2-21-135203/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-135203 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi M. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830, asukoht: Posti 30 Haapsalu) Hageja lepinguline esindaja: Katrin Teller (e-post: katrin.teller@holmbank.ee) Kostja: M. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Holm Bank AS-i ja M. S.i vahel sõlmitud kompromiss: 1.1 Kostja, M. S. (isikukood xxxx) kohustub tasuma hagejale, Holm Bank AS (registrikood 14080830) võlgnevuse 911, 31 eurot ning ½ riigilõivu summast 100 eurot, kokku summas 1011,31 alljärgneva maksegraafiku alusel: Maksetähtaeg Summa 22.01.2022 168,56 eurot 22.02.2022 168,56 eurot 22.03.2022 168,56 eurot 22.04.2022 168,56 eurot 22.05.2022 168,56 eurot 22.06.2022 168,51 eurot 1.2 Kostja kohustub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud maksed teostama hageja arvelduskontole nr xxxx Xxxx või xxxx Xxxx. Lepingu viitenumber on 9801092690. Viitenumber on kohustuslik! 1.3 Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud ükskõik millise osamakse tasumise kuupäevast mittekinnipidamisel muutub kogu tasumata

võlgnevuse suurus koheselt sissenõutavaks. 2. Lõpetada menetlus Holm Bank AS hagis M. S.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4. Tagastada Holm Bank As-ile seoses kompromissi sõlmimisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot Holm Bank AS arvelduskontole xxxx Xxxx, viitenumbriga 9801092690. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Holm Bank AS esitas 25.11.2021 kohtule hagi M. S.i vastu võla nõudes. 20.12.2021 esitati kohtule kinnitmiseks kompromissleping. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 200 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Holm Bank AS arvelduskontole xxxx Xxxx, viitenumbriga 9801092690. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik