2-20-115140/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

11. jaanuar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-115140

Tsiviilasi

Raudar Metal Works OÜ hagi AVEN Metallitööd OÜ

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 120 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Raudar Metal Works OÜ (registrikood 12345520,

asukoht Silikaltsiidi tn 7, 11216 Tallinn), lepinguline

esindaja

advokaat

Martin

Kruus

(Advokaadibüroo

Vilippus Polman Partnerid, e-post: menetlus@vilippus.ee)

Kostja: AVEN Metallitööd OÜ (registrikood 11416086,

asukoht Meresihi tee 33, Kelvingi küla, 74018 Viimsi vald,

Harjumaa), seaduslik esindaja A V (e-post: xxx)

Kohtuistung

17.08.2021

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin Kruus

Kostja seaduslik esindaja A V

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt AVEN Metallitööd OÜ hageja Raudar Metal Works OÜ kasuks

põhinõue summas 1 560 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 240,20 eurot

ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (1 560 eurot) alates 17.06.2020 aasta 0,5% päeva

määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja AVEN Metallitööd OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

2

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõude summas 1 560 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised summas 1 240,20 eurot ja edasiulatuvad viivised alates 17.06.2020 põhinõudelt (1 560

eurot) 0,5% päevas määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hageja ja kostja 10.10.2018 sõlmitud lepingu alusel teostas hageja kostjale metalltoodete

värvimistöid. Kostjale kohaldati lepingu alusel krediiti 10 000 euro limiidi ulatuses ning

igakordne töö telliti ning anti üle vastava tellimuslehega hageja poolt koostatud lepingu

üldtingimuste alusel. Kostja tõi 06.12.2019 hagejale värvimiseks metalldetailid ning tellimuse

kohta vormistati vastav tellimusleht. Sama tellimuslehe alusel andis hageja tööd kostjale

11.12.2019 üle. Kostja vaatas töö üle ega esitanud töö suhtes mingisuguseid pretensioone. Töö

üleandmisega samal päeval, s.o. 11.12.2019 väljastas hageja kostjale teostatud tööde eest arve nr

15578 summas 1 560 eurot koos käibemaksuga. Arve maksetähtajaks märkis hageja vastavalt

10.10.2018 sõlmitud lepingule 10.01.2020. Kostja temale esitatud arve suhtes mingisuguseid

pretensioone ei esitanud.

Vahetult enne arve maksetähtaja saabumist, s.o. 08.01.2020 edastas kostja hagejale e-kirja, milles

teatas, et ei ole rahul teostatud töö kvaliteediga, e-kirjale lisas fotod. Hageja vastas järgmisel

päeval e-kirjaga selgitades, et värvikonaruste põhjuseks on tsingitud aluspinna konarused, mis

oleks tulnud soovi korral täiendava lihvimise teel eemaldada. 14.01.2020 vastuskirjas teatas

kostja, et teda ei rahulda hageja vastus ning tagantjärele on võimatu nõuda tooted tsinkinud firmalt

kvaliteediga seonduvate puuduste likvideerimist.

3. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 3.3. alusel oli kostja tellijana kohustatud

värvimiseks toodud esemed eelnevalt üle vaatama ning veenduma, et need on võimalik värvida

olemasoleval kujul ilma täiendava eeltöötluseta. Punkt 3.4. järgi ei vastuta hageja puuduva

eeltöötluse tõttu tekkinud kvaliteediprobleemidega seonduva eest, kui tellija ei ole eeltöötluse

vajadust märkinud tellimuslehele. Kostja ei ole hagejat tellimuslehel ega muul viisil teavitanud

sellest, et detailid vajasid või võisid vajada täiendavat eeltöötlust.

Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud VÕS §-st 643 tulenevat töö ülevaatamise kohustust

ning seetõttu ei saa ta tugineda töö lepingutingimuste mittevastavusele. Vastavalt VÕS § 644 lg-

le 3 ei saa tellija tugineda töös esinevatele puudustele, kui ta ei ole neist teatanud mõistliku aja

jooksul. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 3.6. on pooled kokku leppinud, et igasugustest

puudustest oli kostja kohustatud hagejat teavitama hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hilinenult

esitatud pretensioonide põhjal ei saa kostja tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.

Kostja sai töö kätte kolmapäeval, 11.12.2019. Seega pidi kostja töö üle vaatama ja sellega

seonduvad pretensioonid esitama hiljemalt 18.12.2019. Kostja pretensioone ei esitanud.

Hageja on seisukohal, et ta on töövõtulepinguga võetud kohustuse nõuetekohaselt täitnud ja töö

vastab lepingu tingimustele. Vastavalt VÕS § 635 kohustub töövõtulepingu korral töövõtja

tegema ettenähtud töö ning tellija maksma selle eest ettenähtud tasu. Antud juhul ei ole kostja

tehtud töö eest tasunud.

4. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimuste

punktis 6 sätestatud kokkuleppele on õigus arvestada tähtaegselt tasumata summalt viivisintressi

0,5% kalendripäevas. Hageja nõuab hagiavalduse esitamise seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks

muutunud viivisintressi summas 1240,20 eurot ning edasiulatuvat viivist 0,5% kalendripäevas

alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Edasiulatuva viivisenõude maksimummääraks

loeb hageja sealjuures 319,80 eurot, kuivõrd vastavalt kehtivale kohtupraktikale ei või

kõrvalkohustused reeglina ületada põhikohustust.

5. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole pooled sõlminud vaidlusalust

lepingut. Kostja seaduslik esindaja on lepingu allkirjastanud, hageja kinnitab, et loeb lepingut

siduvaks ning lepingus sätestatust on pooled vastastikustes suhetes lähtunud.

3

Hageja hinnangul on eksitav kostja seisukoht, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja

teostab toodetele eelneva pinnatöötluse ja elimineerib võimalikud probleemsed kohad. Pooled

leppisid kokku, et hageja teostab toodetele kerghaavelduse, mis on vajalik värvitava pinna

mustusest puhastamiseks ning karestamiseks, et värvikiht oleks püsiv. Pooled ei ole kokku

leppinud selles, et hagejal on kohustus toodetel esinevad konarused maha lihvida. Samuti puudus

poolte vahel kokkulepe selle osas, kui suured on kostja poolt aktsepteeritavad pinnakonarused või

missugune peab olema värvitud toodete lõppkvaliteet. Poolte vahel sõlmitud lepingu

üldtingimuste kohaselt värvib hageja tooted sellisena nagu need värvimiseks toimetatakse ning ei

vastuta võimalike defektide eest, mis materjalil on. Samuti puudus hagejal igasugune mõistlik

põhjus eeldada, et kostja ei ole tooteid pärast tsinkimist üle vaadanud või üle vaadata lasknud.

Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud asjatundja arvamusele. Hageja hinnangul ei ole esitatud

tõendi põhjal võimalik veenduda selles, missugune on dokumendi allkirjastanud isiku erialane

pädevus, missugused tooted on olnud kvaliteedikontrolli esemeks ning missugune seos on uuritud

esemel käeoleva vaidluse esemeksolevate lepinguliste suhetega. Samuti ei selgu, missugused

küsimused on arvamuse andnud isikule vastamiseks esitatud ning missugused lähteandmed või

materjalid arvamuse koostamiseks esitatud. Esitatud arvamuse põhjal on toodete ebatasasused

põhjustatud eelkõige selle pinnale jäänud vedelast tsingist. Samale järeldusele on juba

kohtumenetlusele eelnevalt tuginenud hageja. Õiguslikku vaidlust selle osas, kas eelnevalt

tsingitud toodete kvaliteedi eest kannab vastutust hageja, kes eelnevalt tsingitud tooted üksnes üle

värvis, ei ole võimalik lahendada asjatundja arvamuse põhjal.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

7. Kostja hinnangul ei saa pooltevahelisele suhtele kohaldada hageja poolt esitatud lepingut ja

selle üldtingimusi. Kostja juhatuse liige küll allkirjastas kunagi sellise lepingu, kuid hageja jättis

selle omalt poolt allkirjastamata. Kostjale hageja poolt allkirjastatud lepingut kunagi tagasi ei

saadetud. Seega on kostja seisukohal, et hageja ei saa tema suhtes kohaldada enda ebamõistlikke

tüüptingimusi ning juhib tähelepanu, et nimetatud töövõtulepingu üldtingimusi, mille hageja välja

on toonud, ei ole kostja mitte kunagi allkirjastanud. Küll aga kinnitab kostja, et tellis 2019. aasta

detsembris hagejalt metalldetailide värvimistööd. Selleks pöördus kostja projektijuht e-kirja teel

otse hageja poole ning e-kirja teel lepiti kokku teenuse osutamise tingimustes, kusjuures

pooltevahelises suhtluses pole ühtegi viidet hageja viidatud lepingule ega sellele, et kostja

tellimusele kohalduvad hageja üldtingimused.

8. Kostja ei ole hageja teostatud värvimistöid vastu võtnud. Hageja poolt esitatud tellimuslehel ei

ole hageja esindaja ega kostja esindaja allkirjad, vaid sellel on kostja tellitud autojuhtide allkirjad,

mis tõendavad üksnes seda, et üks kostja tellitud autojuht andis detailid hagejale üle ja teine kostja

tellitud autojuht võttis need hiljem hageja juurest peale. Lahter, kus peaks olema märgitud

„Tarneaeg ja töö vastuvõtmiseks volitatud isik (nimi või äriühing)“, on esitatud tellimuslehel

jäetud tühjaks põhjusega. Autojuhid ei ole volitatud kostja nimel tõid vastu võtma. Need detailid

antakse autojuhile üle teineteise peale asetatuna, kiletatuna ja täiesti pakendatud kujul, mistõttu ei

saa mingil juhul teostatud töid hinnata enne, kui kõik pakendid on laiali lammutatud. Autojuht ei

tohi pakendatud detaile pakendist lahti rebida, vaid tema ülesanne on viia pakendatud detailid neid

kahjustamata

järgmisse

asukohta.

Hageja,

kes

võttis

enne

töödega

alustamist

kuumtsinkimistehasest tulnud detailid lahti, ei maininud kostjale kordagi, et tsingitud detailid ei

ole piisavalt hästi töödeldud. Kostja aga usaldas selles osas hagejat kui professionaalset teenuse

pakkujat. Seda enam, et hagejaga sai eelnevalt kokku lepitud, et hageja teostab enne värvimist

tsingikihile pinnatöötluse ja sellega elimineerib võimalikud probleemsed kohad. Kostja

hinnangul, kui enne töötlemist selgus, et tsinkimistehasest tulevad detailid on oodatust suuremate

pinnakonarustega, oleks olnud tavapärane ja mõistlik käitumine hageja poolt selline, et ta oleks

kostjat, kui klienti sellest teavitanud ja pooled oleksid juba enne pinnatöötlust ja värvimist saanud

koos lahenduse leida, kuidas edasi. Hageja aga teostas ebakompetentset tööd ning andis värvitud

4

detailid sõnagi lausumata kostja autojuhile üle. See toimus vahetult enne jõule ning kui kostja

pärast jõule ja aastavahetust töö üle vaatas, selgus, et see ei vastanud mingisuguselegi

elementaarsele kvaliteedile. Kostja juhatuse liige kirjutas seepeale kohe hagejale, et ta ei ole

hageja teostatud tööga absoluutselt rahul, lisas detailsed fotod puudustest ja uuris, kuidas hageja

arvates olukord tuleks lahendada enne, kui ta hakkab reklamatsiooni koostama.

9. Kostja keeldus hageja poolt tehtud tööde vastu võtmisest, kuna hageja ei olnud teostanud töid

kokkulepitud tingimustel. Hageja on jätnud välja kirjavahetuse selle kohta, et värvimist vajavad

detailid on eelnevalt kuumtsingitud ja vajavad enne värvimist spetsiaalset töötlust. Hageja ja

kostja kirjavahetus enne detailide värvimiseks kokkuleppe saavutamist kinnitab, et detailide

tsinkimisjärgne töötlus oli hageja enda kohustus ning hageja oli sellest vägagi hästi teadlik.

10. Hageja ei ole teostanud töid korrektselt ning kostja ei ole vastavaid töid vastu võtnud, puudub

alus kostjalt tasu nõuda.

11. Menetluse kestel esitas kostja kohtule asjatundja arvamuse, millega soovib tõendada hageja

poolt ebakvaliteetselt tehtud tööd.

Kohtu põhjendused

12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

14. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

15. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

5

16. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS §

9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13).

Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua

kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest

võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt

lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud

tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe

saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

17. Poolte koostöö on baseerunud vastavalt kohtus antud selgitustele ja esitatud

dokumentaalsetele tõenditele kohtu hinnangul töövõtulepingust tulenevale õigussuhtele. Kohtu

korraldaval istungil 17.08.2021 on kohus selgitanud pooltele õigussuhet ja pooled on nõustunud,

et tegemist on töövõtusuhtega. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus juhindub antud asjas

lahendamisel ka VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

18. VÕS § 14 lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul

viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui

isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need

olema tõesed. VÕS § 29 lg 3 järgi poolte tahte hindamiseks tuleb arvestada, et kui üks

lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma siis tõlgendatakse lepingu tingimust selliselt

nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha

tõlgendatakse lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

pidi mõistma.

19. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt on kostjalt tasumata teostatud värvitööde eest. Kostja

vaidleb hagile vastu ja leiab kokkuvõtvalt, et käesolevas asjas lepingut ei ole sõlmitud, hageja

üldtingimused ei ole lepingu lisaks, vaidlusaluste metallitööde värvimise osas tööd ei ole vastu

võetud ning värvimistööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Sisuline vaidlus on asjaolu üle, kas hagejal

lasus töövõtjana kohustus enne metalltoodete värvimist teostada eeltöötlus, ning, kui see oli kokku

lepitud, siis, mis ulatuses ja tegevuses. Vaidluse all ei ole asjaolu, et värvitud metalltoodete pinnal

on näha konarlused, mida kajastab fotomaterjal.

20. Pooled on sõlminud 10.10.2018 krediidilepingu, milles on viidatud, et:

 töö täpsem kirjeldus, maht ja kogus määratletakse tellimislehel;

 töö antakse üle tellimuslehele kantava kinnitusega, mida pooled käsitlevad üleandmise

aktina;

 ka transporditeenuse osutajal on õigus tööd vastu võtta;

 punktis 8 on viide töövõtja üldtingimustele ja veebiaadressile.

6

21. Kohus ei nõustu kostjaga, et lepingut hagejaga ei sõlmitudki, kuivõrd töövõtjana ta seda ei

allkirjastanud. Hageja on menetluse kestel kinnitanud tahet lepingu sõlmimise osas ning ka poolte

lepingujärgne tegevus viitab lepingulisele suhtele. Kostja on oma kirjalikus vastuses kinnitanud,

et tellis 2019 hagejalt metalldetailide värvimistööd ega ole esile toonud muud lepingut, mis alusel

ta hageja poole pöördus.

22. Kohtu hinnangul on lepingu lahutamatuks lisaks ja kokkulepitud tingimusteks töövõtu

üldtingimustes toodu. Kostja esindaja E N on 10.10.2018 digiallkirjastanud krediidilepingu, mille

punkt 8 kohaselt kohaldatakse lepingulisele suhtele üldtingimustes sätestatut, kui pooled ei lepi

kirjalikult teisiti kokku.

23. VÕS § 636 lg 1 kohaselt, kui esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse

saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Vaidlusalused metalltooted

(liistud) anti üle ja on tellija poolt vastu võetud 11.12.2019, mida kinnitab saateleht. Metalltoodete

detailne kirjeldus on arves, milleks on bussiootepaviljoni detailid, märkega `` 4, V raamid 8 tk

9016, peatuse alumine ja ülemine raam 5012, klaasikinnitusprofiilid 5012, väikesed plaadid

9016``. Kokku oli töö teostamise tasu koos käibemaksuga 1560 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga,

et tellitud värvimistöid ei ole vastu võetud. Vaidlusalused metalltooted on üle antud autojuht-

vedajale, milline võimalus on pooltel ka kokku lepitud. Tööks olnud tooted on ka kostjani

jõudnud, ebatõenäoline oleks olukord, et autojuht võttis kauba vastu kostjalt suuniseid saamata ja

teadmata. Pooled on lepingu punktis 5 kokku leppinud, et töö saab vastu võtta transporditeenuse

töötaja. Tellimuslehelt nähtuvalt on töö vastu võtnud 11.12.2019 ``L``ja selle tegevuse allkirjaga

kinnitanud. Kui pooled on kokku leppinud, et töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus

kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, kohaldatakse asja üleandmise kohustuse täitmisele

täiendavalt VÕS § 209 lg -s 4 sätestatut. Tulenevalt lepingu punktist 5 ja VÕS § 209 lg 4 saab

kohtu hinnangul asja üleandmise kohustuse lugeda täidetuks ka üleandmisega vedajale.

24. VÕS § 643 kohaselt peab tellija juhul, kui ta tegutseb majandus- või kutsetegevuses, tehtud

töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja on 08.01.2020 e-kirja teel edastanud

hagejale teabe, et teostatud töö vajab lihvimist ja parandusvärvimist. 08-14.01.2020

kirjavahetuses on pooled leidnud, et metallil on tsingikonarlused, mida tellitud karestus maha ei

võtnud, vaid tulnuks eelnevalt lihvida. Hageja seisukoht on, et see töö ei olnud tellitud ega kokku

lepitud, kostja väitel oli aga vastupidiselt kokkulepe, et hageja teostab enne värvimist tsingikihile

pinnatöötluse. Hageja on ka seisukohal, et kostja ei saa enam tugineda puudustele, sest VÕS §

644 lg 3 järgi ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et töö tellimuse sisu kinnitab

kostja 03.12.2019 e-kiri, milles kajastub soov värvitöödele ja on esile toodud, et kZn toodete

puhul on tooted eelnevalt kuumtsingitud ning oleks vaja karestada. Vastavale tellimusele on

hageja ka 04.12.2019 hinnapakkumuse teinud 1656.84 eurot, mille osas kostja on taotlenud

hinnaks 1300 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud kirjavahetuse alusel loeb kohus

tuvastatuks, et pooled saavutasid kokkulepe nii tööde sisu ja hinna osas. Sellest ei nähtu peale

värvitööde ja kZn karestamise ning värvimise muid tööoperatsioone. Seega nõustub kohus

hagejaga, et tal puudus kohustus enamaks pinnatöötluseks. Töövõtu üldtingimuste kohaselt annab

tellija töövõtjale koos tellimuse esitamisega üle värvitavad esemed, mis on tellija poolt üle

vaadatud ning töövõtjale üleandmisel sellise kvaliteediga, et neid on võimalik värvida ilma

täiendava eeltöötluseta. Juhul kui töö nõuetekohaseks teostamiseks on vajalik eeltööde või

toimingute teostamine töövõtja poolt märgitakse vajalikud eeltööd, pinna karestamine,

puhastamine, vmt lepingu eritingimustesse. Juhul, kui tellija ei ole tingimustesse vastavat asjaolu

märkinud ja pooled ei ole eeltööde teostamises kokku leppinud ei vastuta töövõtja materjali

puudustest tekkinud kvaliteediprobleemidega seonduva eest (värvi koorumine, pooriaugud). Kui

töövõtjal tekib ka pärast tellimuse esitamist materjali kvaliteetsest seisundist kahtlus töö

lõppkvaliteedi saavutamise võimalikkuses on tal õigus keelduda töö teostamisest. Kohus järeldab

eeltoodust, et töövõtjal puudus kohustus teha täiendavaid pinnatöötluse toiminguid, sest

kokkulepe tööde ja hinna osas oli saavutatud.

7

25. Kohus käsitleb kostja esitatud xxx AS kirja teabena analoogiliste metalli värvitööde kohta

TsMS § 229 lg 1 mõttes. Kirjeldatud tööoperatsioonid ei ole aga aluseks poolte konkreetsetele

kokkulepetele lepingulises suhtes. Kostja on tellinud konkreetsed tööd ja kohustatud selle eest

tasuma kokkulepitud tasu. Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina asjatundja S J hinnangu.

Kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei

kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. S. J on väidetavalt

vaidlusalused bussiootepaviljonid üle vaadanud ja leidnud, et pinnaviimistlus on ebatasane, mis

on põhjustatud vedelast tsingist pinnal ning enne pulbervärvimist on pinna töötlemine olnud

ebapiisav. Kohus leiab, et see ei ole vaidlusalune küsimus, sest pooled on seda kajastanud oma

jaanuarikuises kirjavahetuses. Vaidluse all on pigem see, kas hageja kohustuseks töövõtjana oli

teha peale karestamise rohkem eeltöötlust. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et töö ei

vastaks VÕS § 641 lg 2 mõttes lepingutingimustele. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja

ei ole täitnud VÕS § 643 sätestatud töö viivitamata ülevaatamise kohustust. Tulenevalt esitatud

tõenditest on töö üle vaadatud jaanuaris, kuigi värvitud tooted on üle antud 11.12.2019. Tähtsust

ei saa olla asjaolul, et tooted anti üle vedajale ning vahepealsel perioodil oli pühadeaeg.

26. Töövõtu üldtingimuste kohaselt annab tellija töövõtjale koos tellimuse esitamisega üle

värvitavad esemed, mis on tellija poolt üle vaadatud ning töövõtjale üleandmisel sellise

kvaliteediga, et neid on võimalik värvida ilma täiendava eeltöötluseta. Juhul kui töö

nõuetekohaseks teostamiseks on vajalik eeltööde või toimingute teostamine töövõtja poolt

märgitakse vajalikud eeltööd, pinna karestamine, puhastamine, vmt lepingu eritingimustesse.

Juhul, kui tellija ei ole tingimustesse vastavat asjaolu märkinud ja pooled ei ole eeltööde

teostamises

kokku

leppinud

ei

vastuta

töövõtja

materjali

puudustest

tekkinud

kvaliteediprobleemidega seonduva eest (värvi koorumine, pooriaugud). Kui töövõtjal tekib ka

pärast tellimuse esitamist materjali kvaliteetsest seisundist kahtlus töö lõppkvaliteedi saavutamise

võimalikkuses on tal õigus keelduda töö teostamisest. Töövõtja ei seadnud kvaliteedi osas

tingimusi, ega toonud esile lisa eeltöötluse vajadusi.

27. Kohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud, et kokkulepitud töö on teostatud ja kostja poolt

vastu võetud. Seega on hageja õigustatult esitanud tasu nõude VÕS § 635 lg 1 alusel.

28. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist lepingus sätestatud määras, mis on 0,5% võlgnetavalt

summalt päevas. Kostja jäi tasu maksmise kohustuse täitmisel viivitusse 10.01.2020, perioodi

summa hagi esitamiseni on 1240.20 eurot. Viivise vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu

diskretsiooniotsus. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle

vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib vähendada

kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes

võlgniku taotlusel.

Menetluskulud

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

8

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

31. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik