2-20-17661/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-17661

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2022. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Kohtuasi

Basteg Group OÜ hagi Osaühingu Fertum Holding

vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Fertum Holding apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7079,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Basteg Group OÜ (registrikood

11238756), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju

Hanni

Kostja (apellant): Osaühing Fertum Holding

(registrikood 10937593), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Zaitseva

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Osaühing

RGR Metall (registrikood 10520479), seaduslik

esindaja AM

Asja läbivaatamine

10.12.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.06.2021 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Osaühingu Fertum Holding kanda.

4. Rahuldada Basteg Group OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

määrata Osaühingu Fertum Holding poolt Basteg Group OÜ-le hüvitatavateks

menetluskuludeks 1808 eurot.

2-20-17661

5. Mõista Osaühingult Fertum Holding Basteg Group OÜ kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1808 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Fertum Holding tasuda

Basteg Group OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Basteg Group OÜ esitas 30.11.2020 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Fertum Holding

vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 6555,43 eurot ja

viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgses

määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Pooled sõlmisid 2020. a septembris töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama

Hunditubaka 12, Tallinn asuval objektil piirdeaia ja värava ehitus- ning paigaldustööd. Hageja

teostas tööd ja soovis need üle anda. 07.10.2020 kinnitas kostja tööde valmimist ja palus saata

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. 08.10.2020 saatis hageja tööde akti ühes 30.09.2020

koostatud arve-saatelehega nr 200083 summas 9891,43 eurot. Samal päeval kinnitas kostja, et

akt on korras ja palus teostada mõned parandused, mille hageja teostas. Hageja töö on

08.10.2020 vastu võetud ning kostja kasutuses. Vaatamata sellele ei ole kostja tööde akti

allkirjastanud ega arvet tasunud. Kostjal puudusid tööde vastuvõtmise järel hageja nõudele

sisulised vastuväited. 05.11.2020 saatis hageja kostjale kirja, milles andis kostjale töö

vastuvõtmiseks täiendava tähtaja kuni 11.11.2020, hoiatades, et kui selleks ajaks ei ole töid

vastu võetud ja arvet tasutud, pöördub hageja nõudega kohtusse.

3. 11.11.2020 saatis kostja hagejale kirja, milles teatab temale Osaühingu RGR Metall poolt

loovutatud 6555,43 euro ja enda 3336 euro suuruse nõude, s.o kokku 9891,43 euro suuruse

nõude tasaarvestamisest hageja nõudega summas 9891,43 eurot. Tasaarvestusavalduse punktis

1 on kostja tunnistanud, et hagejal on 30.09.2020 arve-saatelehe nr 200083 alusel õigus nõuda

kostjalt 9891,43 eurot. Hageja tunnistab kostja tasaarvestusavaldust osaliselt, s.o osas, milles

kostja tasaarvestas enda 3336 euro suuruse nõude hageja nõudega. Ülejäänud 6555,43 euro osas

on tasaarvestusavaldus tühine. Kostjal ei ole hageja vastu 6555,43 euro suurust sissenõutavaks

muutunud nõuet, mida tasaarvestada.

2-20-17661

4. Hageja ei ole kolmandale isikule kahju tekitanud. Kolmanda isiku kinnisasja (Madikse 4,

Maardu) naaberkinnistul (Salu 1b, Maardu) teostas Basteg Ehitus OÜ (edaspidi Basteg Ehitus)

2020. a aprillis-mais koristustöid, milleks tellis ekskavaatoriteenuse ja prügi äraveo teenuse

kostjalt. Sorteeritud prügist osa (aknaraamid, betooni- ja puitelemendid ning telliskivid)

ladustas Basteg Ehitus ajutiselt Madikse 4 kinnistule. Selle viis kostja 2020. a oktoobris

kolmanda isiku kinnistult ära ja kostja esitas selle eest hagejale arve summas 3336 eurot. Mingit

muud prügi ei ole kolmanda isiku territooriumile ladustatud.

5. Kolmanda isiku kinnisasjal paiknes juba tööde alustamise ajal prügi, paasi ja pinnase kuhi.

Vältimaks selle vajumist Salu 1b kinnistule rajatavale piirdeaiale, lükkas kostja Basteg Ehituse

juhiste kohaselt selle kuhja pisut Salu 1b kinnistu äärest eemale.

