4-21-3627/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-21-3627 1(10)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2021, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3627 (930021000901) Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Väärteoasi R.R-i kaebus Maksuja Tolliameti Tolliosakonna välispiiri valdkonna Ida tollipunkti 02.09.2021 üldmenetluse otsusele väärteoasjas 930021000901 Menetlusalune isik/Kaebuse esitaja R.R isikukood XXX, elukoht

XXX Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Kohtuistungil osalenud isikud kaebuse esitaja R.R kohtuvälise menetleja esindaja juriidilise osakonna jurist Tiia Pukk tunnistajad M M, A P,V L, R K

Kohtuistungi toimumise aeg 16.12.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1, § 133 135 ja § 155 - -156, kohus otsustas: Jätta ja Tolliameti Tolliosakonna välispiiri R.R-i kaebus rahuldamata ja Maksuvaldkonna Ida tollipunkti 02.09.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930021000901 R.R-i karistamise kohta tolliseaduse alusel rahatrahviga 150 § 69 lg 1 (ühesaja viiskümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 600

(kuussada) eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR Bank pangas, arveldusarvele nr EE351010052031000004 EE522200221013264447 Swedbank SEB Pangas või arveldusarvele nr pangas viitenumber 003230860460.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg, kaebust otsuse peale ei esitatud

ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

4-21-3627 2(10)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 10.01.2022. Kassatsioonteate esitamise korral jõustub kohtuo päevase tähtaja möödumisel alates tsus 30- kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest, kui ükski menetluspool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui ettenähtud tähtajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus sel

le lõpposana.

ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus 1. Maksu- 02.09.2021 ja Tolliameti Tolliosakonna välispiiri valdkonna Ida tollipunkti otsusega väärteoasjas nr tolliseaduse (edaspidi TS) § 69 lg 1 930021000901 karistati R.R-i alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot. Rahatrahvi määramise aluseks oli see, et -1 02.08.2021 kell 19.29 saabus Venemaa Föderatsioonist Eestisse läbi Narva piiripunkti veoautode terminali punase koridori liiklusriba kaubik Volkswagen registrimärgiga XXX, mille roolis oli R.R

, kellele see oli esmakordne piiriületus kalendrikuu jooksul. R.R ei soovinud tolliametnikule piiriületusel alkoholi deklareerida. Tolliläbivaatuse käigus (läbivaatuse akt nr 21LA1739663 uto salongist 1,5 l konjakit “Kizljarskij” 40%, mis -1) avastati a asus reisija kottides kauba vahel ja 17,1 l õlut „EFES Pilner“ 5%, mis asus kaubaruumis istmete peal. Alkoholipudelitel asusid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid. Asitõendina võeti ära 0,5 l konjakit “Kizljarskij” 40% ja 0,9 l õlut “EFES Pilsner” 5%, mis ei olnud R.R-i poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud ja ületasid seaduses sätestatud maksuvaba kogust, tõkendati isiku juuresolekul tollitõkendiga nr ET0072182 ning paigutati Ida TP-i lattu. Otsuse kohaselt panni R.R

. toime väärteo, mis on kvalifitseeritav TS § 69 lg 1 järgi

Kaebus ja kohtumenetlus 2. 13.09.2021 esitas R.R 02.09.2021 otsuse peale Viru kaebuse kohtuvälise menetleja Maakohtu Jõhvi kohtumajale. palus tühistada otsuse Esitatud kaebuses menetlusalune isik väärteoasjas seoses tolliametnike eelarvamusega juhtumi uurimisel ning kutsuda kohtuistungile tolliinspektor M M. 3. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja .2021 määrusega st edasta kaebus Viru Maakohtu12.11 ti menetlemiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale, kuna kohus ei näinud antud olukorras põhjust kalduda üldisest kohtualluvusest kõrvale. 4. 17.11.2021 Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrusega jäeti R.R-i kaebus käiguta

ning kaebajale anti

10 päeva kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks alates käesoleva määruse kättesaamisest 17.11.2021 määruse kätte 03.12.2021 . Kaebuse esitaja R.R sai ning 07.12.2021 esitas ta Selle t kohaselt kaebuse täienduse. äienduse ei nõustu R.R kohtuvälise menetleja otsusega ning palub se

Kaebuse esitaja leiab, et valides punase koridori lle tühistada. näitas ta sellega, et tema autos oli kaup, mis kuulus aksis aktsiisi diiselkütuse tollikontrolli. Ta m eest, impordimaksu kauba eest. Ametnikud ei lubanud tal alkoholi eest aktsiisi maksta.

4-21-3627 3(10)

5. Viru Maakohtu 09.12.2021 46-47) määrusega (tl otsustas kohus võtta R.R-i kaebuse menetlusse ning vaadata tema kaebuse Maksuja Tolliameti Tolliosakonna välispiiri valdkonna Ida tollipunkti 02.09.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930021000901 läbi avalikul ele kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas 16. detsembril 2021 kl 09:30. 6. Kohtuväline menetleja esitas 15.12.2021 seisukoha kaebusele väärteoasjas nr 930021000901 (kohtuasi nr 4-21-

3627). Nimetatud seisukoha kohaselt palub kohtuväline menetleja jätta R.R-i rahuldamata. Samuti palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. kaebuse Kohtuvälise menetleja hinnangul on MTA ametnikud õigesti tuvastanud, et R.R-il oli kohustus esitada punases koridoris koheselt tollideklaratsioon, millel on näidatud piiriületaja poolt kogu kaup, mida ta soovib deklareerida ning tasuda täiendavad maksud. Käesolevas juhtumis tuvastati deklareerimata kaup alles tollikontrolli käigus, mille tulemusel suurenes kaebaja tollimaksukohustus, kuivõrd Eestisse toimetatud kauba väärtus oli suurem lubatud 300 eurost. Samuti selgus alles tollikontrolli käigus, et kaebajal oli kaasas alkoholi ning seda lubatust suuremas koguses. Juhul, kui R.R avaldaski tahet deklareerida peale tollikontrolli alkoholi, mille leidsid tolliametnikud, siis ei saa sellist käitumist tõlgendada kuidagi kaebaja puhtsüdamlikuks tahteks deklareerida, mis on väljendatud kaebuses. Rikkumine oli teadlik ja tahtlik. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud asuda seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole täidetud süüteokoosseis ning üldmenetluse otsus tuleb tühistada.

7. Kaebuse esitaja

jäi kohtuvaidluses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. 8. Kohtuistungil 16.12.2021 M. M (tl 108 -109

kuulati üle tunnistajad pöördel pöördel), A. P (tl 109 -110), R. K (tl 111 -112) ja V. L (tl 110 -111) ning kaebuse esitaja pöördel pöördel pöördel (tl 106-108). 9. Kohtuistungil uuri 03.08.2021 ti lisaks toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid: läbivaatus koopia R.R-i Vene Föderatsiooni passist (tl ); mootorsõiduki e akt (tl 15-16); 17 Volkswagen reg.nr XXX registreerimistunnistuse koopia (tl 18); 02.08.2021 deklaratsioon koos tõlkega koos tõlkega 20 pöördel (tl 19, 30); 02.08.2021 deklaratsioon (tl 20- , 28-29); 02.08.2021 väärteoprotokoll koos tõlkega tõlketellimuse vorm

(tl 21-25, 31); (tl 26); 12.04.2021 väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl 36-39); Maksuja Tolliameti 02.09.2021 otsus (tl 40- 45) 12.11.2021 46-47); 25.01.2021 ; kohtualluvuse määrus (tl kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 930020001510 (tl 69-71); 13.11.2020 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 930020001221 (tl 72- ); 13.11.2020

7 74 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 93002000107 ( 75-79) 80-81); 15.12.2021 seisukoht (tl tl ; 06.04.2021 kohtumäärus (tl kohtuvälise menetleja 91-92); a trahvide kohta ( 93) MTA andmebaasist välj võte R.R-i tl ; R.R-i piiriületuste andmed (tl 94-98) ja karistusregist 100- ). rist väljavõte (tl 100 pöördel

KOHTU PÕHJENDUSED 10. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Maksuja Tolliameti Tolliosakonna välispiiri valdkonna Ida tollipunkti 02.09.2021 üldmenetluse TS § 69 lg 1 järgi otsus R.R-i karistamise kohta muutmata. 11. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi Riigikohus on ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. rõhutanud ( ), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p – -des 2 7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3 14). VTMS § 133 -1-1-84-13, p-d 13- kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust,

4-21-3627 4(10)

kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 12. Praeguses asjas ei esine

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS § s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks - üldmenetluse otsuse tühistamise.

Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas 13. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest ( 40-45) heideti kaebuse esitajale tl ette, et R.R toimetas Vene Föderatsioonist Eestisse Vene Föderatsiooni maksumärkidega alkoholi ehk deklareerimisele kuuluva kauba, mis ületas lubatud piirimäära, jättes alkoholi deklareerimata. Otsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime TS väärteo, mis on kvalifitseeritav § 69 lg 1 . järgi 14. Alkoholi-, tubaka- - ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi , kütuse ATKEAS) § 47 lg 1 kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni: 1) 16 liitrit õlut ja 2) 4 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini, ning lisaks kas 3) 2 liitrit käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti, või 4) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi. 15. ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse § s 47, 48, 57, 58 või 68 sätestatud - väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup. ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel. 16. Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18 l füüsilisel isikul on õigus tuua -aastase liiduvälisest riigist Eestisse aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kalendrikuu jooksul esmakordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 16 l õlut ja lisaks kuni 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi või 2 liitrit ATKEAS § 47 lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Kalendrikuus suurema koguse alkoholi üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks. 17. Liidu tolliseadustik, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 9. oktoobrist 2013 artikkel 158 lg 1 sätestab, et kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 28. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli 142 punkti c kohaselt ei saa suuliselt deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad piirangud. TS § 27 lg 1 kohaselt täpsustavad juhised tolliseadustikus ja selle rakendamiseks antud õigusaktides sätestatud tollideklaratsiooni esitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 18. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 02.08.2021 kell 19.29 saabus Venemaa Föderatsioonist Eestisse läbi Narva-1 piiripunkti veoautode terminali punase koridori liiklusriba kaubik Volkswagen registrimärgiga XXX, mille roolis oli R.R , kellele see oli esmakordne piiriületus kalendrikuu jooksul. Nimetatu on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, milles kohtul selles osas alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid, s.o läbivaatuse akt ( ), piiriületuste väljavõte tl 15-16 (tl 94-98), tunnistajate M. M (tl 108 pöördel 109 pöördel), A. P (tl 109 pöördel (tl 111 pöördel -

-110), R. K -112) ja V. L (tl 110

4-21-3627 5(10)

pöördel ütlused tundsid kaebuse esitaja ära kui meesterahva, kes -111) . Eelnimetatud tunnistajad juhtis 02.08.2021 kell 19.29 läbi Narva-1 piiripunkti veoautode terminali punase koridori Venemaa Föd Volkswagen registrimärgiga eratsioonist Eestisse saabunud kaubikut XXX. Läbivaatuse akt nr ) tõendab 21LA1739663-1 ( 15-16 tl ka seda, et R.R-il oli Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabudes kaasas mh 1,5 liitrit kanget alkoholi ning 17,1 l õlut, millel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid, s.o alkoholi üle lubatud piirmäära. 19. Vaidlus puudub ka selle üle, et R.R täiendava esitas tollile enne tollikontrolli teostamist deklaratsiooni, millel oli kajastatud vaid osa kaubast, mis vajas deklareerimist. Nimetatud asjaolu on tõendatud läbivaatuse aktiga (tl 15-16) ning tollideklaratsiooniga (tl 19 ), millest nähtub, et tollideklaratsioonis kajastatud kaubad ei vasta reaalselt leitud kaupadele, kuna seal on kajastatud vaid osa leitud kaubast. Kogu kauba, mida tuli deklareerida, loetelu, mille R.R 02.08.2021 toimetas Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki nähtub teisest ehk pärast

täiendavat kontrolli koostatud tollideklaratsioonist (tl 20). 20. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja kule, et kuna ta esimest korda , et ta ütles tolliametni ületab piiri, siis tal on kaasas alkohol, mida võib tõlgendada suulise deklareerimisena. Kohtu hinnangul ei vasta kaebuse esitaja eeltoodud ütlused selles osas tegelikkusele. Nimelt tunnistaja M. M ütlustest (tl 108 pöördel) nähtub, et kui ta tuli kaebaja auto juurde, siis küsis, mida R.R soovib deklareerida. R.R näitas kaubaarvet, mis tal oli kaasas ning ütles ka seda, et teab, mida deklaratsiooni kirja panna. Tunnistaja A. P aldanud kaebaja ka ütlustest nähtuvalt ei av sõiduki läbivaatamise käigus enne alkoholi leidmist seda, et tal on kaasas alkohol (tl 109 pöördel). Tunnistajad ei kinnitanud seda, et R.R oleks neile avaldanud, et tal on alkohol kaasas enne seda kui alkohol leit kontrolli k . Kohtul puudub alus kahelda eeltoodud i järel äigus tunnistajate ütluste usaldusväärsuses nde ütlused on omavahel kooskõlas ning ka , kuna ne

haakuvad teiste väärteoasjas kogutud tõenditega on põhjendatud asuda seisukohale, et . Seega R.R ei kajastanud piirmäära ületava alkoholi deklaratsioonis ega öelnud piiriületusel

t ka tolliametnikele alkoholi kohta midagi nagu ka mitmete muude kaupade kohta, mis vajasid 02.08.2021 deklareerimist. 21. Isegi kui kohtuliku uurimuse käigus oleks tõendamist leidnud see, et R.R suuliselt teavitas 02.08.2021 tolliametnikke alkoholi , siis on ikkagi lubatud kogust ületavast st põhjendatud asuda seisukohale, et ta on selle kauba jätnud deklareerimata. Seda seetõttu, et Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 28. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli 142 punkti c kohaselt ei saa suuliselt deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad piirangud. Alkohol on kaup, mille suhtes kehtivad ATKEAS § 47 lg-s ud. Seega oleks R.R alkoholi 1 sätestatud piirang jätnud nõuetekohaselt öelnud deklareerimata ka juhul kui oleks ametnikele suuliselt, et tal on alkohol üle lubatud piirmäära kaasas. 22. Seega kaebuse esitaja R.R täitis enda tegevusega TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki tuues Vene Föderatsiooni maksumärkidega alkoholi üle lubatud piirmäära, jättes selle tollipunktis deklareerimata.

Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas 23. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokooseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohus on selgitanud, et kavatsetus tahtluse vormina tähendab süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks

jõuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2017.a otsus nr 1-15-10119/80, p 38 ja 2. märtsi 2005.a otsus asjas nr 3-1-1-141-04, p 10.2). 24. Ülalkirjeldatud viisil alkoholi toomine Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki annab kohtule aluse asuda seisukohale, et R.R pani talle ette heidetava väärteo toime tahtlikult.

4-21-3627 6(10)

A korduvalt karistatud

lkoholi deklareerimata jätmine, olles eeltoodud teo eest TS § 69 lg 1 järgi (tl 100- , kinnitab seda, et R.R-i 101 pöördel) väärteokorras karistatav tegu oli tahtlik ning ta s toimetada Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda eadis endale eesmärgiks deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. 25. Kaebuse esitaja ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest ning tema ütluste kohaselt ei ole ta tahtlikult pannud toime sellist väärtegu, mida talle kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ette heidetakse. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et alkoholi, mis ületas lubatud piirmäära, ta ei pannud deklaratsiooni kirja, kuna . Seega ta ei teadnud, kas tema puudusid kõik ostutšekid isikliku kauba maksumus ületab 300 eurot ning soovis seda deklareerida eraldi. a ei öelnud T

piiril midagi tles tolliametnikule, et selle kohta, et tal on kaasas alkoholi üle lubatud piirmäära. Ü tal on olemas asjad, mis kuuluvad temale ja kuna ta esimest korda ületab piiri, siis tal on kaasas alkohol. K , siis tema ei vastanud midagi. Kogu una ametnik ei küsinud midagi alkoholi kohta alkohol oli ühes kohas, kaebaja ei varjanud seda ja seda ei olnud võimalik varjata. Poolteist liitrit konjakit ja rohkem kui 16 liitrit õlut. Ta ei soovinud viia üle riigipiiri üleliigset õlut ning kui selgus, et alkoholikogus ületab lubatud piirimäära, siis avaldas soovi aktsiisi maksta. Tolliametnik aga otsustas konfiskeerida konjaki pudeli u i ja kaks pudelit õl t ja määrata rahatrahv (tl 106-108). 26. Seega , et tal puudus tahtlus alkoholi tuleneb kaebuse esitaja R.R-i ütlustest deklareerimata jätmise poolt oma tööülesannete täitmata jät ks ning tolliametnike mine tingis käesoleva rikkumis eeltoodud kaebuse esitaja mõttekäiguga ei nõustu. Nimelt ei pea e. Kohus kohus eluliselt usutavaks seda, et kaebaja ei pannud kogu kaupa, sh alkoholi deklaratsiooni, kuna tolliametnik ei holi kohta. küsinud tema käest midagi otseselt alko Nii kaebuse esitaja ütlustest ( 107 andmetest ( 94- „Üks või kaks korda nädalas. Mul on selline töö“- tl ), kui ka piiriületuste tl 98) nähtub, et R.R on kogenud piiriületaja, kes vähemalt kord nädalas ületab piiri seoses tööülesannete täitmis R.R-i ütlustest nähtub ka see, et t ega. a on detailideni teadlik sellest, mis koguses, mitu korda kuus ning mis alkoholi aktsiisimaksu tasumiseta tuua Vene võib ilma Föderatsioonist Eesti Vabariiki (tl 106). Samuti avaldas R.R kohtuistungil, et ta teab, kuidas deklareerida alkoholi (tl 107). Seega oli kohtu hinnangul kaebuse esitaja teadlik täpselt sellest, kauba deklareerimine. Vaatamata kuidas toimub piiri ületamine ja nõuetekohane eeltoodule kaebuse esitaja ignoreeris talle tuttav , kuna tema kaubiku leit aid õigusnorme st i tollikontrolli käigus deklaratsioonis mittekajastatud kaupa, mille kogus (1,5 liitrit kanget alkoholi ning 17,1 l õlut) ületab ATKEAS § 47 lg 1 p 4 sätestatud piirmää Kohus nõustub -des 1 ja ra. tunnistaja R. Kukke kohtuistungil väljendatud seisukohaga, mille kohaselt kaebuse esitaja mängib Nii on eeltoodud tunnistaja enda ütlustes välja toonud: „ tolliametnikega peitust. Tal on kohustus deklareerida kaup vastavalt seaduses ette antud korrale, mitte mängida tolliametnikuga peitust, et kas tolliametnik leiab üles maksuvaba kogust ületava kauba või mitte“ (tl 112). Kui ei oleks teostatud R.R-i tollikontrolli, siis ei oleks tulnud ilmsiks, et tal oli kaubale täiendavat kaasas üle normi kaupa, alkoholi, mille suhtes koostati väärt sh eoprotokoll. Kohtu hinnangul annab aluse asuda seisukohale, et ta ei pannud kogu kaupa deklaratsiooni, R.R-i käitumine kuna riigipiiri toimetamise ning idas seadis eesmärgiks deklareerimata alkoholi üle vähemalt p seda , võimalikuks lähtudes sellest, et täiendav kontroll ei ole kõikidele reisijatele tolli kohustuslik. Seega tunnistaja R. K (tl 112), mille kohaselt on R.R-i on nõustumisväärsed ka ütlused eesmärgiks vajalike makse mitte tasuda või teha seda väikeses ulatuses. 27. Kohtu eeltoodud seisukoh kinnitab ka see, et

a õigsust käesolevas väärteoasjas määratud rahatrahv ei ole kaebuse esitajal esimene, mis on määratud TS § 69 lg 1 alusel seonduvalt alkoholi deklareerimata jätmisega on kahes varasemas väärteoasjas nr . R.R 930020001077 (tl 75-79) ja nr 930020001221 (tl 72-74) rikkunud ka ATKEAS- -des 1 ja 4 e § 47 lg 1 p sätestatu mille eest teda on karistatud TS § 69 lg 1 järgi rahatrahvidega mõlemas asjas oli t, ( jäetud deklareerimata lubatud piirmäära ületav alkoholi kogus Lisaks eeltoodud väärt ). eoasjadele avastati R.R-i teistkordsel piiriületusel kalendrikuus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 10.02.2021 samuti deklareerimata jäänud alkoholi. Kuna kaebuse esitaja teos olid kuriteotunnused, siis lõpetati väärteomenetlus antud asjas Nähtuvalt (tl 36-39). kohtule esitatud

4-21-3627 7(10)

materjalidest on ka

eeltoodud väärteoasjades R.R avaldanud, et ta on teadlik sätestatud piirnormidest. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et R.R teadis juba enne piiri ületamist, et alkoholi, mis ületab piirmäära, tuleb kirjalikult deklareerida ning deklareerimata jätmine tingib väärteokorras karistatuse. 28. Kohtu hinnangul viitab ka alkoholi paigutus tahtlusele mootorsõidukis jätta lubatud piirmäära ületav alkohol deklareerimata stungil antud ütlustest, . Nimelt tuleneb R.R-i kohtui et alkohol oli ühes kohas, ei varjanud seda ja seda ei olnud võimalik varjata ta (tl 106-106 pöördel). Kuigi tunnistaja M. M samuti avaldas kohtuistungil, et alkohol ei olnud varjatud, nähtub tema ütlustest, et ta ei näinud alkoholi siis, kui ta esmapilgul vaatas mootorsõiduki ikka salongi (tl 109 pöördel). Need ütlused on kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega. Nimelt nähtub tunnistaja A. P akit ei ütlustest, et konjak (1 liiter) oli kilekotis istmete vahel põranda peal. Konj näinud ta esialgu. Nägi vaid õlut avaldas kohtuistungil, et kõrvalt (tl 110). Tunnistaja V. L vaadates ei saanud näha kohe alkoholi. Enamus sellest kaubaruumist võttis mööbel ja hauakivi. Igasugused karbid olid. Kange alkoholi puhul oli niimoodi, et 1 liiter, nimelt kaks pudelit 0,5 l t (tl al oli esiistmete vahel kilekotis ja kolmas pudel oli spordikotis sõiduki salongis asjade vahel 110 pöördel - 111). Ka tunnistaja R. K kinnitas, et alkohol oli peidetud erinevatesse kohtadesse (tl 112). Seega tuleneb eeltoodud tunnistajate ütlustest, et avastatud alkohol üle piirmäära oli paigutatud erinevatesse kohtadesse ning kogu alkohol ei olnud kohe nähtav heites pilgu mootorsõiduki salongi. 29. Kohtu hinnangul annab eeltoodu aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja R.R üritas toimetada alkoholi üle lubatud piirm ra Eesti Vabariiki lootuses, et tal ei tule läbida ää täiendavat tollikontrolli, mil tühjendatakse kogu mootorsõiduki salong ning võimalik on saada täpne ülevaade kaupadest, mida toimetatakse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Seda kinnitab ka see, et ka muu kauba deklareerimisel esines deklareerimiskohustuse rikkumine, mis tingis täiendava tollideklaratsiooni koostamise (tl ) ning kust nähtub, et 20 olulises ulatuses on jäänud kaupu deklareerimata. Seega ei pea kohus tegelikkusele vastavaks ka kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt ta loomulikult ei soovinud viia üle liigset õlut ning ta eksis arvestusel (tl 106 pöördel eksivad õl ). Kohus leiab, et kaebuse esitaja R.R lootis, et tolliametnikud u koguse arvestamisel, kuna see oli sätitud mootorsõiduki salongis selliselt, et kohe ei olnud võimalik kindlaks teha selle alkoholi kogust. Nii on tunnistaja A. P enda ütlustes välja toonud, et

teises kastis osa pudelitest olid külje peal ja kohe lugeda kokku pudelite kogus oli raske. Kui ta pani need kohale, siis võiks lugeda kokku ja siis juba lugeda, milline kogus on (tl 110). Kohtu hinnangul lootis R.R tolliametnike pealiskaudsusele, jättes osadeks võetud õllega mulje, et see ei ületa lubatud piirmäära ja et ta ei too seda Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Seega ei pea kohus kaebuse esitaja R.R-i selgitust selles, et ta eksis arvutamisel tegelikkusele vastavaks, arvestades on kohtu hinnangul andnud tema kogu käitumist piiripunktis. Seda ka seetõttu, et ta tegelikkusele mittevastavad ütlused seoses sellega, et kogu üle lubatud piirmäära olev alkohol oli ühes kohas ei haaku teiste usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustega ja mis annab . See aluse pidada kaebuse esitaja sell

ekohaseid ütlusi tegelikkusele mittevastavaks. 30. Siinkohal on oluline ka välja tuua, et lõpetatud väärteoasja nr 930021000346 asjaolud on väga sarnased käesoleva väärteo 39). Nimelt avastati väärteoasjas nr asja tehioludega (tl 36- 930021000346 mh 2 pudelit kanget alkoholi, mis olid spordikotti peidetud isiklike asjade vahel. Käesolevas asjas nähtub tunnistaja V. L ütlustest, et kolmas (konjaki) pudel oli spordikotis

sõiduki salongis asjade vahel (tl 110 pöördel). Seega annab eeltoodu aluse jaatada seda, et kaebuse esitajal R.R-il on kujunenud tollipunktis , mis on välja teatud käitumismuster karistatav TS § 69 lg Nii püüab ta piiri ületamisel paigutada kaasas olevaid 1 alusel.

deklareerimisele kuuluvaid kaupu isiklike asjade vahele, et see kaup ei oleks koheselt nähtav. Kohtu hinnangul selline korduv usele väärteokorras karistatav käitumine viitab isiku kavats vältida maksude tasumist ning soovile katsetada, kas seekord läheb õnneks ületada riigipiir ilma

täiendava tollikontrollita. 31. Seega tud asuda seisukohale, et on põhjenda R.R-i ütlused ei vasta tegelikkusele selles osas, mis puudutab alkoholi paigutust . Erinevatesse kohtadesse mootorsõiduki salongis

4-21-3627 8(10)

alkoholi paigutamise eesmärgiks mootorsõiduki salongis oli see, et minimeerida vahelejäämise riski. Vabariiki alkoholi mh hinnaerinevuse On üldteada, et Vene Föderatsioonist tuuakse Eesti tõttu, kuna analoogne alkohol võib olla naaberriigis tunduvalt soodsam. Deklareerides aga lubatud piirmäära ületava alkoholi piiripunktis ja makstes aktsiisi väheneb ka hinnaerinevuse ulatus

, mida kohtu hinnangul kaebuse esitaja üritas vältida. 32. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas talle ette heidetava R.R pani väärteo toime tahtlikult ja seda tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Samas, kuna kohus arutades seda ebemenetluses ei saa raskendada R.R-i olukorda, siis loeb väärteoasja ka kohus, et kaebuse esitaja pani talle ette heidetava väärteo toime otsese tahtlusega nagu on tuvastanud kohtuväline menetleja vaidlustatavas otsuses ltoodud tõendite pinnalt on . Ee seega põhjendatud järeldada, et oli üheselt teadlik sellest, et tal on kaasas alkoholi üle R.R lubatud piirmäära, mida tuleb tollipunktis deklareerida kirjalikult, kuid vaatamata sellele jättis ta selle tegemata. Seega on v

äärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud see, et R.R pani toime TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega.

Õigusvastasus, süü 33. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja R.R on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (täpsemalt – sündinuna 196 väär -

6.a detsembris, oli ta teo toimepanemise ajal 55-aastane). 34. Kohtu hinnangul pole põhjendatud jaatada ka Üldjuhul ei ole keelueksimuse esinemist. eksimus ka vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-31-14, p 25; 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 3-1-1-92-13, p 17.2). Kohustus tunda huvi teo keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03 p 13; 3-1-1-29-11, p 14). Üldteada asjaoluna kehtib piiripunktis eriregulatsioon, mis on võimalik õigusrikkumise vältimiseks endale selgeks teha ning selliselt peavad toimima eelkõige need

isikud, kellel tuleb seoses enda tööülesannete täitmisega ületada pidevalt riigipiiri ning kes tarvitavad aktsiisikaupu ning soovivad neid Euroopa Liidu välisest riigist Eesti Vabariiki tuua. Kohtuistungil antud R.R-i ütlustest ning eelnevate rikkumistega seonduvalt koostatud väärteoprotokollidest nähtub, et oli teadlik alkoholile sätestatud piirinormidest kaebuse esitaja ning kauba deklareerimise korrast, sh sellest, et alkoholi tuleb deklareerida üle lubatud piirmäära kirjalikul t. 35. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja R.R on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav TS § 69 lg 1

järgi.

Kohtu seisukoht R.R-ile

mõistetud karistuse osas 36. TS § 69 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 37. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdlase isik väärteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdlase isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

4-21-3627 9(10)

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- 99- karistuse 06). Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt tuleb mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 38. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas ke - rgendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Käesoleval juhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. 39. Arvestades kaebuse esitaja R.R-i poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmin e. Eelkõige annab kohtule aluse asuda sellisele seisukohale see, et deklareerimata jäänud Süü suurust suurendab see, et tegemist on tahtlikult t alkoholi kogus ei olnud suur. oime pandud väärteoga. üü S suurust suurendab ka see, et on ka varasemalt korduvalt R.R-i karistatud samalaadse gude toimepanemise eest: Maksuja Tolliameti 13.11.2020 te väärte otsusega väärteoasjas nr 930020001077 rahatrahviga summas 400 eurot ning Mak - ja su Tolliameti 13.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 930020001221 rahatrahviga summas 200 eurot, Maksuja Tolliameti 25.01.2021 otsusega väärteoasjas nr 930020001510 rahatrahviga summas 1000 eurot. Kohtupraktikast tulenevalt on põhjendatud mõista samalaadse õigusvastase teo toimepanemise eest ka karmim karistus saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki. 40. Karistuse m tuleb silmas pidada seda,

õistmisel kuidas on võimalik R.R-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. usregistri väljatrüki kohaselt R.R on karist toime pannud kolm samalaadset TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu (930020001077, 930020001221 ja 930020001510 - 69-79), mille eest teda on karistatud rahatrahvidega. R.R tl on sarnaste korduvate väärtegude toimepanemistega näidanud suurt hoolimatust kehtiva õiguskorra suhtes. LS § Samuti on R.R-i 21.10.2019 PPA otsusega karistatud rahatrahviga 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud kaks viimast rahatrahvi (100 trahviühikut s.o 400 eurot ja 250 trahviühikut s.o 1000 eurot) on tasumata. andmetest, et Samas nähtub karistusregistri väärteoasjades nr 278019011637 ja 930020001221 määratud rahatrahvid on käesolevaks ajaks tasutud. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et karistusregistri andmete kohaselt oli karistus asjas nr

930020001221 täidetud 03.03.2021, st pärast 25.01.2021 rahatrahvi summas 1000 eurot määramist. põhjendatud asuda seisukohale, et on täiesti ükskõikne Seega ei ole kaebuse esitaja talle rahatrahvide tasumise suhtes. -s S ning saadav määratud R.R töötab ametlikult OÜ töötasu võimaldab tal osta alkoholi, mida ei saa pidada esmatarbe kaubaks. on käesolevas Seega väärteoasjas määratud põhjendat rahatrahv summas 600 eurot ud nii karistuse eripreventiivse kui ka üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ning saavutamaks karistuse mõistmisega taotletavad eesmärgid ei ole õigustatud selle vähendamine

. 41. Kokkuvõtvalt on põhjendatud jätta muutmata kohtuvälise menetleja otsus R.R-ile ka

mõistetud karistuse osas, kuna kohtu hinnangul mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele leebema karistusega pole võimalik saavutada karistuse mõistmise eesmär ning ke.

Kohtu seisukoht alkoholi kui väärteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise osas 42. Kohtuvaidlustes talle palus R.R võtta vastu tollimaks konjaki eest ning tagastada alkohol. Seoses sellega peab kohus põhjendatuks selgitada järgmist.

4-21-3627 10(10)

43. TS § 78 lg 1 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §- des 69-72 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt KarS -le 83. § 44. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 6 kohaselt võib väärteo

toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. 45. Käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 83 lg 2, 6 ja TS § 78 lg 1 alusel R.R-ilt asitõendina äravõetud 0, 5 l (1 pdl) konjaki “Kizljarskij” 40% ja 0, 9 l õlu “EFES Pilsner” 5%

konfiskeerimine. Eeltoodud alkohol on toimetatud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning seda tuleb käesoleval juhul käsitleda väärteo toimepanemise vahetu objektina. Seega jääb kohtuvälise

menetleja otsus muutmata ka eeltoodud alkoholi konfiskeerimise osas.

Muud asjaolud 46. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud ja karistus määratud tolliinspektori poolt, kes on väärteo pädev kohtuväline menetleja. Otsus vastab VTMS § 74 nõuetele. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

/ / allkirjastatud digitaalselt Mari-Liis Avikson Kohtunik