2-19-2323/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-2323

Kohtuasi

X hagi AS-i Ekspress Meedia vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja

tulu väljaandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.05.2021 otsus

Kaebuse esitajad ja liik

X ja AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebused

Kaebuste hinnad

X apellatsioonkaebus 11 500 eurot

AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebus 5823,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

X (endine

X, isikukood

XXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anneli Aab ja

Aivar Pilv

Kostja: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 14.12.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.05.2021 otsus tühistada osaliselt isikuõiguste rikkumisega

saadud tulu väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas

uus otsus.

2. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu

162 eurot. Jätta hagi 161,98 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

3.2. Jätta rahuldamata X nõue kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul

avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe

Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv,

kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu

25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-

2-19-2323

st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise

tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.

3.3. Jätta rahuldamata X nõue kohustada kostjat omal kulul avaldama

kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe

Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena

(kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama

värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine)

nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise

avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.

3.4. Rahuldada X andmete ümberlükkamise nõue alternatiivnõude osas osaliselt.

3.5. Kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse

jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress

paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht

väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud

Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“

puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline

koerakuut;

(ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.

3.6 Kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates

hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni

veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi)

ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht

veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud

Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“

puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline

koerakuut;

(ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.

3.6. Kohustada AS-i Ekspress Meedia käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 5

ja 6 nimetatud teated avaldama valgel taustal, ilma illustratsioonideta ja Eesti

2-19-2323

Ekspressi veebiväljaande või kolmanda isiku kommentaarideta vms

lisamaterjalita.

3.7. Jätta rahuldamata X hagi mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes.

3.8. Rahuldada X mittevaraline kahjunõue alternatiivnõudes ja välja mõista AS-ilt

Ekspress Meedia X kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 2000 eurot.

3.9. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja isikuõiguste rikkumisega

saadud tulu 162 eurot.

4. AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 79% ulatuses hageja X ja 21%

ulatuses kostja AS Ekspress Meedia kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 13.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i Ekspress Meedia

(kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja tulu

väljaandmiseks. Hageja palub hagiavalduses ja 07.04.2021 kohtuistungil esitatud

alternatiivsetes sõnastustes:

1.1.kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt

teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul

(sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine)

nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-

st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise

tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega

seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata;

1.2.kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt

kahe tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel

www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-

2-19-2323

17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne

paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus

järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega

seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata;

1.3.alternatiivselt eeltoodule avaldada punktides 1.1 ja 1.2 toodud tingimustel ebaõigete

väidete ümberlükkamise avaldus vastavalt 07.04.2021 kohtuistungil esitatule

järgneva tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega

seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) väär on väide, et X on Kodutunde suurim abisaaja.

(ii) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline

koerakuut;

(iii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata;

1.4.kohustada kostjat punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud teated avaldama valgel taustal, ilma

illustratsioonideta ja Eesti Ekspressi veebiväljaande või kolmanda isiku

kommentaarideta vms lisamaterjalita;

1.5.mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks

või alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitis kohtu enda äranägemisel;

1.6.mõista kostjalt hageja kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu 323,98

eurot.

2. Hagiavaldused kohaselt avaldas kostja 25.04.2018 tema poolt välja antavas nädalalehes

Eesti Ekspress nii paberväljaandes kui ka online-versioonis artikli pealkirjaga

„Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“. Artikkel sisaldas

hageja kohta järgnevaid ebaõigeid väiteid:

(i) X on „Kodutunde“ suurim abisaaja;

(ii) X eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut;

(iii) X on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata;

(iv) X on „mürk, mis tapab kõik enda ümber“;

(v) X on „kõige halvem inimene, keda ma tean“.

3. Hageja hinnangul on artiklis avaldatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Juhul kui 4

ja 5 väite näol ei ole tegemist faktiväidetega, on tegemist ebakohaste

väärtushinnangutega. Ülaltoodud väited on eksitavad, teotavad hageja au, kahjustavad

tema mainet ning põhjustavad seeläbi hagejale põhjendamatuid kannatusi. Väär on

artiklis esitatud väide, et hageja saab saatest abi, kasu või on sootuks suurim abisaaja.

Hageja ei saa saatest „Kodutunne“ mistahes abi, vaid kõik annetustena kogutud tulu

läheb heategevuslikus korras väljavalitud perede eluasemete parendamiseks ja

remontimiseks. Teiseks on väär väide, nagu asuks hageja eramu juures kahekorruseline

koerakuut. Kinnistul asuv koerakuut on kõige tavalisem ühekorruseline koerakuut.

Kolmandaks, väär on artiklist järelduv väide, nagu oleks hageja jätnud oma endistele

kaastöötajatel töötasu maksmata. Neljandaks, väär on väide, nagu oleks hageja kui

mürk, mis tapab kõik enda ümber oleva ning on kõige halvem inimene. Tegemist on

ebasündsas väljendusviisis esitatud tsitaatidega, mille kaudu omistatakse hagejale

selgelt negatiivsed iseloomuomadused ning tema suhtes esitatakse tõsiseid süüdistusi.

2-19-2323

4. Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole piisava põhjalikkusega kontrollitud. Lisaks

on üldteada, et paljud lugejad loevad vaid artiklite pealkirju ja juhtlauseid ning

kujundavad oma arvamuse üksnes selle pinnalt. Käesoleval juhul oli artikkel tervikuna

kättesaadav üksnes paberlehel ja EE tasulises veebiväljaandes. Seetõttu ei ole ka

välistatud, et paljud lugejad piirdusidki üksnes artikli n-ö juhtlausete lugemisega ning

kujundasid oma negatiivse arvamuse üksnes selle pinnalt. Kogu artikli foon on hageja

suhtes vastuoluline, negatiivne ja labane ning seeläbi mõjutatakse artikli lugejat hageja

suhtes negatiivselt või vähemasti kirjeldatakse tugeva negatiivse alatooniga.

5. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale au teotamise ja hea nime kahjustamisega

tekitatud mittevaralise kahju. Hagejale on loodud negatiivne kuvand seoses hageja

tegevusega heategevusliku saate „Kodutunne“ produtseerimisel. Artikkel avaldati Eesti

enim loetud nädalalehes ning mh oli artikkel selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks

artikliks. Hagi esitamise seisuga on artikkel jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. Seega

oli hageja isiklike õiguste riive selgelt intensiivne. Kostja ise pöördus artikli sooviga

hageja poole ning see oli tingitud asjaolust, et 02.04.2018 hukkus saate „Kodutunne“

saatejuht ja hageja väga lähedane sõber W. Artikli tegelik foon oli siiski ebameeldiv,

labane ning negatiivne. Ajakirjanik kasutas ära ka hageja emotsionaalselt haavatavat

seisundit tollel konkreetsel ajaperioodil. Kostja tegevus artikli avaldamisel ja artiklis

hageja kohta ebaõigete väidete ja hinnangute avaldamisel oli kantud üksnes

omakasupüüdlikest motiividest, mille eesmärgiks on saada hageja arvel EE-le

turunduslikku tähelepanu. Kahjuhüvitis peab olema ka preventiivne, st mõjutama

kostjat tulevikus sarnasest tegevusest hoiduma.

6. Kostja on kohustatud andma hagejale välja tema isiklike õiguste rikkumisega seoses

saadud tulu. Artikkel oli tasuline ning ajavahemikul 23.04.-29.04.2018 ka EE

veebiväljaande loetuim artikkel. 22.10.2020 esitas kostja tõendi, mille kohaselt on vastava

artikli online-versiooni muugitulu kokku 323,98 eurot ning hageja palub lähtuda nõude

lahendamisel eeltoodud summast.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu.

8. Kostja leiab, et väide 1 on hinnang mitte faktiväide ja väljendab asjaolu, et hageja on

telesaate „Kodutunne“ suurim kasusaaja. Selline järeldus on põhjendatud asjaoluga, et

saadet tootev ja hagejale kuuluv ettevõte omandas kallihinnalise kinnisasja, millel elab

hageja. Pressinõukogu leidis, et väite 1 avaldamine sellisel kujul ei olnud vale. Samuti

ei leia kostja, et tegemist oleks au teotava hinnanguga.

9. Väide 2 ei saa rikkuda hageja õiguseid. Vaidlusalune kinnisasi kuulub OÜ-le F ning

vastavalt kuulub ka koerakuut OÜ-le F, mitte hagejale. Kuudi suuruse põhjal on selle

nimetamine kahekordseks põhjendatud. Lisaks ei ole tegemist au teotava väitega.

Hagejale anti enne artikli avaldamist võimalus esitada soovi korral parandusi, kuid

hageja ei soovinud nimetatud väidet täpsustada.

10. Väite 3 osas leidis kostja, et ei ole sellist väidet avaldanud. Samas on tõsi, et hageja on

jätnud mitmetele isikutele töötasu maksmata. Seda on kinnitanud hageja ise meedias ja

ka artikli autoriga suhelnud Z ning telesaatega „Kodutunne“ koostööd teinud

sisekujundaja. Seega on tegemist tõese väitega.

11. Väiteid 4 ja 5 hindas kostja väärtushinnanguteks. Tegemist on hageja endiste

kaastöötajate poolt avaldatud hinnangutega. Kostja väitel on hinnangud põhjendatud

meediast läbi käinud erinevate vaidlustega, mis annavad aluse pidada kostjat

konfliktseks inimeseks. Hageja ise saatis kostjale e-kirja, milles väitis „Inimene, kes

mürgitas Kodutunnet, et see häviks – on üsna selge, et sellisele inimesele ma mürgiks

muutuda saangi“. Eeltoodu põhjal saab avaldatud hinnanguid pidada põhjendatuks.

2-19-2323

Samuti leidis kostja, et tegemist ei ole au teotavate hinnangutega, sest hinnangud

vastavad avalikkuse hinnangule hageja suhtes.

12. Kahju hüvitamise nõue ei saa olla põhjendatud enam kui 200 euro ulatuses. Tulu

väljanõudmist ei saa hageja nõuda, sest kostja ei olnud pahausklik - kostja suhtles

erinevate allikatega andmete tõesuse kontrollimiseks ja võimaldas hagejal enne artikli

avaldamist selle osas arvamust avaldada. Hageja ei ole tõendanud, et tulu saadi just

vaidlusaluse viie väite alusel. Kostja kogu sisu on tasuline ja artikli populaarsus tulenes

asjaolust, et „Kodutunne“ saade oli saatejuhi hukkumise tõttu artikli avaldamise hetkel

suure tähelepanu all.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 28.05.2021 otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt. Maakohus

13.1. rahuldas hageja p-s 1.3 toodud alternatiivnõude osaliselt ja p-s 1.4 toodud nõude

ning kohustas kostjat avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse

tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega

seoses teatab Eesti Ekspress, et:

väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline

koerakuut;

väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.

13.2.

jättis hageja p-des 1.1 ja 1.2 toodud nõuded rahuldamata;

13.3.

jättis rahuldamata hagi mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes ning rahuldas

mittevaralise kahju osas alternatiivnõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot;

13.4.

mõistis kostjalt hageja kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu

323,98 eurot;

13.5.

jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda.

14. Väide 1 (hageja on „Kodutunde“ suurim abisaaja) on väärtushinnang, kuna väitest ei

avaldu kontrollitav asjaolu ning ümberlükkamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Abi võib

olla nii rahaline kui mitterahaline ning abi suurus, kui tegemist ei ole selgelt

väljendatuna rahalise abiga, missugust väidet ei ole artiklis selgesõnaliselt esitatud, ei

ole objektiivselt mõõdetav ja tõendatav. Kuna saade „Kodutunne“ korrastab

eluasemeid, siis ei saa võrrelda, et kas rohkem abi said saates osalenud pered või hageja.

15. Väide 2 (hageja eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut) on ebaõige

faktiväide. Hageja on tõendanud, et tegemist on kõige tavalisema ühekorruselise

koerakuudiga (I kd, tl 13). Samuti on väide ebaõige, kuna eramu ei kuulu hagejale vaid

ettevõttele F OÜ (I kd, tl 104-105).

16. Väide 3 (hageja on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata) on ebaõige

faktiväide. Kohus leiab, et järgmisest lõigust saab mõistlik inimene aru, et hageja on

jätnud kahele endisele töötajale töötasu maksmata: „Süda on tal kindlasti õige koha

peal“, usub R veel, olles ka ainus kelle oma nime all rääkima saan. Kaks „Kodutunde“

endist töötajat keelduvad kategooriliselt. Jah, nad tunduvad X koguni kartvat, kuigi

meel on samas täis kibedust. On see meelhärm saamata jäänud töötasu pärast, mis

paneb neid kasutama väljendeid „ta on mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige

halvem inimene, keda ma tean“? Hageja on OÜ F ainuke juhatuse liige ning seega on

hageja ainuke isik, kes saab ettevõtte nimel töötasu maksta. Kostja poolt esitatu ja

avaldatu ei tõenda, et hageja oleks jätnud D-le, Ä-le ja Z-le töötasu maksmata. Lisaks

ei ole Z isikuks, kelle selgitustele oleks ajakirjanik tuginenud artikli kirjutamisel. Hageja

esitas kohtuistungil selgitused Z-l väidetavalt saamata jäänud töötasu suuruse osas ning

2-19-2323

märkis, et kuna isik ei ole kunagi nõuet esitanud, siis järelikult on ta rahad kätte saanud

(II kd, tl 23).

17. Kuna andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil, siis jätab kohus rahuldamata

hageja p-des 1.1 ja 1.2 toodud nõuded ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse

avaldamiseks järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade

vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid

faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et X Rae vallas asuva elamu juures

paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline ja X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.

Tegemist on teisel kujul olevate väidetega ja selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu.

Hagi tuleb rahuldada alternatiivnõudes (s.o hageja nõue p-s 1.3) esitatud sõnastuses (s.o

samal viisil sõnastanuna nagu avaldamisel) ning osaliselt kahe väite (väite 2 ja 3) osas

(võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4).

18. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud summas 2000 eurot (VÕS § 1043,

§ 1045 lg 1 p 4, § 134 lg 2).

19. Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude osas kahju tekitamise, teo ehk

ebaõigete andmete avaldamise, väite 2 ja 3 puhul. Väited 1, 4 ja 5 on väärtushinnangud.

20. Väite 1 puhul on tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga, väide on hagejat

halvustav, sest jätab mulje, justkui oleks hageja saanud jõukaks saate „Kodutunne“

annetuste arvelt. „Kodutunne“ on heategevuslik telesaade, mis on loodud eesmärgiga

aidata vähekindlustatud lastega peredel oma eluasemeid korrastada. Hageja ei ole selle

saate sihtgrupp ega ka isikuks, keda saate kaudu on aidatud. Asjaolu, et hageja on saate

„Kodutunne“ produktsiooniettevõtte ainuomanik, ei tee temast samuti saate abisaajat.

21. Kostja väidete 2 ja 3 tegelikkusele vastamist tõendanud ei ole. Väide 2 on neutraalne,

seega tegemist ei ole kohtu hinnangul hageja au teotava väitega. Väite 3 puhul on

tegemist au teotava, hagejat halvustava ja negatiivses võtmes näitava väitega.

22. Väidete 4 ja 5 (hageja on mürk, mis tapab kõik enda ümber ja on kõige halvem inimene,

keda ma tean) avaldamisega loodi hagejast äärmiselt negatiivne kuvand ja teotati hageja

au. Isegi kui kolmandad isikud on selliseid väärtushinnanguid avaldanud, ei välista see

kostja vastutust. Hageja ei ole andnud ebakohaste ja au teotatavate väärtushinnangute

andmiseks põhjust. Hinnangute andmist ei saa põhjendada sellega, et hagejal on olnud

varasemalt konflikte ja et hagejal on osade oma endiste töötajatega halvad suhted.

23. Kostja ei ole tõendanud, et väärtushinnangute 1, 4 ja 5 avaldamine oli õiguspärane. Süüd

välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Avaliku elu tegelasel on küll

kõrgem talumiskohustus, kuid ka avaliku elu tegelane ei pea taluma tema kohta

avaldatud ebaõigeid väiteid või põhjendamatult solvavaid hinnanguid. Kuna kostja näol

on tegemist meediaväljaandega, siis peaks hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus

vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule

olukorrale ja hoiaks ära selliselt kostja poolt edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete

ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust. Kahju

hüvitise suuruse määramisel tuleb ka arvestada sellega mil viisil kostja hagejaga

intervjuu tegi. Intervjuu ja artikkel ilmusid vahetult pärast seda, kui oli surnud

„Kodutunde“ endine saatejuht W. W oli hagejale lähedane isik ning kostja pöördus

hageja poole sooviga teha lugu just hagejast ja Wst. Tegelik artikkel sellele aga ei

keskendunud. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja on hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid ja väärtushinnanguid avaldanud, milline oli paberlehes kui ka

veebiväljaandes avalikult kättesaadav. Artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks

loetuimaks EE artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga jätkuvalt kättesaadav EE

veebilehel. EE puhul on tegu ühe loetuima ja levinuma nädalalehega, mistõttu on ilmne,

et vaidlusalune artikkel jõudis lugematu hulgani inimesteni. Artiklis esitatud

vaidlustatud väiteid ei ole ka piisava põhjalikkusega kontrollitud. Kostja võimaldas

2-19-2323

enne artikli ilmumist hagejal artikliga tutvuda ja võimalikke vigu parandada (I kd, tl

121). Hageja sõnul saatis Y artikli 5 minutit enne ja teatas, et parandusteks ei ole enam

aega. Hageja sisuliselt artiklit läbi lugeda ei jõudnud (II kd, tl 24). Kostja hageja väidet

ümber lükanud ei ole. Kostja poolt esitatud e-kirjast ei nähtu millal kostja ajakirjanik

selle hagejale saatis. E-kirjast nähtub, et artikkel saadeti kiireks ülevaatamiseks.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus

seisukohal, et põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis on 2000 eurot.

24. Rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue summas 323,98 eurot on põhjendatud

(VÕS § 1039, § 1037 lg 1). Tõendamist on leidnud, et vaidlusaluse artikli online-

versiooni müügitulu on 323,98 eurot (I kd, tl 194-198). Kostja ei kontrollinud andmeid

piisava põhjalikkusega. Artikli tegelik foon ei olnud see, mida hagejale lubati, vaid oli

ebameeldiv, labane ning negatiivne. Ajakirjanik kasutas ära hageja emotsionaalselt

haavatavat seisundit ning artiklis ei keskendutud mitte hageja ja W-ga seonduvale, vaid

kujutati hagejat äärmiselt negatiivselt. Artikkel oli vahetult selle avaldamisele ja

järgneval perioodil 23.04-29.04.2018 loetuim. Artikli pealkiri ei viita, et tegemist oleks

W-ga seonduva artikliga või artikkel räägiks saatest „Kodutunne“. Seega on

põhjendamata kostja väide nagu oleks artikli mõju saate „Kodutunde“ või W isikul.

25. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata vaid andmete ümberlükkamise nõude ühe väite osas, siis

on õiglane jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda

(TsMS § 163 lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus

26. Hageja esitas 28.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osaliselt, s.o osas, milles kohus a) jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat

avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus ka väite „X on Kodutunde suurim

abisaaja“ osas, b) jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2000 eurot

ületavas osas ning c) jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda.

27. Kohus on vääralt leidnud, et väite 1 näol on tegemist väärtushinnanguga. Väide võib

samaaegselt sisaldada nii hinnangut kui ka faktiväidet. Tegemist on kaudse faktiväitega,

millest on võimalik teha kontrollitav järeldus – kas hageja on saanud saatest

„Kodutunne“ abi (rahalist ja/või natuuras) ja kas selline abi ületab teisi abisaajaid. Seda

oleks kostja pidanud menetluses tõendama. Kostja seda teinud ei ole.

28. Maakohus ei ole mittevaralise kahju suuruse osas oma otsustust piisavalt põhjendanud

ja on jätnud hageja väited tähelepanuta. Hageja isiklike õiguste rikkumine kostja poolt

oli kantud tähelepanu saavutamise ja seeläbi müügitulu teenimise soovist. Kostja

eesmärk oli n-ö iga hinnaga lugu müüa, mitte tegelikes asjaoludes piisavalt veenduda

ning tasakaalustatud lugu avaldada. Artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks

loetuimaks EE artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga (kui ka käesoleval hetkel)

jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. EE puhul on tegemist ühe loetuima ja levinuma

nädalalehega. Kostja on ka varasemalt ebaõigeid andmeid ja/või ebakohaseid

väärtushinnanguid avaldanud (nt tsiviilasjad nr 2-16-16609 ja nr 2-15-16007). Hüvitis

summas 2000 eurot on sümboolne ega hüvita hagejale tekitatud mittevaralist kahju ega

mõjuta kostja edasist käitumist arvestades kostja majanduslikku seisu.

Kostja apellatsioonkaebus

29. Kostja palub 25.06.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

30. Kohus on väljunud väite 1 hindamisel haginõude piiridest. Hageja ei ole alternatiivselt

palunud tuvastada, et tegemist oleks ebakohase väärtushinnanguga.

2-19-2323

31. Väite 2 puhul on tegemist neutraalse väitega, mille tõendamiskoormis lasub hagejal.

Hageja ei ole tõendanud, et tegu on ühekorruselise kuudiga. Artikli autor tegi kuudi

korruselisuse kohta otsustuse välisel vaatlusel. Koerakuudi korruselisust ei ole võimalik

faktiväitena kontrollida. Lisaks kuuluvad kinnistu ja kuut OÜ-le F ning hagejal puudub

nimetatud väite osas nõudeõigus.

32. Väide 3 on neutraalne väide, mille tõendamiskoormis on hagejal. Kostjal ei ole võimalik

tõendada negatiivset asjaolu. Siiski on kostja tõendanud, et hageja jättis kaastöötajatele

tasu maksmata. Kostja on esitanud sellekohased tõendid: 1) 15.04.2019 lisa 10, milles

Ä kinnitab, et on esitanud töö eest arve ning see on tasumata; 2) 06.06.2019 esitas kostja

vestluse Z-ga, milles viimane kinnitab artikli avaldamise eelselt autorile antud ütlusi

tasu maksmata jätmise kohta; 3) 15.04.2019 menetlusdokumendi p-s 39 on kostja välja

toonud, et hageja on ise meedias kinnitanud, et ta ei maksa D-le tasu enne, kui viimane

lepingu allkirjastab. Hageja vabas vormis istungil antud selgitused ei ole menetluses

tõendiks. Istungil esitatud väited, mis puudutavad Z tasu väidetavat suurust, on

paljasõnalised ja tõendamata.

33. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas märkis kostja järgmist. Väidet 1 on

maakohus omaalgatuslikult sisustanud väärtushinnanguna. Kuna kohus tuvastas, et

tegemist ei ole faktiväitega ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata, siis ei saa

rahuldamata jäänud nõudega sisustada mittevaralise kahju nõuet. Väite 3 puhul ei ole

tegemist au teotava väitega ning selle avaldamine ei ole õigusvastane, kostja kontrollis

algallikast väite õigsust ning esitas artikli enne avaldamist hagejale ülelugemiseks ning

hageja ei teinud väite 3 kohta ühtegi parandust. Väidete 4 ja 5 puhul ei ole tegemist

ebakohaste väärtushinnangutega. Endiste kaastöötajate arvamuse kirjeldamine hagejast

tehtud persooniloos ei saa olla au teotav. Kostja on kohtule esitanud erinevaid tõendeid

tõendamaks, et hageja on konfliktne, reljeefse väljendusviisiga inimene, mis annab alust

eeldada, et endiste kolleegide väljaöeldu põhineb nende vahetul kogemusel suhtluses

hagejaga. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle äritegevust ja isiklikku elu on meedias

korduvalt kajastatud. Hagejale mittemeeldiva sõnakasutuse eelistamine ei anna alust

väita, et kolleegide antud väärtushinnangud hagejale on ebakohased või teotavad hageja

au. Autor kontrollis väiteid eri allikatest käibes vajaliku hoolsusega.

34. Maakohus on jätnud mittevaralise kahju sisustamisel arvestamata asjaolu, et artikkel oli

persoonilugu, mille kohta on pressinõukogu asunud seisukohale, et tegemist ei ole

ajakirjanduseetikat rikkuva artikliga. Persooniloo puhul on tavaline, et kajastamist

leiavad nii persooni positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Kostja ei ole hageja suhtes

kasutanud vulgaarset ega ebasünnist väljendusvormi.

35. Maakohtu otsustus hüvitise suuruse osas ei ole piisavalt põhjendatud. Hüvitis ei ole

kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud hüvitise suurusega. Riigikohus on

analüüsinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tsiviilasjades 2018.–2019 aastal

ning toonud välja, et keskmine mõistetud hüvitis oli 1264 eurot ning mediaan 800 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et artikkel tõi talle kaasa negatiivseid tagajärgi. Hageja ei ole

VÕS § 134 lg 5 mõistes tõendanud ka rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei ole

tõendanud, milline oli artikli loetavus. Maakohus ei selgita, miks ta ei arvesta, et loo

autor saatis teksti hagejale tutvumiseks. Tõendamata on hageja väited nagu oleks

persooniloo loomise ajendiks olnud üksnes W surm ja nagu ei oleks hagejal olnud

võimalik artikliga eelnevalt põhjalikumalt tutvuda.

36. Rikkumise teel saadud hüvitise nõude osas ei ole hageja tõendanud, et tulu saabus just

vaidlusaluste väidete esitamisest. Kostja kontrollis esitatud väidete õigsust, vesteldes

erinevate allikatega. Kostja võimaldas hagejal enne artikli ilmumist artikliga tutvuda ja

võimalikke vigu parandada. Hageja ei ole kostja pahausksust tõendanud. Artiklis räägib

hageja muu hulgas W-ga seonduvast ning mainib, et sai W hukkumise järgselt 100 000

2-19-2323

kaastundeavaldust (ilmselt mitte isiklikult, vaid kui „Kodutunde“ saate produtsent).

Seetõttu on eluliselt usutav, et artikli suur menu põhines saatel „Kodutunne“ ja W-l,

mitte hageja poolt vaidlustatud väidetel.

Vastustaja seisukoht

37. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

38. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

39. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

isikuõiguste rikkumisega saadud tulu väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab väljamõistetud tulu

suurust ja jaotab menetluskulud.

40. Vaidlust ei ole selle üle tegemist oli online-versioonis tasulise artikliga, mille müügitulu

veebikeskkonnas oli kokku 323,98 eurot. Maakohus mõistis VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039

alusel kogu nimetatud tulu hagejale välja. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. VÕS

§ 1037 lg 1 ja § 1039 annavad aluse nõuda vaid rikkumise teel saadud tule väljaandmist.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kogu artiklis on rikutud hageja õigusi vaid

üksikute lausetega, ei ole üldjuhul alust nõuda kogu artikliga saadud tulu, välja arvatud

juhul kui hageja tõendab, et artiklit on müüdud just nende lausete tõttu. VÕS § 1039

alusel nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et ilma hageja isiklike õiguste

rikkumiseta ei oleks kostja tulu teeninud (RKTKo 3-2-1-18-13, p 30; 3-2-1-153, p 18).

41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et artikli

müügitulu on tekkinud just vaidlusaluste väidete tõttu. Artikkel ilmus vahetult pärast

„Kodutunde“ saatejuhi W hukkumist. Artiklis räägib hageja muuhulgas W-ga

seonduvast ning märgib, et W hukkumise järgselt sai ta 100 000 kaastundeavaldust, mis

näitab ühiskonna suurt huvi ja kaasaelamist „Kodutunde“ saate ja selle juhi vastu.

Ringkonnakohtu hinnangul põhineb vähemalt osaliselt artikli müügiedu „Kodutunde“

saatel ja W-l, mitte ainult hageja elutingimuste ja kolleegidega läbisaamise

kirjeldamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud kogu artikli müügitulu väljamõistmine.

Ringkonnakohus vähendab rikkumise teel saadud hüvitise suurust poole võrra 162

kroonile.

42. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud

maakohus selles osas menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

43. Järgnevalt vastab ringkonnakohus mõlema poole apellatsioonkaebuse väidetele.

44. Maakohus hindas väite „X on Kodutunde suurim abisaaja“ õigesti väärtushinnanguks

ning põhjendas oma seisukoha ja siseveendumuse kujunemist. Ringkonnakohus jagab

seisukohta, et tavapärase arusaama järgi ei ole suurim abisaaja faktiväide, vaid on

väärtushinnang. Suur on olemuslikult subjektiivne kategooria ja seda on võimalik

faktiväitena käsitleda üksnes füüsiliste või numbriliste määratluste hindamisel. Suurim

abi ei pruugi ka rahalise abi puhul olla mõõdetav kõige suurema rahalise panusega, vaid

kõige suurema muutusega paremuse suunas. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa

nõuda. Seetõttu jättis maakohus õigesti rahuldamata selle väite ümberlükkamise nõude.

Ringkonnakohus ei nõustu aga kostja seisukohaga, et maakohus väljus selle väite

hindamisel haginõude piiridest. Üksnes asjaolu, et hageja kvalifitseeris selle väite

2-19-2323

faktiväitena ja kohus sellega ei nõustunud, vaid leidis, et tegemist on

väärtushinnanguga, ei ole kohtu poolt hagi piiridest väljumine. Hageja on menetluses

esile toonud, milliste konkreetsete väidete avaldamist ta kostjale ette heidab ning on

osutanud, et tema au teotavad nii ebakohased faktiväited kui ka ebakohased

väärtushinnangud. Nii seda, kas avaldatu puhul on tegemist faktiväidete või

väärtushinnangutega kui ka seda, kas kostja avaldatu on tavapärase arusaama järgi

hageja au teotav (sh kas avaldatul on konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus), hindab kehtiva kohtupraktika

kohaselt kohus ( RKTKo 3-2-1-80-13, p 36; 3-2-167-10, p 21; 3-2-1-5-07, p 28).

45. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus on oma otsustust mittevaralise kahju suuruse

osas piisavalt põhjendanud. Maakohus on arvestanud seejuures nii hageja kui kostja

väidetega. Maakohus arvestas hüvitise suuruse määramisel muuhulgas seda, mil viisil

kostja hagejaga intervjuu tegi, kostja poolt väidete avaldamise viisi (nii paberlehes kui

digiväljaandes) kui ka artikli loetavust ja artikli lugemisest laekunud tulu.

46. Riigikohus on otsuses 3-2-1-19-08 asunud seisukohale, et vaidlustada ei saa hüvitise

väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes.

Otsuses 3-2-1-18-13 on Riigikohus seda seisukohta kinnitanud ning lisanud, et

vaidlustada saab hüvitise suurust üksnes siis, kui kohus on rikkunud diskretsiooni piire

ja välja mõistnud sümboolse hüvitise. Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad ( RKTKo 3-2-

1-18-13, p 26; 3-2-180-13, p 20). Hüvitise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada,

millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse. Üldjuhul mõistetakse kohtupraktikas

välja suuremaid hüvitisi juhul, kui kahjustatud on isiku tervist. Hageja ei ole tõendanud,

et tema tervis sai artiklis avaldatu tõttu kahjustada. Riigikohus on analüüsinud

mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tsiviilasjades 2018.–2019 aastal ning toonud

välja, et keskmine välja mõistetud hüvitis oli 1264 eurot ning mediaan 800 eurot.

Hagejale välja mõistetud hüvitis ületab oluliselt neid summasid. Hüvitis on ka oluliselt

suurem kui Eesti keskmine palk. Seetõttu ei saa väljamõistetud hüvitist pidada

sümboolseks. Samas ei anna ka ükski kostja väide alust väljamõistetud hüvitise suurust

vähendada. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel diskretsioonipiire ületanud.

47. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist on ühekorruselise

koerakuudiga. Kohtule esitatud fotolt ( I kd, lk 13) nähtub üheselt, et tegemist on

ühekorruselise koerakuudiga. Asjaolu, et kinnistu kuulub OÜ-le F, ei välista hageja

nõudeõigust seoses sellel asuva koerakuudiga. Vaidlusalust väidet on artiklis kasutatud

hageja elukoha kirjeldamisel.

48. Väite osas, et hageja on jätnud endistele töötajatele töötasu maksmata, nõustub

kolleegium maakohtuga, et tegu on au teotava, hagejat halvustava ja negatiivses võtmes

näitava väitega, mille tõele vastavust peab tõendama kostja. Maakohus on seda

tõendamiskoormist järginud. Kostja oleks pidanud esmalt välja tooma ja tõendada,

kellel ja mille alusel vastava tasu maksmise kohustus tekkis ja seejärel, et vastavat

kohustust pole täidetud. Kostja seda teinud ei ole.

49. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et väidete 4 ja 5 puhul ei ole tegemist

ebakohaste väärtushinnangutega, kuna endiste kaastöötajate arvamuse kirjeldamine

hagejast tehtud persooniloos ei saa olla au teotav ning kostja on tõendanud, et hageja

on konfliktne ja reljeefse väljendusviisiga inimene. Kirjeldades hagejat sõnadega

„mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige halvem inimene, keda ma tean“

maalitakse hagejast äärmiselt negatiive kuvand ning kahjustatakse seeläbi tema mainet.

Hagejat näidatakse kui väga kalki, hoolimatut ja halba inimest. Tegemist on ebakohaste

ja au teotatavate väärtushinnangutega, mille andmiseks hageja pole andnud põhjust.

2-19-2323

Hinnangud on antud solvavas ja inimväärikust alandavas vormis. Selliste hinnangute

andmist ei õigusta kostja poolt viidatud asjaolud. Kumbki väärtushinnang ei viita

hagejale kui konfliktsele isikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

51. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

52. Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

53. Hageja andmete ümberlükkamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja taotles

mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot ja rikkumise teel saadud tuluna 323,98

euro väljamõistmist, see on kokku 10 323,98 euro väljamõistmist. Hageja rahaline nõue

kuulub rahuldamisele 2162 euro ulatuses, see on ligikaudu 21 % ulatuses.

Ringkonnakohus jaotab selle alusel ka menetluskulud ja jätab maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluskulud 79 % ulatuses hageja ja 21 % ulatuses kostja kanda.

54. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)