3-20-2149/96 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2149

Haldusasi

J.K., E.P., E.S., K.L. ja H.-S. S. kaebus Maksu- ja Tolliameti

30.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051539-40 osalise tühistamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – J.K., E.P., E.S., K.L. ja H.-S. S., esindaja

vandeadvokaat Jaak Siim

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Kolmas isik – Est Building Partner OÜ, esindaja pankrotihaldur

Eve Selberg

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungid 28.09.2021 ja 07.12.2021

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, seega hiljemalt 07.02.2022. Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul,

kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused

sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks

saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine

ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kontrollis 21.01.2020 korralduse nr 12.2-3/051592-2 alusel

Est Building Partner OÜ (pankrotis, edaspidi: EBP OÜ) tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus-

ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigusust perioodil august 2018 –

veebruar 2019. MTA laiendas 25.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/051539-29 kontrolliperioodi aprill

– juuli 2018.a osas. Kontroll hõlmas ka EBP OÜ-s töötamise tuvastamise menetlust, et veenduda

töötamise registris (edaspidi: TÖR) registreeritud andmete õigsuses.

2. MTA väljastas EBP OÜ-le 02.07.2020 kontrolliakti nr 12.2-3/051539-31 (edaspidi: KA), mis

on maksuotsuse lahutamatu osa.

3. MTA vähendas 30.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051539-40 EBP OÜ maksukohustusi

kokku 16 021,51 euro võrra. Lisaks tunnistas MTA kehtetuks kuue töötaja - E.P., H.-S. S., H.-H.

S., K.L., E.S. ja J.K.e EBP OÜ-s töötamise kohta TÖR-is tehtud kanded (edaspidi: MO).

4. EBP OÜ lõpetas tegevuse augustis 2018.a ning kaebajad ei teinud tööd äriühingu heaks. MTA

seisukoht tugineb järgneval:

- puudus majandustegevus alates september 2018.a kuni pankroti väljakuulutamiseni märtsis

2019.a. EBP OÜ kustutati 05.10.2018 käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ettevõtlus on

tõendamata;

- EBP OÜ ei esitanud MTA-le ega pankrotihaldurile sisulisi raamatupidamisdokumente.

Väidetavalt on dokumendid hävinenud. Samas on alles dokumendid, mis on vajalikud Eesti

Töötukassale tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks;

- EBP OÜ esitas äriregistri teabesüsteemi andmetel viimasena 2016. a majandusaasta aruande;

- EBP OÜ võõrandati tasuta 18.08.2018 Õigusbüroo Visioon OÜ-le ning 24.09.2018 sai EBP OÜ

juhatuse liikmeks äriühingute likvideerija U. Õ.;

- U. Õ. ei ole teadlik EBP OÜ tegevusest ning ei olnud äriühingu tegelik juht;

- EBP OÜ TÖR-i kanded ei ole usaldusväärsed;

- EBP OÜ esitatud TSD-d ei ole usaldusväärsed;

- EBP OÜ-l puudus raha töötasu väljamaksete tegemiseks;

- EBP OÜ-l olid maksuvõlad tarnijate ja MTA ees enne, kui EBP OÜ võttis kõnealused inimesed

tööle;

- EBP OÜ esitas fiktiivsed kassa väljamineku orderid töötajate töötasu väljamaksmise kohta;

- EBP OÜ endise juhatuse liikme seletused tegevuskoha osas on vastuolulised;

- EBP OÜ on rikkunud 7 aastast dokumentide säilitamise kohustust. H.-S. S. juhatuse liikme ajal

seiskus EBP OÜ tegevus. U. Õ. vormistati juhatuse liikmeks EBP OÜ likvideerimiseks ning ta ei

ole teadlik äriühingu tegevusest.

5. EBP OÜ-l ei olnud töösuhet K.L.ga. EBP OÜ lõi näiliku töösuhte eesmärgiga, et K.L. saaks

Eesti Töötukassalt alusetult maksejõuetus hüvitist. MTA seisukoht tugineb järgneval:

a) EBP OÜ-I puudus majandustegevus K.L. töötamise perioodil;

b) K.L. töö tulemus pole kontrollitav;

c) tööleping EBP OÜ ja K.L. vahel on ebamäärane ja ei ole usaldusväärne;

d) EBP OÜ kandis K.L. 1 kuu ja kaks nädalat hiljem töötamise registrisse;

e) EBP OÜ kandis K.L. TSD-le esimest korda 07.11.2019;

f) EBP OÜ jättis K.L.le deklareeritud töötasult maksukohustuse tasumata;

g) K.L. töötas 01.08.2018-18.01.2019 samaaegselt mujal;

h) K.L. töötamise asukoht ja aeg on vastuoluline;

i) K.L. ja H-S. S. on perekondlikes sidemetes;

j) K. L. ja EBP OÜ vahel sõlmitud tööleping ja äriühingu väljakuulutatud pankrot andis

võimaluse K.L. saada Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetus hüvitist. EBP OÜ ei olnud

kohustatud tegema kannet TÖR-is K.L. töötamise kohta.

6. EBP OÜ-l ei olnud töösuhet H.-S. S.ga. EBP OÜ on loonud näiliku töösuhte eesmärgiga, et

H-S. S. saaks Eesti Töötukassalt alusetult maksejõuetus hüvitist. MTA seisukoht tugineb

järgneval:

a) H-S. S. tööülesanded olid seotud EBP OÜ juhtimisega;

b) tööleping EBP OÜ ja H-S. S. vahel on ebamäärane ja ei ole usaldusväärne;

c) EBP OÜ jättis H-S. S. deklareeritud töötasult maksukohustuse tasumata;

d) deklareeritud töötasu suurus ei ole eluliselt usutav, võttes arvesse EBP OÜ majanduslikku

võimekust;

e) H-S. S. töötas 02.04.2018-27.03.2019 samaaegselt täistööajaga mujal;

f) H-S. S. ja EBP OÜ vahel sõlmitud fiktiivse töölepingu ja äriühingu väljakuulutatud pankrotiga

ei ole H-S. S. alust saada Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetus hüvitist;

g) EBP OÜ ei olnud kohustatud tegema kannet töötamise registris H-S. S. töötamise kohta.

7. EBP OÜ-l ei olnud töösuhet J.K.ega. EBP OÜ on loonud näiliku töösuhte eesmärgiga, et J.K.

saaks Eesti Töötukassalt alusetult maksejõuetus hüvitist. MTA seisukoht tugineb järgneval:

a) EBP OÜ-I puudus majandustegevus J.K.e töötamise perioodil;

b) J.K.e töö tulemus pole kontrollitav;

c) tööleping EBP OÜ ja J.K.e vahel on ebamäärane ja ei ole usaldusväärne;

d) EBP OÜ kandis J.K.e üks kuu hiljem töötamise registrisse;

e) EBP OÜ kandis J.K.e TSD-le esimest korda 07.11.2019;

f) EBP OÜ jättis J.K.e deklareeritud töötasult maksukohustuse tasumata;

g) J.K.e teabe andmine töötasu väljakujunemise kohta on vastuoluline;

h) J.K.e ja EBP OÜ vahel sõlmitud tööleping ja äriühingu väljakuulutatud pankrot andis

võimaluse J.K.el saada Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetus hüvitist.

8. EBP OÜ-l ei olnud töösuhet E.S.ga. EBP OÜ on loonud näiliku töösuhte eesmärgiga, et J.K.

saaks Eesti Töötukassalt alusetult maksejõuetus hüvitist. MTA seisukoht tugineb järgneval:

a) EBP OÜ-I puudus majandustegevus E.S. töötamise perioodil;

b) E.S. töö tulemus pole kontrollitav;

c) tööleping EBP OÜ ja E.S. vahel on ebamäärane ja ei ole usaldusväärne;

d) EBP OÜ kandis E.S. 2 nädalat hiljem töötamise registrisse;

e) EBP OÜ kandis E.S. TSD-le esimest korda 07.11.2019;

f) EBP OÜ jättis E.S. deklareeritud töötasult maksukohustuse tasumata;

g) E.S. teabe andmine on vastuoluline töötasu väljakujunemise kohta;

h) E.S. ja EBP OÜ vahel sõlmitud tööleping ja äriühingu väljakuulutatud pankrot andis

võimaluse J.K.el saada Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetus hüvitist.

9. EBP OÜ-l ei olnud töösuhet E.P.ga. EBP OÜ on loonud näiliku töösuhte eesmärgiga, et E.P.

saaks Eesti Töötukassalt alusetult maksejõuetus hüvitist. MTA seisukoht tugineb järgneval:

a) EBP OÜ-I puudus majandustegevus E.P. töötamise perioodil;

b) E.P. töö tulemus pole kontrollitav;

c) tööleping EBP OÜ ja E.P. vahel on ebamäärane ja ei ole usaldusväärne;

d) EBP OÜ kandis E.P. kaks kuud hiljem töötamise registrisse;

e) EBP OÜ kandis E.P. TSD-le esimest korda 21.12.2018, kuid väidetavalt asus ta tööle

02.07.2018;

f) EBP OÜ jättis E.P. deklareeritud töötasult maksukohustuse tasumata;

g) deklareeritud töötasu suurus ei ole eluliselt usutav, võttes arvesse EBO OÜ majanduslikku

võimekust;

h) töötasu kujunemine on ebausaldusväärne;

i) EBP OÜ-l puudus raha väljamaksete tegemiseks;

j) E.P. esitas valeandmeid töötamise asukoha kohta;

k) E.P. ei ole U. Õ. näinud;

l) E.P. ja H-S. S. on perekondlikes sidemetes.

10. H.-H. S. maksuotsust ei vaidlustanud.

Haldusasi nr 3-20-2149

11. Tallinna Halduskohtule saabus 02.11.2020 J.K. kaebus MO tühistamiseks osas, millega

vähendati EBP OÜ poolt perioodide september – november 2018.a kohta esitatud

maksudeklaratsiooni vormidel TSD J.K. töötasult arvestatud ning deklareeritud sotsiaalmaksu

482,08 euro võrra, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 7,62 euro võrra, kinnipeetud

töötuskindlustusmakset 23,38 euro võrra, kinnipeetud tulumaksu 287,50 euro võrra ning tööandja

töötuskindlustusmakset 11,69 euro võrra ning tühistati TÖR-is tehtud registrikanne nr 2606272

J.K. töötamise kohta.

Haldusasi nr 3-20-2224

12. Tallinna Halduskohtule saabus 12.11.2020 E.S. kaebus MO tühistamiseks osas, millega

vähendati EBP OÜ poolt perioodide september – november 2018.a kohta esitatud

maksudeklaratsiooni vormidel TSD E.S. töötasult arvestatud ning deklareeritud sotsiaalmaksu

440,16 euro võrra, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 26,67 euro võrra,

kinnipeetud töötuskindlustusmakset 21,35 euro võrra, kinnipeetud tulumaksu 257,17 euro võrra ja

tööandja töötuskindlustusmakset 10,67 euro võrra ning tühistati TÖR-is tehtud registrikanne nr

2624853 E.S. töötamise kohta.

Haldusasi nr 3-20-2499

13. Tallinna Halduskohtule saabus 14.12.2020 E.P. kaebus MO tühistamiseks osas, millega

vähendati (annulleeriti) EBP OÜ poolt perioodide august 2018 – veebruar 2019 kohta esitatud

maksudeklaratsiooni vormidel TSD E.P. töötasult arvestatud ning deklareeritud sotsiaalmaks,

kinnipeetud

kohustusliku

kogumispensioni

makse,

kinnipeetud

töötuskindlustusmakse,

kinnipeetud tulumaks ning tööandja töötuskindlustusmakse täies ulatuses ning tühistati TÖR-is

tehtud registrikanne nr 2596507 E.P. töötamise kohta.

14. Tallinna Halduskohus liitis 16.07.2021 määrusega haldusasjad nr 3-20-2149, 3-20-2224 ja 3-

20-2499 ühte menetlusse haldusasjaks 3-20-2149.

Haldusasi nr 3-20-2599

15. Tallinna Halduskohtule saabus 28.12.2020 K.L. kaebus MO tühistamiseks osas, millega

vähendati

EBP

OÜ

poolt

perioodide

september-november

2018

kohta

esitatud

maksudeklaratsiooni vormidel TSD K.L. töötasult arvestatud ja deklareeritud sotsiaalmaks,

kinnipeetud

kohustusliku

kogumispensioni

makse,

kinnipeetud

töötuskindlustusmakse,

kinnipeetud tulumaks ning tööandja töötuskindlustusmakse täies ulatuses ning tühistati TÖR-is

tehtud registrikanne nr 2624852 K.L. töötamise kohta.

Haldusasi nr 3-21-11

16. Tallinna Halduskohtule saabus 04.01.2021 H-S. S. kaebus MO tühistamiseks osas, millega

vähendati EBP OÜ perioodide november 2018 − veebruar 2019 kohta esitatud

maksudeklaratsiooni vormidel TSD H-S. S. töötasult arvestatud ja deklareeritud sotsiaalmaks,

kinnipeetud

kohustusliku

kogumispensioni

makse,

kinnipeetud

töötuskindlustusmakse,

kinnipeetud tulumaks ning tööandja töötuskindlustusmakse täies ulatuses ning tühistati TÖR-is

tehtud registrikanne nr 2437272 H-S. S. töötamise kohta.

17. Tallinna Halduskohus liitis 17.03.2021 määrusega haldusasjad nr 3-20-2599 ja nr 3-21-11 ühte

menetlusse haldusasjaks nr 3-20-2599.

18. Tallinna Halduskohus liitis 21.10.2021 määrusega haldusasjad nr 3-21-2149 ja 3-20-2599 ühte

menetlusse haldusasjaks nr 3-20-2149.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

19. J.K.e töösuhte tegelikkust tõendavad järgmised maksukontrolli käigus kogutud tõendid: 1)

01.08.2018 EBP OÜ ja J.K.e vahel sõlmitud tööleping ja 01.08.2018 ametijuhend; 2) töötasu

väljamaksmise kohta vormistatud järgmised kassa väljamineku orderid: 10.09.2018 nr 155,

10.10.2018 nr 159 ja 09.11.2018 nr 163; 3) J.K.e 25.03.2020 kirjalikud vastused MTA

küsimustele; 4) maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud

väljamaksed“, millel kajastuvad kaebajale tehtud väljamaksed; 6) H.-S. S. 12.03.2020

protokollitud suulised seletused.

20. Tööandja kohustuste õigeaegse täitmise kontrollimata jätmine ei saa olla etteheidetav. J.K. sai

TÖR-i kannetest teadlikuks alles maksumenetluse käigus. TÖR-i kannete tagantjärele lisamine on

seletatav üldise segadusega EBP OÜ maksu- ja raamatupidamisarvestuses. Töötasu arvestamine,

deklareerimine ja maksukohustuste tasumine ning kinnipidamine ei ole töötajate mõjusfääris.

Maksukohustuse saab siduvalt kindlaks määrata üksnes maksukorralduse seaduse (MKS) § 95

nõuetele vastava maksuotsusega (vt RKHKo 05.03.2009 nr 3-3-1-91-08, p 12). Eesti Töötukassa

jõudis talle esitatud dokumente ja andmeid hinnates järeldusele, et töötajate ja EBP OÜ vahel olid

tegelikud töösuhted, mistõttu oli põhjendatud määrata J.K.ele maksejõuetuse korral hüvitis.

21. MO-s ei ole tuvastatud motiivi, mis oleks ajendanud J.K.t allkirjastama väidetavalt näiliku

sisuga võltsdokumente ja esitama maksumenetluses vastustaja küsimustele vastates valeväiteid.

22. MTA ei ole selgitanud, miks pidas maksuhaldur võimalikuks tugineda U. Õ. kirjalikele

vastustele, vaatamata asjaolule, et ta oli need sama dokumendi varasemas osas selgesõnaliselt

ebausaldusväärseteks hinnanud.

23. J.K. selgitas maksuhaldurile, et tööaegadest ei peetud kinni ja tööd tehti nii palju kui vajalik,

sh nädalavahetustel. Maksuhaldur on järeldanud, et lepingu järgi ei töötanud J.K. osalise, vaid

täistööajaga. Samas on jäetud arvestamata, et ajaliselt tuli tööaeg sama välja. Kui mõni tööpäev

kujunes pikemaks, järgmisel tööpäeval ta tööle ei läinud.

24. J.K. sai osalist töötasu H-S. S., kuid palju raha jäi saamata. Sularahas saadud summa oli

vastavuses kassaorderil märgituga. MO-s ega KA-s ei ole MTA välja toonud ühtegi asjaolu, mis

viitaksid sellele, et J.K.ele töötasu väljamaksmist tõendavad kassa väljamineku orderid ei ole

koostatud õigeaegselt ega ole seetõttu tõepärased. Samuti pole vastustaja J.K.ele kassast tehtud

väljamaksete kohta vormistatud kassaorderite puhul tuvastanud võltsimistunnuseid.

25. EBP OÜ jäi Wismari 23 objektil tööde tegemisega viivitusse, lahkus sealt 2018. a novembri

lõpus ning alates detsembrist jätkas tellija tööde teostamist teiste töövõtjatega. Asjaolu, et

töötajatele pärast 2018. a augustit töötasu väljamakseid ei deklareeritud, ei saa kõrvaldada teisi

maksumenetluses kogutud andmeid ja jätta arvestamata teisi maksukohustust mõjutada võivaid

tõendeid.

26. J.K. ja EBP OÜ vahel sõlmitud tööleping ei ole ebamäärane. Töölepingus on kõik olulised

töölepinguseaduses (TLS) sätestatud tingimused täidetud. Lepingutingimused on fikseeritud

selgelt ega ole vastuolulised.

27. MTA ei ole MO-s seadnud kahtluse alla J.K. ametijuhendit. Ametijuhendis on loetletud

tööülesannete alajaotuses 8 erinevat ülesannet, mida töötajal täita tuleb. MTA ei ole selgitanud,

miks loetelus märgitud ülesanded tööülesannetena arvesse ei lähe.

28. J.K. deklareeritud töötasu väljamaksed ei ületanud Eesti keskmist töötasu. Perioodil september

-november 2018.a deklareeris EBP OÜ maksudeklaratsiooni vormil TSD J.K.ele brutotöötasu

kokku summas 1460,88 eurot, so u 470 eurot kuus. J.K. töötas osalise tööajaga.

29. J.K. esitas maksukontrolli käigus vastustajale kõik tõendid, mida tööandjal ja töötajal on

võimalik esitada nende vahel sõlmitud töösuhte tõendamiseks ning mille koostamise ja säilitamise

kohustus tuleneb seadusest. Pärast KA koostamist on kogutud ja esitatud ka sellised tõendid, mis

lükkavad ümber maksuhalduri eksliku järelduse, et EBP OÜ-l puudusid J.K. töötamise ajal

töötajad ja majandustegevus.

30. E.S. töösuhte tegelikkust tõendavad järgmised tõendid: 1) 01.08.2018 EBP OÜ ja E.S. vahel

sõlmitud tööleping; 2) töötasu väljamaksmise kohta vormistatud järgmised kassa väljamineku

orderid: 10.09.2018 nr 153, 157 ja 161; 3) E.S. 06.04.2020 kirjalikud vastused vastustaja

küsimustele; 4) maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud

väljamaksed“ kajastuvad kaebajale tehtud väljamaksed; 5) H.-S. S. 12.03.2020 protokollitud

suulised seletused.

31. E.S. tegi Wismari 23 ja Wismari 43 objektidel värvimis-, lihvimis- ning abitöid. E.S.

töölepingus on täidetud TLS-s sätestatud tingimused. MTA ei ole põhjendustes välja toonud

ebamääraseid lepingutingimusi. Vastustaja on teinud kaebaja vastusest meelevaldse järelduse

tööaega puudutavas osas. E.S. selgitas maksuhaldurile, et töölepingus fikseeritud tööaegadest peeti

kinni. Vahel tegi ta pikemaid tööpäevi ning mõned korrad käis ta tööl laupäeval. Eelnevast ei saa

järeldada, et kaebaja töötas täistööajaga, so 8 tundi päevas.

32. E.S. ei saanud tööle asumisel registrikannet teha, kuna kohustatud isikuks on tööandja. E.S.

ei olnud teadlik, et vastav kanne ei olnud tehtud tähtaegselt. TÖR-i kannete tagantjärele lisamine

on seletatav üldise segadusega EBP OÜ maksu- ja raamatupidamisarvestuses. E.S. töötamine kanti

TÖR-i 13.09.2018 ehk 1 aasta ja 2 kuud enne seda, kui talle tehtud väljamaksed

maksudeklaratsiooni vormil TSD kajastati. Eelnev viitab sellele, et E.S. oli EBP OÜ töötaja

vähemalt 2018. a septembrist ja talle tehtud väljamaksed jäeti varem ekslikult

maksudeklaratsioonides kajastamata.

33. Eesti Töötukassa jõudis dokumente ja andmeid hinnates järeldusele, et E.S. ja EBP OÜ vahel

eksisteerisid tegelikud töösuhted, mistõttu oli põhjendatud määrata maksejõuetuse korral hüvitis.

MTA ei ole tuvastanud motiivi, mis oleks ajendanud E.S.t allkirjastama väidetavalt näiliku sisuga

võltsdokumente ja esitama maksumenetluses vastustaja küsimustele vastates valeväiteid.

34. MTA ei ole selgitanud, miks pidas maksuhaldur võimalikuks tugineda U. Õ. kirjalikele

vastustele vaatamata asjaolule, et ta oli need sama dokumendi varasemas osas selgesõnaliselt

ebausaldusväärseteks hinnanud. H-S. S. selgitas, et U. Õ. ilmnes tehniline probleem arvutiga,

mistõttu palus ta võimalust kasutada tema arvutit vastuste koostamiseks. Dokumendifaili

salvestamisel jäädvustab tarkvaraprogramm faili autorina selle isiku nime, kelle arvutis on fail

loodud, kelleks oli H-S. S.

35. Maksuhaldur ei ole välja toonud asjaolu, mis viitaks sellele, et E.S.le töötasu väljamaksmist

tõendavad kassa väljamineku orderid ei ole koostatud õigeaegselt ega ole seetõttu tõepärased (vt

RKHKo 02.03.2020 nr 3-18-495, p 17). MTA ei ole E.S.le kassast tehtud väljamaksete kohta

vormistatud kassaorderites tuvastanud võltsingut.

36. EBP OÜ lahkus Wismari tn 23, Tallinn objektilt 2018. a novembri lõpus. OÜ Genero kinnitas,

et kõnealusel objektil töötasid töövõtja töötajatest M. E. objektijuhina, R. R. projektijuhina, K. K.

ajutise projektijuhina, H.-S. S. ettevõtte juhina ja lisaks töömehed, kelle nimesid tellija ei teadnud.

EBP OÜ jäi Wismari 23, Tallinn objektil tööde tegemisega viivitusse, lahkus sealt 2018. a

novembri lõpus ning alates sama aasta detsembrist jätkas tellija tööde teostamist teiste

töövõtjatega. Asjaolust, et töötajatele pärast 2018. a augusti töötasu väljamakseid ei deklareeritud,

ei saa ignoreerida teisi maksumenetluses kogutud andmeid ja jätta neid arvestamata. Ei ole eluliselt

usutav, et tellija oleks oodanud lepingu ülesütlemisega mitu kuud, kui objektil ei oleks üldse mingit

tegevust toimunud.

37. ECD Kiinteistöt Oy ja EBP OÜ vahel 03.05.2018 sõlmitud töövõtuleping ning 27.09.2018

koostatud lepingu ülesütlemisavaldus kinnitavad, et peale EBP OÜ juhatuse liikme vahetumist

jätkati veel ehitusega Helsingis margariinitehase objektil. EBP OÜ-l oli raskusi lepingu täitmisega,

kuid mingil määral objektil töid veel teostati.

38. Perioodil september-november 2018.a deklareeris EBP OÜ maksudeklaratsiooni vormil TSD

E.S. brutotöötasu kokku summas 1 333,85 eurot, so u 445 eurot kuus. Töölepingu p-dest 3.1 ja 3.2

nähtuvalt töötas E.S. osalise tööajaga, makstud töötasu ei olnud ebausutavalt suur.

39. E.P. töösuhte tegelikkust tõendavad järgmised tõendid: 1) 01.08.2018 EBP OÜ ja E.P. vahel

sõlmitud tööleping; 2) 18.01.2019 avaldus nimetatud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks; 3)

töötasu väljamaksmise kohta vormistatud kassa väljamineku orderid numbritega 145, 146, 147,

148, 165, 167 ja 169; 4) E.P. 12.02.2020 suulised seletused; 5) maksudeklaratsiooni vormi TSD

lisa 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed“, millel kajastuvad E.P.le tehtud

väljamaksed; 6) H.-S. S. 12.03.2020 protokollitud suulised seletused.

40. KA-s ei ole välja toodud, milles seisnevad E.P. tööülesannetes vastuolud. Tööülesanded olid

järgmised: dokumentide korrastamine ja haldamine, raamatupidamistööd, bürood puudutavate

jooksvate küsimustega tegelemine. Maksuhaldur ei ole KA-s ega MO-s selgitanud, kuidas saab

sellise töö tulemust kontrollida ja kontrollitavuse tagamiseks jäädvustada.

41. KA-s ega MO-S ei ole viidatud tõendile, mis tõendab, et tööleping E.P.ga sõlmiti varasema

kuupäevaga. Isegi kui eeldada, et E.P. oli 2018. a augusti lõpuks rasedusest teadlik, puuduvad

tõendid, mis viitaksid töölepingu tagantjärele vormistamisele ja sellele teadlikult vale sõlmimise

kuupäeva märkimisele. KA kohaselt kanti E.P. TSD-le 21.12.2018, kuigi väidetavalt asus ta tööle

02.07.2018.

42. Maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas on välistatud E.P. töötamine Homeline OÜ-s

ajavahemikul 02.07.2018 kuni 23.11.2018. Homeline OÜ selgituste kohaselt piirati E.P. töökohaks

olnud hoonesse ligipääs 26.11.2018. Seega on põhjendatud eeldus, et E.P. on tegelikult Homeline

OÜ asukohas Mustamäe 136 Tallinn, käinud.

43. E.P. ei ole U. Õ. näinud. Dokumenti on võimalik allkirjastada omakäeliselt digitaalselt erineval

ajahetkel ja erinevas kohas. Maksuhaldur ei ole esitanud põhjendust, miks on kirjeldatud olukorra

esinemine välistatud.

44. E.P. ei saanud tööle asumisel registrikannet teha, kuna kohustatud isikuks on tööandja. E.P.

ei olnud teadlik, et vastav kanne ei olnud tehtud tähtaegselt. Kassa väljamineku orderid ja

lepingupoolte kinnitused tõendavad, et E.P.le maksti töötasu sularahas.

45. Õige ei ole maksuhalduri järeldus, et E.P. ja tema elukaaslase H.-S. S. selgitused töösuhte

kohta on paljasõnalised. Valeandmeid maksuhaldurile või mõnele teisele haldusorganile on

võimalik kooskõlastatult esitada ka omavahel perekondlikus suhtes mitteolevatel isikutel.

Maksuhaldur on hinnanud näilikuks ka sellised töösuhted, mille puhul ei ole tuvastatavad

perekondlikke või muid laadi lähedasi suhteid. MTA ei ole viidanud asjaoludele ja nende

olemasolu kinnitavatele tõenditele isikute tegevuse olemasolust.

46. K.L. töösuhte tegelikkust tõendavad järgmised tõendid: 1) 01.08.2018 EBP OÜ ja K.L. vahel

sõlmitud tööleping; 2) töötasu väljamaksmise kohta vormistatud kassa väljamineku orderid nr 156,

160, ja 164; 3) K.L. 30.03.2020 kirjalikud vastused MTA küsimustele; 4) K.L. 06.04.2020

kirjalikud vastused MTA täiendavatele küsimustele; 5) maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 1

„Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed“, millel kajastuvad K.L.le tehtud

väljamaksed; 6) H-S. S. 12.03.2020 protokollitud suulised seletused.

47. Maksuhaldur ei ole KA-s ega MO-s selgitanud, kuidas peaks olema K.L. töö tulemus

kontrollitav ning kuidas seda kontrollitavuse tagamiseks jäädvustada. K.L. töötas haldusjuhina.

Seda tõendab asjaolu, et K.L. töötab alates 01.03.2014 töölepingu alusel Saarioinen Eesti OÜ-s

samuti haldusspetsialisti ametikohal.

48. K.L. ja EBP OÜ vahel sõlmitud töölepingus on kõik olulised tingimused, mis TLS kohaselt

peavad töölepingus olema. Asjaolu, et K.L. valduses ei ole töölepingus viidatud ametijuhendit, ei

muuda ebamääraseks lepingut ennast. Maksuhaldur ei ole välja toonud ebamäärast töölepingu

tingimust. Lepingu osapooled võivad oma tegelikku tahet väljendada käitumisega, mis omakorda

võib sattuda vastuollu lepingu tingimustega.

49. K.L. ise ei saanud tööle asumisel registrikannet teha, kuna tulenevalt MKS § 252 lg-st 1 on

töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööandja. K.L.le ei saa olla etteheidetav

tööandjapoolsete kohustuste õigeaegse täitmise kontrollimata jätmine. TÖR-i kannete tagantjärele

lisamine

on

seletatav

üldise

segadusega,

mis

valitses

EBP

OÜ

maksu-

ja

raamatupidamisarvestuses.

50. Töötasu arvestamine, deklareerimine ja maksukohustuste tasumine ning kinnipidamine ei ole

töötajate mõjusfääris (RKHKo 05.03.2009 nr 3-3-1-91- 08, p 12, RKHKo 04.03.2020 nr 3-18-

1740, p 15.3). Kassa väljamineku orderid ja lepingupoolte kinnitused tõendavad, et töötajale

maksti töötasu sularahas. K.L. töötamine kanti TÖR-i 13.09.2018 e 1 aasta ja 2 kuud enne seda,

kui talle tehtud väljamaksed maksudeklaratsiooni vormil TSD kajastati. K.L. oli EBP OÜ töötaja

vähemalt 2018. a septembrist ja talle tehtud väljamaksed jäeti varem ekslikult

maksudeklaratsioonides kajastamata.

51. EBP OÜ-s kasutatud raamatupidamisprogrammis omistatav järjekorranumber ja kassaorderi

number erinesid teineteisest. Kuna raamatupidamiskandeid sisestati kord kuus, siis arveid ja

maksete andmeid ei sisestatud alati kronoloogilises järjekorras. Nõudeid kassaorderite

koostamisele ei ole kehtestatud. MTA ei ole välja toonud, et K.L. töötasu väljamaksmist tõendavad

kassa väljamineku orderid ei ole koostatud õigeaegselt ega ole tõepärased (RKHKo 02.03.2020 nr

3-18-495, p 17). Samuti ei ole maksuhaldur tuvastanud K.L.le kassast tehtud väljamaksete kohta

vormistatud kassaorderitel võltsimisele viitavaid tunnuseid.

52. K.L. töötas paralleelselt mitmel töökohal. Saarioinen OÜ-s lõppesid K.L. tööpäevad kell

15.00. EBP OÜ-s töötas ta tavaliselt kell 16.00−20.00 või nädalavahetusel. Eelnevat kinnitas ka

H-S.S.

53. Töötasu suurus on töölepingu oluline tingimus, milles lepivad omavahel kokku tööandja ja

töötaja (RKTKo 16.10.2002 nr 3-2-1-80-02, p 12, RKHKo 27.09.2017 nr 3-14-53226, p 13).

K.L.le maksti töötasu välja tema tegelikku panust arvesse võtvas suuruses, mitte töölepingu p-s

4.1 fikseeritud summas. EBP OÜ deklareeris perioodi september-november 2018.a eest

maksudeklaratsiooni vormil TSD K.L.le brutotöötasu 1167,01 eurot, so keskmine kuutasu 389

eurot. Põhitöökoht oli K.L.l Saarioinen OÜ-s, kus ta viibis valdava osa töötatud ajast.

54. Maksuhaldur on hinnanud näilikuks ka sellised töösuhted, mille puhul ei ole tuvastatavad

perekondlikke või muid laadi lähedasi suhteid H-S. S. ja teiste töötajate vahel. MTA väide K.L.

ja H-S. S. kooskõlastatud tegevusest on paljasõnaline ning ei saa olla töösuhte näilikuks hindamise

üheks aluseks.

55. H-S. S. töösuhte tegelikkust tõendavad: 1) 01.10.2018 EBP OÜ ja H-S. S. vahel sõlmitud

tööleping; 2) töötasu väljamaksmise kohta vormistatud kassa väljamineku orderid nr 151, 166, 168

ja 170; 3) H-S. S. 12.03.2020 protokollitud suulised seletused; 4) H-S. S.03.04.2020 kirjalikud

vastused MTA täiendavatele küsimustele; 5) maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 1 „Residendist

füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed“, millel kajastuvad H-S. S. tehtud väljamaksed; 6) OÜ

Genero 29.05.2020 kirjalikud vastused MTA küsimustele ; 7) E.S. 06.04.2020 kirjalikud vastused

MTA küsimustele; 8) J.K.e 25.03.2020 kirjalikud vastused MTA küsimustele.

56. MTA ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et H-S. S. töötas perioodil november 2018-veebruar

2019.a EBP OÜ-s. Välistatud ei ole olukord, kus äriühingu juhtimisega tegelev isik täidab

üheaegselt nii juhatuse liikme kui töötaja ülesandeid (nt RKTKo 08.04.2004 nr 3-2- 1-39-04). H-

S. S. täitis EBP OÜ-s pärast juhatuse liikme vahetust tegevjuhi tööülesandeid. Tegeles ettevõtte

juhtimise, tööde korraldamise ja värbamisega ning vajadusel käis ka objektidel tööd tegemas.

Tegelemine ehitustööde või abistavate tegevustega ei ole juhatuse liikme ülesanne. Nende täitmine

eeldab töölepingulist suhet.

57. OÜ Genero kinnitas, et EBP OÜ lahkus Wismari tn 23, Tallinn objektilt 2018. a novembri

lõpus. OÜ Genero loetles vastuses, et nimetatud objektil töötasid H-S. S. ettevõtte juhina ja lisaks

töömehed, kelle nimesid tellija ei teadnud. H-S. S. käis ehitusobjektil makseraskustest tingitud

tööjõupuuduse tõttu. H-S. S. oli õigus saada selliste ülesannete täitmise eest tasu, mis kuulub

maksustamisele tööjõumaksudega analoogselt töölepingu alusel makstava töötasuga.

58. H-S. S. deklareeritud väljamaksete puhul on EBP OÜ maksukohustuse vähendamine

põhjendamatu olukorras, kus väljamaksete mittetegemine ei ole tõendatud ning kahtluse alla ei ole

seatud reaalset töö tegemist (RKTKo 09.12.2008 nr 3-2-1-103-08, p 20; 08.10.2008 nr 3-2-1-65-

08, p 33, RKTKo 03.10.2018 nr 2-15-18186 p-d 15-16).

59. Olukorras, kus maksuhaldur pidas H-S. S. jätkuvalt EBP OÜ tegelikuks juhatuse liikmeks, ei

oleks viimasel olnud õigust saada käsundi täitmise eest mõistlikus suuruses tasu, millelt tuli

deklareerida, kinni pidada ja tasuda tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni

makse. H-S. S. töölepingus on täidetud kõik TLS-s sätestatud tingimused. Ametijuhendi

puudumine ei muuda lepingut ebamääraseks.

60. Töötasu arvestamine, deklareerimine ja maksukohustuste tasumine ning kinnipidamine ei ole

töötajate mõjusfääris. Kassa väljamineku orderid ja lepingupoolte kinnitused tõendavad, et

töötajatele maksti töötasu sularahas. H-S. S. maksis töötajatele palka sularahas ja EBP OÜ kassa

oli tema käes.

61. U. Õ. seletusi ei saa pidada samaaegselt usaldusväärseteks ning ebausaldusväärseteks sõltuvalt

sellest kumb hinnang paremini sobib. EBP OÜ majanduslikud raskused olid põhjuseks, miks H-S.

S. ei maksutud töötasu töölepingu p-s 4.1 fikseeritud summas. H-S. S. keskmine kuutasu oli

986,26 eurot, mis on väiksem 01.10.2018 töölepingus märgitud igakuisest töötasust. H-S. S. töötas

Est Trading Partner OÜ-s (pankrotis). Seega oli H-S. S. võimalik saada samal ajal sissetulekut

mujalt.

62. Tänapäeval on tavaline, et inimene töötab korraga mitmel töökohal. Isegi kui osasid H-S. S.

täidetud tööülesandeid ei saa pidada sellisteks, mida täidetakse töösuhte alusel, ei tähenda, et neid

ei oleks täidetud või nende eest ei pidanud deklareerimisele ja maksustamisele kuuluvat tasu

maksma. Ka juhatuse liikme käsundilaadse õigussuhte korral kuulub makstav tasu maksustamisele

analoogselt töölepingu alusel makstava töötasuga. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud, et H-S.

S. tegeles ajavahemikus november 2018 kuni veebruar 2019.a EBP OÜ juhtimisega.

63. MO-st ei selgu, miks on perioodi alguseks loetud töölepingu sõlmimise ajaks mitteolev

02.07.2018. Lisaks ei selgu, miks tühistati 02.04.2018 tehtud TÖR-i kanne H-S. S. töötamise kohta

01.10.2018 dateeritud tööleping. Isegi, kui nõustuda maksuhalduri järeldusega 01.10.2018

dateeritud töölepingu näilikkuse kohta, oleks pidanud samal ajal kehtima 02.04.2018 tööleping,

mille kohta on maksuhaldur välja toonud, et seda ei lõpetatud.

64. EBP OÜ pankrot kuulutati välja 20.03.2019 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-18-

18018 ehk peaaegu aasta pärast esimese töölepingu sõlmimist ning TÖR-i töötamise kande

tegemist. MO-st ei selgu, kuidas teadis H-S. S. juba aasta enne hüvitise saamise õiguse tekkimist,

vajadusest teha selle saamise eelduseks olev, väidetavalt näilik tööleping ning registrikanne enda

töötamise kohta. MO on vastuolulisi põhjendusi ja järeldusi sisaldav. MO on vastuolus MKS § 46

lg 1 kaudu kohalduva HMS § 55 lg 1 nõudega.

65. EBP OÜ-l olid töötajaid, kes tegid alates 2018. aasta septembrist kolmel erineval objektil tööd.

OÜ Genero kinnitas, et EBP OÜ lahkus Wismari tn 23, Tallinn objektilt 2018. aasta novembri

lõpus. Ei ole eluliselt usutav, et tellija oleks oodanud lepingu ülesütlemisega mitu kuud, kui

objektil ei oleks tegevust toimunud. OÜ Genero loetles 29.05.2020 kirjalikes vastustes kuni 2018.

aasta novembrikuu lõpuni töid teostanud EBP OÜ töötajaid nimeliselt. Peale osaühingu juhatuse

liikme vahetumist jätkati veel ehitusega Helsingis margariinitehase objektil. Lepingu maht oli üle

6 000 000 euro ja tellija ütles selle üles ajal, mil EBP OÜ juhatuse liige oli U. Õ. Asjaolu, et

töötajatele pärast 2018. aasta augusti töötasu väljamakseid ei deklareeritud, ei anna põhjust

ignoreerida teisi maksumenetluses kogutud andmeid.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

66. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. MO on õiguspärane.

J.K., E.S., E.P.

67. EBP OÜ majandusraskused said alguse detsembris 2017.a, kui äriühing jättis tasumata

deklareeritud käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning

alates jaanuarist 2018 ka kogumispensionimakse. Viimase KMD esitas EBP OÜ 2018 augustikuu

kohta ja 18.09.2018 sõlmis lepingu EBP OÜ osade tasuta võõrandamise kohta Õigusbüroo Visioon

OÜ-le (juhatuse liige U. Õ.). U. Õ. tegevusala on äriühingute likvideerimine. Õigusbüroo Visioon

OÜ-l ei ole reaalset majandustegevust. EBP OÜ osade tasuta võõrandamine Õigusbüroo Visioon

OÜ-le ei olnud kantud soovist jätkata majandustegevust. Samasugust võlgadest vabanemise

skeemi on H.-S. S. kasutanud ka Est Trading Partner OÜ puhul, kui võõrandas äriühingu osad

13.12.2018 Õigusbüroo Visioon OÜ-le, mis tänaseks päevaks on pankrotis.

68. Lisaks viitab EBP OÜ kavatsusele jätta võlgadega äriühing maha ja jätkata sama tegevust HST

Ehitus OÜ kaudu asjaolu, et augustis ja septembris 2018.a kanti valdav enamus senistest EBP OÜ

töötajatest HST Ehitus OÜ töötajatena töötamise registrisse. HST Ehitus OÜ juhatuse liige alates

31.01.2005 on H.-S. S. ja tegevusalagi sama, mis EBP OÜ-l. Seisuga 18.09.2018 oli EBP OÜ

maksuvõlg 54 679,33 eurot, millele lisandusid võlad tarnijatele, Soome Vabariigile ja erinevatele

võlausaldajatele ja mis juulis 2018 moodustas kokku ca 600 000 eurot.

69. U. Õ. roll juhatuse liikmena oli fiktiivne, mida kinnitavad J.K.e, E.S. ja H.-S. S. seletused selle

kohta, et EBP OÜ juhtimist jätkas H.-S. S. ning ja teisalt U. Õ. soov maksuhaldurit vältida. Seega

ei saanudki U. Õ. oodata sisulisi vastuseid EBP OÜ majandustegevusega seotud küsimustele, mis

seletab ka asjaolu, miks küsimustele vastas tegelikult H.-S. S.. Kaebaja väited arvuti rikke osas on

paljasõnalised. EBP OÜ osade tasuta võõrandamise eesmärgiks oli võlgadest, s.h. maksuvõlgadest

vabanemine läbi pankrotimenetluse U. Õ. abiga.

70. EBP OÜ ei deklareerinud alates septembrist 2018.a käivet ning jättis maksuhaldurile

ettevõtlusega

tegelemise

tõendamata.

05.10.2018

otsusega

kustutati

EBP

OÜ

käibemaksukohustuslaste registrist. Viimase majandusaasta aruande esitas äriühing 2016 kohta.

EBP OÜ ei esitanud maksuhaldurile ega pankrotihaldurile tõendeid, mis viitaksid äriühingu

majandustegevusele ajavahemikul 01.09.2018 kuni 20.03.2019. EBP OÜ ei esitanud

kontrollimisel kassadokumente, kust nähtuks sularaha olemasolu ja liikumine kassas. Vaatamata

kõikide ülejäänud dokumentide väidetavale hävimisele olid alles palgalehed, puhkusepäevade

koondaruanded, töölepingud ja kassa väljamineku orderid väljamakstud töötasu kohta, mis olid

vajalikud Töötukassale ja Haigekassale esitamiseks hüvitiste taotlemiseks.

71. Majandustegevuse lakkamisele viitab ka asjaolu, et viimase TSD esitas EBP OÜ 2018

augustikuu kohta ja peale seda töötasu väljamakseid deklareeritud ei ole. Kui on, siis kuni aastase

hilinemisega. Kontrollitavatel perioodidel EBP OÜ pangakontol ei nähtu tegutsevale äriühingule

omaseid rahalisi liikumisi. Pangakontolt on ajavahemikul 01.01.2017 kuni 30.08.2018 välja

võetud sularaha kokku summas 246 750 eurot, kuid puuduvad dokumentaalsed tõendid selle

summa kasutamise kohta EBP OÜ ettevõtluses, sh kassaarvestus. Seega puudub alus järeldada, et

kõnesolevas summas on tehtud sissemakseid EBP OÜ kassasse. Kaebajate nimetatud tõendid ei

tõenda töösuhte tegelikkust ega lükka ümber maksuhalduri järeldusi.

72. Kuivõrd MO adressaadiks on EBP OÜ, siis ongi kõik MO-s kajastatud rikkumised

etteheidetavad just EBP OÜ-le. Töötajate hilisem registreerimine ning TSD-l kajastamine lisab

olulist kaalu maksuhalduri järeldusele töölepingute sõlmimise tegeliku eesmärgi osas. Eesti

Töötukassalt välja makstud 5021,24 euro suurust hüvitist saab ilmselt pidada piisavaks motiiviks

näilike dokumentide vormistamiseks. Erinevate töötajate puhul oli väljamaksete kajastamine

TSD-del erinev, kuivõrd sellest võis sõltuda teatud hüvitise väljamaksmine.

73. Maksuhaldur on jõudnud põhjendatult järeldusele, et U. Õ. ei olnud tegelik EBP OÜ juht ning

ei olnud teadlik EBP OÜ majandustegevusest. U. Õ. kirjalikud seletused on koostanud H-S. S.

Maksuhaldur on kirjalikult esitatud seletusi maksumenetluses ka sisuliselt analüüsinud ja neid

teiste kogutud tõenditega võrrelnud ning selliselt tuvastanud ja välja toonud hulgaliselt erinevaid

vastuolusid.

74. J.K. väidab: „Sain osalist töötasu S. ja mingit hüvitist maksti ka Töötukassalt. Palju raha jäi

siiski saamata, mille olen enda jaoks “korstnasse” kirjutanud /…/“. Kui aga võrrelda öeldut teiste

väidete ja asjaoludega, et Wismari objektil töötati kolm kuud (väidetavalt lõppes töö objektil 2018

novembri lõpus), kassaorderitelt nähtuva osaliselt saadud töötasu (1150 eurot), töölepingus

kokkulepitud töötasu (1200 eurot bruto) ja Eesti Töötukassalt saadud 5021,24 euro suuruse

hüvitisega, siis jääb arusaamatuks, milline raha jäi J.K.el saamata. Lisaks on J.K. 14.02.2019

esitatud füüsilise isiku deklaratsioonil kinnitanud, et ei ole 2018 a. palgatulu saanud. J.K.ele

vormistatud kassaorderid on ebausaldusväärsed ning ei tõenda tegelikku väljamakset olukorras,

kus EBP OÜ ei ole tõendanud, et tal üldse oli kassas raha.

75. Genero OÜ ei ole kirjalikes seisukohtades J.K.e ja E.S. viibimist objektil kinnitanud. Samuti

ei saa ehitusobjektil viibimisest teha põhjapanevaid järeldusi töötaja ja tema tööandjaks oleva

äriühingu osas. Maksuhaldur on tuvastanud, et alates september 2018.a EBP OÜ-s enam

majandustegevust ei toimunud. Sellises olukorras ei saa pidada usutavaks, et EBP OÜ pidas

võimalikuks palgata juulis ja augustis 2018.a uusi töötajaid, sh kaebajaid. J.K.e ning E.S. väited

ja Genero OÜ kirjalikud vastused ei kõrvalda maksuhalduri põhjendatud kahtlust kaebaja ja EBP

OÜ vahelise töölepingu näilikkusest.

76. Isegi kui hiljem esitatud ametijuhenditest nähtuvad kaebajate tööülesanded, ei muuda

töölepingud ja ametijuhendid töösuhte näilikkuse osas tehtud lõppjäreldust. Formaalsete ja

tegelikkusele mittevastavate dokumentide koostamine on sellise pettuse varjamise üheks oluliseks

eelduseks.

77. Tõene ei saa olla E.P. väide, et raamatupidamiskandeid sisestati kord kuus. Kassa väljamineku

orderist nähtub iga lehekülje üleval vasakul olev märge „Kassa väljamineku order nr.“ ning vastav

number. Samuti üleval paremal asuv raamatupidamisprogrammi kande järjekorra number „KM-“

ning vastav number. E.P. kohta koostatud dokumendid kannavad järjestikuseid numbreid, kuid

nendel kajastatud väljamaksed on tehtud neljal erineval kuul: Kassa väljamineku order nr. 145

(väljamakse 10.08.2018 summas 5 012,80 eurot), Kassa väljamineku order nr. 146 (väljamakse

10.09.2018 summas 3 778,88 eurot), Kassa väljamineku order nr. 147 (väljamakse 10.10.2018

summas 3 084,80 eurot), Kassa väljamineku order nr. 148 (väljamakse 09.11.2018 summas 1

156,80 eurot). Eeltoodud asjaolud dokumentide numeratsioonis nähtuvad viidatud tõendist

läbivalt. Seega kassa väljamineku orderid on koostatud tagantjärele ning E.P. väide, et kandeid

tehti kord kuus, on ebaõige. Kassa dokumendid kaebaja august-november 2018 töötasu

väljamaksete kohta on igal juhul koostatud korraga ja järjestikku.

K.L. ja H.-S. S.

78. MTA tuvastas, et EBP OÜ-l oli raskusi ECD Kiinteistöt Oy-ga sõlmitud lepingu täitmisega.

K.L. ei ole esitanud maksumenetluses ega kohtule tõendeid selle kohta, et objektil töid veel

teostati. Paljasõnaline on K.L. väide, et vastasel juhul oleks leping ilmselt juba varem erakorraliselt

üles öeldud. Tellijad pidasid EBP OÜ-ga läbirääkimisi enne lepingu ülesütlemist. Lepingu

ülesütlemine on EBP OÜ tegevusetuse järelm. 2018. a augustis tegi tellija hoiatuse töövõtulepingu

lõpetamise kohta. Sellises olukorras on eluliselt usutav, et probleemid töödega algasid juba varem.

Õige on maksumenetluses tuvastatu, et esitatud tõendid ei kinnita tööde tegemist objektil kuni

27.09.2018.

79. Samuti võib eluliselt usutavaks pidada olukorda, kus hoiatus lepingu lõpetamise kohta tehakse

alles siis, kui töö objektil ei vasta kokkulepitule ning suulised vestlused ei ole olukorda

parandanud. Seda kinnitab ühtlasi M. R. 05.11.2018 e-kiri, kus ta juhib tähelepanu, et tööde

lõpetamise lepingulisest kuupäevast on üle läinud 73 päeva. Seega EBP OÜ oli ehitusobjektilt

2018. a augustiks juba lahkunud.

80. ECD Kiinteistöt Oy toob välja, et 07.08.2018 saadeti EBP OÜ-le lepingu lõpetamise hoiatus,

kuna EBP OÜ ei ole suutnud täita töövõtulepingule vastavaid kohustusi, on objektil ajagraafikust

maas ja tal on tuvastatud maksehäired. Seega on õige, et EBP OÜ-l puudus sisuline

majandustegevus alates september 2018 kuni pankroti välja kuulutamiseni 2019 märtsis. Ei ole

eluliselt usutav, et sellises olukorras EBP OÜ ehitusobjektidel tööd toimusid.

81. MTA ei ole ignoreerinud maksumenetluses kogutud andmeid seoses Genero OÜ-ga, M.E., R.

R., K. K. ja H-S. S. MTA on võtnud seisukoha isikute käest kogutud tõendite osas.

82. Kaebajad ei ole esitanud täiendavat tõendit, mis kinnitaks, et EBP OÜ-l oli novembrini 2018.

a majandustegevus. 01.09.2020 ning 11.09.2020 eriarvamuse täienduse lisad ei kinnita kaebajate

väiteid tööde tegemise perioodi kohta. Tõendamiskoormus on läinud üle kaebajale.

83. Kassaorderid on koostatud tagantjärele. Tõene ei saa olla kaebajate väide, et

raamatupidamiskandeid sisestati kord kuus. Dokumendi iga lehekülje üleval vasakul on viide

„Kassa väljamineku order nr.“ ning vastav number. Samuti üleval paremal märge

raamatupidamisprogrammi kande number „KM-“ ning vastav number. Orderitel kajastatud

väljamaksed on tehtud neljal erineval kuul: Kassa väljamineku order nr. 145 (väljamakse

10.08.2018), Kassa väljamineku order nr. 146 (väljamakse 10.09.2018), Kassa väljamineku order

nr. 147 (väljamakse 10.10.2018), Kassa väljamineku order nr. 148 (väljamakse 09.11.2018). Neile

järgneb Kassa väljamineku order nr. 151 (väljamakse 09.11.2018) ja Kassa väljamineku order nr.

153 (väljamakse 10.09.2018) jne. Väiksemaid järjekorranumbreid kandvad kassa väljamineku

orderid on vormistatud väljamaksete kohta, mis toimusid hilisematel maksustamisperioodidel kui

suuremaid järjekorranumbreid kandvatel kassa väljamineku orderitel kajastatud väljamaksed.

Näiteks kassa orderid nr 145, 146, 147, 148 ja 151 on vormistatud järjest neljal erineval

maksustamisperioodil toimunud väljamaksete kohta kuni november 2018. Neile järgneb kassa

order 153 jj, mis kajastavad väljamakseid algusega septembrist 2018 ehk varasemast

maksustamisperioodist kui sellele eelnenud kassa orderitel. Seega on kassa väljamineku orderid

koostatud tagantjärele ning kaebajate väited, et kandeid tehti kord kuus, on ebaõige ja otsitud.

84. Kaebajad möönavad, et EBP OÜ-l oli raskusi ECD Kiinteistöt OY-ga sõlmitud lepingu

täitmisega. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vähemalt mingil määral objektil töid

veel teostati. Tellijad pidasid EBP OÜ-ga läbirääkimisi enne lepingu ülesütlemist. Lepingu

ülesütlemine on H.-S. S. tegevusetuse järelm. Eluliselt usutav on, et probleemid töödega algasid

juba varem ning õige on maksumenetluses tuvastatu, et H-S. S. esitatud tõendid ei kinnita tööde

tegemist objektil kuni 27.09.2018. Samuti eluliselt usutavaks võib pidada olukorda, kus hoiatus

lepingu lõpetamise kohta tehakse alles siis, kui töö objektil ei vasta kokkulepitule ning suulised

vestlused ei ole olukorda parandanud. Seda kinnitab ühtlasi M. R. 05.11.2018 e-kiri, kus isik juhib

tähelepanu, et tööde lõpetamise lepingulisest kuupäevast on üle läinud 73 päeva. Seega EBP OÜ

oli ehitusobjektilt 2018. a augustiks juba lahkunud. ECD Kiinteistöt Oy toob välja, et juba

07.08.2018 saadeti EBP OÜ-le lepingu lõpetamise hoiatus, kuna EBP OÜ ei ole suutnud täita

töövõtulepingule vastavaid kohustusi, on objektil ajagraafikust maas ja tal on tuvastatud

maksehäired. Seega EBP OÜ-l puudus sisuline majandustegevus alates september 2018 kuni

pankroti välja kuulutamiseni 2019. a märtsis. Ei ole eluliselt usutav, et sellises olukorras EBP OÜ

ehitusobjektidel tööd toimusid.

85. MTA tuvastas, et EBP OÜ vormistas H-S. S. fiktiivselt tööle eesmärgiga saada H.-S. S. jaoks

Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetushüvitist. Eesti Töötukassa H-S. S. hüvitist ei maksnud.

MTA tuvastas, et H-S. S. ja EBP OÜ vahel sõlmitud töölepingud olid näilised. H-S. S.

tööülesannetest tulenevalt ei saa jaatada töölepingulise suhte olemasolu, tööleping on ebamäärane

ega ole usaldusväärne. EBP OÜ jättis H.-S. S. deklareeritud töötasult maksukohustuse täitmata.

H-S. S. töötasu suurus ei ole eluliselt usutav, arvestades EBP OÜ majanduslikku seisu. H-S. S.

töötas samaaegselt täistööajaga mujal. Eesti Töötukassa on samuti menetluse käigus jõudnud

järeldusele, et kaebajal puudus töölepinguline suhe EBP OÜ-ga. Seega puudus EBP OÜ-l kohustus

registreerida H-S. S. töötamise registris.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

86. Kolmandat isikut EBP OÜ-d esindas menetluses seadusliku esindajana pankrotihaldur Eve

Selberg, kes osales ka mõlemal kohtuistungil. Eve Selbergi kinnitusel on tal anda raske haldusasjas

oma seisukohta anda, kuna kõik raamatupidamisdokumendid on väidetavalt hävinenud.

Pankrotihaldur kinnitas 7.12.2021 kohtuistungil, et on selle kohta teinud ka kuriteoteate.

KOHTU PÕHJENDUSED

87. Kaebajad on küll kaebustes üksikutele asjaoludele vastu vaielnud, kuid ei ole suutnud

kummutada MO-s tehtud lõppjäreldusi. MTA on vaidlustatud MO-s ja selle aluseks olnud KA-s

piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas miks vaidlusalused TÖR-i kanded kustutati.

MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

Kohtumenetluses esitatud kaebajate väited ja kogutud tõendid (sh tunnistajate ütlused ja

menetlusosaliste selgitused) ei ole lükanud ümber MO-s tehtud järeldusi. Uurimispõhimõtet

maksumenetluses rikutud ei ole.

88. Halduskohus ei vii maksumenetlust uuesti läbi, vaid kontrollib kaebuse väiteid maksuotsuse ja

maksumenetluse minetuste kohta. Seetõttu analüüsib kohus kaebustes esitatud väiteid, kuid ei hakka

üksikasjalikult üle kordama MO põhjendusi, kuna nii KA kui ka MO on väga mahukad ja põhjalikud,

kõik järeldused on seotud tõenditega, MO on hästi struktureeritud ja kohtu hinnangul hõlpsasti

loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses

esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud

haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda

põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega

nõustumisele.

89. TÖR on maksukohustuslase alamregister, mida peetakse MTA-le. Töötamise alustamine

registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. TÖR-i tuleb kanda kõik füüsilised

isikud, kes töötavad töölepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel. EBP OÜ-l oli kohustus

kanda oma töötajad TÖR-i hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.

90. MO kohaselt lõppes EBP OÜ majandustegevus augustis 2018. Kaebajad on esitanud oma

töösuhete olemasolu tõendamiseks endi selgitused, kahe tunnistaja (M. E. ja H.-H. S.) ütlused,

kassaorderid, töölepingud ja TÖR-i kanded. Mitmete kaebajate selgituste ja tunnistajate ütluste

kohaselt käisid nad Wismari 23 objektil mingil määral tööd tegemas ka sügisel 2018.a. Hinnanud

kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et vaatamata sellele, et ei saa välistada, et osad kaebajatest veel

peale 2018.a septembrikuud objektile ilmusid ning seal ka üht-teist tegid, on maksuhalduril olnud

siiski õigus, et EBP OÜ-l majandustegevust alates septembrist 2018 enam ei olnud ja seetõttu ei

saanud ta enam olla ka tööandjaks. Vaid suuliste selgitustega ei saa kõrvaldada kõiki muid asjas

kogutud tõendeid. Kaebajate selgitused ja tunnistajate ütlused ei ole viinud kohut veendumisele, et

MO-s oleks tehtud nende töösuhte kohta valed järeldused. Siinjuures peab kohus paratamatult

arvestama ka seda, et kaebajad menetlusosalistena selgitusi andes ei ole asjas erapooletud

tõendiallikad, tunnistaja H.-H. S. on aga H-S. S. vend.

91. EBP OÜ võõrandati tasuta 18.09.2018 Õigusbüroo Visioon OÜ-le ning 24.09.2018 sai EBP OÜ

juhatuse liikmeks äriühingute likvideerija U. Õ. Maksumenetluses selgus üheselt, et U. Õ ei ole

teadlik EBP OÜ tegevusest ning ei olnud äriühingu tegelik juht (KA p 1.2.1.4.). Seega on õige MO-

s tehtud järeldus, et U. Õ. vormistati juhatuse liikmeks EBP OÜ likvideerimiseks ning seetõttu ta ei

ole teadlik äriühingu tegevusest. U. Õ. roll juhatuse liikmena oli fiktiivne, mida kinnitavad J.K.e,

E.S. ja H-S. S. seletused selle kohta, et EBP OÜ juhtimist jätkas H-S. S. ning ja teisalt U. Õ. soov

maksuhaldurit vältida. Maksuhaldur on osundanud ka sellele, et samasugust võlgadest vabanemise

skeemi on H-S. S. kasutanud ka Est Trading Partner OÜ puhul, kui võõrandas äriühingu osad

13.12.2018 Õigusbüroo Visioon OÜ-le. U. Õ. tegutseb sisuliselt makseraskustes äriühingute

likvideerijana (vt MO lisa 23). Ka Est Trading Partner OÜ suhtes on praeguseks hetkeks välja

kuulutatud pankrot.

92. EBP OÜ viimane käibedeklaratsioon on esitatud augusti 2018.a kohta. EBP OÜ kustutati

05.10.2018 käibemaksukohustuslaste registrist, kuna vaatamata MTA nõudele tõendada oma

ettevõtluse olemasolu ei reageerinud EBP OÜ MTA vastavale korraldusele, ei ilmunud maksuhalduri

juurde selgitusi andma ega esitanud mingeid dokumente. Käibemaksukohustuslaste registrist

kustutamise otsust EBP OÜ ei vaidlustanud. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud sootuks

2016. a kohta.

93. Kaebajad selgitasid kohtuistungil ning sama kinnitasid tunnistajad, et peale 2018.a

septembrikuud üht-teist Wismari tn objektil veel toimetati, kuid seda ilma selgete tööjuhisteta, heal

juhul mõned tunnid päevas ja rohkem soovist näha, kas asi hakkab paremini edenema (E.S.

selgitused). Sel ajal töötasu enam ei makstud.

94. OÜ Genero kinnitas 29.05.2020 vastuses MTA samakuupäevalisele päringule, et EBP OÜ lahkus

Wismari tn 23, Tallinn objektilt 2018. a novembri lõpus ning et EBP OÜ tööviljakus oli lõpupoole

olematu. Seega ütles tellija töövõtjaga lepingu üles küll alles novembris 2018.a, kuid vastusest

nähtub, et sisuline töövõtt oli juba mõni aeg enne lõppenud. Usutav on ka see, et kui töövõtja satub

aina enam raskustesse ja ei tee enam seda, milles on kokku lepitud, siis ei asenda tellija teda

päevapealt, kuna loodab veel mõnda aega, et sooritus paraneb. Töövõtja asendamine ei ole ka peale

sellise otsuse tegemist viivitamata võimalik, kuna uus töövõtja on vaja leida. Töövõtja asendamine

uuega võib peale tegeliku soorituse lõppu seetõttu venida vähemalt mõned kuud, nagu ka antud asjas

juhtunud on. Samuti võib eluliselt usutavaks pidada olukorda, kus hoiatus lepingu lõpetamise kohta

tehakse alles siis, kui töö objektil ei vasta kokkulepitule ning suulised vestlused ei ole olukorda

parandanud. Seda kinnitab OÜ Genero esindaja M. R. 05.11.2018 e-kiri EBP OÜ-le, kus ta juhib

tähelepanu, et tööde lõpetamise lepingulisest kuupäevast on üle läinud 73 päeva. Seega on õige MO-

s tehtud järeldus, et EBP OÜ oli ehitusobjektilt 2018. a septembriks juba lahkunud.

95. OÜ Genero loetles vastuses, et nimetatud objektil töötasid H.-S. S. ettevõtte juhina ja lisaks

töömehed, kelle nimesid tellija ei teadnud. OÜ Genero nimetatud isikutele (M. E., R. R., K. K.)

deklareeriti töötasu viimati augustis 2018.

96. H-S. S. 12.03.2020 selgitused maksuhaldurile, et kuni EBP OÜ pankrotini 2019.a märtsini oli

lootus, et äriühingut suudetakse päästa, ei vasta EBP OÜ majandamisele vastaval perioodil. EBP

OÜ-l olid 2018.a septembrikuuks kõik võlad kokku üle 1 miljoni euro (vt KA lk 10 viimane lõik).

Sellise võlasumma kustutamiseks puudus igasugune perspektiiv ja see pidi H.-S. S.le selge olema.

Viimane laekumine EBP OÜ pangakontole oli 14.09.2018 Genero OÜ-lt summas 3000 eurot. See

summa kanti kohe HST Ehitus OÜ-le (registrikood 11091320, juhatuse liige H-S. S.) ning jäägiks

jäi pangakontole 69,40 eurot, mis kulus kaardi kuutasule ja viivisintressile. Ülejäänud raha 41,39

eurot kanti 17.10.2018 kohtutäitur Risto Sepale, misjärel oli pangakonto lõppsaldo null (KA lk 13

viimane lõik). Sularaha kassa olemasolu on tõendamata, kuna EBP OÜ seda maksuhaldurile ei

näidanud. Seetõttu leiab kohus, et juba augustiks 2018.a võttis EBP OÜ ette vaid selliseid samme,

mis olid suunatud äriühingu tegevuse lõpetamisele või möönsid seda. EBP OÜ võõrandati

elukutselisele likvideerijale U. Õ., maksudeklaratsioone ei esitatud ja EBP OÜ lasti

käibemaksukohustuslaste registrist kustutada, makse ei tasutud, tellija Genero OÜ loobus EBP OÜ-

lt teenust ostmast ja leidis uue töövõtja. Tellija ECD Kiinteistöt OY kinnitas, et saatis 07.08.2018

EBP OÜ-le lepingu lõpetamise hoiatuse, kuna EBP OÜ ei ole suutnud täita töövõtulepingule

vastavaid kohustusi, oli objektil ajagraafikust maas ja tal on tuvastatud maksehäired. Ei ole eluliselt

usutav, et kuni pankroti väljakuulutamiseni sai olla H-S. S. lootus äriühingu päästmiseks.

97. Seega pidi EBP OÜ olema selleks hetkeks, kui TÖR-i kanded tehti (E.P.: 30.08.2018, K.L. ja

E.S.: 13.09.2018, J.K. 4.09.2018) teadlik sellest, et sisulist majandustegevust tal enam ei ole. TÖR-i

kanded olid seega alusetud ning said olla ajendatud vaid soovist saada vanemahüvitist (E.P.) ja Eesti

Töötukassast hüvitist (K.L., E.S., J.K.). Eeltoodu ongi motiiv, miks EBP OÜ TÖR-i kanded tegi.

Sellist väidet kinnitab ka MO-s välja toodud asjaolu, et augustis ja septembris 2018.a kanti valdav

enamus senistest EBP OÜ töötajatest HST Ehitus OÜ töötajatena TÖR-i. HST Ehitus OÜ juhatuse

liige on alates 31.01.2005 H.-S. S. ja tegevusala on sama, mis EBP OÜ-l. Samuti kinnitab eelnevat

asjaolu, et EBP OÜ ei esitanud MTA-le ega pankrotihaldurile kontrolliperioodi kohta sisulisi

raamatupidamisdokumente, kuna väidetavalt on dokumendid hävinenud. Samas olid EBP OÜ-l alles

dokumendid, mis on vajalikud Eesti Töötukassale tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks.

98. Eesti Töötukassa järeldusele, et J.K.e, E.P., E.S., K.L. ja EBP OÜ vahel olid septembrist 2018.a

kuni veebruarini 2019.a tegelikud töösuhted, ning neile määrati maksejõuetuse korral hüvitis, on

halduskohtu jaoks üks tõenditest. Halduskohus ei jõudnud aga samale järeldusele, kuna tõendeid

kogumis hinnates nähtub, et töösuhe ei saanud sel perioodil olla tegelik tööandja tegevuse lakkamise

tõttu. Seejuures on Eesti Töötukassa leidnud, et H-S. S. ei olnud EBP OÜ-ga sel ajal tegelikku

töösuhet.

99. Seoses H-S. S. märgib kohus täiendavalt järgmist. Esimene töötasu deklareeriti talle novembris

2018.a ja sedagi tagantjärgi. Tema väidetavat 2.04.2018 sõlmitud töölepingut maksuhaldurile

esitatud ei ole, kuna see on tema sõnul kadunud. TÖR-i kanne tehti nimetatud lepingu osas

17.05.2018. Täiendavalt on temaga sõlmitud teine tööleping 1.10.2018. Selle töölepingu sõlmimise

ajend sai olla vaid soov saada Eesti Töötukassast maksejõuetuse hüvitist. TÖR-i kande kustutamine

oli aga õige juba eelkõige põhjusel, et EBP OÜ-l ei olnud alates septembrist 2018.a enam

majandustegevust ja seega ei oleks H-S. S. saanud töötada ka 2.04.2018 lepingu alusel. Eesti

Töötukassa taotletud hüvitist H-S. S. välja ei maksnud. H-S. S. oli kontrolliperioodil täistööajaga

tööl ka Est Trading Partner OÜ-s, tegeledes enda sõnul kinnisvaraareduse ja materjalide tellimisega,

mis samuti seab kahtluse alla täistööajaga EBP OÜ-s töötamise. Kohus nõustub kõigega mis nii KA-

s kui MO-s on H-S. S. töösuhte osas tuvastatud ja ei hakka siinkohal maksuhalduri arutluskäike

kordama.

100. Seoses J.K.ega märgib kohus täiendavalt järgmist. 28.09.2021 kohtuistungil väitis J.K., et

Wismari objektil töötati kolm kuud (väidetavalt lõppes töö objektil 2018.a novembri lõpus),

kassaorderitelt nähtub osaliselt saadud töötasu (1150 eurot) ja osa jäigi tal kokkuvõttes saamata.

Maksuhaldur on õigesti osundanud, et kui liita töölepingus kokkulepitud töötasu (brutosummas 1200

eurot) ja Eesti Töötukassalt saadud 5021,24 euro suuruse hüvitisega, jääb arusaamatuks, milline raha

jäi J.K.el saamata. Lisaks on J.K. 14.02.2019 esitatud füüsilise isiku deklaratsioonil kinnitanud, et ei

ole aastal 2018 palgatulu saanud. J.K.ele vormistatud kassaorderid ei ole seetõttu usaldusväärsed

ning ei tõenda tegelikku väljamakset olukorras, kus EBP OÜ ei ole lisaks tõendanud, et tal üldse oli

kassas raha. Kohus nõustub kõigega mis nii KA-s kui MO-s on J.K.e töösuhte osas tuvastatud ja ei

hakka maksuhalduri arutluskäike kordama.

101. Seoses E.S.ga märgib kohus, et E.S. kinnitas küll 7.12.2021 istungil, et ta käis Wismari tn

objektil veel hilissügisel, ent seal ei olnud enam terveks päevaks tööd, õieti ei antudki enam

tööülesandeid. Ta käis kohal pigem lootusest, et asjad hakkavad paremaks minema ja talle siiski on

tööd anda. Tööd tegi ta lõpus paari tunni kaupa. Töötasu osas käis jupiti tasumine ja vabandamine.

Täis töötasu ta EBP OÜ-lt ei saanudki, kuid sai selle hiljem Eesti Töötukassalt. Kohal käis 2018 a.

novembri lõpuni või detsembri alguseni. Ühel hetkel, kuna raha ei olnud talle enam kaua makstud,

ta loobus kohapeal käimisest. Kohus leiab, et mainitud seletus ei lükka ümber MO-s tehtud järeldusi,

et EBP OÜ-l ei saanud alates septembrist 2018.a sisuliselt enam töötajatega töösuhteid olla. Kohus

nõustub kõigega mis nii KA-s kui MO-s on E.S. töösuhte osas tuvastatud ja ei hakka maksuhalduri

arutluskäike kordama.

102. Seoses K.L.ga leiab kohus, et tal ei ole EBP OÜ-ga töösuhet kunagi olnud. H.-S. S. kinnitusel

pidi K.L. osutama haldusteenust, et leida ettevõttele uusi kliente. Esiteks ei ole usutav, et K.L. sai

teha EBP OÜ-le täistööajaga tööd oma teise täisajaga (ja kellaajaliselt 8.00-16.00 fikseeritud

tööajaga) põhitöö kõrvalt, mis asus lisaks teises linnas (Saarioinen Eesti OÜ-s, Raplamaal). Teiseks

ei ole majanduslikku loogikat selles, et lootusetutes makseraskustes äriühing palkab täiendavalt tööle

inimese pelgalt uute klientide otsimiseks, kui ta ei ole võimeline teenindama olemasolevaidki kliente.

Arvestades eelnevat on kolmandaks argumendiks tema kohta tehtud TÖR-i kande fiktiivsuse kohta

ümber lükkamata fakt, et ta on H-S. S. lähisugulane (tädi). Kohus nõustub kõigega mis nii KA-s kui

MO-s on K.L. töösuhte osas tuvastatud ja ei hakka maksuhalduri arutluskäike kordama.

103. E.P.ga seoses märgib kohus täiendavalt järgmist. H-S. S. sõnul olid tema tööülesanded

dokumentide haldamine, raamatupidamine, juhtkonna abistamine (nö büroojuht), ja ta tegi seda

õhtuti vabadel hetkedel, osalise tööajaga 20 tundi nädalas, brutopalgaga 3500 eurot kuus. Tema kohta

deklareeritud töötasu suurus on seejuures 19 363,70 eurot 6 kuu kohta, keskmine kuutasu 3227,28

eurot, s.o üle 3 korra enam kui H-S. S. enda vastava perioodi töötasu. Selline töötasu ei ole eluliselt

usutav, võttes arvesse teiste töötajate töötasusid, EBO OÜ sisulist maksevõimetust ja E.P.

tööülesannete ebamäärasust. Arvestades äriühingu lootusetut majandusseisu ja majandustegevuse

sisulist lõppemist, olid taolised tööülesanded tollel ajal täiesti mittevajalikud. Peale selle töötas E.P.

samal ajal täistööajaga AS-s Sunorek. Motiivi taolise TÖR-i kande tegemiseks kinnitab ka asjaolu,

et E.P. ja H.-S. S. said ühise lapse. Kohus nõustub kõigega, mis nii KA-s kui MO-s on E.P. töösuhte

osas tuvastatud ja ei hakka maksuhalduri arutluskäike kordama. Valeandmete esitamise põhjus oli

ilmselgelt suurema sünnitus- ja vanemahüvitise saamine.

104. MTA ei ole ignoreerinud maksumenetluses kogutud andmeid seoses Genero OÜ-ga, M. E., R.

R., K. K. ja H-S. S. MTA on võtnud seisukoha isikute käest kogutud tõendite osas. Vastustaja ei

pidanud tuvastama palga väljamaksete kohta vormistatud kassaorderite puhul võltsimist. Vastustaja

leidis, et neid väljamakseid ei ole toimunud, kuna muud asjas kogutud tõendid näitavad, et selliseid

väljamakseid EBP OÜ enam teha ei saanud. EBP OÜ ei ole esitanud kassa algsaldosid, kassaraamatut

vms dokumente, kust nähtuks raha kassast välja maksmine. See on piisav põhjus, et jätta kassaorderid

tõenditena arvestamata.

112. Kuivõrd MO adressaadiks on EBP OÜ, siis on kõik MO-s kajastatud rikkumised etteheidetavad

just EBP OÜ-le. Käesolev otsus ei välista kaebajate töötasunõudeid oma endise tööandja EBP OÜ

vastu. Siiski saab ka selliseid nõudeid esitada vaid tegeliku töötamise eest. Maksuhaldur ei saanud

jätta töötajate kaitse argumendil fiktiivsed TÖR-i kanded kehtetuks tunnistamata.

113. Eeltoodust tulenevalt on MO õiguspärane, kohus ei tühista seda ja kaebused jäävad rahuldamata.

114. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)