1-10-8423/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-8423

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8423 (10230100385) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi J.H süüdistus KarS § 349 järgi; Lühimenetlus Prokurör Peeter Pool Süüdistatav J.H

Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: S OÜ, elukoht: xxx, ajutiselt xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.01.2010, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus kriminaalkorras puudub, väärteokorras karistatud 3 korda. Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. J.H süüdi tunnistada KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend)

miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 9000 (üheksa tuhat) krooni.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 120 (ükssada

kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 6000 (kuus tuhat) krooni.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.01.2010,

so. 1 päev, millele vastab rahalise karistuse 3 (kolm) päevamäära, lugedes lõplikuks

tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 117 (ükssada seitseteist)

2

miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 5850 (viis tuhat

kaheksasada viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank

viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „J.H, 1-10-8423, rahaline karistus“.

4. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi 6 (kuus) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes igakuistes osades 975 (üheksasada seitsekümmend viis) krooni kaupa kuus.

5. J.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. J.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.H, 1-10-8423, kaitsjatasu“.

7. J.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180

lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.H, 1-10-8423, sundraha“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

J.H süüdistatakse selles, et tema 09.01.2010 kella 01.15 ajal Tallinnas, Kadaka tee 183 maja juures, juhtides mootorsõidukit BMW M5 registreerimismärgiga xxx ning omamata juhtimisõigust, esitas eesmärgiga vabaneda määratava karistuse täitmise kohustusest, sõiduki juhtimisõiguse kontrollimisel politseiametnikele oma venna G G id kaardi nr xxx.

Oma tegevusega pani J.H toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise so KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kohtuistungil süüdistatav seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

3

• 09.01.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt J.H

tuvastati 09.01.2010 indikaatorvahendi MAVAND RAPID STAT kasutamisel joove

amfetamiinist. Nimetatud protokollist nähtuvalt J.H tunnistab, et juhtis sõidukit BMW M5 registreerimismärgiga xxx, ta peeti kinni politsei poolt Kadaka tee 183c juures ning

kuna tal endal juhtimisõigus puudub, esitas esialgu politseile oma venna ID-kaardi. Narkootikume tarvitas viimati aastavahetusel. (t/l 5)

• 09.01.2010 koostatud tunnistaja Danel K ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 09.01.2010 kell 01:15 koos ülemkonstaabel Toomas U Tallinnas, Kadaka teel 183c juures, peatasid sõiduki BMW M5 reg. nr xxx. Autot juhtinud isik esitas isikutunnistuse xxx G G

nimele. Isik väitis, et juhiload on Soomes. Kahtlustasid, et isik on narkojoobes,

indikaatorvahendi MAVAND RAPID STAT kasutamisel saadi positiivne tulemus. Ülemkonstaabel I.Tibar tuvastas, et isikutunnistusel olev foto ja kodanik on sarnased, kuid on siiski erinevad isikud. Peale seda J.H tunnistas, et esitas tema vennale kuuluva ID- kaardi, kuivõrd tal endal puudub juhtimisõigus. (t/l 14-18)

• ülekuulamisprotokollide 09.01.2010 ja 20.04.2010 koostatud kahtlustatava J.H

kohaselt ta tunnistab end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 09.01.2010 kuskil 00:00 paiku otsustas juhtima hakata tuttava kasutuses olnud sõiduautot BMW, kuivõrd ülejäänud seltskond oli alkoholi tarvitanud. Kadaka tee 183c juures peatati ta kinni politsei poolt, kuna sõidukil puudus kindlustus. J.H esitas auto registreerimistunnistuse ning

ID-kaardi GG nimele. J.H vend, kes elab Soomes, unustas oma ID kaardi tema kätte. GG ei olnud teadlik, et ta tema dokumenti esitab. Kahetseb oma tegu. (t/l 19-21; 25-26)

• 19.04.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks ID-kaart XXX GG´i nimele. Kehtiv kuni 27.05.2015. (t/l 28-30)

• 19.04.2010 koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati

kriminaalasjas nr 10230100385 menetlus J.H suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse äralangemisega kuriteofaktis, mis leidis aset 09.01.2010, KarS § 424 järgi.(t/l 34-35)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 26 krooni. (t/l 36-37)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.H süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Danel K ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli,

indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust,

asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.H käitumine kvalifitseeritud KarS § 349 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 09.01.2010.a. kella 01.15 ajal Tallinnas, Kadaka tee 183c maja juures, juhtis J.H mootorsõidukit BMW M5 reg nr xxxning omamata juhtimisõigust, esitas eesmärgiga vabaneda määratava karistuse täitmise kohustusest, sõiduki juhtimisõiguse kontrollimisel politseiametnikele oma venna GGi id kaardi nr XXX. Taolise käitumisega püüdis süüdistatav viia kontrollivat ametnikku eksitusse oma isikust ning vältida tema tegelike andmete ja isiku ilmsikstulekut, luues samas olukorra, et süüteo toimepanemise eest määratakse karistus teisele isikule ning tema ise jääb karistuseta. Taolistel asjaoludel asub

kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 349 järgi, so tahtliku tegevusega teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisena.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st

päevammärast kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Peale selle nähtub

kriminaalasja materjalidest ka seda, et pärast süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo

4

toimepanemist teatas ta mõne aja pärast politseiametnikule ka oma õiged isikuandmed, tunnistades süüteo toimepanemist. Selline käitumine vähendas kohtueelse menetluse ressurssi

ning kergendas kohtueelse menetluse läbiviimist, mida saab hinnata kuriteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena ja seega karistust kergendava asjaoluna. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, kuid süüdistatav avaldas kohtuistungil, et käesoleval ajal on tal töökoht ja sissetulek ning palk küündib kahekordse keskmise palgani. Arvestades

asjaolu, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistataval alalise sissetuleku olemasolu tõttu võib süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud

alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale on süüdistus esitatud vaid ühes süüteoepisoodis, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Samuti on

süüdistatava käitumises tuvastatud kaks karistust kergendavat asjaolu ning karistust

raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib

karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistataval on ka

muid rahalisi kohustusi, sh tasumata trahv ning ülalpidamiskohustus, leiab kohus, et kuna

süüdistatavalt mõistetakse välja ka menetluskulu, siis võib mõistetava rahalise karistuse määrata tasumisele ositi mõistliku aja jooksul, andmaks süüdistatavale võimaluse oma rahalisi

vahendeid kasutades selliselt, et kohustused riigi ees ei muudaks tema majanduslikku olukorda oluliselt halvemaks ega välistaks muude kohustuste täitmist.

Märt Toming kohtunik