostja tekkis

järelmaksu osamaksete võlg alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest. Kostja jättis

vastavalt maksegraafikule tasumata põhiosa summas 167 eurot 74 senti ja intressi summas

6 eurot 14 senti. Järelmaksuleping lõppes tähtaja saabumisega 20. septembril 2018. Telia Eesti

AS loovutas 27. novembril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja võib nõuda kostjalt järelmaksulepingu ning VÕS § 108 lg 1 ja

§ 164 lg 2 alusel järelmaksu põhiosamaksete tasumist summas 167 eurot 74 senti ja intressi

summas 6 eurot 14 senti. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab viivist teenuse eest ettenähtud tasu

maksmisega viivitamise eest alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni

15. novembrini 2021 seadusjärgses viivisemääras. Hageja arvestab viivist järelmaksu

põhiosamaksete tasumisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, so

21. septembrist 2018 kuni 15. novembrini 2021 seadusjärgses viivisemääras. Hageja võib

nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 järgi seega viivist ajavahemiku 20. juuni 2018 kuni

15. november 2021 eest kokku 174 eurot 60 senti (51,86 + 18,93 + 61,49 + 42,32). Hageja

viivisenõue tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb VÕS § 113 lõike 1 ja TsMS § 367 alusel hageja

kasuks lisaks välja mõista viivis ka põhivõla 666 euro 64 sendi (498,90 + 167,74) tasumisega

viivitamise eest alates 16. novembrist 2021 kuni põhinõude summas 666 euro 64 sendi

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda siiski juhul, kui hageja on pärast lepingu

lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega

seotud kulutusi. Tegemist ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude iseseisva alusega, vaid

sättega, mis näeb ette tarbijast võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste

väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura

2016, § 1132, p 4). VÕS §-s 1132 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

VÕS § 1132 lg 6 kohaselt tühine.

Hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja kogukuluga 35 eurot. Hageja nõude

suurus jääb vahemikku 500 kuni 1000 eurot. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda

kostjalt esimese tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot. Hageja võib seega nõuda meeldetuletuskirjade saatmise eest hüvitist

kokku 30 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks peale kolme meeldetuletuskirja

saatmise teinud muid võla sissenõudmise kulusid. Võla sissenõudmiskulude nõue tuleb seega

rahuldada 30 euro ulatuses ja jätta ülejäänud osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot ja esindajakulud 480 eurot.

Riigilõiv on 175 eurot TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hagiavaldus esitati

telekommunikatsiooniteenuse

osutamise

lepingust

tuleneva

tasu

ja

viivise

ning

tarbijakrediidilepingust tulenevate põhiosamaksete, intresside ja viivise saamiseks. Tegemist

ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Aevastades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka

mahuka vaidlusega. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud

toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175 + 20 + 120 eurot). Kuna menetluskulud

jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik