3-21-346/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-346

Haldusasi

T. P. (endise nimega L.) kaebus Saue Vallavalitsuse

13.01.2021 korralduse nr 38 (Saue vallas Jõgisoo külas

asuva

Jahi

tee

maaüksusele

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine)

tühistamiseks ja Saue Vallavalitsuse kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: T.L.

Vastustaja: Saue vald

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde vastustaja poolt kohtu nõudel esitatud

kaebaja 09.03.2021 projekteerimistingimuste taotlus.

2. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. veebruaril 2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esindaja Constructive OÜ (11331510), kelle esindaja on Andrei Sotskov (taotleja),

esitas 09.03.2020 Ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr 2011002/02985

(taotlus) Saue vallas Jõgisoo külas asuva Jahi tee 14 maaüksuse (katastritunnus:

72703:002:0332; 10483 m2 100% maatulundusmaa, sh looduslik rohumaa 4949 m2, metsamaa

5400 m2, muu maa 134 m2) hoonestamiseks.

Saue vald edastas kaebaja esindajale 20.01.2020 projekteerimistingimuste väljastamisest

keeldumise haldusakti (tl 25-34).

2. 18.02.2021 saabus Tallinna Halduskohtule T. P. (endise nimega L.) kaebus Saue

Vallavalitsuse 13.01.2021 korralduse nr 38 (Saue vallas Jõgisoo külas asuva Jahi tee 14

maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine) tühistamiseks ja Saue

Vallavalitsuse kohustamiseks 30 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsustada Jahi

tee 14 projekteerimistingimuste väljastamise üle.

19.02.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 26.10.2021 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

3.1. Kaebaja leiab, et vaidlustatava haldusakti andmise menetlus viidi läbi puudulikult ja

haldusaktis toodud põhjendused on vastuolus Saue valla üldplaneeringuga. Eelneva tõttu leiab

kaebaja, et vaidlustatud haldusakt (projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine) on

õigusvastane.

3.2. Kaebaja taotleb haldusakti tühistamist ja vastustaja kohustamist projekteerimistingimuste

taotlust veelkord kaaluda ja anda välja uus haldusakt. Samuti palub kaebaja jätta kõik kaebuse

menetlusega seotud menetluskulud vastustaja kanda.

3.3. Kaebaja põhjendab oma eelnevaid seisukohti järgnevalt.

3.4. Haldusmenetluse läbiviimisel on rikutud kaalutlusõigust, uurimispõhimõtet ning

haldusakti põhjendamiskohustust.

3.4.1. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja viis läbi lihtsalt formaalsetele vorminõuetele vastava

haldusmenetluse ja sedagi olulise ja põhjendamatu viivitusega. Kaebajale esitati 4 kuud hiljem

lõpuks tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks haldusakti eelnõu. Lõplikust haldusaktist aga

nähtub, et haldusorgan ei ole aga haldusakti eelnõule 11.12.2020 esitatud vastuväiteid sisuliselt

kaalunud (tl 18-24).

Lõplikust haldusaktist ei nähtu, et haldusorgan oleks kaalunud mitmeid asjas tähtsust omavad

asjaolusid (millised olid esitatud 11.12.2020 haldusakti eelnõule (tl 15-17) esitatud vastuses).

Kaebuse esitaja tõi oma 11.12.2020 vastuväidetes esile, miks on haldusakti eelnõus toodud

põhjendused ekslikud (mh haldusorgani poolt haldusakti eelnõus viidatud 3-se hoonegrupi

puhul on Jahi tee 14 kinnistul ala, millele saab ehitada ja lisaks on põhjendatud rakendada 6-se

hoonegrupi lubatavuse reeglit, kuna üldplaneering ei sätesta, et seda kohaldataks

„põlisküladele“ ja vastustaja on samas külas lubanud isegi suurema kui 6-se hoonegrupi

moodustamist).

Haldusaktist nähtub aga, et vastustaja isegi mitte ei kaalunud vastavaid argumente. Haldusaktis

puudub mistahes käsitlus eelviidatud argumentide osas, haldusorgan on haldusaktis sisuliselt

üle korranud haldusakti eelnõus toodud seisukohti.

Arvestades kaebuses toodut (vald vastas vähem kui tunniga, et vald on Jahi tee 14 küsimuses,

tuginedes Saue valla üldplaneeringule oma endisel positsioonil. Väljastame teile valla keelduva

otsuse esimesel võimalusel), ning arvestades, et haldusaktis ei olegi kaebaja argumente

kaalutud, on ilmne, et haldusorgan on teinud oma otsuse sisulist kaalumist läbi viimata,

rikkudes seeläbi lisaks diskretsiooni korrektsele kohaldamisele muuhulgas ka haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 6 sätestatud uurimispõhimõtet.

3.4.2. Õigusriigile omane haldusmenetlus eeldab isiku õigust igas menetlusetapis pöörduda

haldusorgani poole, et sobivas vormis esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS §

40). Põhimõte sarnaneb halduskohtumenetluses tuntud protsessiosaliste ärakuulamise

printsiibiga. Ärakuulamise puhul on eriti tähtis järgida kaalutlemispõhimõtet, sest sageli on

menetlusosaliste seisukohad otsuse tegemisel määrava tähtsusega. Vaidlustatud haldusaktist

aga ei nähtu kaebuses toodud põhjustel, et haldusorgan oleks kaebaja ärakuulamisel esitatud

seisukohti üldse sisuliselt kaalunud, mistõttu on haldusorgan isiku ärakuulamise teinud üksnes

formaalselt, mitte aga sisuliselt.

3.5. Haldusakt on õigusvastane, kuna projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks

esitatud argumendid ei ole kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ning faktilise olukorraga.

3.5.1. Saue valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.3 on märgitud: „Hajaasustusega alal on

reeglina lubatud kuni kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad

hoonete grupid, kus gruppide vaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 m.

Külade olemasoleva hoonestusega aladel võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui

suuremat

maa-ala

arvestades

on

tagatud

kolmeste

hoonegruppidega

võrreldav

hoonestustihedus.“

Kaebaja selgitab, et eelviidatud reegli järgi peab hoonegruppide vaheline kaugus olema

vähemalt 100 m, hoonegrupis paiknevate hoonete vahelist kaugust üldplaneering ei reguleeri.

3.5.2. Kaebaja selgitas oma 28.07.2020 pöördumises (tl 8 ja selle pöördel), et 3-st hoonest

koosnevate hoonegruppide vahel on tagatud 100 meetri nõue, selgitades, et hooneid on

võimalik grupeerida järgnevalt: „Kui lugeda esimeseks hoonete grupiks Kuuseheki

(72703:002:0334), Imperiali (72703:002:0333) ja Aedevahe (72703:002:0151) kruntidel

asuvad hooned ja teiseks hoonete grupiks Jahi tee 16 (72703:002:0331), Jahi tee 14

(72703:002:0332) ja Jahi tee 12 (72703:002:0328) hooned, siis jääb Jahi tee 14 taotletav hoone

esimese grupi hoonetest vähemalt 100 meetri kaugusele.“

Vastustaja taotleja pakutud viisil hoonete grupeerimisega ei nõustunud ja leidis haldusakti

eelnõus, et hooneid tuleb grupeerida taotlejale kahjulikumal viisil. Samas ei ole vastustaja

haldusakti eelnõus põhjendanud, miks on ainuvõimalik grupeerida hooneid nii nagu

vallavalitsus oma eelnõus seda on teinud ja vastavat põhjendamiskohustust ei ole täidetud ka

lõplikus haldusaktis.

Haldusorgani lähenemine, kus määratlemata olukorras grupeerib haldusorgan hooneid

gruppidesse taotleja suhtes negatiivsema tagajärje kaasa tooval moel (kuigi on võimalik

grupeerida ka taotleja suhtes positiivsema tagajärje kaasa tooval moel) on vastuolus nii

haldusmenetluse põhimõtetega kui ka hea halduse tavaga. Hoonete grupeerimise viis on antud

küsimuse lahendamisel oluline, kuid vallavalitsuse poolne hoonete grupeerimise lähenemine

on eelnõus kui ka lõplikus haldusaktis jäänud põhjendamata. Antud juhul on tegemist

haldusakti olulise puudusega.

3.5.3. Kaebaja leiab, et vallavalitsus on 3-se elamugrupi ja elamugruppide vahemaa reeglit

kohaldanud ebaõigesti. Üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal on reeglina lubatud kuni

kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid, kus

gruppide vaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 m. Märgitust nähtub, et

hoonete grupis võib üldjuhul olla 3 elamut ja vahemaa teise elamugrupiga peaks olema

vähemalt 100 meetrit. Reegel ei reguleeri ühes elamugrupis olevate eluhoonete vahemaad.

Seetõttu on täiesti asjakohatu eelnõus vallavalitsuse poolt esitatud seisukoht, et Jahi tee 14

võimalik õueala asetuks selle neljase grupi keskele niimoodi, et tekitaks täiendavad alla 100 m

õuealade vahekaugused vähemalt Jahi tee 12 ja Jahi tee 16 suhtes. Vallavalitsus on haldusakti

eelnõus leidnud, et üks kolmene grupp on Imperiali (72703:002:0333), Kuuseheki

(72703:002:0334) ja Jahi tee 16 (72703:002:0331). Seega ei saa Jahi tee 14 hoone kaugust

võrrelda 3-sesse gruppi mitte kuuluva Jahi tee 12 hoonega, vaid Jahi tee 14 hoone kaugust

tuleks võrrelda Imperiali (72703:002:0333), Kuuseheki (72703:002:0334) ja Jahi tee 16

(72703:002:0331) elamugrupi kaugusega.

3.5.4. Kaebaja leiab, et on õige hooneid grupeerida järgnevalt: lugeda esimeseks hoonete

grupiks

Kuuseheki

(72703:002:0334),

Imperiali

(72703:002:0333)

ja

Aedevahe

(72703:002:0151) kruntidel asuvad hooned ja teiseks hoonete grupiks Jahi tee 16

(72703:002:0331), Jahi tee 14 (72703:002:0332) ja Jahi tee 12 (72703:002:0328) hooned. Jahi

tee 14 taotletav hoone jääb sel juhul esimesest grupist vähemalt 100 meetri kaugusele. Asjaolu,

et vastustaja on varasemalt lubanud rajada Jahi tee 16 kinnistule hoone, mis on eelkirjeldatud

esimesele hoonegrupile lähemal kui 100 meetrit, ei ole oluline, kuna ehitusõigust ei taotleta

Jahi tee 16 kinnistule, vaid Jahi tee 14 kinnistule, mistõttu tuleb hinnata Jahi tee 14 soovitud

hoone

kaugust

teisest

hoonegrupist.

Kui

vastustaja

on

eksinud

Jahi

tee

projekteerimistingimuste väljastamisel üldplaneeringu nõuete vastu (lubades Jahi tee 16 hoone

püstitada esimesele hoonegrupile liiga lähedale), ei saa selle tõttu karistada Jahi tee 14

omanikku.

3.5.5. Kaebaja leiab, et teistele kinnistutele juba rajatud hoonete puhul ei saa vastavate hoonete

vastuolu üldplaneeringu reegliga olla aluseks Jahi tee 14 kinnistu hoonestamisest keeldumisele,

kui Jahi tee 14 puhul on võimalik tagada üldplaneeringuga nõutud kaugus teisest hoonegrupist.

Ehk kui vastustaja on varasemates menetlustes teinud vea ja lubanud teistel kinnistutel hooneid

püstitada teisele elamugrupile liiga lähedale, ei saa selle eest „karistada“ kaebajat. Samas võib

selline olukord aga tähendada mitte vastustaja varasemat „eksimust“, vaid seda, et vastustaja

on varasemalt üldplaneeringut antud piirkonnas kohaldanud teistmoodi, kui ta seda täna teeb,

ehk varasemad hooned on olnud püsititatud tegelikult õiguspäraselt (näiteks 6-se hoonegrupi

reegli alusel), kuid kaebaja suhtes kohaldatakse ebaõiglaselt ja õigusvastaselt teistsugust

üldplaneeringu tõlgendust.

3.5.6. Kaebaja leiab, et 3-se hoonegrupi reegli kohaldamisel tuleb selgelt määratleda, millised

hooned 3-esse gruppi arvatakse. Ilma selleta ei ole võimalik mõõta 3-se hoonegrupi kaugust

teisest hoonegrupist. Haldusaktist ei nähtu selgelt millist hoonete gruppi on vastustaja hinnanud

(vastustaja märkis haldusaktis, et see polegi oluline). Grupeerimine ei saa olla suvaline.

Haldusaktist võib oletada, et vastustaja on erinevalt haldusakti eelnõust (kus haldusorgan leidis

hoonegrupiks olevat Imperiali, Kuuseheki ja Jahi tee 16) lähtunud nüüd uuest grupist, Imperiali,

Jahi tee 12 ja Jahi tee 16, leides, et nendest elamutest mõõtes ei jää 100 meetri raadiusse vaba

ruumi. Tegemist on selgelt pahatahtliku diskretsiooniõiguse rakendamisega. Jahi tee 14 (millele

projekteerimistingimusi taotletakse) paikneb Jahi tee 12 ja Jahi tee 16 vahel. On ilmne, et

sellisel viisil hoonete grupeerimisel ei saagi Jahi tee 14 krundil olla vaba ruumi. Haldusorgani

poolt diskretsiooni rakendamine ei saa olla suvaline ja pahatahtlik. Haldusorgan ei ole ka

kuidagi põhjendanud, miks asus haldusorgan haldusaktis hooneid grupeerima teistmoodi kui

haldusakti eelnõus või millistest kaalutlustest lähtuvalt hooneid grupeeritakse. Haldusakti

eelnõus toodud grupeerimise osas tõi kaebaja esile, et haldusorgani poolt toodud viisil hoonete

grupeerimisel jääb Jahi tee 14 kinnistule ala (tl 24 kollasega viirutatud ala), mis jääb teisest

elamugrupist kaugemale kui 100 meetrit. Selle väite suhtes ei võtnud haldusorgan vaidlustatud

haldusaktis aga isegi seisukohta, rääkimata antud väite kaalumisest.

3.5.7. Üldplaneering ei näe ette reegleid, kuidas hooneid grupeerida. Haldusorgani lähenemine,

kus määratlemata olukorras grupeerib haldusorgan hooneid gruppidesse taotleja suhtes

negatiivsema tagajärje kaasa tooval moel (kuigi on võimalik grupeerida ka taotleja suhtes

positiivsema tagajärje kaasa tooval moel) on vastuolus nii haldusmenetluse põhimõtetega kui

ka hea halduse tavaga. Kaebaja on esile toonud, et hooneid võib grupeerida nii, et Jahi tee 14

kinnistule saab ehitusõiguse anda.

2.5.8. Vallavalitsus leidis haldusakti eelnõus, et olemasolev kolmene grupp on Imperiali

(72703:002:0333), Kuuseheki (72703:002:0334) ja Jahi tee 16 (72703:002:0331). Samas

nähtub vallavalitsuse poolt koostatud kaardilt (lisati eelnõule), et ka vallavalitsuse soovitud

viisil hoonete grupeerimisel jääb Jahi tee 14 kinnistule maa-ala, mis asub teisest hoonegrupist

(Imperiali, Kuuseheki ja Jahi tee 16 hoonete grupp) üle 100 meetrit kaugemal. Tähistame antud

maa-ala vallavalitsuse koostatud kaardil (tl 24) kollase viirutusena. Seejuures ei ole oluline

vallavalitsuse väide, et Jahi tee 12 hoone asub vallavalitsuse kolmese grupi hoonetele lähemal

kui 100 meetrit. Taotleja taotleb Jahi tee 14 projekteerimistingimusi, mitte Jahi tee 12

projekteerimistingimusi. Vallavalitsuse väitest (Jahi tee 12 hoone asub teisele 3-sele

hoonegrupile lähemal kui 100 meetrit) on võimalik hoopis välja lugeda seda, et vallavalitsus on

varasemalt (Jahi tee 12 hoonestamise õiguse andmisel) tõlgendanud hoonegruppe teistmoodi

kui ta teeb seda täna (näiteks, et lubatud on 6-ne hoonegrupp). Vastasel juhul oleks tegemist

olukorraga, kus vallavalitsus on õigusvastaselt (vastuolus üldplaneeringuga) andnud

ehitusõiguse Jahi tee 12 krundile (vallavalitsus väidab täna, et Jahi tee 12 hoone asub teisele

elamugrupile lähemal kui 100 meetrit). Kuna Jahi tee 14 krundil on maa-ala, mis asub üle 100

meetrit kaugemal kui vallavalitsuse viidatud 3-ne hoonegrupp (Imperiali, Kuuseheki ja Jahi tee

16 hoonete grupp), siis järelikult puudub Jahi tee 14 hoone kollasega viirutatud alasse rajamisel

vastuolu üldplaneeringu 100 meetri kauguse nõudega ning vallavalitsuse seisukoht vastuolu

kohta üldplaneeringuga on ebaõige.

3.5.9. Samuti võib üldplaneeringu kohaselt külade olemasoleva hoonestusega aladel

hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui suuremat maa-ala arvestades on tagatud kolmeste

hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Kuna Jahi tee 14 krunt asub külas ja seal on

olemasolev hoonestus, siis lubab üldplaneering ka hoonegrupis 6 üksikelamu olemasolu.

Ümbrust arvestades ei ole ohtu, et hoonestustihedus läheks liiga suureks. Seega saaks Jahi tee

14 krundile lubada eluhoone ehitust ka 6 üksikelamu reegli järgi.

3.5.10. Vallavalitsus selgitas haldusakti eelnõus, et kuuese grupi reegel on mõeldud ajalooliste

põliskülade tarbeks, kus sumbküla põhimõttel asuvad elamud kobaras koos ning põllumaad

nende ümber. Hajakülades seda printsiipi ei saa rakendata. Antud asukohas on tegemist nn

hajaküla osaga, mis ei ole ajalooline põlisküla, vaid mille hoonestus on tekkinud viimase

aastasaja jooksul. Samale seisukohale jäi haldusorgan ka haldusaktis.

Kaebaja ei nõustu, et kuuese grupi reegel on mõeldud ajalooliste põliskülade tarbeks. Selline

täpsustus/piirang peaks nähtuma üldplaneeringust ning ei saa tuleneda ametniku „tõlgendusest“

või „tunnetusest“. Üldplaneeringus pole aga väljendit põlisküla isegi mitte kasutatud.

Üldplaneering ütleb selgelt, et samuti võib üldplaneeringu kohaselt külade olemasoleva

hoonestusega aladel võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui suuremat maa-ala arvestades

on tagatud kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Üldplaneering ei erista siin

„põliskülasid“ ja „hajakülasid“, vaid seab reegliks, et on küla, kus on olemasolev hoonestus ja

suurema maa-ala hoonestustihedus peab olema võrreldav 3-se hoonegrupi tihedusega. Jahi tee

14 kinnistu on nii lõunast kui läänest ümbritsetud suurte põlumaadega, mistõttu on ilmne, et

suuremat

maa-ala

arvestades

on

tagatud

kolmeste

hoonegruppidega

võrreldav

hoonestustihedus. Samuti paikneb Jahi tee 14 kinnistu Jõgisoo külas, kus vahetus ümbruses on

olemasolev hoonestus. Kaebaja hinnangul kohaldub Jahi tee 14 krundile seega üldplaneeringus

sisalduv kuni 6-se hoonegrupi reegel ning märgitud reegli alusel tuleks Jahi tee 14 maaüksusele

projekteerimistingimused üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks väljastada.

3.5.11. Kaebaja märgib, et Jõgisoo külas on moodustatud ca 3 000 m2 suurused elamukrundid

Looheina tee hajaasustuspiirkonnas. Seal on moodustatud isegi rohkem kui 6 kõrvuti asetsevat

elamumaa kinnistut. Seega on ilmne, et haldusorgan on pidanud Jõgisoo külas võimalikuks 6-

se hoonegrupi reegli rakendamist. Kohtupraktikas on leitud, et haldusorgan võib oma püsiva

praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks. Samuti on vallavalitsus rääkinud eelnõus

4-sest elamugrupist, mis näitab veelkord, et üldplaneeringu järgi võib antud piirkonnas olla ka

rohkem kui 3 elamut ühes hoonetegrupis.

Kaebaja esitas vastustaja halduspraktika tõendamiseks Jõgisoo külas Taarapõllu kinnistule

15.07.2020

väljastatud

projekteerimistingimused

(tl

99-101p).

Märgitud

projekteerimistingimuste alusel lubati Taarapõllu kinnistule püstitada üksikelamu. Maa-ameti

kaardilt (tl 102-104) aga nähtub, et piirkonnas oli juba olemas 3-sest hoonegrupist koosnev

hoonestus (Looheina tee 13, Looheina tee 11 ja Taara tee 4 kinnistud on hoonestatud), seejuures

jäi Taarapõllu kinnistu (Taara tee 2) nn 3-sele hoonegrupile lähemale kui 100 meetrit.

Kirjeldatud olukorras pidas vastustaja siiski võimalikuks projekteerimistingimuste väljastamist,

luues seeläbi 4-se hoonegrupi. Märgitu näitab veelkord ilmekalt vastustaja halduspraktikat, kus

külade olemasoleva hoonestusega aladel on vastutaja lubanud kuni 6-se hoonegrupi

moodustamist.

Vastustaja peab üldplaneeringut kohaldama ühetaoliselt kõigi isikute suhtes. Kaebaja on

kaebuse menetlemisel esile toonud vähemalt kaks juhtumit (ilmselt on neid oluliselt rohkem),

kus vastustaja on 3-se hoonegrupi olemasolul lubanud rajada lähemale kui 100 meetrit

täiendavaid eluhooneid (märgitut võimaldab üldplaneeringu nn 6-se hoonegrupi reegel).

Vastustaja keeldus aga samasuguse üldplaneeringuga kooskõlas oleva halduspraktikat

kohaldamisest

kaebaja

suhtes.

Vastustaja

keeldumine

Jahi

tee

kinnistule

projekteerimistingimuste väljastamisest on seega õigusvastane.

3.6. Kaebaja on seisukohal, et üldplaneeringu reeglite järgi saab Jahi tee 14 krundi hoonestamist

lubada ja erandi tegemine ei ole iseenesest vajalik. Samas märgib kaebaja, et olukorras, kus

erandi tegemine projekteerimistingimuste väljastamiseks oleks vajalik, oleks põhjendatud

sellise erandi tegemine. Nagu nähtub ka vastustaja 27.05.2020 seisukohast saab vastustaja

kaaluda ka suuremat elamute arvu grupis. Vastustaja on ise oma 27.05.2020 kirjas esile toonud,

et võib taotleja soovi korral kaaluda kaalutlusotsusega erandi tegemist. Vastustaja ei ole aga

haldusaktis põhjendanud, miks erandi tegemine ei ole põhjendatud.

Kaebaja leiab, et kui Jahi tee 14 krundi hoonestamiseks oleks vaja teha erand, siis sellise erandi

tegemine oleks põhjendatud järgnevalt.

3.6.1. Jahi tee 14 krundi jätmine maatulundusmaaks teiste elamukruntide vahel ei tundu

otstarbekas ja ka naabrite huvides. Krunt on põllumajanduse otstarbeks liiga väike (10483 m²)

ja krunt on selle suurust arvestades moodustatud justnimelt eesmärgiga võimaldada sellel

tulevikus eluhoone ehitust (üldplaneeringu järgi ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal

peab moodustatava uue kinnistu suurus olema vähemalt 1 ha). Krundi ümbruses paiknevad

eluhooned.

3.6.2. Kaebaja selgitas vastustajale oma 28.07.2020 pöördumises (tl 8), et kaebaja on

töövõimetu ja vajab, et pereliikmed tema eest hoolitseksid. Abikaasaga on pooleli lahutus ja

kaebaja on soovinud kolida Jahi tee 14 krundile, oma poja (kes elab xxxxxx) lähedusse

rajatavasse koju. Kaebaja jaoks on seetõttu Jahi tee 14 krundile elamu rajamise võimalus

eluliselt oluline, kuna kaebajal on keeruline ilma pereliikmete toeta toime tulla.

3.7. Kaebaja leiab eeltoodule tuginedes, et haldusakti andmise menetlus on läbi viidud oluliste

puudustega, vastustaja on rakendanud diskretsiooniõigust formaalselt, mitte sisuliselt.

Diskretsiooniotsuse põhjendused on selgelt pahatahtlikud ega vasta haldusorgani enda

varasemale praktikale ega kehtivale üldplaneeringule. Kaebaja leiab, et eelneva tõttu on

haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada.

3.8. Kohustamiskaebuse esitamist põhjendab kaebaja sellega, et haldusakti tühistamise korral

peaks haldusorgan võtma asjas vastu uue otsuse. Haldusorgan on senises menetluses aga

põhjendamatult venitanud haldusakti andmisega, mis annab aluse põhjendatult arvata, et

haldusakti tühistamise korral jätkab haldusorgan senist venitamistaktikat. Vastavad asjaolud

nähtuvad kaebuse peatükis 1 toodud asjaoludest. Seetõttu peab kaebaja vajalikuks esitada ka

kohustamiskaebus, millega kohustada haldusorganit 30 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest otsustama Jahi tee 14 projekteerimistingimuste väljastamine. Uue otsuse tähtaeg

tuleneb ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg-st 2, mis sätestab projekteerimistingimuste

väljastamisele 30 päevase tähtaja.

3.9. Kaebaja toob välja, et eksitav on vastustaja 24.03.2021 vastuse punkti 2.12 esitatud väide,

et Jahi tee 16 hoone (ehk hoonegrupi 4-s hoone) on püstitatud enne Saua valla üldplaneeringu

kehtestamist 2012 aastal, mistõttu Saua valla 2012 üldplaneering ei kohaldunud.

Jahi tee 16 hoone püstitati alles 2020 aastal. Ka Ehitisregistrist (tl 84) nähtub, et ehitusluba Jahi

tee 16 hoone püstitamiseks väljastati 03.03.2020. Saue valla üldplaneering kehtestati aga

29.11.2012.

3.10. Vastustaja on pidanud eelnevas haldusmenetluses (Jahi tee 16 projekteerimistingimuste

ja ehitusloa haldusmenetlus) võimalikuks moodustada piirkonda 4-ne hoonegrupp, mis ei olnud

kooskõlas aga Saue valla 2012 kehtestatud üldplaneeringus sätestatud 3-se hoonegrupi reegliga

(PlanS § 125 lg 5 ja EhS § 12 lg 2). Seega kohtleb vastustaja Jahi tee 14 kinnistu omanikku

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel ebavõrdselt.

On ilmne, et olemasoleva 3-se hoonegrupi (Jahi tee 12, Kuuseheki ja Imperiali) olemasolul 4-

nda hoone (Jahi 16) projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel pidas vastustaja

03.03.2020 ehitusloaga võimalikuks rakendada üldplaneeringu reeglit, mille kohaselt külade

olemasoleva hoonestusega aladel võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui suuremat maa-

ala arvestades on tagatud kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus.

Vastustaja tekitas 03.03.2020 Jahi tee 16 projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisega

olukorra, kus piirkonda tekkis 4-ne hoonegrupp. Märgitu on kaebaja hinnangul kooskõlas ka

üldplaneeringuga. Jääb aga arusaamatuks, miks keeldub vastustaja lubamast eluhoone rajamist

Jahi tee 14 kinnistule. Märgitu oleks samuti kooskõlas üldplaneeringuga (nagu Jahi tee 16

kinnistule hoonegrupi 4-nda hoone rajamine).

Haldusorgan peab üldplaneeringut kohaldama ühetaoliselt ja kohtlema taotlejaid võrdselt.

Vastustaja väide, et hoonestustihedus ei oleks 6-se hoonegrupi korral kooskõlas

üldplaneeringuga, on paljasõnaline. Vastustaja ei ole oma väidet mitte ühegi arvutusega

sisustanud. Jääb arusaamatuks kuidas 4-nda hoone ehitamise lubamine oli kooskõlas

hoonestustihedusega, aga 5-nda hoone ehitamine ei oleks enam kooskõlas üldplaneeringuga.

Üldplaneering lubab kuni 6-e hoone ehitamist ning ütleb, et hoonestustiheduse puhul tuleb

arvestada suuremat maa-ala.

3.11. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1180,56 eurot

vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 90-95).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1. Vastustaja leiab, et haldusakt on õiguspärane, kaalutletud ja vastustaja seisukohad

haldusaktis on põhjendatud.

4.2. Vastustaja nõustub, et haldusakti koostamine viibis ja vabandab seetõttu, et kaebaja pidi

lõpliku haldusakti ootama. Vastustaja ei nõustu, et antud asjaolu annaks aluse haldusakti

tühistamise nõudeks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, antud

juhul vastustaja poolt taotluse menetlemisel vastamistähtaega ületades kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

4.3. Kaebaja väide, et tema poolt 11.12.2020 esitatud arvamusi eelnõule ei ole lõplikus

haldusaktis näha ega kaalutletud alusetu ja ebaõige ning haldusakt on kohtu poolt kontrollitav.

Kohtule on esitatud vaidlusaluse haldusakti eelnõu, kaebaja arvamused eelnõule ja lõplik

haldusakt.

4.4. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on ekslikult leidnud, et kuuese grupi

võimalus on mõeldud ajalooliste põliskülade tarbeks. Kuuene hoonete grupp on pigem erand

ning erandi tegemine peab olema piisavalt mõjuvalt põhjendatud. Saue valla kehtiv

üldplaneering sätestab hajaasustuses just kolmese hoonetegrupi reegli. Saue valla üldplaneering

lk 10 „Külade olemasoleva hoonestusega aladel võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui

suuremat

maa-ala

arvestades

on

tagatud

kolmeste

hoonegruppidega

võrreldav

hoonestustihedus.“

Vastustaja on oma haldusaktis selgitanud, et kuuene hoonete grupp on mõeldud küll erandina,

kuid lähtuvalt selgitab siiski täiendavalt, et isegi kui erandi tegemine oleks olnud põhjendatud,

siis arvestades olemasolevat olukorda ja hoonestust, ei oleks hoonestustihedus ka kuuese grupi

reegli rakendamisel üldplaneeringus sätestatuga kooskõlas, kuna tagatud ei oleks suuremat

maa-ala arvestades kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus (ka kuueste

gruppide vahel kehtib õuealade vaheline 100 meetri nõue). Maa-ameti x-gis kaardirakendusest

nähtub (https://xgis.maaamet.ee/maps/), et kuuest hoonetegruppi ei ole võimalik moodustada

selliselt, et hoonegruppide vaheline kaugus jääks üldplaneeringus nõutud parameetritesse (mitte

vähem kui 100 meetrit), kuna hoonestustihedus on antud piirkonnas juba väga tihe, siis kuuene

hoonete grupp ei oleks ikkagi olnud kooskõlas üldplaneeringust tulenevate hajaasustuse

hoonestamise aluseks olevate nõuetega.

4.5. Vastustaja on haldusakti andmisel lähtunud haldusmenetluse põhimõtetest ning edastanud

eelnõu enne vastuvõtmist tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks taotlejale ning arvestanud

lõplikus haldusaktis taotleja poolseid vastuväiteid sh kaalunud taotleja poolt esitatud hoonete

grupeerimist ning leidnud, et olenemata sellest, milliseid hooneid kolmesesse gruppi arvata, ei

oleks Jahi tee 14 asuvale kinnistule hoonestusõiguse andmisel täidetud Saue valla

üldplaneeringus sätestatud nõue, mille kohaselt peab hoonetegruppide vaheline kaugus

õuealade vahel mõõdetuna olema vähemalt 100 m. Taotleja poolt väljapakutud hoonetegrupis

Kuuseheki, Imperiali ja Aedevahe esimeseks hoonetegrupiks lugedes ei oleks samuti täidetud

Saue valla üldplaneeringust tulenev, kus hoonete gruppidevahelisel mõõtmisel oleks tagatud

100 meetri nõue, kuna Kuuseheki ja Jahi tee 16 õuealade vahekaugus teineteisest oleks sellisel

juhul ikkagi ca 50 meetrit. Seega ei muudaks hoonete gruppide ümbertõstmine ja jagamine

vallavalitsuse seisukohta, et Jahi tee 14 ehitusõiguse taotlus on vastuolus Saue valla

üldplaneeringust tuleneva hajaasustuse asustustihedusele sätestatud nõuetega.

Vastustaja selgitab täiendavalt, et üldplaneeringu kriteeriumi kohaselt ei mõõdeta vahekaugust

mitte hoonete, vaid õuealade vahel. Vastustaja lisas lõplikule haldusaktile juurde kaks joonist.

Esimese, millelt nähtub, et kolme naabri (Imperiali, Jahi tee 12 ja Jahi tee 16) elamutest mõõtes

ei jääks 100 meetri raadiusesse vaba ruumi uue elamu rajamiseks (õuealade piiridest mõõtma

hakates). Teise joonise, kus nähtuvad ka taotleja poolt 11.12.2020 esitatud ja soovitatud

hoonetegruppide jaotus, jooniselt nähtub, et õuealade vahekaugused ei oleks ka nii hooneid

grupeerides kooskõlas üldplaneeringus sätestatud hajaasustuse asustustiheduse põhimõtetega.

Seega on vastustaja arvestanud ja kaalunud kaebaja poolt esitatud ettepanekut hoonete grupi

ümberhindamiseks, kuid leidnud, et ka sellisel juhul ei oleks täidetud Saue valla

üldplaneeringus nõutud tingimused hajaasustuses ehitusõiguse andmiseks. Taotleja ei ole

esitanud piisavalt mõjuvat põhjendust üldplaneeringut muutva otsuse ehk erandi tegemiseks,

mis kaaluks üles üldplaneeringus saavutatud ühiskondlikke kokkuleppeid kajastava avaliku

huvi. Hajaasustusala on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel või

neid ei ole üldse.

Hajaasustusalaks on valdav osa Eesti külade territooriumist, sealhulgas põllu- ja metsalad ning

loodusliku ilmega alad (https://et.wikipedia.org/wiki/Hajaasustusala).

Vastustaja leiab, et kehtivas üldplaneeringus saavutatud ühiskondlikke kokkuleppeid kajastav

avalik huvi hajaasustuse hoonestustiheduse säilitamiseks, kaalub üles eraomaniku erahuvi Jahi

tee 14 kinnistut hoonestada.

4.6. See, et taotleja päringule vastati e-kirjaga vähem kui tunni ajaga 21.10.2020, ei oma

mingisugust loogilist seost haldusaktis väljatoodud valla seisukohtade kujundamisega ja

põhjendustega. Taotleja oli omapoolsed seisukohad edastanud juba varasemalt (juuli 2020)

ning vastustaja oli taotleja poolt esitatud arvamuste ja argumentidega kaebaja poolt viidatud e-

kirjale vastamise ajaks juba tutvunud ning seisukoht taotleja argumentidele oli vastustajal teada.

Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega nagu oleks lõplikus haldusaktis kaalumata jäetud

taotleja seisukohad eelnõule, sest otsuse tegemisel on arvestanud kõiki taotluse esitaja poolt

esitatud arvamusi ja seisukohti ning lõplikus haldusaktis on neid kõiki ka käsitlenud. Tulevalt

eeltoodust on vastustaja vastavalt haldusmenetluse põhimõtetele andnud võimaluse kaebajale

arvamuse avaldamiseks ehk ta ära kuulanud. Taotluse esitaja on oma seisukohad esitanud ning

vastavalt esitatud seisukohtadele on ka lõplikus haldusaktis vastustaja põhjendused neile

olemas.

4.7. Vastustaja leiab, et haldusakt on õiguspärane ja kooskõlas Saue valla kehtiva

üldplaneeringuga. Saue valla üldplaneeringus on sätestatud nõuded (Saue valla üldplaneeringu

seletuskiri punkt 4.3, lk 9-10 (tl 69-80p) uue hoonestuse rajamiseks hajaasustusega aladel ning

neile on vastustaja otsuse tegemisel ka tuginenud.

4.8. Vastustaja selgitab, et hoonete grupis võivad elamud olla üksteisele lähemal, st vahekaugus

elamuhoonetel võib olla vähem kui 100 meetrit, kuid üheski hoonete grupis oleva kolmest

elamuhoone õuealast mõõdetuna ei tohi järgmine kolmene hoonetegrupp olla lähemal kui 100

meetrit, et oleks tagatud üldplaneeringuga sätestatud kolmeste hoonetegruppide vaheline

vähemalt 100 meetri pikkune vahekauguse nõue.

4.9. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja on ekslikult tõlgendanud Saue valla üldplaneeringust

tulenevat hajasustuses rakendatavat kolmeste elamuhoonete gruppidevahelist 100 meetri nõuet.

Hoonetegruppide vahekaugust ei arvestata ega mõõdeta kaebaja poolt väljapakutud grupiks

arvestamisel mitte ainult Jahi tee 14 hoone õuealast arvestatuna hoonetegruppide vahel, vaid

ühte hoonete gruppi vaadatakse kui tervikut. Üks kolmene grupp ei saa üldplaneeringu

reeglitest lähtuvalt asuda mitte ühegi külje pealt mõõdetuna teise kolmese hoonegrupile lähemal

kui 100 meetrit. Ehk teisisõnu tuleb vastavad mõõdistused teha ka lähtuvalt kahest teisest

elamuhoonest, mis asuvad samas hoonetegrupis. Vastustaja selgitab ja selgitas ka vaidlusaluses

haldusaktis, et taotleja poolt väljapakutud hoonetegrupis Kuuseheki, Imperiali ja Aedevahe

esimeseks hoonetegrupiks lugedes, ei oleks ikkagi täidetud Saue valla üldplaneeringust tulenev

gruppidevaheline 100 meetri nõue, kuna 100 meetri nõuet ei arvestata üksnes Jahi tee 14

võimalikust õuealast mõõdetuna, vaid vaadeldakse kolmest hoonetegruppi kui tervikut, kuhu

kuulub sellisel juhul ka Jahi tee 16. Jahi tee 16 elamuhoone õuealast mõõdetuna on teise

hoonegruppi kuuluva Kuuseheki maaüksusel asuvale elamuhoone õuealade vahekaugus

teineteisest ca 50meetrit (haldusaktile oli lisatud ka vastav joonis). Seega ei muudaks

hoonetegruppide ümberarvestamine vallavalitsuse seisukohta ehitusõiguse andmisel.

Vastustaja hinnangul on Jahi tee 14 ehitusõiguse taotlus vastuolus Saue valla üldplaneeringust

tuleneva hajaasustuse asustustihedusele sätestatud nõuetega.

4.10. Vastustaja ei ole vaidlusaluses haldusaktis kordagi väitnud, et hoonete grupeerimiseks on

ainuvõimalik viis grupeerida hooneid nii nagu vallavalitsus oma eelnõus seda tegi. Vastustaja

on lõplikus haldusaktis kaalunud ka taotluse esitaja poolt 11.12.2020 esitatud võimalust

hooneid teisiti grupeerida (vt vaidlustatud haldusakti lk 4 neljas lõik tl 29p). Seega on väär ja

alusetu kaebaja väide, et vastustaja on kaebaja taotust menetledes leidnud, et hoonete

grupeerimiseks on ainult üks ja ainus võimalik viis.

4.11. Kaebuses leiab kaebaja, et vallavalitsus on 3-se elamugrupi ja elamugruppide vahemaa

reeglit kohaldanud ebaõigesti. Reegel ei reguleeri ühes elamugrupis olevate eluhoonete

vahemaad. Kaebaja väide, et vastustaja poolt oli asjakohatu eelnõus esitatud seisukoht, et Jahi

tee 14 võimalik õueala asetuks selle neljase grupi keskele niimoodi, et tekitaks täiendavad alla

100 m õuealade vahekaugused vähemalt Jahi tee 12 ja Jahi tee 16 suhtes. Vallavalitsus on

haldusakti eelnõus leidnud, et üks kolmene grupp on Imperiali (72703:002:0333), Kuuseheki

(72703:002:0334) ja Jahi tee 16 (72703:002:0331). Seega ei saa Jahi tee 14 hoone kaugust

võrrelda 3-sesse gruppi mitte kuuluva Jahi tee 12 hoonega, vaid Jahi tee 14 hoone kaugust

tuleks võrrelda Imperiali (72703:002:0333), Kuuseheki (72703:002:0334) ja Jahi tee 16

(72703:002:0331) elamugrupi kaugusega.

Vastustaja nõustub eeltooduga ning selgitab, et nõustus juba ka taotleja poolt eelnõule esitatud

arvamuste alusel ning seepärast antud seisukohta lõplikus vaidlusaluses haldusaktis ei

kajastugi.

4.12. Vastustaja selgitab veelkord, et grupeerimisel arvestatakse hoonetegruppide vahelisi

elamuhoonete õuealade vahekauguseid, mitte taotletava hoone õueala kaugust teistest

kolmestest elamuhoone gruppidest. Kaebaja on tõlgendanud ekslikult ja valesti Saue valla

üldplaneeringust tulenvat hajaasutuses kohaldatavat 3-ste elamuhoonete gruppidevahelist

vähemalt 100 meetrist vahekauguse nõuet. Mis puudutab aga Jahi tee 16 katastriüksusele hoone

püstitamist, siis antud elamu on püstitatud enne Saue valla üldplaneeringu kehtestamist 2012

aastal ja sel ajal kehtinud õigusaktide ja sel ajal kehtinud üldplaneeringu alusel. Siis jagati

maaüksuseid ehitusõiguse andmisel selliselt, et jäi ehitusõigusega ja ehitusõiguseta kinnistu, tol

ajal jagatud Soka 3 puhul jäi ehitusõigusega kinnistuks Jahi tee 16 ja ehitusõiguseta kinnistuks

tänane Jahi tee 14 maaüksus, mida kaebaja täna soovib hoonestada, kuid millele ei ole

ehitusõigust Soka 3 maaüksuse jagamisest arvates ette nähtud. Vastustaja on seda asjaolu

selgitanud ka vaidlusaluses haldusaktis.

4.13. Kaebaja väidab üldplaneeringut tõlgendades valesti, et tema poolt väljapakutud

hoonegruppide kohaldamisel oleks täidetud üldplaneeringust tulenev 100 meetri nõue Jahi tee

14 kinnistu osas, kuna siis jääks Jahi tee 14 kinnistul asuv õuemaa teistest hoonetegruppidest

vähemalt 100 meetri kaugusele. Vastustaja ei saa sellise ilmselgelt väära üldplaneeringu

tõlgendamisega nõustuda ning selgitab veelkord, et kolmeseid gruppe vaadatakse tervikuna.

Kolmene grupp peab olema igast kolmest elamuhoonest mõõdetuna teisest hoonegrupist

vähemalt 100 meetri kaugusel. Kolmene hoonegrupp on kolmest elamuhoonest koosnev tervik,

seega ei saa vaadata ega mõõta ühtse terviku sees olevat ühte elamut eraldiseisvana teistest

tervikusse (kolmesesse gruppi) kuuluvast kahest elamuhoonest. Kaebaja seisukoht, et kuna

vastustaja on varasemates menetlustes teinud vea ja lubanud teistel kinnistutel hooneid

püstitada teisele elamugrupile liiga lähedale, ei saa selle eest „karistada“ kaebajat, on täielikult

põhjendamata ja alusetu. Varasemad ehitusõigused antud piirkonnas ei ole antud ega

menetletud täna kehtiva Saue valla üldplaneeringu alusel, vaid menetletud enne 2012. aastal

kehtima hakanud üldplaneeringu jõustumist tol ajal kehtinud seadusest tulenevate normide ja

sel ajal kehtinud üldplaneeringute alusel. Kaebaja viited varasemalt antud ehitusõigustele ja

toona kehtivatele alustele ei ole tänases vaidluses siduvad ega asjakohased. Täna kehtiv Saue

valla üldplaneering sätestab selged reeglid ja nõuded uue hoonestuse kavandamisel

hajaasustusalal (Saue valla üldplaneeringu seletuskiri punkt 4.3 tl 69-80p).

4.14. Vastustaja on kaalunud erinevaid võimalike variante ning leidnud, et mistahes viisil neid

hoonete gruppe ka ei moodustaks, ei õnnestu leida varianti, mis oleks kooskõlas Saue valla

kehtiva üldplaneeringust tuleneva nõudega. Vastustaja on kaalunud vaidlusaluses haldusaktis

mõlemaid võimalike variante hoonete grupeerimiseks, nii enda äranägemisest lähtuvalt hooneid

grupeerides, kui ka taotleja poolt esitatud hoonete grupeerimisvõimalust. Mõlemad joonised on

lisatud ka lõplikule haldusaktile.

4.15. Vastuseks kaebusele märgib vastustaja, et taotleja on varasemalt juba saanud kahe elamu

ehitusõiguse Saue valla 2005 a. kehtestatud üldplaneeringu alusel. 2012 aastal kehtestati uus

Saue valla üldplaneering, mis on aluseks detailplaneeringu koostamisele ja detailplaneeringu

koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmisele. Tuleb märkida, et 2012

aasta üldplaneeringus muudeti võrreldes varem kehtinud üldplaneeringuga hajaasustuses

ehitusõiguse võimaldamise kriteeriumeid, millest paratamatult tulenebki praeguse taotluse

suhtes negatiivne seisukoht. Vastutaja on varasemaid ehitusõigusi menetlenud varasemalt

kehtinud õigusnormidest tulenevalt, kuid täna kehtivad piirangud ei anna alust Jahi tee 14

kinnistule ehitusõiguse määramiseks.

4.16. Vastustaja selgitab, et kehtiv Saue valla üldplaneering sätestab hajaasustuses just kolmese

hoonetegrupi reegli, kuuene hoonetegrupp on pigem erand. Saue valla üldplaneering lk 10

„Külade olemasoleva hoonestusega aladel võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui

suuremat

maa-ala

arvestades

on

tagatud

kolmeste

hoonegruppidega

võrreldav

hoonestustihedus“. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades olemasolevat hoonestust, ei ole

hoonestustihedus ka kuuese grupi reegli rakendamisel üldplaneeringus sätestatuga kooskõlas,

kuna tagatud ei oleks suuremat maa-ala arvestades kolmeste hoonegruppidega võrreldav

hoonestustihedus ega täidetud gruppide vaheline 100 meetri nõue.

4.17. Üldplaneeringus on jäetud võimalus erandi tegemiseks kui suuremat maa-ala arvestades

on tagatud kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Antud juhul ei ole erandi

tegemine põhjendatud ning suuremat maa-ala arvestades ei oleks tagatud ka kolmeste

hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Seega ei ole põhjendatud kaebaja hinnang, et

Jahi tee 14 krundile kohaldub üldplaneeringus sisalduv kuni 6-se hoonegrupi reegel ning

märgitud reegli alusel tuleks Jahi tee 14 maaüksusele projekteerimistingimused üksikelamu ja

seda teenindavate abihoonete püstitamiseks väljastada.

4.18. Haldusaktis on kirjas, esitatud taotlus ehitusõiguse saamiseks on Saue valla

üldplaneeringuga vastuolus, st tegemist on üldplaneeringut muutva erandliku otsuse

taotlemisega. Siin ei ole küsimus kinnistu suuruses (mis vastab üldplaneeringu nõuetele), vaid

üldplaneeringuga määratud maksimaalses asustustiheduses (kuni 3 eluasemega grupid,

gruppide õuealade vaheline minimaalnevahekaugus 100 meetrit). Esitatud taotluses ei ole välja

toodud põhjendusi erandi, st üldplaneeringut muutva otsustuse tegemiseks. Ehitusõigus ei

kuulu

põhiõiguste

hulka

ning

lähtuvalt

planeeringutes

(maakonnaplaneeringud,

üldplaneeringud ja detailplaneeringud) kajastatud avalikust huvist ja tuginedes EV kehtivatele

õigusaktidele ja seadustele on ehitusõiguse andmise otsustamine maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistule kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus. Saue valla

üldplaneering on Saue valla haldusterritooriumi ruumilise arengu alusdokumendiks ning

sellega määratakse maakasutuse ja ehitustegevuse üldised põhimõtted, suunad ja arengud.

Maaüksuse kui omandi sihtotstarbekohast (maatulundusmaa) kasutamist kehtiv üldplaneering

ei takista.

Saue valla kehtiv üldplaneering sätestab, et hajaasustusega alal on reeglina lubatud kuni

kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid, kus

gruppide vaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 m. Käsitledes

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise juhtumeid on Riigikohtu halduskolleegium

näiteks oma 19.04.2007 otsuses nr 3-3-1-12-07 märkinud, et „Kuivõrd detailplaneeringu

koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle

menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat

olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks

võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.

Üldplaneeringu

muutmiseks

põhjendatud

vajaduse

äratundmisel

on

haldusorganil

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum.“ Samas otsuses on halduskolleegium

rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult –

näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.

Millal on erahuvi ülekaalukas ja õiguspärane, jääb igal konkreetsel juhul juba haldusorgani

kaalutlusotsuse aineks.

Saue Vallavalitsus leiab, et käesoleval juhul kaalub kehtivas üldplaneeringus saavutatud

ühiskondlikuid kokkuleppeid kajastav avalik huvi hajaasustuse asustustiheduse säilitamiseks

üles eraomaniku erahuvi Jahi tee 14 kinnistut hoonestada. Üldplaneeringuga kehtestatud valla

arengu põhisuundadest kõrvalekaldumist ei tohiks üldjuhul õigustada ning põhjendatud

vajadusena näidata mingit ärihuvi või kitsa isikute ringi erahuvi.

Nähtuvalt ülaltoodust on vastustaja haldusaktis põhjendanud, miks erandi tegemine ei ole

põhjendatud.

4.19. Ebaõige on kaebaja väide, et krunt on selle suurust arvestades moodustatud just nimelt

eesmärgiga võimaldada sellel tulevikus eluhoone ehitust. Vastupidi, krunt on jäetud

ehitusõiguseta maatulundusmaaks (põllumaaks). Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et krunt

on põllumajanduse otstarbeks liiga väike ning leiab, et antud maa-ala on võimalik ja saab

põllumajanduslikult ja vastavalt olemasoleva sihtotstarbekohaselt kasutada.

Kaebaja seisukoht, et hoonestamine on võimalik just seetõttu, et krundi ümbruses paiknevad

eluhooned, ongi just põhjus ehitusõiguse andmise keeldumiseks, kuna on vastuolus

üldplaneeringu hajaasustuse põhimõtetega.

4.20. Vastustaja selgitab, et üldjuhul ehitusõiguse kaalumisel ei näe üldplaneering ette

võimalust kaalumisel arvestada taotleja sotsiaalseid või perekondlikke põhjendusi. Kui taotleja

soovib elada oma poja läheduses, siis selleks on ka teisi võimalusi, kui Jahi tee 14 asuvale

maaüksusele hoonestamine. Alati on võimalus elada koos pojaga pojale kuuluval kinnistul või

koos pojaga soetada omale vahetult kõrvuti asetsevad hoonestatud kinnistud või siis kinnistud,

mida on võimalik vastavalt kehtivatele õigusaktidele hoonestada. Saue valla üldplaneering ei

sea hajaasustuses elamutele ega abihoonetele suuruse piiranguid, seega on võimalik

naaberkrundil Jahi tee 12 olemasolev elamu suuremaks ehitada (juurde- või peale ehituse abil).

Saue Vallavalitsus on antud taotluse lahendamisel ja olemasoleva olukorra suhtes seisukohal,

et antud väide viitega tervislikule seisundile ei ole ülekaalukas ja õiguspärane argument ega

põhjus ehitusõiguse kaalumiseks ja andmiseks, mis kaaluks üle üldplaneeringuga kokkulepitud

avaliku huvi.

4.21. Vastustaja on seisukohal, et on rakendanud õigesti diskretsiooniõigust, on lahendanud

taotlust sisuliselt, on tuginenud kehtivale seadusandlusele ja kehtivale Saue valla

üldplaneeringule ning vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja tuleb jätta jõusse.

4.22. Vastustaja viitab ka alates 28.06.2021 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu seletuskirja

punktile 4.3 ning selgitab, et üldplaneeringus sätestatud 6-se grupi erandit ei ole kunagi

kohaldatud kõikide külade olemasolevate hoonestusega alade kohta. Kuuese grupi võimalus on

mõeldud ajalooliste põliskülade tarbeks, seda kinnitab üldplaneeringu sõnastuse muutmine

nimetatud küsimuses. Saue Vallavalitsuse 13.01.2021 korralduse nr 38 andmise ajal oli hetkel

kehtiv üldplaneering sellises sõnastuses juba vastu võetud ja avalikul väljapanek oli toimunud.

Vastustajal tuli lähtuda ka menetluses olnud üldplaneeringust. Arvestades eeltoodut ei ole Jahi

tee 14 kinnistule ehitusõiguse otsustamisel Saue valla üldplaneeringus sätestatud kuuese grupi

säte kohaldatav.

4.23. Vastustaja selgitab, et isegi juhul, kui Jahi tee 14 kinnistule ehitusõiguse andmise

otsustamisel saaks lähtuda üldplaneeringus 6-se grupi sätetest, siis arvestades juba olemasolevat

hoonestust, ei ole hoonestustihedus ka kuuese grupi reegli rakendamisel üldplaneeringus

sätestatuga kooskõlas, kuna tagatud ei oleks suuremat maa-ala arvestades kolmeste

hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Taotleja kõrval on juba olemas faktiliselt

üheksane grupp (vt tl 113 - Suurekivi, Rehevälja, Rehe, Kõrtsu, Posti, Aedevahe, Kuuseheki,

Imperiali ja Jahi tee 16) mida laiendada vastavalt üldplaneeringule võimalik ei ole. Tagatud ei

oleks kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Kui vastustaja annaks

ehitusõiguse ka Jahi tee 14 kinnistule, liituks gruppi ka Jahi tee 12 ning moodustuks juba 11-

ne grupp. Vastustaja peab vastavalt ehitusseadustiku § 26 lõike 3 punktile 3

projekteerimistingimuste andmisel arvestama muuhulgas üldplaneeringus määratud tingimusi.

Vastustaja leiab, et Jahi tee 14 kinnistule ehitusõiguse andmine ei ole vastavalt üldplaneeringule

võimalik ja vahet ei ole kas lähtuda kolmese grupi või kuuse grupi sätetest.

4.24. Jahi tee 16 osas märgib vastustaja, et Saue Vallavolikogu on 30.12.2010 otsusega nr 98

“Katastriüksuse Teeristi sihtotstarbe muutmine“ otsustanud määrata Saue vallas Jõgisoo külas

asuva endise kinnistu Teeristi (endise katastritunnusega 72703:002:0327 ja endise suurusega

20939m2) jagamisel tekkiva katastriüksuse Teeristi (pindalaga 10479m2) sihtotstarbeks 100%

elamumaa (tänane Jahi tee 16, vt tl 109-110) ja teise katastriüksuse Lõvi (pindalaga 10459m2)

sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa. Otsuse seletuskirjas (tl 110) on näha, et Teeristi

suurusega 10479m2 sihtotstarve muudeti 100% elamumaaks elamu püstitamise eesmärgil.

Nimetatud otsus tehti enne, kui kehtestati Saue valla 2012. aasta üldplaneering, mis nägi

hajaasustuses ette 3-se grupi reegli. Vastav volikogu otsus on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud

ega kehtetuks tunnistatud. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte.

Arvestades eeltoodut, tekkis kinnistu omanikul õiguspärane ootus, et tema suhtes väljastatud

haldusakt kehtib ja omavalitsus ei tagane otsusega lubatud ehitusõigusest, mistõttu ei saanud

vallavalitsus keelduda Jahi tee 16 kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisest. Taara tee

äärse piirkonna näol on samuti tegemist ajaloolise hoonestusega alaga, kuhu vastavalt

üldplaneeringule on samuti olnud võimalik kaalutleda kuuese elamugrupi võimalust.

4.25. Vastustaja selgitab, et on projekteerimistingimuste väljastamise menetluses alati

arvestanud Saue valla üldplaneeringus sätestatuga. Isegi, kui oletada, et vallavalitsus on kuskile

väljastanud projekteerimistingimused vastuolus valla üldplaneeringuga (millega vastustaja

nõus ei ole), siis selline tegevus ei saa muuta kehtivat üldplaneeringut, samuti ei saaks

vallavalitsuse ekslik halduspraktika tuua kaasa igal juhul volikogu pädevusse jääva

üldplaneeringu muutmise, seda enam, et praegu kehtiv Saue valla üldplaneering on volikogu

poolt kehtestatud suhteliselt hiljuti ehk 28.06.2021 (tl 111-112). Ehk üldplaneeringus kehtivad

tingimused on volikogu poolt alles kehtestatud ja nende muutmine vastavalt vallavalitsuse

võimalikule ekslikule halduspraktikale ei ole põhjendatud. Lahendis nr 3-3-1-53-04 on

Riigikohus leidnud, et ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda toetudes

võrdse kohtlemise põhimõttele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kohus palus peale menetlustähtaegade saabumist telefoni teel vastustajal esitada kohtule ka

kaebaja projekteerimistingimuste taotlus (mida ei olnud senises menetluses kahetsusväärselt

kumbki osapool kohtule esitanud ja mis ei olnud kohtule ka avalikust Ehitisregistrist kätte

saadav).

Vastustaja esitas kohtu poolt palutud dokumendi 06.01.2021. Kohus leiab, et kaebaja

09.03.2020 projekteerimistingimuste taotlus tuleb võtta käesoleva asja juurde. Kuivõrd

mõlemale osapoolele oli juba kaebuse esitamise ajal vastava dokumendi sisu teada, siis ei

pidanud kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt selle väljanõudmiseks vajalikuks

menetlust uuendada ja selle suhtes ka poolte seisukohti küsida.

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Saue Vallavalitsuse 13.01.2021 korraldust nr

38 „Saue vallas Jõgisoo külas asuva Jahi tee 14 maaüksusele projekteerimistingimuste

väljastamisest keeldumine“ (tl 25-30), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti,

ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et

kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud

haldusakt rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning

kuuluks tühistamisele.

6.1. Kaebuse esitaja eesmärgiks on projekteerimistingimuste (PT) andmisest keeldumise otsuse

tühistamine ja vastustaja kohustamine vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja ei ole teostanud korrektselt kaalutlusõigust, haldusakt ei ole

piisavalt põhjendatud ning vastustaja on valesti tõlgendanud Saue valla üldplaneeringu

seletuskirja p 4.3 sätestatut (kolmese ja kuuese elamugrupi reeglit hajaasustusega alal).

Vastustaja kaebusega ei nõustu ning leiab, et haldusakt on piisavalt põhjendatud, vastustaja on

kaalunud kaebaja huve ning avalikke huve ning kaebaja on mõistnud Saue valla üldplaneeringu

p 4.3 kehtestatut ebaõigesti.

7. Kohus märgib esmalt, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale kuulub Saue vallas Jõgisoo

külas asuva Jahi tee 14 maaüksus (katastritunnus: 72703:002:0332; 10483 m2 100%

maatulundusmaa, sh looduslik rohumaa 4949 m2, metsamaa 5400 m2, muu maa 134 m2).

7.2. Saue vallas Jõgisoo külas asuva Jahi tee 14 maaüksuse suhtes kehtib Saue valla

üldplaneering. Maaüksuse suhtes ei ole kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.

Kohus märgib, et kaebaja esitas 09.03.2020 Ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste

taotluse nr 2011002/02985 Saue vallas Jõgisoo külas asuva Jahi tee 14 maaüksuse

(katastritunnus: 72703:002:0332; 10483 m2 100% maatulundusmaa, sh looduslik rohumaa

4949 m2, metsamaa 5400 m2, muu maa 134 m2) hoonestamiseks.

Taotlus on lahendatud Saue Vallavalitsuse 13.01.2021 korraldusega nr 38, mis on

vaidlustatud käesolevas asjas. Vastustaja otsustas tuginedes ehitusseadustiku (EhS) § 12 lõike

2 EhS § 26 lõike 1, lõike 2 punkti 1, lõike 3 punktidele 1-3, § 28, § 32 punktid 2 ja 4, Saue

Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine

Saue vallas“ § 7 punkti 1, Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud Saue valla

üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.3 (lk 10) ning jätta arvestades maaomaniku 09.03.2020

Ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotlust nr 2011002/029851 Constructive OÜ

(11331510) taotlus rahuldamata ning Jõgisoo külas asuvale Jahi tee 14 kinnistule

(katastritunnus: 72703:002:0332; 10483 m2 100% maatulundusmaa, sh looduslik rohumaa

4949 m2, metsamaa 5400 m2, muu maa 134 m2), üksikelamu ja abihoone püstitamiseks

projekteerimistingimused väljastamata.

7.3. Kohus rõhutab esmalt, et kaebaja taotluse lahendamisel tuli lähtuda taotluse lahendamise

ajal kehtinud Saue valla üldplaneeringust, mis on kehtestatud Saue Vallavolikogu

29.11.2012 otsusega nr 89 (Saue valla ÜP 2012 tl 69-80p). Küll aga tuleks kaebuse

rahuldamisel arvestada kohustamisnõude lahendamisel ka Saue valla ÜP-ga 2021 mis hakkas

kehtima 28.06.2021 (Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsus nr 40 vt tl 111-112, Saue valla ÜP

2021).

7.4. Saue valla ÜP 2012 p 5.1. sätestas, et detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on

järgmised:

1) üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alad;

2) üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal paiknevad elamute või aiamajade gruppide

maa-alad, kus grupid koosnevad enamast kui kolmest (külade olemasoleva hoonestusega

aladel enamast kui kuuest) nimetatud hoonest ja mille õuealade omavaheline kaugus on

alla 100m;

3) üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal paiknevad tootmismaa, üldkasutatavate hoonete,

kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa-alad;

4) üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal asuv mõisasüda koos selle juurde kuuluva pargi

maa-alaga;

5) jõgede (vooluveekogude) või järvede piiranguvööndid;

6) muinsuskaitse- ja looduskaitse alused maa-alad ja nende alade piiranguvööndid.

Samasuguse põhimõtte sätestab ka kehtiv Saue valla ÜP 2021 p 5.1 p 2, mille kohaselt

detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal

paiknevad elamute või aiamajade gruppide alad, kus grupid koosnevad enamast kui

kolmest (külade olemasoleva hoonestusega aladel enamast kui kuuest) nimetatud hoonest

ja mille õuemaade omavaheline kaugus on alla 100m;

Kohus, arvestades kohtule esitatud poolte seisukohti ning analüüsides nii vaidlustatud

haldusakti lisaks olevat kaarti (tl 27) ja vastustaja poolt esitatud kaarti (tl 113) ning kontrollides

andmeid Maa-ameti infosüsteemist https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo, leiab, et

Jahi tee 14 kinnistu asub hajaasustusega alal Jõgisoo külas, kus paiknevad elamute gruppide

alad, kus grupid koosnevad enamast kui kolmest hoonest (külade olemasoleva hoonestusega

aladel enamast kui kuuest) nimetatud hoonest ja mille õuemaade omavaheline kaugus on alla

100 m. Nimelt nähtub tl 113, et Jahi tee 14 kõrval moodustub üheksane (9) grupp Suurekivi,

Rehevälja, Rehe, Kõrtsu, Posti, Aedevahe, Kuuseheki, Imperiali ja Jahi tee 16, millede

õuemaade omavaheline kaugus on alla 100 m. Lisaks nähtub veel, et tegelikult ei ole viidatud

üheksase grupi ja järgmise hoonete grupi vahel samuti täidetud 100 m õuemaade vahelise

kauguse nõue. Nimelt asub Jahi tee 12 õueala lähemal kui 100 m Imperiali kinnistu suhtes. Jahi

tee 14, millisele kinnistule ehitusõiguse saamiseks esitati projekteerimistingimuste taotlus, asub

aga Jahi tee 16 ja Jahi tee 12 vahel ning ükskõik millisel viisil hooneid grupeerides ei teki ühelgi

juhul olukorda, kus grupi õuemaade vahe ületaks 100 m. Samasugune olukord jätkub nii Jahi

tee 12, 10, 8a, 8, 6, 4 ja Andrese kinnistu osas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jahi tee 14 kinnistu hoonestamiseks on Saue valla

ÜP 2012 p 5.1.p 2 (samuti Saue valla ÜP 2021 p 5.1 p 2) kohaselt vajalik detailplaneeringu

koostamine.

7.5. PlanS § 125 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu

koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada

projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone

ja seda teenindavad rajatised, kui:

1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades

sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või

laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Vastustaja ei ole ei vaidlustatud haldusaktis ega ka oma vastustes kaebusele tuginenud PlanS §

125 lg 5 sätestatud erandile, kuigi kohtule nähtub nii asja materjalidest ning ülal välja toodust,

et projekteerimistingimuste väljastamine/või nende väljastamisest keeldumine oleks võimalik

üksnes viidatud alusel, kuivõrd kinnistu asub alal, kus Saue valla ÜP 2012 järgi oli

detailplaneeringu koostamise kohustus. Vastustaja on ekslikult lähtunud üksnes sellest, et

tegemist on hajaasutusega alaga viidates Saue valla ÜP 2012 p 4.3 jättes tähelepanuta ülal

märgitud Saue valla ÜP-s 2012 sätestatud detailplaneeringu nõude (eriti veel olukorras, kus

vastustaja on seisukohal, et antud piirkonnas tuleks üldsegi lähtuda kolmese hoonegrupi

reeglist, millise seisukohaga ei saa aga kohus nõustuda – vt allpool).

7.6. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et Saue valla ÜP 2012 p 4.3. „Uue hoonestuse rajamine

hajaasustusega alal“ sätestab järgmist:

„Hajaasustusega

alal

on

reeglina

lubatud

kuni

kolmest

üksikelamust

ja

juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid, kus gruppidevaheline kaugus

õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 m. Külade olemasoleva hoonestusega aladel

võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui suuremat maa-ala arvestades on tagatud

kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus.“

Ka kehtiv Saue valla ÜP 2021 p 4.3. „Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal“ sätestab

järgmist: „/…/ Hajaasustusega alal on reeglina lubatud kuni kolmest üksikelamust ja

juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid, kus gruppidevaheline kaugus

õuemaade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 m. Külade olemasoleva ajaloolise hoonestusega

aladel võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui suuremat maa-ala arvestades on tagatud

kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. /…/“

8. Kaebaja väidab kaebuses esmalt, et lähtudes Saue valla ÜP 2012 p 4.3 peab hoonegruppide

vaheline kaugus olema vähemalt 100 m, hoonegrupis paiknevate hoonete vahelist kaugust

üldplaneering ei reguleeri. Kohus nõustub eeltoodud kaebaja väitega, kuid peab vajalikuks seda

täpsustada. Õige on see, et hoonegruppide vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m. Kohus

täpsustab seejuures, et hoonegruppide omavahelist kaugust tuleb lähtudes nii Saue valla ÜP

2012 (kui ka Saue valla ÜP 2021) p 4.3 seletuskirja sõnastusest mõõta õuemaade vahe osas

(mitte hoonete vahelist kaugust). Õige on see, et hoonegrupis paiknevate hoonete vahelist

kaugust üldplaneering ei reguleeri.

Kuivõrd kaebaja on jätnud tähelepanuta selle, et hoonegruppide omavahelist kaugust tuleb

mõõta õuemaade vahe osas (mitte hoonete vahelise kauguse osas), siis on kaebaja sellest

tulenevalt teinud ka eksliku järelduse, et kui lugeda esimeseks hoonete grupiks Kuuseheki

(72703:002:0334), Imperiali (72703:002:0333) ja Aedevahe (72703:002:0151) kruntidel

asuvad hooned ja teiseks hoonete grupiks Jahi tee 16 (72703:002:0331), Jahi tee 14

(72703:002:0332) ja Jahi tee 12 (72703:002:0328) hooned, siis on vastav üldplaneeringu

nõue täidetud, kuna sellisel juhul jääb Jahi tee 14 taotletav hoone esimese grupi hoonetest

vähemalt 100 meetri kaugusele.

Kuivõrd hoonete gruppide vahelist kaugust tuli mõõta õuemaast, siis kaebaja poolt välja toodud

viisil hoonete grupeerimisel ei ole kahjuks vastav nõue täidetud. Kohus leiab, et vastustaja on

põhjendatult vastavad asjaolud välja toonud ka vaidlustatud haldusaktis (vt tl 29 p neljas lõik,

kus vastustaja märgib: „Taotleja poolt väljapakutud hoonetegrupis Kuuseheki, Imperiali ja

Aedevahe esimeseks hoonetegrupiks lugedes ei oleks samuti täidetud Saue valla

üldplaneeringust tulenev gruppidevaheline 100 m nõue, kuna Kuuseheki ja Jahi tee 16 õuealade

vahekaugus teineteisest oleks ca 50 m. Seega ei muudaks hoonete gruppide ümberarvestamine

vallavalitsuse seisukohta, et Jahi tee 14 ehitusõiguse taotlus on vastuolus Saue valla

üldplaneeringust tuleneva hajaasustuse asustustihedusele sätestatud nõuetega. Üldplaneeringu

kriteeriumi kohaselt ei mõõdeta vahekaugust mitte hoonete, vaid õuealade vahel. Lisame

käeolevale korraldusele juurde joonise, millelt nähtub, et kolme naabri (Imperiali, Jahi tee 12

ja Jahi tee 16) elamutest mõõtes ei jää 100 meetri raadiusesse vaba ruumi uue elamu rajamiseks

(õuealade piiridest mõõtma hakates). Lisame ka joonise, kus nähtuvad taotleja poolt soovitatud

grupiks arvestamisel õuealade vahekaugused ei ole samuti kooskõlas Saue valla

üldplaneeringus sätestatud hajaasustuse asustustiheduse põhimõtetega.“). Seega kaebaja

poolsed väited sellest, et kaebaja poolt haldusakti eelnõule esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid

ei ole kaalutud ega analüüsitud, ei ole põhjendatud.

Küll aga on õige kaebaja märkus selles osas, et Saue valla ÜP 2012 ei näe ette reegleid, kuidas

hooneid tuleb grupeerida. Kaebaja leiab seejuures, et haldusorgani lähenemine, kus

määratlemata olukorras grupeerib haldusorgan hooneid gruppidesse taotleja suhtes

negatiivsema tagajärje kaasa tooval moel, on vastuolus nii haldusmenetluse põhimõtetega kui

ka hea halduse tavaga. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et vastustaja ei ole

käesoleval juhul käitunud vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega ja hea halduse tavaga.

Vastustaja on analüüsinud ka kaebaja poolt välja pakutud viisil gruppide moodustamist ja

jõudnud õiguspäraselt järeldusele, et ka sel viisil ei ole Saue valla ÜP-s 2012 sätestatud nõue

täidetud.

Kohus selgitab, et nõustub kaebajaga selles, et tegelikult tuleks üldplaneeringus ka selgelt

sätestada grupeerimise alused ning kohtu arvates ette näha selged erandid juhuks, kui tegemist

on juba hoonestatud alaga selliselt, et juhul, kui vastav nõue ei ole täidetud (nagu antud juhul),

siis millistest kriteeriumitest lähtudes tuleks/saaks anda ehitusõiguse krundile, mis on sellise

ala keskel (näiteks piirinaabrite nõusolekul). Saue vald on kehtestanud 2021 aastal uue

üldplaneeringu, kuid nimetatud puudust ei ole ka selles kõrvaldatud. Sellele vaatamata ei ole

käesolevas asjas vaidluse all Saue valla üldplaneeringute õiguspärasus ning kohus ei saa väljuda

kaebuse piiridest. Kohus märgib veel, et olukorras, kus üldplaneering ei sätesta täpsemaid

aluseid hoonete grupeerimiseks, tuleb vastustajal selles osas kasutada kaalutlusõigust ning läbi

analüüsida kõik erinevad variandid. Kohtule nähtub vaidlustatud haldusaktist, et vastustaja on

seda ka teinud.

9. Järgmiseks tõi kaebaja välja, et täiesti asjakohatu on haldusakti eelnõus vallavalitsuse poolt

esitatud seisukoht, et Jahi tee 14 võimalik õueala asetuks selle neljase grupi keskele niimoodi,

et tekitaks täiendavad alla 100 m õuealade vahekaugused vähemalt Jahi tee 12 ja Jahi tee 16

suhtes. Vallavalitsus on haldusakti eelnõus leidnud, et üks kolmene grupp on Imperiali

(72703:002:0333), Kuuseheki (72703:002:0334) ja Jahi tee 16 (72703:002:0331). Seega ei saa

Jahi tee 14 hoone kaugust võrrelda 3-sesse gruppi mitte kuuluva Jahi tee 12 hoonega, vaid Jahi

tee 14 hoone kaugust tuleks võrrelda Imperiali (72703:002:0333), Kuuseheki (72703:002:0334)

ja Jahi tee 16 (72703:002:0331) elamugrupi kaugusega.

Kohus märgib, et vastustaja on vastava seisukohaga nõustunud ning kinnitanud seda ka oma

vastuses kaebusele. Vaidlustatud haldusaktis vastavat seisukohta ka ei sisaldu, vaid see oli

märgitud haldusakti eelnõus. Kohus kontrollib üksnes kehtiva haldusakti õiguspärasust ning

selles vastavat seisukohta vastustaja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastava

väite tähelepanuta.

10. Kaebaja leiab veel, et kui grupeerida hooneid kaebaja poolt märgitud viisil (Kuuseheki,

Imperiali ja Aedevahe on esimene grupp ja Jahi tee 16, 14 ja 12 on teine grupp), siis Jahi tee 14

õueala jääb järgmisest kolmesest grupist vähemalt 100 m kaugusele, millest tulenevalt on Saue

valla ÜP 2012 nõuded täidetud.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja tõlgendab üldplaneeringut valesti väites, et tema

poolt väljapakutud hoonegruppide kohaldamisel oleks täidetud üldplaneeringust tulenev 100 m

nõue Jahi tee 14 kinnistu osas, kuna siis jääks Jahi tee 14 kinnistul asuv õuemaa teistest

hoonetegruppidest vähemalt 100 m kaugusele. Nagu ka juba ülal selgitatud, siis kolmeseid

gruppe tuleb vaadata tervikuna ja kolmese grupi kõikide õuealade kaugus teisest hoonegrupist

mõõdetuna peab jääma vähemalt 100 m kaugusel.

11. Kohus ei nõustu kaebaja väitega ka selles, et teistele kinnistutele juba rajatud hoonete puhul

ei saa vastavate hoonete vastuolu üldplaneeringu reegliga olla aluseks Jahi tee 14 kinnistu

hoonestamisest keeldumisele, kui Jahi tee 14 puhul on võimalik tagada üldplaneeringuga

nõutud kaugus teisest hoonegrupist. Esiteks ei ole Jahi tee 14 puhul tagatud Saue valla ÜP-s

2012 ette nähtud kaugus teisest hoonegrupist. Mis puudutab kaebaja poolt kohtule näidatud

väikest ala (tl 24 kollasega viirutatud ala), siis viidatud juhul tuleks lugeda üheks grupiks Jahi

tee 16, Kuuseheki ja Imperiali ning teiseks grupiks Jahi tee 14, Jahi tee 12 ning Jahi tee 8a.

Sellisel juhul ei ole aga Jahi tee ja Imperiali ning ka Jahi tee 8a ja Jahi tee 8 õuealade

omavaheline kaugus alla 100 m, millest tulenevalt ei ole ikkagi täidetud kolmese hoonegrupi

reegel.

Mis puudutab aga kaebaja väidet sellest, et ehk kui vastustaja on varasemates menetlustes

teinud vea ja lubanud teistel kinnistutel hooneid püstitada teisele elamugrupile liiga lähedale,

ei saa selle eest „karistada“ kaebajat, siis tegemist ei ole kaebaja karistamisega, vaid kehtivast

õiguslikust regulatsioonist lähtumisega. Lisaks on vastustaja selgitanud, et Jahi tee 16

ehitusõigus otsustati sisuliselt juba Soka 3 kinnistu jagamisel kui Jahi tee 16 sai määratud

elamumaaks, sama otsusega otsustati jätta tänane Jahi tee 14 maaüksus ehitusõiguseta

kinnistuks. Vastavad otsused on jõus ja kehtivad. Asjaolu, et projekteerimistingimused ja

ehitusluba väljastati Jahi tee 16 kinnistule hiljem, ei tähenda veel seda, et vastustaja oleks

eksinud või tõlgendanud üldplaneeringut teisiti kui kaebaja taotlust lahendades. Ja isegi kui see

oleks nii olnud, siis ei muuda see käesolevas asjas vaidlustatud otsust veel õigusvastaseks.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja viited varasemalt antud ehitusõigustele ei ole

käesolevas asjas asjakohased ega ka siduvad ning kohus ei pea vajalikuks neil pikemalt peatuda.

12. Kaebaja tõi veel välja, et haldusakti eelnõus toodud grupeerimise osas tõi kaebaja esile, et

haldusorgani poolt toodud viisil hoonete grupeerimisel jääb Jahi tee 14 kinnistule ala (lisa 7b

kollasega viirutatud ala tl 24), mis jääb teisest elamugrupist kaugemale kui 100 m. Selle väite

suhtes ei võtnud haldusorgan vaidlustatud haldusaktis aga isegi seisukohta, rääkimata antud

väite kaalumisest.

Kohus märgib, et kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis otsesõnu maininud kaebaja

poolt välja toodud kollasega viirutatud ala, siis on vastustaja haldusaktis toonud välja, et kaalus

kõiki variante hoonete grupeerimisel ning jõudis järeldusele, et ühelgi juhul ei ole täidetud 100

m õuealade vahe nõue. Kohus nõustub antud vastustaja väitega. Vastavad asjaolud nähtuvad

selgelt ka haldusaktile lisatud joonistelt.

Seejuures on kaebaja jällegi asunud ekslikule seisukohale, et seejuures ei ole oluline

vallavalitsuse väide, et Jahi tee 12 hoone asub vallavalitsuse kolmese grupi hoonetele lähemal

kui 100 meetrit, kuna taotleja taotleb Jahi tee 14 projekteerimistingimusi, mitte Jahi tee 12

projekteerimistingimusi. Kuivõrd kolmeseid gruppe tuleb vaadata tervikuna, siis juhul kui üks

grupp on Jahi tee 16, Kuuseheki ja Imperiali, siis teise grupi moodustaksid Jahi tee 14, Jahi tee

12 ja kas Jahi tee 8a või hoopis Jahi tee 5. Igal juhul on ka selliselt grupeerimisel Jahi tee 12 ja

Imperiali õuealade vahe väiksem kui 100 m, millest tulevalt on Jahi tee 14 hoonestamine Saue

valla ÜP-ga 2012 p 4.3 vastuolus.

13. Kohus leiab, et kaebaja on õigesti välja toonud, et kuuese grupi reegel ei ole mõeldud

ajalooliste põliskülade tarbeks. Selline täpsustus/piirang peaks sellisel juhul nähtuma Saue valla

ÜP-s 2012. Üldplaneeringu p 4.3 pole aga väljendit põlisküla isegi mitte kasutatud.

Üldplaneering ütleb selgelt, et samuti võib üldplaneeringu kohaselt külade olemasoleva

hoonestusega aladel võib hoonegrupis olla kuni 6 üksikelamut, kui suuremat maa-ala arvestades

on tagatud kolmeste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Üldplaneering ei erista siin

„põliskülasid“ ja „hajakülasid“, vaid seab reegliks, et on küla, kus on olemasolev hoonestus ja

suurema maa-ala hoonestustihedus peab olema võrreldav 3-se hoonegrupi tihedusega.

Saue valla ÜP 2021 on küll viidatud ajaloolisele külale ning vastustaja on välja toonud, et antud

piirkonnas pole tegemist ajaloolise külaga, kuivõrd hoonestus sinna on rajatud viimase 100

aasta jooksul. Kohus leiab, et 100 aastat on ilmselgelt piisav aeg, et lugeda küla ajalooliseks

külaks. Seejuures ka uus 2021 ÜP ei viita põliskülale ega too välja, millised siis on need

põliskülad (või ajaloolised külad) ehk ei sätesta nende osas selgeid kriteeriume (või tuleks need

konkreetselt külade kaupa üles lugeda).

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et antud juhul saab Jahi tee 14 kinnistu osas

kohaldada ka kuuese (6) hoonegrupi reeglit.

Küll aga nähtub kohtule, et ka kuuese hoonegrupi puhul ei ole täidetud nõue, et gruppide

õuealade vahekaugus oleks 100 m. Seejuures ei ole kaebaja ka ise ära näidanud, kuidas kaebaja

vastavaid gruppe moodustaks. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis aga välja toonud, et

hoonestustihedus ei ole täidetud ka kuuese grupi reegli rakendamisel, kuna tagatud ei oleks

suuremat maa-ala arvestades kolmeteste hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus. Kohus,

olles analüüsinud kohtule esitatud materjale ja Maa-ameti kaardiväljavõtteid, nõustub antud

vastustaja seisukohaga. Nimelt nähtub kaardimaterjalidest, et tegelikult on vaidlusaluses

piirkonnas moodustunud juba üheksane grupp (Suurekivi, Rehevälja, Rehe, Kõrtsu, Posti,

Aedevahe, Kuuseheki, Imperiali ja Jahi tee 16 tl 113), kus ei ole õuealade vahe osas täidetud

100 m nõue. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist.

Kohtule nähtub veel Maa-ameti kaardirakendusest, et ka teiselt poolt kaebaja kinnistut

moodustub sisuliselt juba järgmine kuuene grupp (Jahi tee 12, 8, 8a, 6, 4 ja Andrese), millise

kuuese grupi õuealade vahe ei ole üheksase grupiga võrreldes 100 m, kuna Jahi tee 12 ja

Imperiali õuealade vahe on väiksem kui 100 m.

Kaebaja tõi veel välja, et Jõgisoo külas on moodustatud ca 3000 m2 suurused elamukrundid

Looheina tee hajaasustuse piirkonnas ja seal on moodustatud isegi rohkem kui 6 kõrvuti

asetsevat elamumaa kinnistut, millest tulenevalt on kaebaja arvates ilmne, et vastustaja on

Jõgisoo külas pidanud võimalikuks kuuese hoonegrupi reegli rakendamist. Nagu kohus ka juba

eelpool välja tõi, siis jagab kohus kaebaja seisukohta selles, et vaidlusaluses piirkonnas võib

rakendada kuuese hoonegrupi reeglit, kuid ka selle kohaldamisel ei ole kaebaja kinnistu

hoonestamine kooskõlas ei Saue valla ÜP-ga 2012 ega ka hetkel kehtiva üldplaneeringuga,

kuna ka kuueste gruppide moodustamisel ei ole täidetud 100 m õuealade vahe nõue.

14. Kaebaja tõi veel välja, et käesoleval juhul ei oleks projekteerimistingimuste taotluse

lahendamisel erandi tegemine vajalik või kui oleks vaja teha erand, siis oleks see põhjendatud.

Nimelt kuna Jahi tee 14 jätmine maatulundusmaaks teiste elamukruntide vahel ei tundu

otstarbekas ega ka naabrite huvides, kaebaja vajab elamispinda oma perekonna läheda, kuna on

töövõimetu. Kaebaja märkis, et vastustaja ei ole vastavaid kaebaja väiteid üldse kaalunud.

Esmalt märgib kohus, et viidatud seisukohtades jääb ebaselgeks, kas kaebaja pidas silmas selle

erandi tegemise all kuuese hoonete grupi reegli rakendamist või erandi tegemist

üldplaneeringus sätestatust. Kohus on juba eelpool nõustunud kaebajaga selles, et kuuese

hoonegrupi reegli rakendamine ei ole erandi tegemine ja kuuest hoonegrupi reeglit saab

rakendada küll, kuid ka sel juhul ei ole täidetud Saue valla üldplaneeringus 2012 sätestatud

nõue, et ka kuueste gruppide puhul peab olema tagatud suuremat maa-ala arvestades kolmeste

hoonegruppidega võrreldav hoonestustihedus.

Kui kaebaja leidis aga, et projekteerimistingimuste andmisel tuli teha erand üldplaneeringust,

siis kohus sellega ei saa nõustuda, kuivõrd PlanS § 125 lg 5 lubab detailplaneeringu

kohustusega alal väljastada projekteerimistingimused üksnes juhul kui need on kooskõlas

üldplaneeringuga (kohus tuvastas ülal, et antud juhul on tegemist detailplaneeringu kohustusega

alaga). Muul juhul projekteerimistingimusi väljastada ei saa. Küll aga on võimalik taotleda

ehitusõigust detailplaneeringuga (mis muudab üldplaneeringut), millisel juhul kohus leiab, et

ehitusõiguse andmine oleks kaalutlusõiguse alusel võimalik (eelkõige kui naabritel sellele

vastuväited puuduvad – vastavad seisukohad tuleks välja selgitada kaebajal sel juhul juba

detailplaneeringu menetluse taotluse esitamise ajaks). Kohus leiab, et Saue valla ÜP 2012 kui

ka 2021 p 4.3 sätestatud põhimõtted on seatud eelkõige just naabrite huvide kaitseks, mitte

üldistes avalikes huvides. Kui naabritel vastuväiteid ei ole, siis ei näe kohus põhjust, miks ei

peaks vastustaja antud juhul lubama üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse

algatamist ja ka kehtestamist arvestades seda, et tegelikult on hoonestatud järjest terve Jahi tee

ja Kanama-Jõgisoo tee äärne osa selliselt, et vastav 100 m õuealade vahe nõue ei ole täidetud

ei kolmeste ega kuueste gruppide arvestamisel.

Mis puudutab aga kaebaja väidet, et vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis analüüsinud ega

kaalunud kaebaja poolt välja toodud väiteid nö erandi tegemiseks, siis vastav väide ei ole tõene.

Vaidlustatud haldusaktis on kaebaja vastavaid väiteid sisuliselt analüüsitud ning kohus ei pea

vajalikuks neid eraldi välja tuua üksnes viidates neile (vt tl 28p viimane lõik -29p esimene lõik).

15. Kaebaja on korduvalt viidanud ebavõrdsele kohtlemisele rõhutades, et vastustaja on

varasemalt pidanud võimalikuks moodustada piirkonda neljane hoonegrupp. Kohus nõustub

kaebajaga selles, et vaidlust ei ole selles, et piirkonnas on varasemalt juba moodustatud

suuremad kui kolmesed hoonegrupid. Küll aga ei saa seda käsitleda kui ebavõrdset kohtlemist

olukorras, kus Saue valla ÜP 2012 kohaselt tuleb kaebaja kinnistul ehitusõiguse saamiseks viia

läbi detailplaneeringu menetlus, kuivõrd projekteerimistingimuste väljastamine ei ole

kooskõlas üldplaneeringuga (ei kolmese ega kuuese hoonete grupi reegliga), millest tulenevalt

planeerimisseadus ei võimalda projekteerimistingimusi üldse väljastada.

Kohus selgitab veel kaebajale, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all mitte ühegi teise kinnistu

ehitusõigus, millest tulenevalt ei saa kohus võtta ka seisukohta selles, kas ehitusõigused on

antud õiguspäraselt või mitte (kaebajal oleks olnud võimalik vastavaid akte vaidlustada

seaduses sätestatud korras ajal, kui need anti). Kohus mõistab inimlikult seda, et kaebaja

tunneb, et teda koheldakse ebavõrdselt, kuid kohus ei näe siin seaduse mõttes ebavõrdset

kohtlemist. Kaebaja projekteerimistingimuste taotlus tuli vastustajal lahendada lähtudes

kehtivast õigusest ning vastustaja on seda ka teinud. Seejuures isegi juhul, kui vastustaja oleks

teinud varasemalt vea ning väljastanud projekteerimistingimusi või ehituslube vastuolus

üldplaneeringuga, siis selline õigusvastane praktika ei tekita isikule subjektiivset õigust nõuda

õigusvastase halduspraktika jätkamist.

Mis puudutab aga kaebaja väidet, et vastustaja ei ole tõendanud, et ka kuuese hoonegrupi reegel

ei oleks kaebaja kinnistule ehitusõiguse väljastamisel täidetud, siis märgib kohus, et kaebaja ei

ole ka ise tõendanud vastupidist. Kui kaebaja väidab, et kuueste hoonegruppide moodustamisel

oleks täidetud üldplaneeringu nõuded, siis on kaebaja kohustus seda ka tõendada (HKMS § 59

lg 1). Kaebaja ei ole üldse täpsustanud, kuidas ta neid kuueseid gruppe moodustaks nii, et oleks

täidetud üldine hoonestustiheduse nõue.

Kohus nõustub kaebajaga küll selles, et analüüs kuueste hoonegruppide osas oleks võinud olla

ka vaidlustatud haldusaktis põhjalikum, kuid leiab, et tegemist ei ole veel sellise puudusega,

mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Vastuses kaebusele on vastustaja täiendavalt selgitanud

ning ära näidanud ka kaardil (tl 113), et ka kuueste hoonegruppide moodustamisel ei ole

üldplaneeringu nõuded täidetud.

16. Kaebaja tegi lisaks eeltoodule vastustajale etteheiteid selles, et kuivõrd taotleja päringule

vastati e-kirjaga vähem kui tunni ajaga 21.10.2020, siis vald ei kaalunud kaebaja argumente ja

seisukohti sisuliselt ega kuulanud seega kaebajat tegelikult ära, vaid üksnes formaalselt.

Kohtule nähtub, et vastustajale olid taotleja peamised seisukohad juba varasemalt teada, kuna

kaebaja oli need esitanud 28.07.2020 (vastav asjaolu nähtub vaidlustatud korralduse eelnõust

(tl 52-53p). Vastustaja on kohtu arvates adekvaatselt põhjendanud, et oli taotleja poolt esitatud

arvamuste ja argumentidega kaebaja poolt viidatud e-kirjale vastamise ajaks juba tutvunud ning

seisukoht taotleja argumentidele oli vastustajal teada. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et

kaebaja argumente on kaalutud ja analüüsitud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus ka sellega,

et kaebajat tegelikult ära ei kuulatud olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et kaebaja on saanud

oma seisukohad esitada ning haldusaktist nähtuvad ka kaebaja seisukohtadele esitatud vastused.

Selle üle, et vaidlustatud haldusakti andmine viibis, vaidlust ei ole, kuid vastustaja on selle eest

kaebaja ees vabandanud. Haldusakti andmisega viivitamine ei too aga kaasa haldusakti

tühistamist (HMS § 58).

17. Arvestades kõike ülaltoodut ei saa kohus nõustuda kaebajaga ka selles, et haldusakti

andmise menetlus oleks läbi viidud oluliste puudustega ning, et vastustaja on rakendanud

diskretsiooniõigust üksnes formaalselt ning otsuse põhjendused on pahatahtlikud ega vasta

enda praktikale ega üldplaneeringule.

Kuigi haldusaktis esinesid kohtu arvates mõningad puudused (vastustaja ei ole selgelt välja

toonud, et tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga ning ei ole tuginenud taotluse

lahendamisel otsesõnu PlanS § 125 lg 5, samuti esinesid aktis mõningad puudused

põhjendamises), siis kohtu hinnangul ei esine selliseid vormi- ega menetlusvigu, mis tooksid

käesoleval juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise ning vastustaja kohustamise vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi. Vaidlustatud otsuse tühistamine ei oleks põhjendatud ka seetõttu, et

kohustamisnõuet ei oleks arvestades asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid võimalik rahuldada

(tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga ning taotletavad projekteerimistingimused ei

ole kooskõlas ei taotluse esitamise ajal kehtinud ega ka kehtiva Saue valla ÜP-ga.) Eeltoodust

tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik