Legislator Case Law & Legislation
2-21-17160/8 AI generated

2-21-17160/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-21-17160/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-21-17160/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
refusal of suitable work ineligibility for unemployment benefits inadmissibility of unemployment appeal refusal of reintegration measures abusive employment dismissal refusal of benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17160 Tsiviilasi I. A. (A. ) hagi T. A. . ) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx@mail.ee Kostja T. A. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxx@mail.ee Kohtuistungi toimumise aeg 16. detsember 2021

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada I. A. hagi T. A. abielu lahutamiseks. 2. Lahutada I. A. ja T. A. , mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx. a Võru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis (kanne nr xx). 3. Abielu lahutamise järel jääb I. A. perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „A. “. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5. Toimetada kohtuotsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1. I. A. (hageja) esitas 2. novembril 2021 T. A. ) vastu hagi, milles palus lahutada tema ja kostja vahelise abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2018. a septembris. Kostja on enamuse ajast välismaal tööl ja ta ei ole nõus tulema abielu lahutama perekonnaseisuasutusse.

2

16. detsembri 2021. a kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et ta ei näe võimalust leppida ja abielu säilitada. Tal ei ole kostja vastu varalisi nõudeid. 2. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kuulas kostja ära 10. jaanuaril 2022 telefoni teel. Kostja kinnitas, et ta teadis küll kohtuistungist, aga ei saanud tulla, kuna oli välismaal tööl. Kostja kinnitas, et soovib samuti abielu lahutada, aga selgitas, et ta ei ole nõus selleks Eestisse tulema. Kostja kinnitas ka seda, et tal ei ole hageja vastu varalisi nõudeid ja et tal ei ole hagejaga juba pikka aega olnud abielulisi suhteid. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4. Rahvastikuregistri andmetel on hageja ja kostja abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud abielukanne nr xx. 5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6. Kohus on seisukohal, et abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Praegusel juhul on hageja kohtule avaldanud, et nende abielusuhted on lõppenud 2018. aasta septembris. Nii hageja kui kostja on kohtule kinnitanud, et nad elavad juba tükk aega lahus ega soovi abielu säilitada. Eelnevat arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 7. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi säilitada abiellumisel võetud perekonnanimi. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel hageja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „A. “. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt kohtunik