3-20-1976/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1976

Haldusasi

Osaühingu Polar Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti

11. septembri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/051553-

28 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Polar Holding, esindaja v.adv

Toivo Viilup

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Maksu- ja Tolliameti 20.12.2021 menetlusdokumendi lisade 1‒6 asja

materjalide juurde võtmisest.

2. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

8. märtsi 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1976 muutmata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Osaühing Polar Holding apellatsiooniastme

menetluskulude katteks välja 2358 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa) eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.02.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-20-1976

2(15)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 21.01.2020 teate nr 12.2-3/051553-1 ja 28.01.2020

korralduse nr 12.23/051553-2 alusel Osaühingu Polar Holding (OÜ Polar Holding) käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil detsember 2019. Kontrolli käigus

tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on

kajastatud 16.06.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/051553-26, millele OÜ Polar Holding esitas

eriarvamuse 17.07.2020.

2. MTA nõudis 11.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051553-28 OÜ-lt Polar Holding tagasi

15.05.2020 ettemaksukontole täidetud tagastusnõude 2019. a detsembri kohta summas 95

627,02 eurot. MTA tuvastas, et OÜ-l Polar Holding puudus õigus OÜ Aisa Villa arvel

kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvamiseks, sest OÜ Polar Holding osales

teadlikult maksupettuse ahelas ning teadis, et arvele märgitud käibemaksu riigieelarvesse ei

tasuta. MTA seisukoht tugines järgneval: 1) OÜ Polar Holding arvestas sisendkäibemaksu OÜ

Aisa Villa arve alusel; 2) Aisa tn 13 kinnisvaraga tehtud tehinguga toimus maksupettus: a) OÜ

Aisa Villa jättis käibemaksukohustuse tasumata, kuna OÜ Polar Holding ei tasunud OÜ-le Aisa

Villa reaalselt käibemaksu; b) OÜ Aisa Villa ei tasu võlga ka tulevikus; 3) OÜ Polar Holding

juhatuse liige C ei osalenud tehingutingimuste läbirääkimistel; 4) C-l puudub kontroll OÜ Polar

Holding üle; 5) tehinguosalised annavad tehingu maksumusega seotud asjaolude kohta

üksteisele vasturääkivaid ütlusi; 6) tehingu maksumuses ei arvestatud kinnisvara

turuväärtusega; 7) tehinguosalistele ei olnud oluline fikseerida kinnisvara üleandmisaegset

seisukorda; 8) Cu ütlused OÜ Polar Holding ja OÜ Polar Finance laenulepingu kohta on

vastuolus MTA-le esitatud laenulepinguga; 9) OÜ Aisa Villa juhatuse liige Y keeldus ütluste

andmisest; 10) Aisa tn 13 arendusprojekti potentsiaalne kahju andis ajendi maksupettuse

korraldamiseks.

OÜ Polar Holding teadis maksupettusest järgmistel põhjustel: 1) tehinguosalised on kauaaegsed

tuttavad, kes on varemgi koos tegutsenud; 2) OÜ Aisa Villa on jätkuvalt seotud Aisa tn 13

arendusprojektiga; 3) OÜ Polar Holding ei olnud heauskne ostja; 4) OÜ Polar Holding oli

osaline tehingute ahelas, milles osapooled tegutsesid ühiselt käibemaksupettuse toimepanemise

eesmärgil; 5) C on ka varem osalenud maksupettuses.

OÜ Polar Holding sai maksupettuses osalemisega maksueelise. MTA ei seadnud kahtluse alla

seda, et OÜ Polar Holding soetas OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve nr 1 alusel kinnisvara aadressil

Pärnu, Aisa tn 13. MTA tuvastas, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse taotluse aluseks

olev tehing on seotud OÜ-s Aisa Villa toimepandud maksupettusega. Seega ei ole OÜ-l Polar

Holding õigust sisendkäibemaksu maha arvata OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve nr 1 alusel

summas 95 627,02 eurot, kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused.

Maksupettuses osalemise puhul ei ole tegemist ettevõtlusega direktiivi 2006/112 art 168 p a

tähenduses, kusjuures maksupettusest teadmine on samastatav maksupettuses osalemisega.

Tegemist peab olema käibemaksukohustuslase maksustatava käibe ehk ettevõtluse jaoks tehtud

kulutusega. Kuna maksupettuses osalemine ei ole käsitatav ettevõtlusena, ei ole maksupettuses

3-20-1976

3(15)

kasutatud arve puhul tegemist ettevõtlusega seotud kulutusega ja täitmata on tingimus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1). Kuna tehing on

vormistatud eesmärgiga läbi viia pettus, ei ole tehingutele antud vorm kooskõlas nende tegeliku

sisuga.

3. OÜ Polar Holding esitas 09.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.09.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/051553-28 tühistamiseks.

OÜ Polar Finance ja OÜ Aisa Villa 26.03.2018 sõlmitud laenulepingu alusel andis OÜ Polar

Finance OÜ-le Aisa Villa laenu summas kuni 434 000 eurot. Laenulepingust tulenevate OÜ

Aisa Villa kohustuste täitmise tagamiseks koormati Pärnus Aisa tn 13 asuv kinnistu esimese

järjekoha hüpoteegiga summas 564 200 eurot OÜ Polar Finance kasuks. OÜ Polar Finance ja

kaebaja sõlmisid 05.12.2019 nõude loovutamise lepingu nr 01/2019, mille alusel loovutas OÜ

Polar Finance kaebajale laenulepingust tulenevad rahalised nõuded OÜ Aisa Villa vastu

summas 573 762,13 eurot. OÜ Polar Finance ja kaebaja sõlmisid 05.12.2019 laenulepingu,

mille alusel vormistati laenuks ümber nõude loovutamise lepingu p-st 2.1 tulenev rahaline

kohustus summas 573 762,13 eurot ning OÜ Polar Finance kohustus kaebajale andma

täiendavalt laenu kokku summas kuni 775 000 eurot. Kaebaja omandas 06.12.2019 OÜ-lt Aisa

Villa Pärnus Aisa tn 13 kinnistu jagamise tulemusena moodustatud korteriomandid hinnaga 573

762,13 eurot. Kaebaja tasus ostuhinna täies ulatuses tasaarvestuse teel, tasaarvestades

ostuhinnaga loovutamise lepingu alusel OÜ-lt Polar Finance omandatud rahalise nõude OÜ

Aisa Villa vastu.

OÜ Aisa Villa väljastas 06.12.2019 kaebajale arve nr 1 summas 573 762,13 eurot (sh

käibemaks) viitega müügilepingu alusel tasumisele kuuluvale ostuhinnale. OÜ Aisa Villa ja

kaebaja täitsid nõuetekohaselt enda deklareerimiskohustuse ja kajastasid müügilepingu ja arve

nr 1 alusel enda detsembri 2019. a käibemaksudeklaratsioonides maksustava käibena ostuhinna

netosummas 478 135,11 eurot.

Alates 06.12.2019 on kaebaja tegelenud Aisa tn 13 asuva korterelamu ehitustööde korraldamise

ning valminud korterite võõrandamisega.

MTA on jõudnud õigusvastaselt järeldusele, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Vastavalt

kaebaja esitatud LVM Kinnisvara OÜ koostatud eksperthinnangule nr 1429-20M oli Aisa tn 13

kinnistu turuväärtus 01.12.2019 seisuga 556 000 eurot, st müügilepingus kokkulepitud ostuhind

oli vastavuses müügilepingu esemeks oleva kinnisasja turuväärtusega. Eraõigusliku võlasuhte

raames ei saa võlausaldajale ette heita enda majanduslike huvide esiplaanile seadmist mh

maksuhalduri huvide ees. Aisa tn 13 kinnistuga seotud tehingute majanduslik sisu ja

lõpptulemus oleks olnud identne ka juhul, kui n-ö tavapärase müügitehingu asemel oleks

tagatisvara suunatud OÜ Polar Finance enda nõuete rahuldamiseks sundmüüki läbi OÜ Aisa

Villa laenulepingust tulenevaid nõudeid tagava ühishüpoteegi realiseerimise. Ka sel juhul oleks

Aisa tn 13 müügitulemi arvel täidetud üksnes OÜ Polar Finance hüpoteegiga tagatud rahalised

nõuded. OÜ-l Aisa Villa oleksid puudunud võimalused kasutada tagatisvara müügist

kohtutäiturile laekunud vahendeid oma võimalike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute, sh

maksuhalduri ees.

Z on OÜ Polar Finance juhatuse liikmena kontrollimenetluse käigus selgitanud, et ta ei olnud

huvitatud Aisa tn 13 arendusprojekti lõpuleviimisest OÜ Polar Finance kaudu, kuna OÜ Polar

Finance ei ole käibemaksukohustuslane ning on valdusettevõte, mille kaudu Z juhib oma

erinevaid investeeringuid. Sel põhjusel soovis ta leida enda tutvusringkonnast usaldusväärse

partneri, kes viiks Aisa tn 13 arendusprojekti lõpule ja võimaldaks saavutada projektiga seoses

väljastatud laenude tagastamise OÜ-le Polar Finance võimalikult suures ulatuses. Õiguslikult

ei ole lubamatu lahendus, kus laenuandja loovutab oma laenunõude endaga seotud isikule,

3-20-1976

4(15)

eesmärgiga võimaldada viimasel omandada laenusaajalt tagatisvara, ning läbi arendustegevuse

maksimeerida tagatisvara väärtus, võimaldamaks selle tulemusena saavutada laenuandja

laenunõuete täitmine võimalikult suures ulatuses.

Kehtiv õigus ei võimalda asetada maksukohustuslasele vastutust tehingu vastaspoole

makseraskuste eest ega keela vara omandamist isikult, kes ei suuda või ei soovi täita vara

müügitehinguga

kaasnevaid

(maksu)kohustusi

kolmandate

isikute

ees

korrektselt.

Maksuotsusest ei selgu maksueelis, mille saavutamise nimel kaebaja väidetavalt maksupettuses

osales. OÜ Aisa Villa deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine ei ole kaebaja maksueelisena

käsitatav.

Arusaamatuks jääb, millisel moel muudab tasaarvestuse lubamatuks see, et osapooled olid

omavahel seotud, teadlikud tehingu asjaoludest ega hinnanud tehingueelselt Aisa tn 13

kinnisasja. Osapoolte seotus ei oma maksuõiguslikku tähendust. Ebaselgeks jääb, keda on

maksuhaldur lugenud omavahel seotuks. OÜ Aisa Villa kui müüja esindusõiguslike isikutega

puudusid kaebajal seosed. Üksnes asjaolu, et OÜ Polar Finance oli müügilepingu sõlmimisele

eelnevalt laenulepingu alusel OÜ-d Aisa Villa finantseerinud, ei võimalda käsitada neid

omavahel seotud isikutena. Osapoolte teadlikkus tehingu asjaoludest ei võimalda käsitada

tavapärast kinnisvara müügitehingut maksupettusena. Maksuhalduri seisukohad on vähemalt

osaliselt vastuolulised, sest C-le heidetakse ette just müügilepingu sõlmimisele viinud

läbirääkimistes mitteosalemist ja seda, et ta ei olnud tehingu asjaoludest teadlik.

Kaebaja eesmärgiks oli Aisa tn 13 kinnistu omandamine. Kaebaja ei ole soovinud saavutada

õigusvastaseid maksueeliseid ning seda pole ka tehtud. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja

vastutab OÜ Aisa Villa maksukohustuste täitmise eest. Kaebaja ei saanud rahalist kasu sellest,

et OÜ Aisa Villa ei suutnud tasuda müügilepingu alusel deklareeritud käibemaksu. Kaebajal on

õigus taotleda arve alusel deklareeritud sisendkäibemaksu tagastamist vaatamata asjaolule, kas

OÜ Aisa Villa maksukohustusi täidab või mitte.

Maksuhaldur ei selgita, kuidas soodustasid OÜ Aisa Villa maksukohustuste täitmata jätmist

Aisa tn 13 kinnisasjaga seotud tehingud. Aisa tn 13 kinnisasi oli koormatud hüpoteekidega

nende turuväärtust ületavas summas. Isegi juhul, kui Aisa tn 13 kinnisasi oleks realiseeritud

täitemenetluse raames, ei oleks olnud võimalik müügitulemi arvel täita OÜ Aisa Villa

maksukohustusi. Samuti jääb arusaamatuks see, milline oleks olnud OÜ Aisa Villa võimalik

alternatiivne käitumismudel. Arusaamatu ning vastuolus tegelike asjaolude ja tõenditega on

väide, et kaebaja ei ole tegelikkuses käibemaksukohustust kandnud. Maksuhaldur möönab ka

ise, et kaebaja on OÜ Aisa Villa väljastatud arve (koos käibemaksuga) täies ulatuses

(tasaarvestuse teel) tasunud.

Maksuhaldur on jätnud eriarvamuse p-s 3.2 toodud kaebaja argumentidele suures osas

vastamata. Maksuotsusest ei selgu, millisel moel võimaldab OÜ Aisa Villa poolt deklareeritud

maksukohustuse täitmisega viivitusse sattumine või kaebaja ostuhinna tasumine tasaarvestuse

teel jõuda järelduseni, et kaebaja on saanud maksueeliseid ning kaebaja KMS-s sätestatud

õiguse realiseerimine viitab maksupettuse toimepanemisele.

Kaebaja maksukohustuste kontekstis ei oma OÜ Aisa Villa majandustegevuse perspektiivid ja

tulemuslikkus tähtsust. Samuti ei ole asjakohased maksuhalduri hinnangud OÜ Aisa Villa

juhatuse liikme Y varasemale maksukäitumisele või usaldusväärsusele.

Vastuolusid Z, Q ja C seletustes ei esine. Nimetatud isikud otsustasid panustada raskustesse

sattunud Aisa tn 13 arendusprojekti päästmisesse. Ei ole midagi ebatavalist selles, et ei suudeta

kuupäevalise täpsusega meenutada kõiki suuliselt toimunud arutelusid ja detaile. Kaebajale ei

tulnud Aisa tn 13 kinnisasja omandamisega kaasa kohustusi. C kontrollis loovutamise lepingu

3-20-1976

5(15)

alusel kaebaja omandatud OÜ Polar Finance nõude tegelikkusele vastavust pangakonto

põhiselt. Omandatud nõude kehtivust ja tegelikkusele vastavust kinnitas ka fakt, et OÜ Aisa

Villa ei vaidlustanud vastava nõude kasutamist ostuhinna tasaarvestamiseks. Samuti ei ole

maksuhaldur ise seadnud kahtluse alla seda, et OÜ Polar Finance andis OÜ-le Aisa Villa laenu

ning laenulepingu alusel võlgnes OÜ Aisa Villa OÜ-le Polar Finance kokku 573 760,13 eurot.

Arusaamatu on maksuhalduri väide, et ostuhind ei vasta kinnistu turuhinnale. Ostjale ei saa ette

heita seda, et ta kasutab võimalust vara omandamiseks enda jaoks võimalikult soodsatel

tingimustel. Q kui kaebaja esindaja teadlikkus müügilepingu esemeks oleva arendusprojekti

ehitustehnilisest seisukorrast välistas vajaduse müügilepingu eseme seisukorra detailsemaks

dokumenteerimiseks. Laenulepingu kirjaliku vormistamise aeg ei oma maksuõiguslikku

tähtsust. Kolmanda isiku poolt ütluste andmisest keeldumine ei saa olla maksumenetlusele

allutatud subjekti süüstav asjaolu.

Arusaamatu on maksuotsuse väide (p 3.28), et kaebaja ei tea Aisa tn 13 kinnisasjale seatud

hüpoteekidest tulenevaid kohustusi. Kaebajal puuduvad OÜ Randomer ees rahalised

kohustused, mida hüpoteek võiks tagada.

Maksuhalduri teoreetiline arutlus Aisa tn 13 arendusprojekti võimaliku kahjumlikkuse üle on

ebaõige. Samuti on eksitavad ja ebaõiged selle toetuseks esitatud arvutused. Tegelikud

finantsnäitajad ei toeta maksuhalduri seisukohti. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest

nähtuvalt puudub Y-l või OÜ-l Aisa Villa müügilepingu sõlmimise järgselt seos Aisa tn 13

arendusprojektiga.

Maksuotsuses sisalduvad subjektiivsed negatiivsed hinnangud maksumenetluse osaliste ja

nende esindajate suhtes. Tähelepanuta on jäetud tõendid. Maksuhaldur on põhjendusi esitamata

jätnud kõrvale kõik kaebaja seisukohtasid toetavad asjaolud ja võtnud arvesse üksnes

maksukohustust suurendavaid asjaolusid. Maksuotsus on oluliste motiveerimispuudustega, see

ei sisalda faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, mis võimaldaksid jõuda lõppjärelduseni

maksupettuse toimepanemise ja kaebaja selles osalemise kohta.

Maksuhaldur on taganud kaebajale võimaluse eriarvamuse esitamiseks üksnes formaalselt

piiratud aja jooksul, mis ei olnud piisav asja materjalidega tutvumiseks ega muude

menetlusõiguste teostamiseks. Maksuhaldur on ignoreerinud kaebaja maksumenetluses esitatud

seisukohtasid. Seega ei ole kaebajale tagatud ärakuulamisõigust.

4. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja on kasutanud Aisa tn 13 kinnistu omandamisel ära pahatahtlikult tehingu kujundamise

võimalusi, mis tal avanesid maksueelise saamiseks viisil, et kaebaja jättis müüjale tegelikult

käibemaksu tasumata.

Maksuhaldur saab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keelduda, kui ostja arvab

sisendkäibemaksu maha, teades, et müüja jätab käibe deklareerimata ja käibemaksu tasumata

(maksupettus). Tehingute skeem korraldati kaebaja kaasabil viisil, kus kaebajale loodi

sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus, samas kui müüjale tekkivat käibemaksukohustust

ei kavatsetudki tasuda. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus, kuid maksukohustuslane, kes

on osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Maksuotsuses toodud

põhjendustel on piisavalt alust heita kaebajale ette maksupettusest teadmist ja osavõttu ning

keelduda sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamisest sel põhjusel.

Asjaolu, et kaebaja on pärast Aisa tn 13 mõnede korterite võõrandamist tasumisele kuuluva

käibemaksukohustuse täitnud, ei tähenda seda, et kaebaja tehingute ahelas Aisa tn 13

3-20-1976

6(15)

kinnisasjade soetamisel võis õiguspäraselt eeldada OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolu. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja

juhatuse liige ei osalenud sisuliselt 05.12.2019 ja 06.12.2019 tehingutes ega omanud ka edaspidi

tegelikku kontrolli kaebaja tegevuse üle. Aisa tn 13 kinnisasjade soetamisel ei fikseeritud

kinnisvaraarenduse tegelikku seisukorda ega tegelikku turuhinda. Seejuures võttis kaebaja enda

kanda laenukohustuse OÜ Polar Finance ees, veendumata selles, kas ja kuidas on võimalik täita

võõrandamata korterite osas võetud laenukohustust. Senini on müümata korterid nr 1 ja 5 ning

korterite nr 2 ja 4 osas on endiselt kinnistusregistrisse kantud vaid eelmärge. Sellist kaebaja

ostjana tegutsemist ei ole võimalik heauskseks pidada olukorras, kus kogu Aisa tn 13

kinnisvaraarenduse soetamismaksumus määrati kindlaks üksnes lähtudes OÜ Polar Finance

huvidest saada tagasi investeeringuks kulutatud summa koos intressidega.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.03.2021 otsusega kaebuse, tühistas MTA 11.09.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/051553-28 ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

4782 eurot ja jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

MTA ei sea kahtluse alla seda, et 05.12.2019 seisuga võlgnes OÜ Aisa Villa OÜ-le Polar

Finance vähemalt 573 762,13 eurot. Võlgnevus tulenes OÜ Polar Finance Aisa tn 13 asuva

kinnisvara arendamiseks antud laenudest OÜ-le Aisa Villa. Tunnistaja Z põhjendas mh

kohtuistungil veenvalt ära, miks ja millistel tingimustel andis OÜ Polar Finance OÜ-le Aisa

Villa laenu. Laenusuhe oli tegelik ja mitte fiktiivne.

OÜ Polar Finance ja kaebaja sõlmisid 05.12.2019 nõude loovutamise lepingu nr 01/2019, mille

alusel loovutas OÜ Polar Finance kaebajale laenulepingutest tulenevad rahalised nõuded OÜ

Aisa Villa vastu summas 573 762,13 eurot. Eriarvamuse p-s 3.2.6. on kaebaja pikemalt

selgitanud, miks nõude loovutamise leping oli nii kaebaja kui OÜ Aisa Villa jaoks

majanduslikult parim lahendus, kuna OÜ Aisa Villa oli võlgu ka OÜ-le Randomer ja Aisa tn 13

kinnisasjal oli OÜ Randomer kasuks selle laenu tagamiseks hüpoteek.

MTA ei sea kahtluse alla seda, et kaebaja ostis 06.12.2019 OÜ-lt Aisa Villa 573 762,13 euro

eest Aisa tn 13 korteriomandid. OÜ Aisa Villa väljastas kaebajale tehingu kohta 06.12.2019

arve nr 1, millele oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt lisatud käibemaks. Vaidlust ei ole selles, et

müügihinnale tuli käibemaks lisada. Kaebaja on käibemaksukohustuslane ning korteriomandid

soetati tema maksustatava käibe tarbeks.

Kaebaja omandas OÜ-lt Aisa Villa korteriomandid 573 762,13 euro suuruse võla katteks ning

seetõttu reaalselt raha OÜ-le Aisa Villa ei tasunud, kuna müügihind tasaarveldati võlgnevusega

vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-le 1. Maksuseadustes ei ole sätet, mis keelaks

sisendkäibemaksuga maksustatavat tehingut tasaarveldada kogu hinna ulatuses. Maksuhalduri

nõue, et kaebaja oleks pidanud tasuma käibemaksu osa OÜ-le Aisa Villa rahas, ei tulene ühestki

õigusnormist.

Vaidlust ei ole selles, et Aisa Villa OÜ oli makseraskustes ega olnud suutnud kaebajale võlga

tasuda, samuti oli ta raskustes Aisa tn 13 korterite arendamisel, lisaks vahistati OÜ Aisa Villa

juhatuse liige Y 28.10.2019. Kaebajaga seotud äriühing OÜ Polar Finance soovis oma laenu

tagasi saada, kuid see oli osutunud majanduslikult keeruliseks. Nõude loovutamise ja

müügilepingu sõlmimine olukorra lahendusena 5 nädalat pärast OÜ Aisa Villa juhatuse liikme

vahistamist on loogilisel ajateljel. Nii Z, Q kui ka C on oma seletustes maksuhaldurile

selgitanud, et Aisa tn 13 kinnistu omandamist arutati esmakordselt umbes kuu aega enne

lepingute sõlmimiseni jõudmist. Kuna oli selge, et müüja OÜ Aisa Villa ainus vara olid Aisa tn

13 korterid, ning Y oli soostunud võõrandama OÜ Aisa Villa omandis olevad korterid võla

katteks, tegutsesid nii OÜ Polar Finance kui kaebaja majanduslikult loogiliselt, leppides

müüjaga müügihinnaks kokku võlajäägile vastava summa. Seda selgitas Z ka istungil.

3-20-1976

7(15)

Väiksema müügihinna korral oleks kaebaja väljavaated saada müüjalt oma ülejäänud võlg

tagasi rahas olnud olematud. Suurema summa peale kortereid hinnata ei olnud aga kaebajal

omalt poolt mingit majanduslikku huvi. Sel põhjusel ei olnud kaebaja seisukohast oluline

selgitada välja korterite täpset turuväärtust ega fikseerida kinnisvara üleandmisaegset

seisukorda, kuna see ei oleks lõppkokkuvõttes midagi muutnud. Kaebaja jaoks oli see „võta või

jäta“ tehing, mitte tehing vabadel turutingimustel. Lisaks oli Q kaebaja esindajana teadlik

arendusprojekti ehitustehnilisest seisukorrast.

Vastustaja ei ole tõendanud, et korterid oleksid müüdud turuhinnast märkimisväärselt

odavamalt või kallimalt. Kaebaja on esitanud Q tellitud LVM Kinnisvara OÜ koostatud

eksperthinnangu nr 1429-20M, mille järgi oli Aisa tn 13 kinnistu turuväärtus 01.12.2019 seisuga

556 000 eurot ja lisatud on märge, et juhul, kui hinnale lisandub käibemaks, on see nimetatud

turuväärtuse sees. Seega oli müügilepingus kokkulepitud ostuhind iseenesest vastavuses

müügilepingu esemeks oleva kinnisasja turuväärtusega. Maksuhalduri vastuväited hinnale on

paljasõnalised. Kui on adekvaatsed põhjused mõistmaks, kuidas kujunes müügihind (nagu see

antud juhul on), ei viitaks ka turuhinnast erinev müügihind automaatselt maksupettusele.

Kaebaja volitatud esindaja Z ei eitagi kaebaja seotust OÜ-ga Polar Finance. Z põhjendas

kohtuistungil loogiliselt ära, miks soetati korteriomandid hoopis kaebaja nimele, ehkki

laenuandja oli olnud OÜ Polar Finance. Z on OÜ Polar Finance juhatuse liikmena

kontrollimenetluse käigus selgitanud, et ta ei olnud huvitatud Aisa tn 13 arendusprojekti

lõpuleviimisest OÜ Polar Finance kaudu, kuna OÜ Polar Finance on tema valdusettevõte ega

ole käibemaksukohustuslane, selle äriühingu kaudu juhib Z oma investeeringuid. Samuti

põhjendas Z kohtuistungil, miks ta ei olnud ise kaebaja juhatuse liige, vaid volitatud esindaja.

Peamine põhjus oli asjaolu, et tal oli plaanitud perega 2019. a oktoobri lõpus minna pikemale

välisreisile (naasis detsembri lõpus 2019 ja lahkus uuesti jaanuari keskel 2020). Seetõttu volitas

ta asjaajamise Q-le ja C-le. Z lisas, et ta ei saanudki maksumenetluses oma selgitusi anda, kuna

13.03.2020 kuulutati välja eriolukord ja maksumenetluses aeti asju edaspidi kirja teel. Z

selgitas, et ta ei olnud vaatamata pikale ettevõtja karjäärile kunagi varem maksumenetluses

osalenud, seetõttu ei osanud ta võtta maksumenetluses talle esitatud küsimusi piisavalt tõsiselt,

et neile piisava täpsusega vastata. Need põhjendused tunduvad kohtule loogilised.

C on kriminaalasjas X-XX-XXXX mõistetud 21.04.2015 süüdi maksukuriteos. Ette heidetud

sündmused toimusid ca 15 aastat enne vaidlusalust maksumenetlust. Lisaks on C-l olnud seos

maksuasjaga, mille kohta Tartu Halduskohus tegi 05.04.2010 otsuse. Käsitleti sündmusi kuni

aastani 2006 ehk samuti ca 15 aastat enne vaidlusalust maksumenetlust. Sedavõrd kaua aega

tagasi juhtunud sündmuste pinnalt ei olnud maksuhalduril põhjust lugeda C juhitud äriühingu

tehtud tehinguid automaatselt maksupettuseks. Varasemad maksurikkumised on taustainfo,

maksupettuse tuvastamiseks on aga vaja konkreetse tehingu kohta käivaid tõendeid, mida antud

juhul ei ole.

Kaebaja tegutses oma võla kättesaamiseks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Maksuhaldur ei ole võtnud arvesse seda, millised oleksid olnud reaalsed alternatiivid kaebaja

käitumisele. Ainus mõeldav alternatiiv oleks olnud anda hüpoteegiga tagatud laenuleping

kohtutäiturile sundtäitmiseks. Täitemenetluses oleks võlg nõutud sisse ikkagi kinnisasjade

realiseerimise teel ja on põhjust eeldada, et sundmüügil oleks kinnisasja alghinnaks määratud

hind, mis katab võla ja täituritasud. Täitemenetluses oleks kinnisasja realiseerimisest saadud

summat vähendatud kohtutäituri tasude võrra. Teiste pakkumiste puudumisel oleks kaebaja

saanud sissenõudjana korterid enampakkumisel endale osta. Kogu taoline asjade käik oleks

võtnud märkimisväärselt aega ja kulutanud kaebaja raha, ei oleks aga andnud kaebajale praegu

valitud kinnisvara ostuga mingeid eeliseid. Järelikult, kui võlgnik OÜ Aisa Villa oli ise nõus

kaebajale korterid müüma, puudus kaebajal igasugune vajadus oma võlga kohtutäituri kaudu

3-20-1976

8(15)

välja nõudma hakata. Z selgitas kohtuistungil, et kui Y oli vahistatud, sai temaga kohtuda tema

advokaat Anu Toomemägi, ning kaebaja poolelt paluti A. Toomemäel edastada Y-le teave, et

parim oleks asi lahendadagi täitemenetluses. Seepeale oli A. Toomemägi pärast Y-ga vestlemist

teatanud, et Y on müügiga ise nõus ja selle saaks tegelikult teha ka otse, ilma täitemenetluseta.

Ükski seadus ei pane kohtutäiturile vara sundmüügi korral kohustusi seoses vara omaniku

tasutava käibemaksuga. Kinnisasja sundmüük on üks selle võõrandamise viisidest ning ka sel

juhul on müüjal ostjale arve esitamise ja uue kinnisasja müügi korral käibemaksu tasumise

kohustus. Maksuhalduri huvid ei oleks olnud korteriomandite täitemenetluses müügi korral

kuidagi paremini kaitstud. Müügihinna rahas tasumisel ei oleks miski garanteerinud seda, et

rahalistes raskustes OÜ Aisa Villa oleks müügisummalt tasunud käibemaksu. Mõistetamatuks

jääb maksuhalduri viide, et kaebaja ei olnud heauskne ostja. Pelgalt asjaolu, et ostja on teadlik

müüja makseraskustest, ei tee teda pahauskseks ega veel vähem osaliseks maksupettuses.

MTA ei ole suutnud näidata, et OÜ-l Aisa Villa või tema esindusõiguslikel isikutel oleks olnud

kaebajaga maksupettusele viitav seos. Kohtule nähtuvad tavapärased äripartnerid, kes ei ole

teinud teineteisele laenu andmise suhtes põhjendamatuid soodustusi. OÜ Polar Finance antud

laenud olid tagatud piisavas ulatuses hüpoteekidega, OÜ Polar Finance valvas OÜ Aisa Villa

arendustegevuse üle ja tegi selle raskuste ilmnemisel ülesandeks Q-le. Seetõttu ei oma ka

tähtsust asjaolu, et kaebaja tundis OÜ Aisa Villa esindajat Y varasemast ajast. Z kinnitas

kohtuistungil, et arendajaga suheldi pidevalt ja laenuraha anti arendajale etappide kaupa

vastavalt sellele, mis oli valmis tehtud ja millised tööd ees ootasid. Isegi kui Z teadis Y

õigusrikkumistest, ei mõjuta see antud juhul Aisa tn 13 korteriomandite müügitehingu

tegelikkust. Kohus selgitas eelnevalt, milles seisnes eluline vajadus korteriomandite ostmiseks.

Z selgitas istungil ka seda, et kuna Y oli temast ca 15 aastat noorem ja elas Pärnus, Z aga

Tallinnas, ei olnud nende vahel mingit erilist tutvust ja ühist tausta, vaid ärialane suhe. Y

äriühing oli Z-le kui OÜ Polar Finance esindajale pelgalt laenuklient. Enamat haldusasja

materjalidest ka ei nähtu.

Olemuslikke vastuolusid Z, Q ja C seletustes ei esine. Kõigi ütlustest nähtub soov päästa Aisa

tn 13 arendusprojekt ja saada seeläbi tagasi kaebaja investeering. MTA on omistanud liiga palju

tähtsust sellele, et asjaosalised ei ole suutnud kuupäevalise täpsusega meenutada kõiki suuliselt

toimunud arutelusid ja detaile. OÜ Aisa Villa juhatuse liige Y keeldus maksumenetluses ütluste

andmisest, viidates tema suhtes käimas olnud kriminaalasjale. Y-l oli selleks õigus ja sellest ei

saa tuletada kaudset tõendit kaebaja osalemise kohta maksupettuses, kuna muud tõendid seda

ei kinnita.

Seda, et Y esitas alles 10.06.2020 kandeavalduse OÜ Aisa Villa aadressi muutmiseks, ei saa

tõlgendada tema jätkuva seotusena Aisa tn 13 korteriomandite arendamisega, kuna muud

asjaolud sellist seotust ei kinnita. Tõenäolisem seletus on see, et kuna OÜ Aisa Villa pärast

korteriomandite võõrandamist reaalselt enam ei tegutsenud, ei omanud selle juriidilise aadressi

õigsus Y jaoks sisulist tähtsust. Tõenditest ei nähtu, et OÜ Aisa Villa oleks olnud pärast Aisa

tn 13 korteriomandite võõrandamist edaspidi nende arendamise ja müügiga seotud.

Maksuotsusest ei selgu maksueelis, mille saavutamise nimel kaebaja väidetavalt maksupettuse

toimepanemises oleks pidanud osalema. OÜ Aisa Villa poolt deklareeritud käibemaksu

tasumata jätmine ei ole kaebaja maksueelisena käsitatav. Tuvastatud asjaoludel ei saa lugeda

kaebajat vastutavaks selle eest, et OÜ Aisa Villa ei tasunud vaidlusalust käibemaksu.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldumise aluseks ei ole asjaolu, kui ostja ostis vara

makseraskustes olevalt müüjalt ja võis vähemalt eeldada, et müüja ei pruugi täita käibemaksu

tasumise kohustust või vähemalt on tal sellega raskusi ja ta ei pruugi teha seda õigeaegselt.

Sellist olukorda ei saa lugeda maksupettuseks. Vara omandamine võla katteks kui ainus viis

3-20-1976

9(15)

võla tagasisaamiseks on majanduslikult sedavõrd loogiline käitumine, et selle maksupettusena

kvalifitseerimiseks oleks maksuhaldur pidanud ära näitama selle, et isikute ainus või peamine

eesmärk sellise tehingu tegemiseks oligi maksueelise saamine ning selleks tegutseti koos

koordineeritult. Maksuhaldur seda teinud ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. MTA palub 07.04.2021 apellatsioonkaebuses (ja 20.12.2021 täiendavas seisukohas)

tühistada Tallinna Halduskohtu 08.03.2021 otsus ning jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus on maksuotsusele ja sellega seotud tõenditele ning maksumenetluses tuvastatud

asjaoludele andnud vale hinnangu. Osaliselt on kohus jätnud vastustaja väited üldse hindamata.

Halduskohus on vääralt leidnud, et Aisa tn 13 kinnistu ostja tegutses õiguspäraselt, kui ta

reaalselt raha OÜ-le Aisa Villa ei tasunud, vaid tasaarveldas kogu müügisumma vastavalt VÕS

§ 197 lg-le 1. Vastustaja viitab Riigikohtu 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p-le 17. Olukorras,

kus kaebaja teadis Aisa tn 13 kinnistu soetamise tehingu puhul, et müüja ei tasu käibemaksu,

sest tal puuduvad selleks igasugused võimalused, on kaebaja kui ostja kuritarvitanud tehingu

tegemisel oma õigust tehingult sisendkäibemaksu mahaarvamisel ning maksuhaldurile

tagastusnõude esitamisel.

Halduskohus on jätnud kõrvale võimaluse, et Aisa tn 13 kinnistu soetamise planeeris kaebaja

juba enne Y vahistamist. Nii Z, Q kui C on kaebajaga majanduslike ja isiklike asjaolude tõttu

seotud. Seega ei pruukinud nende seletused kajastada tehingu planeerimist ajaliselt täpselt ja

õigesti. C seletust kaebaja juhatuse liikme staatuse saamise kohta ei ole kohus hinnanud.

Põhjendatud ei ole halduskohtu järeldus, et loogiline oli OÜ Polar Finance OÜ ja kaebaja

kokkulepe OÜ-ga Aisa Villa, et müügihinnaks jääb OÜ Aisa Villa võlajäägile vastav summa.

Sõltumatud osapooled ei oleks sellisel viisil tehingu hinnas kokku leppinud, vaid lähtunud

kinnisvara turuhinnast. Halduskohus on jätnud tõendina sisuliselt hindamata Q tellitud LVM

Kinnisvara OÜ eksperthinnangu nr 1429-20M, mille järgi oli Aisa tn 13 kinnistu turuväärtus

01.12.2019 seisuga 556 000 eurot. Eksperthinnang on tehtud tagantjärgi ning koostatud Q

edastatud andmetest lähtudes. Q kui OÜ Polar Finance ja kaebaja esindaja võis eksperthinnangu

koostamisel lähteandmete esitamisel lähtuda teda volitanud isikute huvidest ning ka tema

sooviks oli saavutada kinnisasja hind, mis oleks ligilähedane 06.12.2019 tehingu hinnale.

Halduskohus lähtus sellest, et eksperthinnang kajastab vaieldamatuid andmeid.

Halduskohus on lugenud põhjendatuks ja tõendamata õigeks Z tunnistajana antud ütlused,

võrdlemata neid maksumenetluses antud seletusega ning muude asjas kogutud tõenditega.

Juhul, kui Z lahkus Eestist juba 2019. a oktoobri lõpus ja naasis detsembri lõpus, ei saa õige

olla C ja Q seletus, et 06.12.2019 tehingu üle hakati kokkuleppeid sõlmima ligi kuu aega enne

tehingu toimumist. Z Eestist eemalviibimise aega ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole välistatud, et

06.12.2019 tehingu tingimused lepiti osapoolte vahel kokku juba enne Y vahistamist. Selliseks

järelduseks annavad mh põhjust C kaebaja omanikuks ja juhatuse liikmeks saamise aeg ning

asjaolu, et OÜ Polar Finance pidi ka pärast 06.12.2019 Aisa tn 13 kinnistu omandamist andma

korteriomandite ehituse lõpetamiseks kaebajale veel täiendavat laenu. Halduskohus on

korranud Z istungil antud ütlust, et ta ei saanud eriolukorra tõttu maksumenetluses seletusi anda.

Ometi on Z maksumenetluses andnud põhjalikud seletused. Samuti on halduskohus lugenud

tõendamata õigeks Z väite, et ta ei ole varasemalt maksumenetluses osalenud.

3-20-1976

10(15)

Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja tegutses oma võla kättesaamiseks kõige

otstarbekamal viisil ja tal puudusid alternatiivid. Kaebaja omandas OÜ-lt Polar Finance nõude

kaebaja vastu alles päev enne 06.12.2019 tehingut. Seega ei olnud kaebaja sund- ega „võta või

jäta“ olukorras. Kaebaja omandas nõude täie teadmisega kõigist tehingu asjaoludest. Kui

kaebaja olnuks sundolukorras oma võla kättesaamisel, osalenuks kaebaja juhatuse liige

aktiivselt tehingu tingimuste kokkuleppimisel ja hinna kujundamisel. Aisa tn 13 kinnisvara

arendusprojekti tehtud investeeringu tagasisaamisest oli huvitatud OÜ Polar Finance, mitte

kaebaja. Kaebaja (ja finantsnõustajana tegutseva juhatuse liikme C) reaalne alternatiiv oleks

olnud OÜ Aisa Villa nõuet mitte omandada. Eriti olukorras, kus nõude omandamisega

kaasnevad reaalsed riskid. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et kaebajal oli ainus mõeldav

alternatiiv anda hüpoteegiga tagatud laenuleping kohtutäiturile sundtäitmiseks. Võimalik, et see

oleks olnud üks alternatiividest OÜ Polar Finance jaoks, kuid mitte kaebaja jaoks. Oluline on,

et kaebaja ei osalenud aktiivselt 06.12.2019 tehingu tingimuste kokku leppimises ega ka pärast

tehingut Aisa tn 13 kinnistu arendamise tegelike kulude katmises, samuti kaebaja pangakonto

käsutamises. Kõik need õigused realiseeris OÜ Polar Finance. Kaebajal puudus ka pärast Aisa

tn 13 kinnistu omandamist ja Aisa tn 13 korteriomandite realiseerimist õigus saada arendusest

kasumit. Üksnes kaebaja juhatuse liige võib saada teatud summa.

Halduskohus samastab põhjendamatult OÜ Polar Finance huvid ja alternatiivid kaebaja huvide

ja alternatiividega. Kaebajal puudus kohustus omandada OÜ Polar Finance nõue OÜ Aisa Villa

vastu, samuti kohustus jääda Aisa 13 kinnistu arendamisel sõltuvaks OÜ Polar Finance

finantseerimisest. See, et Z oli varasemalt kaebaja juhatuse liige, ei tähenda, et kaebaja

pidanukski jääma Z ja tema äriühingute huvidest lähtuma.

Halduskohus hindab põhjendamatult maksuotsuse järeldusi sõltuvalt sellest, millised on vara

sundmüügi korral maksuhalduri võimalused saavutada tehingult käibemaksu laekumine.

Asjaolu, et mõnikord võib jääda sellisel juhul müüjal tekkiv käibemaksukohustus täitmata, ei

tähenda olukorda, kus ostjal tekiks sundmüüki alternatiiviks tuues õigustatult võimalus jätta

teadlikult müüja ilma käibemaksukohustuse täitmise võimaluseta.

Maksumenetluses kogutud tõendeid tuleb hinnata kogumis. Tuvastatud on 06.12.2019 tehingus

osalejate teadlik tegutsemine viisil, kus tehingu tingimuste kokkuleppimise üheks osaks ongi

olnud maksueelise saamine ja selle kaudu ka OÜ Aisa Villa projekti tasuvuse tagamine. Z ja Y

varasemad omavahelised suhted võimaldasid kaebajat kaasates maksupettuse toime panna.

Põhjendatud ei ole kohtu käsitlus seoses kaebajale maksueelise tekkimisega. Kaebaja ei

omandanud Aisa tn 13 kinnistut oma võla katteks olukorras, kus ta omandas võlanõude alles

päev enne kinnistu omandamist. Tähendust ei oma asjaolu, et kinnisvara omandati

makseraskustes äriühingult. KMS ega käibemaksudirektiiv ei sätesta mingit erandit tehingu

tegemisel makseraskustes äriühinguga ega vabasta ostjat makseraskustes äriühingule

käibemaksu tasumisest. Kaebaja maksueeliseks on sisendkäibemaksu arvestamise õiguse

saavutamine ning tagastusnõude esitamise õiguse omandamine OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve

nr 1 alusel. Kaebajal ei olnud kaks päeva enne 06.12.2019 tehingut OÜ Aisa Villa vastu mingit

võlanõuet ning kaebaja ei olnud sundolukorras. 06.12.2019 tehingu vormistamisega on pandud

toime maksupettus, milles on käibemaksueelise saamise nimel vormistatud Aisa tn 13 kinnistu

omandajaks äriühing, kelle juhatuse liige ei omanud kontrolli tehingutingimuste

kokkuleppimise ega ka äriühingu edasise tegevuse ja rahaliste vahendite käsutamise üle.

Halduskohus on C tegevusele hinnangu andmisel jätnud kõrvale maksuotsuse lisas 67 toodud

asjaolud, sh asjaolud, mis puudutavad C mitteosalemist tehingutingimuste läbirääkimistel ning

kaebaja üle kontrolli puudumises (kontrolliakti p 1.1.2.1).

3-20-1976

11(15)

Halduskohus ei ole kohtutoimikus olevaid tõendeid õigesti kirjeldanud. Näiteks on kohtuotsuse

p-s 48 vääralt väidetud, et OÜ Aisa Villa oli võlgu ka OÜ-le Randomer. Ent OÜ Randomer

kasuks oli Aisa tn 13 kinnistule seatud esimese järjekoha hüpoteek, tagamaks Polar Finance OÜ

võlga OÜ Randomer ees.

Y seotust Aisa tn 13 projektiga ei kinnita üksnes asjaolu, et ta esitas OÜ Aisa Villa aadressi

muutmise taotluse alles 10.06.2020. Nimelt esitas Y MTA-le 10.02.2020 seletuse, et OÜ Aisa

Villa ettevõtlus seisneb Aisa tn 13 korteriomandite müügis.

MTA selgitab 20.12.2021 täiendavas seisukohas, et kontrollib 23.09.2021 korralduse nr 12.2-

3/056441-1 alusel (lisa 1) kaebaja 2021. a aprilli- ja maikuu käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsust. Kontrollimenetluse käigus seni kogutud andmed ei kinnita asjaolu, et

kaebaja on nimetatud maksustamisperioodidel oma käibemaksukohustusi korrektselt

deklareerinud. Seega ei ole kaebaja ka Aisa tn 13 korterite võõrandamisel oma maksukohustusi

korrektselt täitnud, mis omakorda seab kahtluse alla kaebaja heausksuse kinnistu omandamisel.

MTA palub asja materjalide juurde võtta täiendava seisukoha lisad 2‒6. Tõendid on kogutud

apellatsioonimenetluse ajal ning kummutavad kaebaja väite, nagu oleks kaebaja Aisa tn 13

korteriomandeid võõrandades vaieldamatult täitnud oma käibemaksukohustuse.

7. OÜ Polar Holding palub 12.05.2021 ja 30.12.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ning mõista kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3058,40 eurot.

Vastustaja ei ole kaebajale varasemalt ette heitnud mingisugust „ühist tegutsemist“ OÜ Aisa

Villa või Y-ga. Vastavad väited on ka sisult ebaõiged.

Kehtiv õigus ei pane tehingu vastaspoolele kohustust veenduda, et müüja suudaks

nõuetekohaselt täita sõlmitavast tehingust tulenevaid kohustusi kolmandate osapoolte ees.

Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi põhjendust selle kohta, millisest õigusnormist tuleneb

vastustaja hinnangul selline kohustus.

Vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-15 ei ole asjakohane. Asjakohane õiguslik

regulatsioon ei võimalda omistada ostjale maksupettusest osavõtmist üksnes põhjusel, et ostjale

oli või pidi olema arusaadav see, et müüja ei kavatse või ei saa talle tehingu alusel laekuvaid

summasid kasutada enda maksukohustuste täitmiseks. Kaebajal puudus detailne ülevaade OÜ

Aisa Villa majanduslikust olukorrast ja talle ei olnud müügilepingu sõlmimisel teada see, kas

ja milline vara või palju rahalisi vahendeid OÜ-le Aisa Villa kuulub, ning kas OÜ Aisa Villa

tegevus jätkub või mitte. Asjaolust, et kaebaja oli teadlik OÜ Aisa Villa majanduslikest

raskustest, ei saa teha järeldust, et kaebajale oli teada OÜ Aisa Villa kavatsus käibemaksu mitte

tasuda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-09). Isegi kui seda eeldada, puudus mistahes õiguslik

keeld müügilepingu sõlmimiseks ja ostuhinna täies ulatuses tasaarvestuse teel tasumiseks.

Asjas on tuvastatud, et kavatsus Aisa tn 13 kinnistu omandamiseks tekkis kaebajal pärast seda,

kui OÜ Aisa Villa raskused arendusprojekti vedamisel ajas süvenesid ning Y vahistamise

järgselt ilmnes, et äriühing ei olegi tõenäoliselt võimeline arendusprojekti lõpetama.

Maksuotsuses on mööndud, et Z, Q ja C seletuste vahel puuduvad vastuolud seoses kinnistu

omandamise „idee tekkimise“ aja määratlemisega. Arusaamatuks jääb, millist tähendust omaks

asjas see, kui kaebaja olekski asunud kinnistu omandamist planeerima enne Y kinnipidamist.

Puudub alus väita, et ostuhind ei vastanud lepingu sõlmimise päeva seisuga kinnistu

turuhinnale. LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu kohaselt vastas Aisa tn 13 kinnistu turuhind

556 000 eurot ligilähedaselt ostuhinnale 573 762,13 eurot. Eksperthinnangu kahtluse alla

seadmiseks ei piisa vastustaja seisukohast, justkui võinuks Q hinnangu aluseks olnud

lähteandmeid fabritseerida või moonutada. OÜ Aisa Villa ei olnud valmis kaaluma kinnistu

3-20-1976

12(15)

võõrandamist hinnaga, mis oleks olnud madalam laenulepingust tulenevast võlgnevuse jäägist,

st tal oli eesmärk võlgnevusest vabaneda. Kaebaja ei olnud samas valmis kaaluma kinnistu

omandamist hinnaga, mis oleks olnud kõrgem kui kaebajale kuuluv rahaline nõue OÜ Aisa

Villa vastu. Kompromiss saigi seisneda müügilepingu sõlmimises ostuhinnaga. Vale on

maksuhalduri väide, nagu ei oleks Aisa tn 13 üleandmise seisuga 06.12.2019 vara tegelikku

seisu ega turuhinda fikseeritud. MTA eirab järjekindlalt juba maksumenetluse raames esitatud

ja 06.12.2019 koostatud kinnisasja seisukorra fikseerimise akti. Pahatahtlik ja vale on

maksuhalduri väide, et kaebaja ei ole käibemaksu tasumiseks kulutusi teinud. Kaebaja on

tasunud ostuhinna täies ulatuses ehk koos käibemaksuga.

Vastustaja on esmakordselt alles apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla Z sügisel 2019

välisriigis viibimise. See väide on tõendatud Z enda ütlustega. Seejuures ei ole Z väitnud, et ta

ei ole varasemalt maksumenetluses osalenud ja seda pole tuvastatuks lugenud ka halduskohus.

Eriolukorra tõttu ei olnud võimalik selgituste suuline andmine ning piirduda tuli kirjalike

seletustega.

Maksuhaldur ei ole põhjendanud, milles seisneb maksueelise saamine. Samasugune kulu oleks

kaebajale kaasnenud ka ostuhinna tasumisel rahas. Mõlemal juhul on õigus ostuhinnas sisalduva

sisendkäibemaksu osas tagastusnõude esitamiseks. Samuti on sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus kaebajal sõltumata sellest, kas müügileping lugeda sõlmituks „sundolukorras“ või mitte.

Kogutud tõendid ei toeta väidetava maksupettuse toimepanemist. OÜ Aisa Villa

maksekäitumisega kaasnevate riskide või võimalike maksukohustuste panemine kaebajale ei

ole õiguslikult võimalik. Kaebaja nõustub, et OÜ-l Aisa Villa ei olnud kohustusi Randomer OÜ

ees, vaid Aisa tn 13 kinnistule Randomer OÜ kasuks seatud hüpoteek tagas tema nõudeid OÜ

Polar Finance vastu. Samas ei oma need asjaolud praegusel juhul tähtsust ega toeta väiteid

maksupettusest.

Kaebaja palub jätta MTA täiendava seisukohaga koos esitatud tõendid asja materjalide juurde

võtmata, sest need ei oma enam kui aasta varem tehtud maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel

tähtsust. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas viitavad tõendid kaebaja poolt maksukohustuste

ebakorrektsele täitmisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. MTA on 20.12.2021 menetlusdokumendi lisana esitanud uusi tõendeid, mis on tekkinud

apellatsioonimenetluse ajal (HKMS § 198 lg 2 p 3). Nimetatud tõenditega soovib vastustaja

tõendada, et maksuhaldur kontrollib MTA 23.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056441-14 alusel

kaebaja 2021. a aprilli- ja maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning

maksuhalduri hinnangul on alust kahelda selle perioodi käibemaksukohustuse korrektses

deklareerimises kaebaja poolt. Ringkonnakohus keeldub tõendite vastuvõtmisest, kuna need ei

oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Praeguses haldusasjas

vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas kaebaja on korterite müügil

deklareerinud käibemaksukohustuse korrektselt. MTA esitatud tõenditest ei nähtu ka kaebaja

tegevuse pahatahtlikkus või õigusvastasus, vaid üksnes see, et ilmselt on maksuhaldur ja

kaebaja ka korterite müügi käibemaksukohustuse osas eri meelt, mis tähendab, et küsimus on

õiguslikult vaieldav.

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-20-1976

13(15)

10. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei tulene müüja õigusvastasest käitumisest

maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on

osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine

põhjendatud. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene

juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses. Ostja

osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks

maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud

käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole

sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja

teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr

3-3-1-30-15, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas ongi maksuhaldur leidnud, et

kaebaja osales ostjana maksupettuses, mis seisnes selles, et kaebaja teadis, et OÜ Aisa Villa

jätab käibemaksu riigile tasumata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul erineb praegune vaidlus nn fiktiivarvete käibemaksupettuse

vaidlustest, millele hinnanguid andes on ülalviidatud kohtupraktika kujundatud. Praeguse

vaidluse puhul näitavad tõendid ringkonnakohtu arvates pigem seda, et Aisa tn 13 arendusega

seotud tehingute puhul oli tegemist arendusprojekti n-ö päästmisega, kus kaebaja ja Polar

Finance OÜ poolne soov oli saada tagasi arendusse suunatud finantseering ning OÜ Aisa Villa

soovis vabaneda võlakohustusest. Ehk teisisõnu – kinnisvaratehingu eesmärk ei olnud

käibemaksupettuse toimepanek. Vaidlust ei ole selles, et Polar Finance OÜ hüpoteegiga tagatud

laen OÜ-le Aisa Villa Aisa tn 13 kinnistu soetamiseks oli tegelik, OÜ Aisa Villa tegeles projekti

arendamisega tegelikult ning müüs korteriomandid 06.12.2019 tehinguga kaebajale tegelikult.

Niisiis oli tegelik ka vastassuunaliste kohustuste tasaarveldus (VÕS § 197 lg 1). Ka

maksuhaldur ise on maksuotsuse p-s 3.14 märkinud, et toimunud tehingute arengute loogika oli

majandustegevuses tavapärane. Vaidlus puudub lisaks selles, et OÜ Aisa Villa deklareeris

06.12.2019 tehinguga tekkinud käibemaksukohustuse, kuid pole seda täitnud. Asjas esitatud

tõendeid ja maksuhalduri väiteid kogumis arvestades näib ringkonnakohtule, et kaebaja

sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise tegelik põhjus ei ole mitte asjaosaliste osalemine

maksupettuses, vaid see, et OÜ-l Aisa Villa ei ole vahendeid, et maksukohustust tasuda (vt

kontrolliakti p 1.1.2.1 alap-d a ja b) ning samal põhjusel (st, et Y-l puuduvad vahendid) ei

alustata ka vastutusmenetlust Y vastu (vt AM halduskohtu istungil alates kell 12.56), mistõttu

on maksuhaldur suunanud maksukohustuse äriühingu vastu, kel on vara. Raskustes arendajalt

kinnisvara ostmine on likviidseid vahendeid omava äriühingu poolt äris turusituatsiooni ära

kasutades tavapärane ning kui ostja peaks igakordselt veenduma selles, kas müüjal on

vahendeid käibemaksukohustuse tasumiseks, muutuks selliste tehingute tegemine ebareaalseks.

Kaebaja on oma menetlusdokumentides ja ka halduskohtu istungil veenvalt selgitanud, et

kaebajal oleks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekkinud ka juhul, kui müügitehingu

tegemisel oleks raha deponeeritud notari juures deposiiti või kui vara oleks talle müüdud

täitemenetluses. Niisiis ei ole kohustuste tasaarveldamine põhjuslikus seoses väidetava

maksupettusega. Q selgitas maksuhaldurile 11.03.2020 (dtl 1096), et kui oleks otsustatud võlg

sisse nõuda täitemenetluses, oleks eellepingu sõlminud ja juba raha maksnud inimesed

korteritest ilma jäänud. Y on selgitanud soovi tasuda OÜ Aisa Villa maksuvõlg lühiajaliste

laenude kaudu (vt OÜ Aisa Villa ja Y 10.02.2020 vastused maksuhalduri küsimustele, dtl 643

ja 649) ning näidanud maksuhaldurile ära ka kaks äriühingut, kellelt on planeeritud laenu võtta,

kuid maksusaladuse kaitseks on maksuhaldur nende äriühingute nimed kinni katnud (vt

maksuotsuse p 3.10). Maksuhaldur ei ole esitanud väidet ega põhjendusi, miks oli Y poolt

nimetatud äriühingutelt laenu saamine ebareaalne. Puudub õiguslik alus, mille kohaselt saaks

majandustehingud ümber kvalifitseerida käibemaksusüsteemi kuritarvituseks üksnes põhjusel,

et maksukohustuslasel ega tema juhatuse liikmel pole vara, millest deklareeritud

maksukohustus tasuda (vt kontrolliakti p 1.1.2.1 alap b).

3-20-1976

14(15)

12. Vaidlus puudub ka selles, et Z, Q ja C on pikaaegsed tuttavad ning osaühinguid Polar

Holding ning Polar Finance võib pidada vaidlusaluste tehingute jadas koordineeritult

tegutsenuteks. Äriühingute ühise tegutsemise tõttu ei oma asjas sisulist tähtsust ka see, et „võta

või jäta“ tehinguks oli vaidlusalune korteriomandite soetamine siiski eelkõige OÜ-le Polar

Finance oma võla tagasisaamise eesmärgil ning OÜ Polar Holding oli äriühing, kes arenduse

üle võttis. Äriühingute koostöö ühise eesmärgi nimel ei ole keelatud ning ette ei saa heita

sedagi, kui tegutsetakse endale majanduslikult kõige soodsamal viisil. Kuigi nn fiktiivtehingute

käibemaksupettuste puhul võiks isikute seotust käsitada maksupettusele viitava asjaoluna, ei

ole praeguses asjas esitatud tõendeid sellest, et omavahel seotud isikute ringi oleks kuulunud

ka OÜ Aisa Villa juhatuse liige Y (tuvastatud on mõningane tutvus ühiste tuttavate kaudu Z-

ga), kes oli vaidlusaluse müügitehingu osas n-ö võtmeisik, kellest sõltus nõusolek

korteriomandite müügiks kokkulepitud hinnaga. Z on esitanud loogilise seletuse sellest, miks

oli vaja Aisa tn 13 arendusega jätkamiseks võtta uueks arendajaks OÜ Polar Holding ning Q

sellest, miks ja kuidas ta oli kursis Aisa tn 13 arendusega algselt OÜ Polar Finance esindajana

ja alates 06.12.2019 OÜ Polar Holding esindajana. Praegusel juhul võimaldas isikute

omavaheline seotus tegutseda usalduse alusel, mis selgitab ka seda, miks pole dokumenteeritud

läbirääkimiste pidamist ega objekti üleandmise-vastuvõtmise aktis (dtl 468) fikseeritud

detailselt objekti seisukorda. Kuna alates 06.12.2019 tegutses kaebaja esindajana volikirja

alusel Q, kes tegeles igapäevaselt Aisa tn 13 arendusega, ei saa olulist kaalu anda ka asjaolule,

et C polnud üksikasjadeni kursis äriühingu tegemistega. Seonduvalt C osalemisega Aisa tn 13

korteriomandite omandamise läbirääkimistel on maksuhaldur ise maksuotsuse p-s 3.12

möönnud, et arvestades C pikaajalist rolli Z finantsnõustajana, ei ole välistatud, et C oli

ostutehingu asjaoludega kursis. Kontrolliakti p 1.1.2.2 alap-s 3 on maksuhaldur pidanud

ebausutavaks, et C jäi tehingus kõrvalseisjaks ega osalenud selles finantsnõustajana.

Maksuotsuse p-s 3.41 on maksuhaldur võtnud omaks, et vastuolud Q, C ja Z ütlustes kinnisvara

tehingu idee tekkimise aja kohta ei ole märkimisväärsed. C ja Q pidid projektis osalemise eest

saama tasu kaebaja vahenditest (vt C 19.02.2020 ütlused, dtl 390; Q 11.03.2020 ütlused, dtl

1096).

13. Maksupettusele ei viita ka 06.12.2019 tehingu hind. Pooled ei varjagi, et selleks oli OÜ

Aisa Villa võlasumma + intressid. Asjas pole esitatud tõendeid, et selline tehingu hind oleks

oluliselt erinenud turuhinnast. LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu (dtl 138 jj) kohaselt oli

vara väärtus 01.12.2019 seisuga 556 000 eurot (koos käibemaksuga). Maksuotsuse p-s 3.21 on

maksuhaldur märkinud, et ta ei väida, et müügihind ei vastanud turuhinnale, vaid et kaebaja ei

arvestanud müügihinna kokku leppimisel turuhinnaga. Kui müügihind vastab turuhinnale, tekib

ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus vastavalt müügihinnale, sõltumata sellest, kes millega

müügihinna kujunemisel on arvestanud. Pooled on tehingu hinnakujunduses vabad. Mis

puudutab maksuhalduri etteheiteid sellest, et kaebaja tellitud eksperthinnang on antud kaebaja

esitatud fotodele tuginedes, mille tegemise aeg on teadmata, siis ei ole maksuhaldur omalt poolt

esitanud väidet, et turuhind oleks seetõttu määratud valesti ega kahtluse tekkides küsinud

kaebajalt näiteks välja eksperthinnangus kasutatud fotode algandmeid, millest peaks nähtuma

ka fotode tegemise aeg. Juba 11.03.2020 ütlustes on Q kinnitanud, et objekti üleandmisel ja akti

koostamisel 06.12.2019 tegi ta objektist fotosid.

14. Halduskohtu otsuse vead, kus on segi aetud OÜ-de Polar Finance ja Polar Holding ärinimed

ning äriühing, kes oli võlgu OÜ-le Randomer, ei too kaasa otsuse tühistamist. Tegemist on

kohtu eksimusega, mis ei ole mõjutanud asja sisulist lahendamist. Apellatsioonkaebuse

ülejäänud väited ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust, mistõttu ei pea ringkonnakohus

vajalikuks neil pikemalt peatuda. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1).

3-20-1976

15(15)

15. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb MTA-lt mõista välja kaebaja apellatsiooniastme põhjendatud

menetluskulud. 12.05.2021 menetlusdokumendis taotleb kaebaja vastustajalt Advokaadibüroo

Pohla & Hallmägi OÜ 12.05.2021 arve nr 2110430 alusel 2358 euro (koos käibemaksuga)

suuruse esindajakulu väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud

mõistlikus suuruses, seostatavad praeguse haldusasja menetlemisega, vajalikud ning

põhjendatud.

17.09.2021 määrusega määras ringkonnakohus, et täiendavaid seisukohti, taotlusi ja avaldusi,

mida ei saanud esitada varem (sh menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid), võib

ringkonnakohtule esitada kuni 20.12.2021. Teised menetlusosalised võivad esitada nende

suhtes seisukoha hiljemalt 29.12.2021. Kaebaja esitas taotluse täiendavate esindajakulude

hüvitamiseks 30.12.2021, s.o hilinenult. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle taotluse HKMS §

51 lg 4 alusel tähelepanuta, sest taotluse lahendamine eeldaks asja arutamise uuendamist ja

vastustajale võimaluse andmist esitada taotluse suhtes oma seisukoht.

Eelnevast tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulu

2358 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)