Legislator Case Law & Legislation
1-21-8557/11 AI generated

1-21-8557/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-21-8557/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1- -8557 21 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 07. jaanuaril 2022.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär ja tõlgi Moonika Rubizova Natalja Mehh juuresolekul abi Urmo Paal prokurör kaitsja Valeriy Gimaev o savõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja B.A ik XXX xxxx kodanik; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht: ; xxxx L 1...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1- -8557 21

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

07. jaanuaril 2022.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik

Margot Mikler sekretär ja tõlgi

Moonika Rubizova

Natalja Mehh juuresolekul abi

Urmo Paal prokurör kaitsja

Valeriy Gimaev o

savõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

B.A ik XXX xxxx kodanik; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht: ; xxxx L 1 kehtiv kriminaalkaristus, ei ole kohaldatud. , töötab OÜ, tõkend –

süüdistuses § 424 lg 1 järgi KarS

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas

B.A-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.08.2020 kella 19:55 paiku Tallinnas, Uus- - xxxx Maleva tänav 6 juurest suunaga Uus Maleva 1 suunas mootorsõidukit registreerimismärgiga olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem xxxx - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,98 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,89 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2

p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1

/ Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega pani B.A toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J abi Urmo Paal B.A ja uhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör , süüdistatav tema kaitsja Valeriy Gimaev käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 424 lg 1 B.A-le karistuseks rahalise karistuse 130 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 19,3 eurot, s.o summas 2509 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.08.2020 kuni 31.08.2020, so kokku 2 päeva arvestusega, et ühele päevale kinnipidamisele vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ning ära kandmata karistuseks jääb seega rahaline karistus 124 päevamääera, s.o. 2393,2 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada

2 liitkaristus Harju Maakohtu 20.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, määrates liitkaristuseks vangistuse 6 kuud ning rahalise karistuse 124 päevamäära ehk 2393,2 eurot. Mõistetud vangistus jäetakse B.A osas täitmisele pööramata Harju Maakohtu 20.05.2020 otsuses nr 1-20-2708 sätestatud tingimustel. Rahaline karistus viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. Kohaldades KarS § 66 lg 1, 3 sätteid määrata rahaline karistus 2393,2 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepp prokuröri e kohta, ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub B.A temale KarS § järgi ettenähtud kurit atud süüdistuses 424 lg 1 eo toimepanemises esit süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub B.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, milline on 2022.a 981 eurot. kokkuleppes on kokkulepitud sund raha 876 eurot, siis sundraha summas 105 Kuivõrd eurot jätab kohus riigi kanda.

B.A kokkuleppelise kaitsja Valeriy Gimaev kulud jätta süüdistatava enda kanda.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 876 eurot tuleb B.A-lt tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul ala 73 eurot. tes kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt

Asitõend • CD plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindudes KrMS 2; 3 ; § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p § 180 lg § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315; § 68 lg 1, § 66 lg 1,3, § 65 lg 2 KarS kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada B.A 424 lg 1

KarS § järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

130 a 19,30 eurot), s.o. summas 2509 eurot. päevamäär (päevamäär

KarS § 68 lg 1 alusel arvata B.A eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2020 kuni 31.08.2020 s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistus rahaline karistus 124 päevamäära, s.o. summas 2393,2 eurot.

3 KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks vangistuse 6 kuud ning rahalise karistuse 124 päevamäära ehk 2393,2 eurot.

Mõistetud vangistus jä täitmisele pööramata Harju Maakohtu 20.05.2020 otsuses nr 1 tta -20-2708 sätestatud tingimustel. Rahaline karistus viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.

KarS § 66 lg 1, 3 määrata rahaline karistus alusel summas 2393,2 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud Välja mõista

B.A-lt 876 eurot sundraha riigi tuludesse.

Menetluskulu summas 876 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 73 eurot kuus.

S tta riigi kanda. undraha summas 105 eurot jä

B.A kokkuleppelise kaitsja Valeriy Gimaev kulud jätta süüdistatava enda kanda.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend • CD plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik