4-10-2754/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-10-2754

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 16. september 2010, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2010.a Haapsalu Väärteoasja number 4-10-2754 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Väärteoasi F.E väärteoasi liiklusseaduse § 74 22 lg 3 järgi Istungil osalenud isikud

Menetlusalune isik , isikukood xxx, F.E elukoht *, emakeel * keel, *, töökoht *

Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Haapsalu

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.E

liiklusseaduse § 74 22 lg 3 järgi ja karistada (neli) arestiga 4 päeva.

2.

Arest kuulub kandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6 Tallinn). Kohustada F.E't ilmuma eelnimetatud kohta

aresti kandma 25.oktoobril 2010 kell 10.00.

3. . Karistuse kandmise aja alguseks lugeda F.E poolt karistuse kandmisele asumise aeg

4.

ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse F.E Kui F.E sundtoomiseks arestimajja.

5. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

6. Saata kohtuotsus täitmiseks Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Ärakiri 4-10-2754

Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Väärteoprotokolli nr AB 1175910 05.08.2010 , koostatud , kohaselt süüdistatakse F.E't selles, et tema 05.08.2010 kell 22.07 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu mnt 47.km, liikus Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit BMW 5300 reg.nr 410MKY asulavälisel teel kiirusega 150+-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte rohkem kui 55 km/h. Rikkus Liikluseeskirja § 124 lg 2 nõuet. Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 7422 lg 3. Kohtus uuritud tõendid

Menetlusalune isik F.E andis kohtuistungil ütlusi, et põhjus, miks ületas kiirust, see muidugi ei vabanda, oli vaja Kärdlasse minna, *, jäi kaks korda see päev vahele, selgitas politseile, et on vaja praamile jõuda, ta naeris ja ütles, et ei jõua. See oli üks õnnetu päev. Teise rikkumise

kohta on otsus tehtud. See otsus on tehtud 05.08.10, see otsus jõustub 29.september ja seal on neljaks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. Osad rahatrahvid on kindlasti tasutud. Enamus on tasutud. Praegusel juhul on trahvid maksmata, see on seotud isikliku eluga, praeguses situatsioonis on isiklikud arved kinni ja ei ole neid tasunud. Osad trahvid on aegunud, aga täiturid ei anna neid kätte. 15. juuni 2007 ei saa viimane maksmine olla, kindlasti on veel maksnud, aga selle kohta paberit kaasas ei ole. Kindlasti peaks olema kodus

reaalselt neid pabereid, et on osa trahve tasutud. Osad trahvid on kindlasti aegunud, käis Linnakohtus Tallinnas, seal öeldi, et minge politseisse, et politsei annab kohtutäiturile. Võib edasi

minna ilma nende tõenditeta, ei soovi neid esitada. Kui kohus peaks aresti mõistma, siis soovib minna elukohajärgsesse arestikambrisse. Soovib, et karistus oleks lubade ära võtmine, mitte arest.

Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Kleeman

leidis kohtuvaidluses, et kuna menetlusalust

isiku on korduvalt karistatud rahaliste karistustega ja see ei ole mõjutanud isikut loobuma süütegudest, vastupidiselt ta on toime pannud ühe raskematest liiklusväärtegudest, taotles aresti 10 päeva. Kohus kirjalikke tõendeid uuris alljärgnevaid : Tl 4 on mille kohaselt 05.08.2010 kell 22.07 on Taebla kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll vallas Haapsalu PJ vanemkomissar M.Haller mõõtnud F.E poolt juhitud mootorsõiduki BMW

530 D reg.numbriga 410MKY liikumiskiirust. Kasutatud on liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet

Stalker II MDR nr AS 005412, taatlustunnistus TTRSS 10/00038, mida testiti 05.08.2010. a kell

22.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki

kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, hämaral ajal, sademeteta ilmastikuga, kuiva teeoluga ning kattega kahesuunalisel teel. Mõõtja sõiduk seisis ning sõiduki sõidukiiruse mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal, lähenes patrullautole ja liikus

üksinda. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 150 km/h, kuid lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 5 km/h, seega ületas F.E poolt juhitud mootorsõiduki kiirus lubatud sõidukiirust mõõdetaval teelõigul mitte vähem

kui 55 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Protokollile on alla kirjutanud F.E ja protokolli koostaja-mõõtja. Tl 8-13 on , millest nähtuvalt F.E on korduvalt karistatud liiklusalaste karistusregistri teatis rikkumiste eest. Kiiruseületamiste eest on F.E karistatud nii rahatrahvide kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis.

Ärakiri 4-10-2754

Menetlusalune isik F.E on kohtus kinnitanud, et ta on väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toime pannud. Kohus leiab, et peale menetlusaluse isiku ütluste on väärteo toimepanek tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Protokollist nähtuvalt on kiiruse mõõtmine toimunud asulavälisel teel. Liikluseeskirja § 124 lg 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. F.E poolt juhitava auto kiiruseks on vastavalt protokollile mõõdetud 150 km/h,

kusjuures kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +-5 km/h ja seega ületas F.E kiirust mitte vähem kui 55 km/h.

Kohus leiab, et asjaolu, et kiirusemõõteseadme protokollis ja väärteoprotokollis on parandatud numbrit, mis näitab, mitu km/h F.E ületas kiirust, ei ole menetlusnormide rikkumine. Tegu on

olnud tõepoolest arvutusveaga, muudetud ei ole mõõtmise tulemust. Parandatud on korrektselt ja kõrval on kinnitus, et parandus on õige ning paranduse tegija allkiri. Samas on kohtuväline menetleja

parandatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli saatnud ka F.E-le teadmiseks. Nende dokumentide kättesaamist kinnitas F.E kohtuistungil. Kohus leiab, et F.E pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. F.E on kohtuistungil kinnitanud, et ületas kiirust, sest pidi jõudma Hiiumaa praamile ja juba

eelnevalt oli politseile kiiruse ületamisega vahele jäänud, mille kohta on juba koostatud ka

väärteootsus. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik teo subjektiivne külg tuvastada just läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. F.E eesmärgiks oli praamile jõuda ja ta teadis, et see saab võimalikuks vaid kiirust ületades. F.E teadis, et ta ületab kiirust, et see on õigusrikkumine, ta tahtiski kiirust ületada, et jõuda praamile. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et F.E on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 3 sätestatud väärteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.E on talle väärteoprotokollis süüks arvatud Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi. Karistus LS § 7422 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis F.E puhul on tuvastatud. Karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuistungil on menetlusalune isik F.E tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toime pandud

tegu. Sellega loeb kohus tuvastatuks karistust kergendava asjaolu olemasolu KarS § 57 lg 3 tähenduses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele on F.E alates 2002.aastast karistatud 26-l korral, 25 neist on olnud liiklusalased väärteod ja 14 neist on olnud Liiklusseaduse § 74-22 järgi kvalifitseeritavad väärteod, s.o kiiruse ületamised. Kõik karistused on kehtivad, kuna Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 ütleb, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või

kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest

Ärakiri 4-10-2754

mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. F.E on

väärtegude eest karistatud rahatrahvide ja ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et F.E liiklusalane käitumine näitab ilmekalt, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja F.E jätkab õigusrikkumist toimepanemist.

Kiiruseületamine F.E poolt oli suur, F.E juhtis mootorsõidukit kiirusega 150 km/h ja

põhjenduseks tõi asjaolu, et ta pidi praamile jõudma, mis näitab hoolimatut suhtumist

kaasliiklejatesse ja karistuse määramisel on seetõttu oluline osa õiguskorra kaitsmisel. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et tõepoolest F.E tuleb karistada vääreo eest mõistetava võimaliku raskeima karistuse – arestiga. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Samas leiab kohus, et arvestades karistust kergendavat ajaolu, tuleb F.E karistada miinimummäära lähedase arestiga, sest eelnevalt ei ole teda arestiga karistatud ja kohus leiab, et ka miinimummäära lähedane arest mõjutab F.E edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et F.E tuleb süüdi tunnistada LE § 124 lg 2 rikkumises s.o LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteos ja karistada F.E arestiga 4 päeva. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 113 lg 1, 136 lg 1, 137 lg 1, 3, Liiklusseaduse §-st 7422 lg 3 ja KarS §-st 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige