2-14-55860/148 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-55860

Tsiviilasi

Aleksandra Kozlova hagi Natalja Arsentjeva, Nadežda

Samovitši ja Nadežda Nikolaeva vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4400 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. märtsi 2021. a otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. detsember 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kostjad):

I Natalja Arsentjeva (isikukood XXXXXXXXXXXX)

II Nadežda Samovitš (isikukood XXXXXXXXXXXX)

III Nadežda Nikolaeva (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Apellantide esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

Vastustaja (hageja): Aleksandra Kozlova (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. märtsi 2021. a otsus ja jätta Aleksandra Kozlova

hagi Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ning kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2. Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva apellatsioonkaebus

rahuldada.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Aleksandra Kozlova kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksandra Kozlova (hageja) esitas 14. augustil 2014 maakohtule hagi Natalja Arsentjeva,

Nadežda

Samovitši

ja

Nadežda

Nikolaeva

(kostjad)

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks VÕS § 1043 ja § 134 lg 2 alusel kahjuhüvitise 900 eurot ja VÕS § 1047 lg 4

alusel kohustada kostjaid ümber lükkama 5. novembril 2013 koostatud korteriühistu

XXXXXXX majandusliku tegevuse revisjonikontrolli aktis avaldatud ebaõiged faktiväited,

pannes iga XXXXXXX, Narva linn asuva elamu korteri postkasti eesti ja vene keeles järgmise

sisuga avalduse:

„Käesolevaga Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitš ja Nadežda Nikolajeva kinnitavad, et

järgmised

5. novembril

2013

korteriühistu

XXXXXXX

majandusliku

tegevuse

revisjonikontrolli aktis meie poolt avaldatud väited ei vasta tegelikkusele:

a) A. Kozlova poolt varjati teadlikult korteriühistu XXXXXXX tegevusele kuuluvate järgmiste

dokumentide originaale: korteriomanike üldkoosoleku protokollid, juhatuse koosolekute

protokollid, panga väljavõtted, kassa aruanded, avansside aruanded, töötasu arvutused,

aruandealus-te isikutega arvestused, korteriomanikega arvestused, majandustegevuse plaan

aastaks 2012, firmade hinnapakkumised tööde teostamiseks, tööde teostamiseks eelarved, tööde

teostamiseks lepingud firmadega, juhatuse esimehe sõlmitud leping korteriühistuga, aruanded

maksuametisse, bilanss 2012. aasta kohta.

b) A. Kozlova rikkus korteriühistu XXXXXXX põhikirja p 7.5 ja ignoreeris korteriühistu

XXXXXXX kontrollorgani nõudeid.

c) A. Kozlova desinformeerib korteriühistu XXXXXXX liikmeid avaldades, et korteriühistu

XXXXXXX juhatus saavutas revisjonikomisjoniga kokkuleppe revisjoniks dokumentide

koopiate üleandmises.

d) Revisjonikomisjon on esitanud korteriühistu XXXXXXX juhatusele nõude esitada

revisjoniks dokumentide originaalid.

e) 23. märtsil 2013 initsiatiivrühm pöördus korteriühistu XXXXXXX juhatusele nõudega

erakorralise koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga: „KÜ revisjonikomisjoni valimine“.

f) Järjekordselt A. Kozlova ignoreeris initsiatiivrühma nõuet ja võttis omavoliliselt vastu otsuse

korteriühistu XXXXXXX dokumentide firmasse UU Ljudek kontrollimiseks üleandmise

kohta.

g) A. Kozlova tegi katse eksitada korteriühistu XXXXXXX liikmeid.

h) Korteriühistu XXXXXXX juhatuse liikmed lõid kunstlikult talumatud tingimused Borisenko

N. tööks, suurendasid Borisenko N. tööde mahtu töötasu alandamise arvel koristaja kasuks ja

sundisid Borisenko N. koristama käsitsi talveperioodil seda territooriumi, mille koristamiseks

oli ettenähtud raha selle koristamiseks tehnikaga.

i) Veebruaris 2013 Borisenko N. vallandamise põhjuseks oli korteriühistu XXXXXXX juhatuse

poolt vastuvõetud otsuse täitmine sõlmimaks lepingu koristusfirmaga.

j) Korteriühistu XXXXXXX juhatuse poolt koristamiseks firmaga sõlmitud lepingu tõttu

kasvasid kulud korteriühistu XXXXXXX territooriumi koristamisele praktiliselt 1000 euro

võrra aastas.

k) Otsus koristusfirmaga lepingu sõlmimiseks on korteriühistu XXXXXXX juhatuse poolt

vastu võetud lisafinantskoormusega korteriühistu XXXXXXX eelarvele.

l) Leping, mis on sõlmitud korteriühistu XXXXXXX juhatuse poolt on korteriühistule

XXXXXXX üliebakasulik.

m) Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei kontrolli koristusfirma tööd.

n) Majaelanike märkustele territooriumi koristamise kohta korteriühistu XXXXXXX juhatus ei

reageeri.

o) Korteri nr 26 omanik Arsentjeva N. ei ole saanud alates veebruarist 2013 A. Kozlovalt teavet

firmade kohta, mis osalesid trepikodade remontimise konkursis, nende hinnapakkumiste,

milline firma võitis konkursi ja teostas remondi, trepikodade remondi eelarvete ja muude

trepikodade remontimise juurde kuuluvate dokumentidega.

p) A. Kozlova rikub korteriühistu XXXXXXX põhikirja p. 6.1.

q) A. Kozlova kolm korraldust, s.o 3. jaanuari 2012 korraldus arvestada 30 eurot korteri nr 8

klaasi remontimise eest, 1. mai 2012 korraldus arvestada 10 eurot korteri nr 48 mai – augusti

eest ja 1. detsembri 2012 korraldus korteri nr 53 viivise arvestamiseks, on vastuolus

korteriühistu XXXXXXX põhikirjaga ja EV seadustega.

r) Korteriühistu XXXXXXX juhatus oma tegevuses rikub süstemaatiliselt ja teadlikult KÜ

põhikirja ja EV seaduseid, nende tegevus ei arvesta korteriühistu liikmete huvisid ja nende poolt

ei täideta nende kohustusi maksimaalse kasuga korteriühistule, nimelt:

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei esita majandusaasta eest aruandeid kõigile

korteriühistu XXXXXXX liikmetele;

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatus ignoreerib elamuomanike nõudeid ja järelpärimisi;

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei täida üldkoosolekute otsuseid;

•

Korteriühistu

XXXXXXX

juhatus

ei

esita revisjonikomisjonile dokumente

dokumentaalse revisjoni läbiviimiseks;

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatus asendab üldkoosoleku pädevuse juhatuse esimehe

ainuisikulise otsusega;

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatus viib remonditööd läbi konkurssideta;

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatuse esimees A. Kozlova käitub kõrgilt ja ebakorrektselt

maja elanike suhtes;

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatus kulutab ebasihtotstarbeliselt ja üldkoosoleku poolt

heaks kiitmata korteriühistu rahalisi vahendeid;

•

Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei täitnud 2012. aasta majandustegevuse plaani täies

mahus.“

Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja Narva linnas asuva korteriühistu XXXXXXX (registrikood

XXXXXXXXX) juhatuse esimees. Korteriühistusse kuulub 90 korteriomanikku. Kostjad

koostasid 5. novembril 2013 venekeelse korteriühistu majandusliku tegevuse revisjonikontrolli

akti ja levitasid seda korteriomanike hulgas postkastidesse panemisega. Aktis avaldati

õigusvastaselt tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, mille tõesus on kohtumenetluses

tõendatav. Väidete avaldamise motiiviks oli hageja korteriühistu juhatusest tagasikutsumine.

Hagi esitamise seisuga oli korteriühistu juhatuse esimees kostja I.

Akt sisaldas järgmisi lauseid ning ebaõigeid faktiväiteid, mis teotasid hageja au ja kahjustasid

tema mainet:

1. „… et juhatuse esimehe A. Kozlova poolt varjati teadlikult ja ei antud üle ülal loetletud

dokumentide loetelust ühtegi originaali, mis kuuluvad KÜ tegevusele. Sellega rikkus A. Kozlova

KÜ põhikirja p 7.5 ja ignoreeris KÜ kontrollorgani, mis valitakse ja allutatakse vaid KÜ

kõrgemale organile – ÜLDKOOSOLEKULE, nõudeid.“

Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited:

a) Hageja varjas teadlikult korteriühistu XXXXXXX tegevust puudutavate järgmiste

dokumentide originaale: korteriomanike üldkoosoleku protokollid, juhatuse koosolekute

protokollid, panga väljavõtted, kassa aruanded, avansside aruanded, töötasu arvutused,

aruandealuste isikutega arvestused, korteriomanikega arvestused, majandustegevuse plaan

aastaks 2012, firmade hinnapakkumised tööde teostamiseks, tööde teostamiseks eelarved, tööde

teostamiseks lepingud firmadega, juhatuse esimehe sõlmitud leping korteriühistuga, aruanded

maksuametisse, bilanss 2012. aasta kohta.

b) Hageja rikkus korteriühistu XXXXXXX põhikirja punkti 7.5 ja ignoreeris korteriühistu

kontrollorgani nõudeid.

2. „Mitmekordsed avalikud avaldused juhatuse esimehe A. Kozlova poolt sellest, et juhatus

saavutas revisjonikomisjoniga kokkuleppe revisjoniks dokumentide koopiate üleandmisest on

KÜ liikmete desinformatsioon.“

Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide:

c) Hageja eksitab korteriühistu liikmeid avaldades, et korteriühistu juhatus saavutas

revisjonikomisjoniga kokkuleppe revisjoniks dokumentide koopiate üleandmises.

3. „Revisjonikomisjon pöörab korteriomanike tähelepanu viimasele kirjale, millel pole

kuupäeva ega allkirja, mis olevat kirjutatud juhatuse liikmete poolt ja olevat paigutatud maja

kuulutustetahvitele. Kirjas, vaatamata revisjonikomisjoni nõudele esitada revisjoniks

dokumentide originaalid, mis vastab KÜ Põhikirjale ja EV Seadustele, saavad maja elanikud

teada, et juhatus valmistas „dokumentide koopiad, millele oli kuulutatud korteriühistu

vahendid summas 97 eurot“. Revisjonikomisjon konstateerib: revisjoniks dokumentide

koopiate valmistamine ei vasta KÜ Põhikirjale ja EV Seadustele, 2013.aastaks finantsikulude

eelarvega ei ole need ettenähtud, üldkoosoleku otsust ei ole selles küsimuses. Teeme ettepaneku

tunnistada summat 97 eurot kahjuks KÜ-le ja pakkuda juhatuse liikmetele hüvitada

vabatahtlikult KÜ-le tekitatud kahju: Alus: KÜ Põhikirja p. 6.27“

Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide:

d) Revisjonikomisjon on esitanud korteriühistu juhatusele nõude esitada revisjoniks

dokumentide originaalid.

4. „23. märtsil 2013 initsiatiivrühm pöördus KÜ juhatusele nõudega erakorralise koosoleku

kokku kutsumiseks päevakorraga: „KÜ revisjonikomisjoni valimine“. Järjekordselt A. Kozlova

ignoreeris initsiatiivrühma nõuet ja koosoleku kokkukutsumise asemel võttis omavoliliselt vastu

otsuse, olles üle andnud korteriühistu dokumendid firmasse UU Ljudek kontrollimiseks, kus oli

tehtud revisjon 100 euro eest. Uuesti oli rikutud A. Kozlova poolt KÜ Põhikirja p. 7.1.

Revisjonikomisjon teeb ettepaneku makstud 100 eurot tunnistama kahjuks KÜ-le ja pakkuda A.

Kozlovale hüvitada seda vabatahtlikult. Alus: KÜ Põhikirja p. 6.27“

Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited:

e) 23. märtsil 2013 pöördus initsiatiivrühm korteriühistu juhatuse poole nõudega erakorralise

koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga: „KÜ revisjonikomisjoni valimine“.

f) Hageja järjekordselt ignoreeris initsiatiivrühma nõuet ja võttis omavoliliselt vastu otsuse

korteriühistu dokumentide firmasse UU Ljudek kontrollimiseks üleandmise kohta.

5. „30. mai 2012 juhatuse istungi protokoll (kohal viibisid A. Kozlova, I. Kulikova, M.

Teretšuk). p.2. „Kuivati uksed olid laiem 10 cm võrra, kui projekti järgi. Seepärast uksed olid

kallimad 400eurot võrra“. Puudub firmade, kes osalesid uste paigaldamise konkursis, loetelu,

nende hinnapakkumised ja mis firma võitis konkurssi. Kõiksugused firmad teevad kõik mõõdud

otse uste paigaldamise kohal ja viited mingile mütoloogilisele projektile on katse eksitada KÜ

liikmeid. Uste maksumuse suurendamine 400 eurot võrra ei ole millegagi põhjendatud.“

Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide:

g) Hageja tegi katse eksitada korteriühistu liikmeid.

6. „p.4. Alustada territooriumi ja trepikodade koristamise firmade otsimist. Saada

konsultatsiooni juristilt Borisenko N. vallandamise kohta“. Antud juhatuse otsusest on näha, et

veebruaris 2013 Borisenko N. vallandamise tõeliseks põhjuseks ei ole tema poolt tema

ametiülesannete mitte-täitmine, vaid juhatuse poolt vastuvõetud otsuse täitmine koristamiseks

firmaga lepingu sõlmi-misest … Nagu eeldas ka initsiatiivrühm, juhatuse liikmed lõid

kunstlikult talumatud tingimused tema tööks, suurendas tööde mahtu töötasu alandamise arvel

koristaja kasuks ja sundisid koris-tama käsitsi talveperioodis seda territooriumit, mille

koristamiseks oli ettenähtud raha selle ko-ristamiseks tehnikaga summas 500 eurot, aga kokku

tehnikale oli kuulutatud 91,8 eurot. Leping, mis on sõlmitud maja elanikele teadmata firmaga,

on KÜ-le üliebakasulik, sest kasvasid kulud territooriumi koristamisele praktiliselt 1000 eurot

võrra aastas ja need on vaid arvestuslikud arvud. Firma töö ei talu mingilt kriitikat,

territooriumi koristatakse halvasti ja ebaregulaarselt. Kojamees ei tööta 4 tundi päevas, nagu

nõuti seda Borisenkolt N., aga kui ilmub õues, siis maksimum tunniks, aga isegi vähem.

Tihtipeale ei korista KÜ territooriumi mitu päeva. Juhatus ei kontrolli koris-tusfirma tööd.

Maja elanike märkustele territooriumi koristamise kohta juhatus ei reageeri. Märkame, et otsus

koristusfirmaga lepingu sõlmimiseks on juhatuse poolt vastu võetud mitte elamu omanike

huvides ja lisafinantskoormusega KÜ eelarvele. Kelle huvisid esindab siin A. Kozlova on vaja

välja selgitada.“

Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited:

h) Korteriühistu juhatuse liikmed lõid kunstlikult talumatud tingimused N. Borisenko tööks,

suurendasid N. Borisenko tööde mahtu töötasu alandamise arvel koristaja kasuks ja sundisid N.

Borisenkot koristama käsitsi talveperioodil territooriumi, mille tehnikaga koristamiseks oli raha

ette nähtud.

i) N. Borisenko vallandamise põhjuseks veebruaris 2013 oli korteriühistu juhatuse poolt vastu

võetud otsuse täitmine sõlmimaks lepingut koristusfirmaga.

j) Korteriühistu juhatuse poolt koristusfirmaga sõlmitud lepingu tõttu kasvasid kulud

korteriühistu territooriumi koristamisele praktiliselt 1000 euro võrra aastas.

k) Otsus koristusfirmaga lepingu sõlmimiseks on korteriühistu juhatuse poolt vastu võetud

lisafinantskoormusega korteriühistu eelarvele.

l) Leping, mis on sõlmitud korteriühistu juhatuse poolt, on korteriühistule ülimalt ebakasulik.

m) Korteriühistu juhatus ei kontrolli koristusfirma tööd.

n) Korteriühistu juhatus ei reageeri majaelanike märkustele territooriumi koristamise kohta.

7. „Korteri nr. 26 omanik Arsentjeva N. ei saa alates veebruari 2013.a. saada A. Kozlovalt

teavet firmade kohta, mis osalesid trepikodade remontimise konkursis, nende hinnapakkumised,

mis firma võitis konkursi ja teostas remonti, trepikodade remonti eelarved ja muud trepikodade

remontimisele kuuluvad dokumendid. Ja sel juhul A. Kozlova rikub KÜ Põhikirja p. 6.1.“

Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited:

o) Korteri nr 26 omanik N. Arsentjeva ei ole saanud alates veebruarist 2013 hagejalt teavet

trepikodade remontimise konkursil osalenud firmade ja nende hinnapakkumiste kohta, samuti

selle kohta, milline firma võitis konkursi ja teostas remondi, trepikodade remondi eelarvete jm

trepikodade remontimise juurde kuuluvate dokumentide kohta.

p) Hageja rikub korteriühistu põhikirja punkti 6.1.

8. „A. Kozlova 03.01.2012.a. korraldus. Arvestada 30 eurot kr. 8 klaasi remontimise eest.

Puudub alus sellise otsuse vastuvõtmiseks. Juhatus antud küsimust ei vaadanud läbi. Ei ole

elamuomaniku nõusolekut selle summa kinnipidamiseks. A. Kozlova 01.05.2012.a. korraldus.

„Arvestada 10 eurot kr. 48 mai – augusti eest“. Puudub alus sellise otsuse vastuvõtmiseks.

Juhatus antud küsimust ei vaadanud läbi. Ei ole elamuomaniku nõusolekut selle summa

kinnipidamiseks. Kozlova 01.12.2012 korraldus „kr.53 viivise arvestamisest“. Kõik A. Kozlova

kolm korraldust on vastuolus KÜ Põhikirjaga ja EV Seadustega.“

Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide:

q). Hageja kolm korraldust, s.o 3. jaanuari 2012 korraldus arvestada 30 eurot korteri nr 8 klaasi

remontimise eest, 1. mai 2012 korraldus arvestada 10 eurot korteri nr 48 mai – augusti eest ja

1. detsembri 2012 korraldus korteri nr 53 viivise arvestamiseks, on vastuolus korteriühistu

põhikirjaga ja seadustega.

9. ”Osaliselt läbiviidud revisjoni tulemustel teeb revisjonikomisjon järeldused, et korteriühistu

”XXXXXXX” juhatus oma tegevuses rikub süstemaatiliselt ja teadlikult KÜ Põhikirja ja EV

Seadused, nende tegevus ei arvesta korteriühistu liikmete huvisid ja nende poolt ei täideta

nende kohustusi maksimaalse kasuga korteriühistule, aga nimelt:

1. Majandusaasta eest aruannete mitteesitamine kõigile KÜ liikmetele.

2. Elamuomanike poolt nõuete ja järelepärimiste ignoreerimine.

3. Üldkoosolekute otsuste mittetäitmine.

4. KÜ revisjonikomisjonile dokumentide mitteesitamine dokumentaalse revisjoni

läbiviimiseks.

5. Üldkoosoleku pädevuste asendamine juhatuse esimehe ainuisikulise otsusega.

6. Remonditööde läbiviimine konkurssideta, mis soodustab ebaratsionaalset rahavahendite

kuulutamist.

7. Juhatuse esimehe A. Kozlova kõrk ja ebakorrektne käitumine maja elanike suhtes.

8. Ebasihtotstarbeline ja üldkoosoleku poolt kinnitamata korteriühistu rahavahendite

kuulutamine.

9. 2012.aasta eest majandustegevuse plaani mittetäitmine täies mahus.”

Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited:

r) Korteriühistu juhatus rikub oma tegevuses süstemaatiliselt ja teadlikult korteriühistu

põhikirja ja seadusi, nende tegevus ei arvesta korteriühistu liikmete huvisid ja nende poolt ei

täideta nende kohustusi maksimaalse kasuga korteriühistule, nimelt:

•

Korteriühistu juhatus ei esita majandusaasta eest aruandeid kõigile korteriühistu

liikmetele;

•

Korteriühistu juhatus ignoreerib korteriomanike nõudeid ja järelpärimisi;

•

Korteriühistu juhatus ei täida üldkoosolekute otsuseid;

•

Korteriühistu juhatus ei esita revisjonikomisjonile dokumente dokumentaalse revisjoni

läbiviimiseks;

•

Korteriühistu juhatus asendab üldkoosoleku pädevuse juhatuse esimehe ainuisikulise

otsusega;

•

Korteriühistu juhatus viib remonditööd läbi konkurssideta;

•

Hageja korteriühistu juhatuse esimehena käitub majaelanikega kõrgilt ja ebakorrektselt;

•

Korteriühistu juhatus kulutab ebasihtotstarbeliselt ja üldkoosoleku poolt heaks kiitmata

korteriühistu rahalisi vahendeid;

•

Korteriühistu juhatus ei täitnud 2012. aasta majandustegevuse plaani täies mahus.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.

Hagi tuleks esitada korteriühistu, mitte selle revisjonikomisjoni liikmete vastu, kuivõrd

revisjonikomisjon valitakse korteriühistu üldkoosoleku poolt ja see täidab üldkoosoleku antud

ülesandeid. Samuti peab VÕS § 1043 kohaselt isik hüvitama kahju juhul, kui kahju on tekitatud

õigusvastaselt. Kostjate tegevuses õigusvastasus puudub ja hageja vastupidist ei tõendanud.

VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal

või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Kostjad tegutsesid korteriühistu XXXXXXX üldkoosoleku poolt valitud revisjonikomisjoni

liikmetena, kelle ülesandeks oli järelevalve teostamine juhatuse kui korteriühistu organi

tegevuse üle ja revisjoni tulemuste esitamine üldkoosolekule. Revisjonikomisjon tegi oma

aruande objektiivsete asjaolude ja dokumentatsiooni alusel. Seega ei ole kostjate poolt andmete

või asjaolude avaldamine juhatuse tegevuse ja juhatuse esimehe käitumise kohta õigusvastane.

Kõik revisjonikomisjoni aktis avaldatud väited vastavad tõele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Vaidlust ei ole, et hageja oli 90-korteriga korteriühistu XXXXXXX juhatuse esimees ning

kostjad

revisjonikomisjoni

liikmetena

panid

korteriühistu

korterite

postkastidesse

revisjonikomisjoni akti. Aktis esitati hageja, sh tema kui korteriühistu esimehe tegevuse kohta

väiteid, mida hageja pidas tegelikkusele mittevastavaks ning tema au ja mainet kahjustavaks.

VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevalt pidid kostjad menetluses tõendama, et väited vastavad

tegelikkusele. Kostjad ei ole seda teinud, vaid esitasid menetluse käigus uusi seisukohti ja

selgitusi ning püüdsid osasid väiteid tõendada tunnistajatega ütlustega. Puudub alus pidada

hagis esitatud väiteid tõele vastavateks.

Osa kostjate väiteid puudutab hageja poolt revisjonikomisjonile dokumentide originaalide

üleandmist, mida kostjad tõendasid kostjate avalduse alusel kriminaalmenetluse algatamisega.

Eeltoodu aga ei tõenda juhatuse esimehe dokumentide originaalide üleandmise kohustust, kuna

korteriühistu põhikirja punkti 7.5 lõike 4 alusel on võimalik esitada ka dokumentide koopiaid.

Kostjad ei märkinud aktis, milliste põhikirja punktide ja seadusesätetega hageja korraldused

vastuolus on, võttes sellega hagejalt võimaluse esitada vastuväiteid. Kui kostjad leidsid

korraldustes vastuolusid ja see rikkus nende subjektiivseid õigusi, oli neil võimalus taotleda

korralduste kehtetuks tunnistamist. Seda aga pole kostjad teinud.

Hagis taotletud viis andmete ümberlükkamiseks on põhjendatud. Hüvitisena 900 euro

väljamõistmine on samuti kohane ja mõistlik.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, mõistes

kostjatelt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot. Õigusabikulude rahaline suurus määratakse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda.

Hagi on esitatud valede kostjate vastu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Kostjad on

selgitanud, et hagi tuleks esitada korteriühistu, mitte revisjonikomisjoni liikmete vastu.

Maakohus on eeltoodu jätnud tähelepanuta. Maakohus on jätnud kohaldamata ka asjakohase

materiaalõiguse, s.o TsÜS § 31 lg 1 ja 3, hagi esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 34

lg 1 ja 2 ning § 36 lg 2. Revisjonikomisjoni õigusliku seisundi sätestasid hagi esitamise ajal

korteriühistu põhikirja punktid 7.1-7.11, määratledes revisjonikomisjoni staatuseks

„kontrollorgan“. Kostjad on korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed ja revisjonikomisjon on

korteriühistu kui juriidilise isiku organ. Puudub ka vaidlus, et revisjonikomisjon teostas

seaduslikul, põhikirjast tuleneval alusel ning korteriühistu üldkoosolekul saadud ülesande

alusel järelevalvet ning tema tegevus ja vaidlustatud järeldused puudutavad organi

ametitegevust. Revisjonikomisjoni koostatav kollegiaalne akt on käsitletav kontrollorgani

otsusena.

TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks.

Kostjad kui organi liikmed ei saa korteriühistu eest vastutada. Organi liikme vastutust

reguleerib erinormina MTÜS § 32, mille kohaselt vastutavad organi liikmed, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest

solidaarselt. Kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu

võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Seega, kui

eeldada, et korteriühistu revisjonikomisjon on rikkunud kohustusi, vastutab ta korteriühistu ees

ning kolmas isik saab nõudeid esitada korteriühistu vastu. Kui ta hiljem ei saa oma nõudeid

rahuldada, tekib tal õigus pöörduda nõudega organi liikmete vastu, kuid ka siis saab hüvitist

nõuda korteriühistu kasuks.

VÕS § 1047 lg 2 kohaldamiseks tuleb eristada, kes on avaldaja. Antud juhul on selleks

korteriühistu organ. Revisjonikomisjoni akt avaldati korteriühistu liikmetele, kes olid vastava

organi valinud ja ülesande püstitanud.

Maakohus jättis hindamata, kas revisjonikomisjoni järeldused on käsitletavad faktiväidetena

või väärtushinnangutena. Samuti rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, jättes tõendid

hindamata ning enda järeldused põhjendamata.

Revisjonikomisjon on vaidlusaluse akti vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 7.9 esitanud

arvamuse avaldamiseks juhatusele. Hageja kinnitas eeltoodud asjaolu ka vande all. Arvamuse

mitte laekumisel avaldati akt kahe nädala pärast korteriühistu liikmetele teadmiseks. Seega oli

juhtorganil võimalus esitada oma arvamus, milline oleks lisatud aktile. Kostjad on esitanud

dokumentatsiooni, mille alusel on vastavad järeldused tehtud. Sellega on väited tõendatud.

Maakohus jättis tõendid tähelepanuta ja sellest tulenevalt on hagi rahuldatud põhjendamatult.

Ka väljamõistetud kahjuhüvitis on täielikult põhjendamatu. Asjaolu, et andmete levitamisega

on põhjustatud negatiivset suhtumist hagejasse, ei ole tõendatud. Ühistu juhatuse liige peab

olema valmis kriitikaks ja liikmete suure arvu puhul ka erinevateks seisukohtadeks.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

Hagi ei ole esitatud ebaõigete kostjate vastu. Juriidiline isik kui õiguslik konstruktsioon ei suuda

enda tahet väljendada, mistõttu võimaldab seadus juriidilisel isikul väljendada enda tahet

füüsilise isiku kaudu ning TsÜS § 31 lg 5 kohaselt toimub äriühingu tahte realiseerimine

äriühingu juhtorgani kaudu. Ebaõiged andmed on avaldatud kostjate, mitte korteriühistu

esindusõigust omava isiku poolt. Seega tuleb kostjad lugeda andmete avaldajaks ja kostjate

õigusvastast tegu ei ole võimalik omistada korteriühistule.

Kostjad on alles ringkonnakohtu menetluses, s.o hilinemisega viidanud, et revisjonikomisjoni

akti puhul tuleb eristada, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega. Maakohus

eeltoodut otsuses ei käsitlenud, kuna sellist vastuväidet ei olnud varem esitatud. Ka väide, et

kostjad esitasid revisjonikomisjoni akti arvamuse avaldamiseks korteriühistu juhatusele, esitati

esmakordselt ringkonnakohtu menetluses. Väide on asjakohatu ja tõendamata ning see asjaolu

ei oma ka tähtsust, kuivõrd ebaõigete andmete avaldamist ei õigusta sellest hageja eelnev

informeerimine.

Hüvitisena 900 euro väljamõistmine on põhjendatud. Kostjad avaldasid õigusvastaselt väiteid,

millega põhjustasid hagejale olulisi ebamugavusi ja negatiivseid muudatusi hageja suhetes

kortermaja elanikega. Kostjate eesmärk oli kõrvaldada hageja laimamise kaudu juhatusest.

Hageja maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustada. Hageja tunneb

igapäevaselt teiste elanikega kohtudes andmete levitamisest põhjustatud negatiivset suhtumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja

menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostjate

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

7. Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, millest tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies

ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

Hagi on esitatud 14. augustil 2014. Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selles, et hageja

oli kuni 27. jaanuarini 2014 korteriühistu XXXXXXX Narvas juhatuse liige. Hageja juhatuse

liikmeks oleku ajal koostasid kostjad korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetena akti, mille

panid korteriühistu korterite postkastidesse. Aktis esitasid kostjad hageja ja tema tegevuse

kohta korteriühistu esimehena väiteid, mida hageja pidas tegelikkusele mittevastavaks ja tema

au ning mainet kahjustavaks.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kõik hagis kostjale etteheidetavad väited

revisjonikomisjoni 5. novembri 2013 aktis on seotud hageja poolt korteriühistu juhatuse liikme

kohustuste täitmisega. Akti kohaselt kontrollisid kostjad revisjonikomisjoni liikmetena

korteriühistu tegevust 2012-2013 aastal (I kd lk 11) ja akt edastati korteriühistu liikmetele

postkasti panekuga.

Maakohtu otsus hagi rahuldada ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud seadusliku ja põhjendatud

kohtuotsuse nõuetele. Maakohus on jätnud seejuures kontrollimata, kas revisjonikomisjoni

aktis esitatud väiteid hageja kui korteriühistu juhatuse liikme ja esimehe kohta saab pidada

VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks.

Riigikohtu praktika kohaselt avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p 25).

Ringkonnakohus leiab, et avaldamiseks VÕS § 1047 alusel ei saa pidada korteriühistu

liikmetele korteriühistu tegevuse kohta dokumentide (sh revisjonikomisjoni akti) edastamist,

sh postkasti panekuga. Korteriühistu liikmed ei ole korteriühistu tegevuse ja juhtimisega seotud

asjades kõrvalised, st kolmandad isikud. Seega ei saa revisjonikomisjoni akti edastamist

käsitleda andmete avalikustamisena avalikkusele. Revisjonikomisjoni koostatud akti saab

käsitleda korteriühistu organi otsusena, mida hageja oleks saanud vaidlustada korteriühistu

üldkoosolekul.

9. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks,

st käesoleval juhul korteriühistu tegevuseks. Kostjad on apellatsioonkaebuses põhjendatult

viidanud asjakohastele korteriühistu seaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätetele, mis

reguleerisid vaidlusalusel ajal korteriühistu organite tegevust. Korteriühistu seaduse (KÜS)

(kehtis kuni 1. jaanuarini 2018) § 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 34 ja § 36

kohaselt teostab järelevalvet korteriühistu juhatuse üle üldkoosolek, kes võib määrata selleks

revisjoni. Revidendid koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad

üldkoosolekule (MTÜS § 34 lg 3). Seega on revisjonikomisjoni aktiga tutvumise õigus

korteriühistu liikmete seadusest tulenev õigus.

Ka korteriühistu XXXXXXX Narva põhikirjaga on reguleeritud ühistu tegevuse kontrollimine

(põhikiri I kd lk 66). Põhikirja p 7.1 kohaselt on ühistu kontrollorgan revisjonikomisjon.

Põhikirja p 7. 4 kohaselt viib revisjonikomisjon pärast majandusaasta lõppu läbi ühistu

majandustegevuse revideerimise, koostab revideerimisaruande ja esitab selle üldkoosolekule

kinnitamiseks. Seega sai hageja esitada kõik oma vastuväited revideerimisaruandele

korteriühistu põhikirjas sätestatud korras, sh üldkoosolekule.

Organi liikme vastutust reguleerib erinormina MTÜS § 32, kuid sellistel asjaoludel ei ole hageja

hagi esitanud.

10. Kuna tegemist ei ole andmete avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes, siis ei laiene

sellele olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui revisjonikomisjoni akt sisaldas

ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. Kuna hagi jääb

rahuldamata seetõttu, et kostjate tegevust ei saa käsitleda andmete avaldamisena, ei vasta

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele väidetele, sh väidetele tõendite hindamise kohta

maakohtu poolt.

Hageja vastuväited apellatsioonkaebusele ei anna alust jätta apellatsioonkaebust rahuldamata

ja maakohtu otsust muutmata. Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole hageja esitanud sisulisi

vastuväiteid kostjate seisukohale, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu.

Hageja nõudeks on mh ka ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate panemine kõigi XXXXXXX

Narvas asuva elamu korteriomanike postkastidesse. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja,

et korteriomanikud võivad olla võrreldes 2014. aastaga muutunud. Ringkonnakohus märgib, et

kui hageja peab kostjate tegevust andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses ja ei seosta

seda kostjate tegevusega revisjonikomisjoni liikmetena, puudub alus kohustada kohtulahendiga

kostjaid ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate panemiseks nende isikute postkastidesse, kes

revisjonikomisjoni akti 2014. aastal ei saanud, sest nad ei olnud sel ajal korteriühistu

liikmed/korteriomanikud.

11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teeb asjas uue

otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb maakohtu otsust muuta ka

menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3) ning jätta kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1

menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.

Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. TsMS § 174 lg 4

kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega jääb menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramine maakohtu otsustada mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks