2-20-18506/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Gea Lepik ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18506

Kohtuasi

X hagi OÜ Drewix vastu eluruumi eest alusetult

makstud 1341,83 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 330,89 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.05.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Drewix OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1269,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Kostja: Drewix OÜ (registrikood 10988981), lepinguline

esindaja Vassili Kostetišuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjali juurde hageja poolt ringkonnakohtule esitatud uued tõendid -

korteriühistu poolt ajavahemikul detsember 2017 kuni detsember 2019 Sõle tn 41-

45 korteri eest esitatud arved, Sõle tn 41 korteriühistu arveldusarve väljavõtted,

järelpärimine korteriühistule ja korteriühistu vastus järelpärimisele.

2. Harju Maakohtu 14.05.2021 otsus tühistada 957,52 eurot ületava põhinõude ja

sellelt arvestatud viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi 957,52 eurot

ületava põhinõude osas rahuldamata ning mõistab välja viivise vastavalt põhinõude

rahuldatud osale.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista kostjalt OÜ Drewix hageja X kasuks põhivõlgnevus 957,52 eurot

ja 12.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 88,66 eurot.

2-20-18506

3.3. Välja mõista kostjalt OÜ Drewix hageja X kasuks viivis põhinõudelt (957,52

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2022 kuni

nõude tasumiseni.

3.4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat OÜ Drewix

tasuma punktis 3.2 ja 3.3 väljamõistetud rahasummad hageja

X

arvelduskontole nr EE197700771000357752.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 29% ulatuses hageja ja 71%

ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 15.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Drewix (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt välja:

a. ajavahemikus 01.08.2017 - 31.12.2019 eluruumi eest enammakstud hooldus- ja

remondikulud 1341,83 eurot;

b. põhinõudelt ajavahemikus 01.08.2020 - 28.09.2020 arvestatud viivise 309,96

eurot;

c. põhinõudelt ajavahemikus 29.09.2020 - 14.12.2020 arvestatud viivise 20,93

eurot;

d. põhinõudelt arvestatava edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja (üürnik) ja kostja (üürileandja) vahel 01.05.2015

sõlmitud eluruumi üürileping. Lepingu tähtaeg oli 31.10.2015, mille möödumisel

muutus leping tähtajatuks ning lõppes 31.12.2019. Lepingu lõpetamisel kostjal hageja

vastu pretensioone ei olnud.

3. Lepingu punkti 2.3 kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiselt 20.

kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu,

elamu trepikoja koristus) ning muude hagejale osutatavate teenuste eest, vastavalt

teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele.

4. 01.05.2015 - 31.12.2019 pidi hageja vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele

igakuiselt tasuma ka hooldus- ja remondikulud. Igakuiste hoolduskulude suuruseks on

20,67 (64,00 m2 x 0,323) eurot ja remondikulude suuruseks on 25,60 (64,00 m2 x 0,400)

eurot. 01.05.2015 - 31.12.2019 on hageja poolt tasutud hoolduskulude eest kokku

2-20-18506

1136,85 (55 kuud x 20,67) eurot ja remondikulude eest 1408,00 (55 kuud x 25,60) eurot.

Hageja on tasunud kõik korteriühistu esitatud arved täies ulatuses tähtaegselt.

5. Pärast üürilepingu lõppemist sai hageja teada, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-

le 292 ei kuulu korteriühistu remondifondi maksed ja hooldusmaksed üüritud eluruumi

kasutamisega seotud kõrvalkulude hulka ja hageja neid tasuma ei pea ning kui selliste

kulude eest tasumine on üürilepingus kokku lepitud, siis VÕS § 275 kohaselt on selline

kokkulepe tühine.

6. 29.07.2020 ja 28.09.2020 nõudekirjades palus hageja kostjal tagastada hageja poolt

enammakstud summad. Kostja hagejale vastanud ei ole.

7. Hageja selgitas, et ta nõuab viivist tagastatavalt summalt alates vastava nõude

esitamisest 01.08.2017 - 28.09.2020 summas 309,96 eurot. Hageja andis kostjale

28.09.2020 täiendava aja kohustuse täitmiseks, kuid kostja seda ei täitnud. Sellest

tulenevalt on hageja õigustatud saama viivist ajavahemiku 29.09.2020 - 14.12.2020 eest

summas 20,93 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu.

9. Hageja tasus vaidlusalused maksed vabatahtlikult ning tal puudus tahe kostjat

soodustada (kandis kulusid enda huvides, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga),

hageja ei ole kostjale tasumise kavatsusest teatanud, kostja ei ole hagejat maksete

tegemiseks kohustanud, hageja ei ole tagastusnõudega lepingu kehtivuse ajal kostja

poole pöördunud.

10. Hageja tasus vaidlusalused maksed, saades vastusooritusena õiguse kasutada

parkimiskohta ning võimaluse kasutada eluruumi, ilma et kostja üüri tõstaks.

11. Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd hageja käitumisest jäi kostjale mulje,

et hageja on vaidlusaluste maksete tagastamise nõudest loobunud.

12. Hageja tasus vaidlusalused maksed otse korteriühistule, mitte kostjale, mistõttu on

sooritus tehtud lepinguväliselt.

13. Vaidlusaluste maksete puhul on tegemist mittetäieliku kohustusega, mida ei saa tagasi

nõuda (VÕS § 1028 lg 2 p 1).

14. Nõue enne 15.12.2017 tehtud maksete osas on aegunud.

15. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalused maksed tasunud. Viivisearvestus on

ebaselge.

16. Kostja ei ole enam korteri omanik ning korteriga seotud õigused ja kohustused läksid

seaduse alusel üle kolmandale isikule, mistõttu kostja ei vastuta maksetega seonduva

eest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Harju Maakohtu 14.05.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus 1156,75 eurot, 14.05.2021 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 57,99 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates 15.05.2021 kuni

nõude täieliku tasumiseni. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning

kohustas kostjat tasuma väljamõistetud rahasummad hageja arvelduskontole. Maakohus

jättis menetluskulud 26,58% ulatuses hageja ja 73,42% ulatuses kostja kanda.

18. Hageja nõude puhul on kohalduvaks normiks VÕS § 1028 lg 1 koosmõjus §-iga 1029.

19. Üürilepingu punkt 2.3 sätestas, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale igakuiselt 20.

kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu,

elamu trepikoja koristus) ning muude üürnikule osutatavate teenuste eest vastavalt

teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele.

2-20-18506

20. Käesoleval juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja on korteriühistule tasunud

hooldus- ja remondikulude makseid vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele.

Kostja küll viitab, et maksete tegemine on tõendamata, kuid kohtu hinnangul ei oma

kostja väide asja lahendamise seisukohalt mõju, kuivõrd vaidluse asjaolud annavad

aluse asuda teistpidisele seisukohale. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et

vaidlusalused kulud olid kogu nõudeperioodil korteriühistu poolt esitatud arvetel

kajastatud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejal puudusid kostja ja korteriühistu

ees arvete tasumisega seonduvalt mistahes võlgnevused. Kostja ei ole esile toonud, et

maksete suurus oleks mingil perioodil olnud teistsugune või et kostja ise oleks vastavaid

kulusid kandnud. Kuivõrd tegemist oli konstantse suurusega ja perioodilise kuluga ning

hagejal puudusid võlgnevused, saab käesoleval juhul eeldada, et hageja on vastavad

kulud arvetel kajastatud suuruses ja tähtajal korteriühistule kandnud. Pooltevahelisest

praktikast tulenevalt esines poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt tasus hageja

kõrvalkulud otse kolmandatele isikutele.

21. Eluruumi üürilepingu raames saab kõrvalkuludeks pidada üksnes eluruumi

kasutamisega seonduvaid kulusid (VÕS § 292 lg 1). Hoolduskulu ega remondimaksete

kulu ei ole õiguspärane kõrvalkulu ning lepingute punkt 2.3 on nimetatud osas VÕS §

275 kohaselt tühine. Seega on hagejapoolsed sooritused tehtud ilma õigusliku aluseta.

Pooled ei ole kohtu ette toonud, milles seisnevad korteriühistule tasutavad

hoolduskulud. Kuna hageja leiab, et hoolduskulu ei saa olla õiguspärane eluruumi

kasutamisega seonduv kõrvalkulu, oli kostja ülesanne tõendada vastupidist. Kostja ei

ole oma tõendamiskoormist selles osas täitnud. Kuna remondifondimaksete arvelt

finantseeritakse puuduste kõrvaldamist, mis ületavad väikese hooldamise või

koristamise, kuulub maksete tegemine üürileandja korrashoiukohustusse.

22. Hageja nõue on aegunud maksete osas, mis on tehtud enne 15.12.2017 (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 154 lg 1). Kuivõrd kohtule esitatud arvelt nähtuvalt on maksetähtpäev

kuu teises pooles, tuleb aegumata nõudeperioodi sisse arvata ka 2017. a detsembris

tehtud maksed.

23. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus olukord, kus hageja pöördub aegumistähtaja

jooksul oma õiguste kaitseks kohtusse tühise lepingupunkti alusel tasutud maksete

tagasinõudeõiguse realiseerimiseks. Kostja ei ole tõendanud (sh põhistanud), et hageja

oleks oma hooldus- ja remondikulude tagasinõudest loobunud. Kostja kui üürileandja

puhul oli tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga (s.o professionaalse

üürileandjaga), kes pidi arvestama võimalusega, et hageja võib asuda realiseerima

alusetult tasutud hooldus- ja remondikulude tagasinõudeõigust.

24. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja ei ole täna enam vaidlusaluse korteri omanik. Kohus

ei nõustu, et tegemist on mittetäieliku kohustuse täitmisega. Asjakohatud on kostja

väited, mille kohaselt hageja tasus vaidlusalused maksed vabatahtlikult ning tal puudus

tahe kostjat soodustada. Alusetu on kostja väide, et lepingu pikaajalisuse tõttu võib

käsitada neid makseid hageja enda huvides tehtuna, kuivõrd kasutuslepingu tulemusel

ei muutunud omandisuhted ning olenemata lepingu tähtajast lasub üürileandjal kui

omanikul asja korrashoiukohustus. Samuti ei mõjuta poolte kohustuste sisu ja ulatust

asjaolu, et hageja pole tagastusnõudega lepingu kehtivuse ajal kostja poole pöördunud.

Tõendamata on, et hageja tasus vaidlusalused maksed, saades vastusooritusena õiguse

kasutada parkimiskohta ning võimaluse kasutada eluruumi ilma, et kostja üüri tõstaks.

25. Nõue on põhjendatud alates 2017. a detsembrist kuni 2019. a detsembrini ja

hoolduskulude igakuine suurus oli 20,67 eurot ning remondikulude suurus 25,60 eurot,

seega kuulub põhinõue rahuldamisele 516,75 euro (25 kuud x 20,67) ulatuses

remondikulude osas ning 640 euro (25 kuud x 25,60) ulatuses hoolduskulude osas.

Põhinõue on põhjendatud kokku 1156,75 euro ulatuses (640 + 516,75).

2-20-18506

26. Viivisenõude algusajaks tuleb lugeda 28.09.2020, mil hageja teatas kostjale oma

nõudest (tl 9-10). Nõudekirja esitamist 2020. a juuli lõpus ei ole hageja tõendanud.

Hageja on õigustatud nõudma viivist perioodi 29.09.2020 - 14.12.2020 eest summas

20,93 eurot. Otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 57,99 eurot

(periood 28.09.2020 - 14.05.2021). Rahuldamisele kuulub ka edasiulatuva viivise nõue.

27. Arvestades hagis esitatud nõuete hinda (1780,45 eurot) ning otsusega rahuldatud nõuete

hinda (1156,75 + 57,99 + 92,54 viivisena aastase perioodi eest = 1307,28), on hagi

rahuldatud 73,42% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta 26,58% ulatuses hageja

kanda ning 73,42% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).

Apellatsioonkaebus

28. Kostja palub 14.06.2021 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

29. Hageja poolt väidetavalt tasutud hooldus- ja remondikulude summa on täies ulatuses

tõendamata. Ühtegi tõendit kulude kandmise kohta esitatud ei ole. Kohus on pööranud

eeltoodu osas tõendamiskoormise põhjendamatult ümber. Viivise arvestus on ebaselge.

30. Kuna kostja on hagile ja hageja nõude suurusele selgelt vastu vaielnud, siis kohus ei

saanud pooltega eelnevalt arutamata midagi asjas eeldada. Ekslik ja menetlusnormi

selgelt rikkuv on oletus, et hooldus- ja remondikulud on konstantse suurusega.

Tõendamata ja pooltega arutamata on väide, et hagejal puudusid võlgnevused

korteriühistu ees. Kui pooled ei ole kohtu arvates tähtsate asjaolude osas seisukohti

esitanud, siis oleks kohus pidanud seda pooltele selgitama.

31. Muus osas jääb kostja kõikide esimeses astmes esitatud vastuväidete juurde.

Vastustaja seisukoht

32. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel 957,52 eurot

ületava põhinõude ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise ning menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles

osas rahuldamata.

34. Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, millest ringkonnakohus saab TsMS §

652 lg 1 p 1 alusel lähtuda:

-

hageja üüris kostjalt eluruumi ajavahemikul 01.05.2015 kuni 31.12.2019;

-

üürilepingu punkti 2.3 kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiselt

20. kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon,

prügivedu, elamu trepikoja koristus) ning muude hagejale osutatavate teenuste eest,

vastavalt teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele;

-

pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasus hageja arved otse korteriühistule;

-

kõik esitatud arved on tasutud. Lepingu lõppemisel pooltel teineteise vastu

pretensioone ei olnud.

35. Hageja leidis, et seadusest tulenevalt ei olnud kostjal õigust nõuda temalt arvetel

kajastatud hoolduskulude ja remondikulude tasumist. Hageja nõudis perioodil

01.08.2017 kuni 31.12.2019 alusetult tasutud hoolduskulude tagastamist 29 kuu eest

20,67 eurot kuus, kokku 599,40 eurot ja alusetult tasutud remondikulude eest 29 kuu

eest 25,60 eurot kuus, kokku 742,40 eurot.

2-20-18506

36. Maakohus jättis enne 15.12.2017 tehtud maksete osas aegumise tõttu hagi rahuldamata

ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Selles osas on otsus TsMS § 456 lg 4

teise lause alusel edasikaebamata jõustunud.

37. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et eluruumi üürilepingu raames saab

kõrvalkuludeks pidada üksnes eluruumi kasutamisega seonduvaid kulusid (VÕS § 292

lg 1). Kulusid, mis ei ole seotud eluruumi kasutamisega, ei saa pidada õiguspärasteks

kõrvalkuludeks ning üürileandja ja üürniku kokkulepped selliste kulude hüvitamise osas

on VÕS § 275 kohaselt tühised. Tühise tehingu alusel üleantud summad saab hageja

VÕS § 1028 lg 1 ja § 1029 alusel tagasi nõuda.

38. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, et kõik hoolduskulud saab

antud juhul lugeda eluruumi kasutamisega mitteseonduvaks.

39. Maakohus märkis otsuses, et pooled ei ole kohtu ette toonud, milles seisnevad

korteriühistule tasutavad hoolduskulud. Kuna hageja leiab, et hoolduskulu ei saa olla

õiguspärane eluruumi kasutamisega seonduv kõrvalkulu, oli kostja ülesanne tõendada

vastupidist. Kostja ei ole oma tõendamiskoormist selles osas täitnud. Ringkonnakohus

selle maakohtu käsitlusega ei nõustu.

40. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eelkõige peab hageja

tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja nõuab alusetult makstud

summade tagastamist, pidi hageja tõendama, milliseid makseid ei olnud ta kohustatud

tasuma ja millises summas ta on selliseid makseid tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul

rikkus maakohus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud eelmenetluses välja, milliseid

asjaolusid peab hageja hagi alusena tõendama ega juhtinud hageja tähelepanu

vajadusele

esitada

asjaolud

täielikult

ja

neid

tõendada.

Maakohtupoolse

selgitamiskohustuse rikkumise tõttu andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada

täiendavaid tõendeid ja kostjale võimaluse neile vastu vaielda. Seetõttu ei saa hageja

poolt ringkonnakohtule esitatud tõendeid pidada hilinenult esitatuks, nagu kostja leiab.

41. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjali

juurde hageja poolt ringkonnakohtule esitatu uued tõendid - korteriühistu poolt

ajavahemikul detsember 2017 kuni detsember 2019 Sõle tn 41-45 korteri eest esitatud

arved, Sõle tn 41 korteriühistu arveldusarve väljavõtted, järelpärimine korteriühistule ja

korteriühistu vastus järelpärimisele.

42. Esitatud arvetelt nähtub, et kõikide kuude osas on hoolduskulu olnud vähemalt 20,67

eurot ja remondikulu vähemalt 25,69 eurot. Osadel kuudel on hoolduskulu ja

remondikulu olnud suurem, kuid see ei oma antud juhul asja lahendamisel tähtsust.

TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire. Seetõttu ei saa

ringkonnakohus kostjalt välja mõista suuremat summat, kui hageja on nõude esitanud.

43. Korteriühistu arveldusarve väljavõtetelt nähtub, et arved on tasutud. Kostja ei ole vastu

vaielnud hageja väitele, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasus arvetel kajastatud

summad hageja otse korteriühistule.

44. Hageja esitas ringkonnakohtule korteriühistu vastuse selle kohta, millised kulud

sisalduvad hoolduskuludes ja millised remondikuludes. KÜ Sõle 41 raamatupidaja

selgitas, et KÜ Sõle 41 arvete kululiik hoolduskulud hõlmab halduskulusid ja

majandamiskulusid. Halduskulud on korteriühistu juhatuse tasud, raamatupidamise

teenused, arvutite hooldus, kantseleitarbed, maja kindlustustasu, õppekulud, panga

teenustasud, üldkoosoleku kulud, riigilõivud, kulud telefonile. Majandamiskulud on

kojamehe ja koristaja tasud, kulud puhastusvahenditele, muru niitmine, kütte-, gaasi- ja

elektrisüsteemide hooldus, liftid. Remondikulud on vajalikud remondikulud

(santehnilised, fassaadi, katuse remont, teede remont jne). Hageja märgib, et vastavalt

2-20-18506

raamatupidaja selgitusele on hoolduskulude osa kogu arvest 16,6%, millest 10,2% on

halduskulud ja 6,4% on majandamise kulud.

45. Kostja ei ole esitanud hageja väidetele ja tõenditele sisulisi vastuväiteid ega

omapoolseid tõendeid

46. Hageja nõustus ringkonnakohtule esitatud seisukohas sellega, et majandamise kulusid

saab pidada eluruumi kasutamisega seonduvateks kuludeks, mis tuleb tasuda hagejal.

Hageja loobus majandamiskulude tagasisaamisest, kuid tulenevalt sellest, et

haldamiskulud ja remondikulud olid tegelikud suuremad, kui hageja hagis nõudis, palus

jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus ei saa lähtuda hageja poolt tehtud

uutest arvestustest, kuna hageja ei ole esitanud hagi suuremate maksete

väljamõistmiseks kui käesoleva otsuse p-s 35 nimetatud maksed. Lisaks on hageja

tuginenud maakohtus asjaolule, et korteriühistu esitatud arvete järgi olid hoolduskulud

iga kuu 20,67 eurot ja remondikulud 25,60 eurot, mistõttu väide, et need kulud olid

tegelikult suuremad, on uus asjaolu, mille esitamiseks ringkonnakohtu menetluses ei

ole TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt alust.

47. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et korteriühistu poolt majandamiskuludena välja

toodud kulud - koristaja tasud, kulud puhastusvahenditele, muru niitmine, kütte-, gaasi-

ja elektrisüsteemide ja lifti hooldus – on käsitletavad korteri kasutamisega seonduvate

kuludena. Nende maksete osas ei ole poolte kokkulepe tühine ja hagejal ei ole õigust

neid kulusid kostjalt tagasi nõuda. Maakohus mõistis hagejale välja hoolduskulude

hüvitamiseks 516,75 eurot. Tulenevalt halduskulude ja majandamiskulude jagunemise

proportsioonist,

moodustavad

majandamise

kulud

sellest

199,23

eurot

(6,4:16,6x516,75) ja halduskulud 317,52 (10,2:16,6x516,75) eurot.

48. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse majandamiskulude

199,23 euro väljamõistmise osas ja jätab selles osas hagi rahuldamata.

49. Ülejäänud summa 957,52 euro (remondikulud 640 eurot ja halduskulud 317,52 eurot)

väljamõistmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg 6 alusel neid ei korda. Remondikulu ja halduskulu ei ole õiguspärane kõrvalkulu ning

kokkulepe

selle

maksmiseks

on

seetõttu

VÕS

§

kohaselt

tühine.

Remondifondimaksete arvelt finantseeritakse üürileandja kohustust hoida üüritud asi

lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Halduskulude näol on tegemist

korteriühistu administratiivsete kuludega. Nendel maksetel puudub otsesene seos

eluruumi kasutamisega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu sellekohaseid

põhjendusi vaidlustanud.

50. Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest

tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi

või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2-20-18506

51. Maakohus luges põhjendatult viivisenõude algusajaks 28.09.2020, mil hageja teatas

kostjale oma nõudest. Ringkonnakohus mõistab viivise välja põhisummalt 957,52 eurot

alates 28.09.2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 12.01.2022 ja edasiulatuvalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2022 kuni nõude tasumiseni.

52. Vastavalt viivisekalkulaator.ee viiviseraportile on tasumisele kuuluv viivise summa

12.01.2022 seisuga 88,66 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

54. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

55. Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

56. Põhinõude rahuldamise ulatust arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluskulud 29 %ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda.

57. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)