Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-21-2940/4 AI generated

3-21-2940/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-2940/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-21-2940/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS

Keywords

AI generated
refusal of authorization standing of petitioner hardship residence permit standing against building permit debt enforcement appeal lack of standing of owner
AI generated
146418665
3-14-52045/5
303768516
3-21-2611/4
321898633
3-22-1879/5
269336235
3-20-744/5
393718736
3-24-1807/25

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2022, Tartu Haldusasja number 3-21-2940 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastus seoses kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.12.2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON 1. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 2. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.12.2021. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

J. Kolesnikovi määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat käsitleb ringkonnakohus taotlusena saada riigi õigusabi. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses (RÕS) selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja aastate jooksul esitanud halduskohtule mitmeid kaebuseid, ka määruskaebuseid ja kasutanud korduvalt edasikaebeõigust. Eeltooduga on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus ka selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et kaebaja ei suuda edaspidi menetlusdokumente koostada ja menetluses osaleda. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

2 ja võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J. Kolesnikovi määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu puudub alus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Seega jääb J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)