6. Tööde teostaja Salu 1b kinnisasjal ei olnud mitte hageja, vaid Basteg Ehitus, kes tellis tööd

kostjalt. Basteg Ehituse palvel väljastas kostja arved hagejale, kes kokkuleppel Basteg

Ehitusega ka arved tasus. Y ei kuulu hageja juhatusse. Hageja juhatuse liige Q ei ole kostjaga

mingeid kokkuleppeid seoses Salu 1b kinnistuga sõlminud.

7. Kostja ei ole tõendanud hageja tegu, kahju tekkimist ning põhjuslikku seost rikkumise ja

kahju vahel. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevuse

tõttu on kolmanda isiku territooriumile ladustatud prügi mahus, mille utiliseerimine maksaks

13 908 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väide tööde vastuvõtmise kohta 08.10.2020 ei vasta tõele.

Hagiavaldusest ei selgu, millal olid tööd lõpetatud, st mis ajahetkel muutus hageja nõue

sissenõutavaks.

9. Hageja tekitas kolmandale isikule kahju summas 7874,89 eurot seoses prügi ladustamisega

vähemalt koguses 425,67 m3 kolmanda isiku kinnisasjale aadressil Madikse 4, Maardu.

Madikse 4 kinnistul ei olnud 2020. a aprillis mingit kuhja, kuid naaberkinnisasjal (Salu 1b,

Maardu) teostatud tööde käigus see prügikuhi tekkis kolmanda isiku kinnisasjale. 2020. a

oktoobris oli see prügikuhi seal veel alles. Geoplaani kohaselt moodustas kuhi kokku 1253 m3.

Prügikoristustööde tellijaks oli hageja, mitte Basteg Ehitus. 28.10.2020 on kostja poolt saadetud

hagejale vastav kalkulatsioon, millele hageja ei ole vastuväiteid esitanud. 31.10.2020 saatis

kolmas isik hagejale nõudekirja kahju hüvitamiseks summas 13 908 eurot.

10. Kolmas isik loovutas 10.11.2020 nõude hageja vastu kostjale. 11.11.2020 teatas kostja

nõude tasaarvestamisest hageja nõudega summas 9891,43 eurot. Kostja esitas 01.03.2021 ka

menetlusliku tasaarvestusavalduse.

Kolmanda isiku seisukohad

11. Madikse 4 kinnistul (kohas, kus Madikse 4 piirneb Salu 1b kinnistuga) puudus mistahes

pinnase- või prügikuhi ning see oli tasane maa-ala. 09.10.2020 oli Madikse 4 kinnistul prügi-

ja pinnasekuhi kohas, kus Madikse 4 piirneb kinnistuga Salu 1b. Kolmas isik ei ole andnud

nõusolekut hagejale prügi ladustamiseks enda territooriumile. Esialgu ladustas hageja tööde

tegemise kohas kolmanda isiku territooriumile aknaraame ning pärast tõstis kogu prügi sinna

ümber. Ümberpaigutatud kuhi moodustab 283,78 m². Kui lähtuda hageja poolt esitatud tõendist

(kuhja kõrgus on 1,5 m), siis näitab lihtne kalkulatsioon, et kuhjas on 283,78 m² x 1,5 m =

2-20-17661

425,67 m³. Oma tegevusega tekitas hageja kolmandale isikule kahju. Hageja ei ole esitanud

ühtegi vastuväidet kolmanda isiku nõudele ega vastuväidet tasaarvestusele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas

6555,43 eurot ja viivise põhinõudelt (6555,43 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda.

13. Hageja ja kostja sõlmisid 2020. a septembris töövõtulepingu, millega hageja kohustus

teostama Hunditubaka 12, Tallinnas asuval objektil piirdeaia ja värava ehitus- ning

paigaldustööd. 08.10.2020 edastas hageja kostjale tööde vastuvõtu-üleandmise akti ja arve-

saatelehe nr 200083 summas 9891,43 eurot, maksmise tähtajaga 14.10.2020. Kostja kinnitas

08.10.2020, et aktiga on kõik korras. Kostja ei ole hageja arvet tasunud.

14. Kohtu hinnangul on hageja oma lepingulised kohutused täitnud ning tööd on kostjale üle

antud. Kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud vastupidist. Töö vastuvõtmise korral

eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama

tellija. Kostja käesolevas menetluses vastupidist tõendanud ei ole. 08.10.2020 kostja e-kirjast

nähtub, et aktis kajastatud töödega on kõik korras ja kostja tellib lisatööd. Kostja on alles pärast

hageja nõude sissenõutavaks muutumist asunud väitma, et hageja on kolmandale isikule kahju

tekitanud ning keeldunud arve tasumisest.

15. Kostja on omandanud väidetava kahju hüvitamise nõude kolmandalt isikult üksnes

eesmärgiga jätta täitmata enda sissenõutavaks muutunud kohustus hageja ees. Hagejal on

sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud

hagejapoolne omavoliline prügi ladustamine OÜ RGR Metall kinnistul asukohaga Madikse 4,

Maardus, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Hageja

vastuväite kohaselt ei ole tema kostjalt väidetavat prügikoristusteenust tellinud ega mistahes

muul viisil kolmandale isikule kahju tekitanud. Kohus nõustus hageja vastuväidetega.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada

ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

17. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ning analüüsimata rida olulisi tõendeid.

Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme ning teinud tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikke

järeldusi, mistõttu on jõudnud väärale lõppjäreldusele. Kohtuotsuse motivatsioon ei ole

kontrollitav. Kohus ei ole viidanud tõenditele ning võimatu on aru saada, mille alusel otsustas

kohus, et tasaarvestuse materiaalsed eeldused on täitmata. Kohtuotsuse põhjendused on

nullilähedased.

18. Kostja on esitanud kohtule terve rida tõendeid, mis tõendavad, et kolmandal isikul oli nõue

hageja vastu (hageja ladustas ebaseaduslikult prügi kolmanda isiku territooriumil, millega

tekitas kolmandale isikule kahju ning kolmanda isiku nõue oli loovutatud kostjale). 19.04.2021

seisukohas tõi kostja välja, et hageja poolt kohtule esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Kohus

ei ole sellele üldse hinnangut andnud.

2-20-17661

18.1. Kohus ei ole andnud hinnangut Maa-ameti geoportaali väljatrükile, millelt nähtub, et

kinnistul asukohaga Madikse 4 (mis asub Salu 1b kinnistu kõrval) puuduvad mistahes

kuhjad, sh puudub prügi. Hageja poolt punasega ära märgistatud pindala ei vasta geoplaani

andmetele. Kui võrrelda geoportaali väljatrükki dokumendiga „20.11.2017 Salu 1

katastriüksuse plaan.pdf“, siis tuleb välja, et kinnistul asukohaga Madikse 4 ei ole mistahes

kuhja, sh prügi.

18.2. Hageja poolt kohtule esitatud geoplaanilt nähtub, et kohas, kus Madikse 4 külgneb

kinnistuga Salu tn 1b, on märgistatud kõrgused (kinnistute külgnemise piiril on kõrgused

39,47 ja 39,50, kuid nn „kuhja“ kõrgus on 42,85 - 43,51 ning kuni 43,62, st 2-4 meetrit

kõrgemal kui kinnistu piir. Juhul kui võrrelda 2017. a plaani ja geoplaani, siis võib

järeldada, et 2017. a puudus Madikse 4 kinnistul (kohas, kus Madikse 4 kinnistu külgneb

Salu 1b kinnistuga) mistahes kuhi, prügi jne.

18.3. Kostja esitas kohtule 05.10.2020 kuupäeval tehtud fotod, millelt nähtub, et pinnasekuhi

asub Madikse 4 kinnistul. Kohus ei ole nendele tõenditele hinnangut andnud. Kui võrrelda

Maa-ameti geoportaali väljatrükki fotodega, siis selgub, et 05.04.2020 ei olnud kinnistul

mistahes kuhja. Samuti nähtuvad fotodelt aknaraamid, mis on ladustatud kolmanda isiku

kinnisasjale. Aknaraamidel on klaasid sees, seega pidi need sinna tõstma käsitsi, kuid

kostjalt ei ole mingit käsitööd tellitud.

18.4. Kohus ei ole vastanud kostja väitele, et hageja poolt esitatud fotod on ebausaldusväärsed.

Hageja esitatud fotodel puuduvad meta-andmed, seetõttu pole võimalik tuvastada, millal

need on tehtud.

18.5. Kostja ei olnud perioodil mai-august 2020 teadlik, et Madikse 4 kuulub kolmandale

isikule ja hagejal on seal plaanis tööde teostamine. Kostja andis hagejale rendile

ekskavaatori, kostja ei olnud teadlik asjaolust, et hageja kasutab kostja ekskavaatorit prügi

ladustamiseks kolmandale isikule kuuluvale territooriumile. Juhised ekskavaatorijuhile

andis hageja. Eluliselt ei ole usutav, et ekskavaatorijuht kontrollib enne tööde teostamist

geoportaali andmeid ja hakkab vaidlema tööde tellijaga (st hagejaga), kas antud kinnistule

võib prügi ladustada või mitte.

18.6. Kostja esitas kohtule Navirec programmi väljavõtted, mis tõendavad, et perioodil

28.05.2020-01.06.2020 oli kostjale kuuluvat ekskavaatorit Volvo EC220DL kasutatud

Madikse 4, Salu 1b ja Salu 7 objektidel. Roheliste joontega ära märgistatud ekskavaatori

liiklusest nähtub, et kinnistult Salu 1b toimus pinnase ja prügi äravedu kinnistule Madikse

4. Tööd olid teostatud 01.06.2020. Roosa värviga on märgistatud, et alates 29.05.2020

hakkas ekskavaator ära vedama kuhja Salu 1b ja osaliselt Salu 7 territooriumilt kinnistule

Madikse 4. Kohus ei ole mainitud tõenditele üldse hinnangut andnud.

19. Fakti, et ekskavaatori teenuste tellijaks oli hageja (hageja rentis ekskavaatorit kostjalt),

tõendavad järgnevad tõendid: 28.05.2020 saatelehed, arved nr 00531/086 ja 00605/003,

ekskavaatorijuhi seletuskiri ning fotod. Samuti asjaolu, et 16.06.2020 maksis hageja kostjale

ekskavaatoriteenuste eest arvete nr 00531/086, 00605/003 alusel. Pangakonto väljavõttest

tulenevalt maksis hageja mitte teise isiku eest, vaid enda eest. 28.10.2020 saatis kostja hagejale

ja kolmandale isikule e-kirja, milles olid välja toodud prügi kogused ja äraveo hind. 03.11.2020

kirjas ei esitanud hageja prügi kogusele ja äraveo hinnale mistahes vastuväiteid. Samuti

tunnustas hageja veel ühte kostja arvet summas 3336 eurot. Kostja ja hageja 01.10.2020

kirjavahetusest tulenevalt tellis Y kostjalt tööd. Tulenevalt eeltoodust räägib hageja endale

2-20-17661

vastu kui väidab, et Y ei oma hagejaga mistahes puutumust, vaid Y on hoopis teise isiku

juhatuses.

Menetlusosaliste seisukohad

20. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Kolmas isik toetab kostja apellatsioonkaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

22. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu

tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud

apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.

Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud järgmisi asjaolusid: hageja ja kostja

sõlmisid 2020. a septembris töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Tallinnas,

Hunditubaka 12 asuval objektil piirdeaia ja värava ehitus- ning paigaldustööd; 08.10.2020

edastas hageja kostjale tööde vastuvõtu-üleandmise akti ja arve-saatelehe nr 200083 summas

9891,43 eurot, maksmise tähtajaga 14.10.2020; hageja on oma lepingulised kohutused täitnud

ning tööd on kostjale üle antud; hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu summas

9891,43 eurot ja kostja ei ole seda hagejale tasunud. Seega lähtub ringkonnakohus nimetatud

maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest.

23. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldusena õigesti, et hagi kuulub

rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6555,43 eurot, kuid jõudis selleni

osaliselt puudulikel põhjendustel. Maakohus põhjendas õigesti ja piisavalt oma järeldust selles

osas, et hageja on töövõtulepingust tulenevad kohutused täitnud ja tööd on kostjale üle antud

ning hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu summas 9891,43 eurot.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid

ei korda. Nõustudes kostjaga leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud täies ulatuses otsuse

põhjendamata kostja tasaarvestusavalduse materiaalsete eelduste esinemise või nende

puudumise osas. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole väidetega. Seda ei ole maakohus nõuetekohaselt teinud. TsMS § 442 lg 8

kolmanda ja neljanda lause kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole poolte tõendeid

tasaarvestusavalduse materiaalsete eelduste esinemise või nende puudumise osas hinnanud ega

esitanud põhjendusi, miks ta nende tõenditega ei arvesta. Samas ei too nimetatud rikkumised

kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohus saab puuduolevad põhjendused ise

esitada, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.

24. Pooled vaidlevad, kas hageja ladustas kolmanda isiku kinnisasjale, asukohaga Maardu,

Madikse 4, prügi kokku vähemalt 425,67 m3 tekitades sellega kolmandale isikule kahju summas

vähemalt 6555,43 eurot. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kolmas isik ei ole andnud hagejale

luba tema kinnisasjale prügi ladustamiseks. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas hageja

ladustas kolmanda isiku kinnisasjale prügi kostja poolt väidetud koguses. VÕS § 1043 kohaselt

peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

2-20-17661

seadusele. Kostja väitel on hageja prügi ladustamisega rikkunud kolmanda isiku omandit ja

valdust ning kolmandale isikule on sellest tulenevalt tekkinud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi

on kahju tekitamine õigusvastane juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva

deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab kannatanu üldjuhul tõendama rikkuja teo, kahju,

põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui kannatanu on tõendanud, et

rikkuja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab

oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 02.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 15).

Seega peab käesolevas asjas kostja tõendama hageja teo, kahju, põhjusliku seoses hageja teo ja

kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Selleks pidi kostja alustuseks tõendama, et hageja on

ladustanud prügi kolmanda isiku kinnisasjale, asukohaga Madikse 4, Maardu.

25. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, kas 2020. a Maardus, Salu 1b

asuval kinnisasjal teostatud tööde käigus ladustati prügi kõrvalasuvale kinnisasjale asukohaga

Madikse 4, Maardu ning kui, siis millises koguses. Kui on tuvastatud, et kostja poolt väidetud

koguses prügi kolmanda isikule kinnisasjale ladustati, tuleb hinnata, kas seda tegi hageja.

26. Hageja väitel asus Basteg Ehitus 2020. a aprillis-mais korrastama aadressil Salu 1b,

Maardu asuvat kinnistut, sealhulgas koristama sealt prügi. Hageja võtab omaks, et osa

sorteeritud prügist (aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid) ladustati ajutiselt kõrval

asuvale kinnisasjale asukohaga Madikse 4, Maardu. Muud materjali ei ole sinna hageja väitel

ladustatud. Hageja väitel oli prügi äravedu (aknad, betoon ja kivi) kostja ülesanne ja kostja

lubas ka kolmanda isiku territooriumile ladustatu ära vedada. Seda, et prügi veeti ära koguses

100 m3, kinnitab kostja 28.10.2020 arve nr 01028/032 hagejale summas 3336 eurot (I kd tl 69).

Nimetatud arvelt nähtub, et 28.10.2020 on objektilt Madikse veetud ära pinnast, telliskive ja

prahti kokku koguses 100 m3. Kui võrrelda seda arvet kostja esindaja poolt 01.10.2020 saadetud

pakkumisega (I kd tl 67, tõlge tl 75 pöördel), siis järeldub nendest tõenditest, et arvel nr

01028/032 märgitud praht hõlmas ka aknaklaase, plokke ja puitmaterjali. Seega on

ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid, mis

ladustati kõrval asuvale kinnisasjale asukohaga Madikse 4, Maardu, veeti sealt ära ja selle eest

on kostja poolt esitatud arve summas 3336 eurot. Hageja on selle arve tasumisega nõustunud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja väitest, et kostjalt ei ole tellitud käsitsitööd akende

teisaldamiseks, järeldada, et Salu 1b kinnisasjalt kolmanda isiku kinnisasjale tõstetud aknad

jäid kolmanda isiku kinnisasjale ka pärast 28.10.2020 toimunud prügivedu. Selle kohta ei ole

kohtule tõendeid esitatud.

27. Kostja ei vaidle vastu sellele, et 100 m3 koguses veeti prügi ära, kuid kostja väitel polnud

sellega kolmanda isiku territoorium puhastatud ja sinna jäi veel hageja poolt ladustatud,

vähemalt 425,67 m3 koguses prügi. Kostja poolt hagejale saadetud 09.10.2020 koostatud

Madikse 4 geoplaanilt nähtub, et Madikse 4 kinnistul asub Salu 1b kinnistuga külgneval alal

kõrgendik, mille maht on 1253 m3 (I kd tl 100). Kostja väitel on terve see kuhi hageja poolt

ladustatud. Kostja poolt esitatud fotodelt ja nende fotode meta-andmetest nähtub 05.10.2020

seisuga prügi- ja pinnase kuhi (I kd tl 60-64, tl 139-147 ja tl 175-188). Ringkonnakohtu

hinnangul on 09.10.2020 geoplaani ja kostja poolt esitatud fotodega tõendatud, et 09.10.2020

seisuga asus kolmanda isiku kinnisasjal, asukohaga Madikse 4, Maardu prügi ja pinnast sisaldav

kõrgendik mahuga 1253 m3. Hageja väitel asus see kuhi seal juba enne Salu 1b kinnisasjal

prügikoristustööde alustamist. Kuna kostja peab tõendama hageja teo, siis pidi kostja tõendama

ka seda, et 09.10.2020 seisuga kolmanda isiku kinnisasjal asuv kuhi on sinna ladustatud hageja

poolt 2020. aastal teostatud tööde käigus. Ringkonnakohtu hinnangul kostja seda tõendanud ei

ole. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et 1253 m3 või vähemalt koguses 425,67 m3 ei saanud

prügi kolmanda isiku kinnisasjal enne Salu 1b kinnisasjal tööde alustamist asuda. Vaidlust ei

2-20-17661

ole selles, et Salu 1b kinnisasjal alustati territooriumi koristustöödega 2020. a aprillis-mais.

Seda, et enne tööde alustamist asus kolmanda isiku kinnisasjal prügi- ja paasikuhi kinnitab

ringkonnakohtu hinnangul Maardu Linnavalitsuse poolt 20.11.2017 koostatud katastriüksuse

plaan (I kd tl 99) ja 05.04.2020 tehtud aerofoto (I kd tl 86). 2017. a katastriüksuse plaanilt

nähtub Madikse 4 kinnisasjal märge – „paas ja prügi +2,0“. 05.04.2020 aerofotolt nähtub sama

koha peal kõrgendik. Katastriüksuse plaani ja aerofoto võrdlemisel 09.10.2020 koostatud

geoplaaniga järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et nimetatud 2017. a plaanil märgitud kuhi

kattub suuremas osas 09.10.2020 geoplaanil märgitud kõrgendikuga, mis jääb asukoha poolest

mitte Salu 1b kinnisasjaga külgnevale alale, vaid alale, mis külgneb mõlema kinnisasjaga

piirneva Salu 7, Maardu kinnisasjaga. Seejuures nähtub 09.10.2020 geoplaanilt, et kõige

kõrgem osa Madikse 4 kinnisasjal asuvast kuhjast (2-4 meetrit kõrgemal kui kinnistu pind)

kattub 2017. a katastriüksuse plaanil märgitud „paas ja prügi +2,0“ asukohaga ja 05.04.2020

aerofotolt nähtuva kõrgendiku asukohaga. Seega ei saa nimetatud tõenditest teha järeldust selle

kohta, et Madikse 4 kinnisasjale oleks 05.04.2020 ja 09.10.2020 vahelisel ajal ladustatud prügi

või pinnast koguses 1253 m3. Samuti ei saa teha nendest tõenditest järeldust selle kohta, et

Madikse 4 kinnisasjale lisandus võrreldes 2017. a katastriüksuse plaanil märgituga väiksemas

koguses, s.o 425,67 m3 ulatuses prügi. 09.10.2020 geoplaanilt ei ole võimalik teha järeldust

selle kohta, et 1253 m3 suurune kõrgendik oleks osas, mis asub Madikse 4 kinnisasjal Salu 1b

kinnisasjaga külgneval alal ja mis ei kattu 2017. a katastriüksuse plaanil ja 05.04.2020

aerofotolt nähtuva kõrgendikuga, oma mahutavuselt kostja väidetud 425,67 m3. 09.10.2020

geoplaanilt pole võimalik teha järeldust selle kohta, kui kõrge nimetatud kõrgendik selles osas

on ja samuti, mida see kõrgendik sisaldab. Samuti tuleb arvesse võtta, et geoplaani koostamise

ajal, s.o 09.10.2020, asusid kolmanda isiku kinnisasjal veel Salu 1b kinnisasjalt sinna ladustatud

materjalid (aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid) mahus 100 m3, mis 28.10.2020 ära

viidi ning mis seetõttu võivad samuti kajastuda 09.10.2020 geoplaanil.

28. Kostja leiab, et asjakohane ei ole mitte 2017. a katastriüksuse plaanil nähtuva prügi- ja

paasikuhja asumine kolmanda isiku kinnisasjal, vaid sellel plaanil Salu 1b kinnisasjal nähtuv

märge „pinnas +1,5“, mis asub Madikse 4 kinnisasjaga külgneval alal. Kostja väitel seda kuhja

seal pärast Salu 1b kinnisasjal tööde lõpetamist enam ei olnud, vaid see teisaldati kolmanda

isiku kinnisasjale. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab katastriüksuse plaan aastast 2017 (I kd

tl 99) ja 05.04.2020 tehtud aerofoto (I kd tl 86 ja 172), et märkega „pinnas +1,5“ tähistatud

kõrgendik oli Salu 1b kinnisasjal veel 05.04.2020 kuupäeva seisuga. Hageja väitel oli tegemist

aga pinnase, mitte prügiga ning see asus seal veel 05.11.2020, mida hageja väitel kinnitab

05.11.2020 koostatud geoplaan. Nimetatud 05.11.2020 geoplaanilt nähtub, et kõrguste vahe

2017. a katastriüksuse plaanil märgitud „pinnas +1,5“ asukohas on 41-39,5 m, s.t 1,5 m (I kd

tl 102), mis kinnitab kolleegiumi hinnangul hageja väidet, et seda konkreetset pinnasekuhja ei

ole kolmanda isiku kinnisasjale tõstetud. Kostja poolt esitatud foto kuupäevaga 06.04.2021 ei

tõenda ringkonnakohtu hinnangul vastupidist. Sellel Salu 1b kinnisasjast tehtud fotolt nähtub

tasane maapind, mis on piiritletud aiaga (I kd tl 174), kuid tegemist on rohkem kui pool aastat

hiljem tehtud fotoga, millest ei saa teha järeldusi olukorra kohta 2020. a aprillist kuni oktoobrini

toimunu kohta. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostja on hagejale heitnud ette prügi

ladustamist kolmanda isiku territooriumile, kuid 2017. a katastriüksuse plaanilt nähtuva puhul

on tegemist pinnasega. Pinnase teisaldamise kulude osas ei ole hagejale etteheiteid tehtud.

29. Kostja väitel tõendab prügi ladustamist kolmanda isiku kinnisasjale Navirec programmi

väljavõte. Sellelt nähtub kolleegiumi hinnangul, et 28.05-01.06.2020 liikus ekskavaator

korduvalt Salu 1b ja Madikse 4 kinnistute vahet (I kd tl 170-171). Sellest väljavõttest ei saa aga

järeldada, et sellise ekskavaatori liikumise tulemuseks oleks olnud kostja poolt 05.10.2020

fotodel ja 09.10.2020 geoplaanil nähtuva prügi ladustamisega. Hageja selgituse kohaselt nähtub

sellelt väljavõttelt prügi laadimine autole ja pinnase tasandamine. Ringkonnakohus nõustub

2-20-17661

hagejaga. Hageja väidet prügi laadimise kohta tõendavad 28.05.2020 saatelehed, millelt nähtub,

et 28.05.2020 toimus prahi teisaldamine ja transport (I kd tl 54) ning selle kohta esitatud

31.05.2020 ja 05.06.2020 arved (I kd tl 55-56).

30. Ebaõige on kostja väide, et kuna hageja ei ole 28.10.2020 kostja kirjale, milles on toodud

prügi kogus ja selle ära vedamise maksumus, vastuväiteid esitanud, siis on hageja olnud nõus

sellise koguse prügi ladustamisega kolmanda isiku kinnisasjale ja sellise kahju tekitamisega

kolmandale isikule. Ringkonnakohus märgib, et ühestki kohtule esitatud tõendist ega

menetlusdokumendist ei nähtu, et hageja oleks kostja selliste väidetega nõustunud. Omaksvõtt

tähendab TsMS § 231 lg 2 järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist

kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Hageja on hagiavalduses ja oma hilisemas menetlusdokumendis selgesõnaliselt

prügi ladustamise kolmanda isiku kinnisasjale ja kolmandale isikule kahju tekitamise

vaidlustanud.

31. Kostja heidab samuti maakohtule ette, et maakohus jättis vastamata kostja väitele hageja

poolt esitatud fotode ebausaldusväärsuse kohta. Kostja väitel puuduvad hageja poolt esitatud

fotodel meta-andmed, seetõttu pole võimalik tuvastada, millal need on tehtud. Ringkonnakohus

nõustub sellega, et maakohus kostja väitele ei vastanud, kuid nende fotode ebausaldusväärsuse

väitega ei nõustu. See, et foto meta-andmed puuduvad, ei muuda fotot tõendina

ebausaldusväärseks. Kohus saab hinnata fotolt nähtuvat ja võrrelda seda teiste asjas esitatud

tõenditega ning hinnata neid tõendeid kogumis. Pooled ei vaidle, et hageja poolt esitatud fotodel

on kujutatud kinnisasja aadressil Salu 1b, Maardu. Antud juhul nähtub fotodelt, et sellel asub

pooleldi lammutatud punasest telliskivist hoone jäänused, hunnikusse kogutud puitmaterjal,

aknad, ehitusplokid ja prügi. Samuti on fotodelt võimalik järeldada, et tegemist on varakevadise

ajaga (puud ei ole veel lehte läinud, võililled õitsevad) (I kd tl 87-97). Ringkonnakohus tuvastas

eelnevalt, et Salu 1b kinnisasjal asusid aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid, mis

ladustati 2020. a aprillis-mais koristustööde käigus kõrval asuvale kinnisasjale asukohaga

Madikse 4, Maardu. Seega saab sellest asjaolust koosmõjus fotodelt nähtuvaga teha järelduse,

et hageja poolt esitatud fotod on tehtud 2020. a aprillis-mais ja kujutavad olukorda tööde

alustamise algusjärgus. Küll aga ei saa nendest fotodest eraldi ja koosmõjus teiste tõenditega

teha järeldust, et lisaks fotodel kujutatud akendele, puitmaterjalile ja kividele oleks ka nendelt

nähtuv prügi ladustatud kolmanda isiku kinnisasjale. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui

võrrelda kostja esitatud 05.10.2020 kuupäeval tehtud fotosid hageja poolt esitatud fotodega, siis

nähtub kostja poolt esitatud fotodel ka selliseid jäätmeid, mida hageja fotodelt ei nähtu. Nimelt

nähtub kostja esitatud fotol (I kd tl 62-63) suures koguses autorehve, mida üheltki hageja

esitatud fotolt ei paista.

32. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kolmanda isiku

kinnisasjale, aadressil Madikse 4, Maardu, on kõrval asuvalt Salu 1b kinnisasjalt ladustatud

prügi koguses vähemalt 425,67 m3. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata

poolte väiteid selle kohta, kas prügi ladustas sinna hageja või Basteg Ehitus. Samuti puudub

sellest tulenevalt vajadus hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kolmandale isikule kahju

tekkinud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

2-20-17661

34. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 10.12.2021 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirjad, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud

kokku 1652 eurot (käibemaksuta), millele palub hageja lisada menetluskulu tulenevalt

10.12.2021 kohtuistungi ajast. Menetluskulude nimekirja ja kohtuistungi protokolli kohaselt on

hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 15 tunni

ja 4 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja leiab, et

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on 4 tundi liiga suur ajakulu, põhjendatud oleks 2

tundi.

35. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud -

apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine kohtuistungiks

ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud ning nende ajakulu

kokku on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks võiks kuluda üksnes 2 tundi. Kostja on

apellatsioonkaebuses üksikasjalikult käsitlenud tõendeid, mida maakohus oleks pidanud

hindama. Sellises olukorras oli hagejal vajalik nendele ka piisava üksikasjalikkuse ja

põhjalikkusega vastata, mis eeldab kolleegiumi hinnangul ajakulu hageja poolt märgitud

ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

36. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 1808 eurot (käibemaksu ei lisandu).

37. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm