3-21-2399/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika

Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2399

Haldusasi

X kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2021. a

määruse haldusasjas nr 3-21-2399 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks Tallinna Halduskohtu 23.

novembri 2021. a määruse vaidlustamiseks.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2021. a

määruse haldusasjas nr 3-21-2399 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

4. Lubada X-l täiendada haldusasjas nr 3-21-2399 esitatud kaebust 9. detsembri 2021.

a määruskaebuses esitatud uue nõudega kohustada Tallinna linna tagastama

kaebajalt 23. novembril 2021 ära võetud loomad. Saata kaebus nimetatud nõude

osas Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

5. Mitte lubada haldusasjas nr 3-21-2399 esitatud kaebuse täiendamist 9. detsembri

2021. a määruskaebuses sisalduvate muude nõuetega.

6. Tõlkida määrus vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2–3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

Määruskaebuse menetlusse võtmist, esialgset õiguskaitset, menetlusabi ja kaebuse muutmise

lubamist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1,

§ 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2399

2(7)

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon

tunnistas 07.03.1994 otsusega nr 1994 E ja A omandireformi õigustatud subjektideks Tallinnas

Kibuvitsa tn 20 (endine Kanarbiku tn 20, endine kinnistu nr 873) asuva ehitise ja maa suhtes.

Kibuvitsa tn 20 elamu tagastati 29.08.1994 Aule, kes kanti Kibuvitsa tn 20 kinnistu omanikuna

07.07.2003 kinnistusraamatusse. Kinnistu on hiljem korduvalt edasi võõrandatud.

2. X, kelle perekonna kasutuses oli alates 25.04.1979 Kibuvitsa tn 20 korter nr 8, esitas

2006. a mais Tallinna linnale taotluse Tallinnas Meeliku tn 24/4 korteri nr 242 üürimiseks koos

pereliikmetega. Tallinna Linnavalitsus andis 25.06.2008 korraldusega nr 1222-k X-le koos

poja, tütre ja tütretütrega viieks aastaks üürile Meeliku tn 24/4-242 korteri tingimusel, et isikud

vabastavad nende poolt seni kasutatud Kibuvitsa tn 20-8 eluruumi. Selle korralduse alusel

sõlmiti X-ga 13.10.2008 üürileping nr MV469. Tallinna linn ja X sõlmisid 11.04.2013 uue

üürilepingu Meeliku tn 24/4-242 eluruumi kasutamiseks.

3. Tallinna linn ütles X-ga sõlmitud üürilepingu 12.10.2020 erakorraliselt üles, sest üürnik

ei täitnud nõuetekohaselt üürilepingust tulenevaid kohustusi ning rikkus eluruumi kasutamisel

elementaarseid puhtuse- ja sanitaarnõudeid, mille tagajärjel said kahjustada elamu

kaaskasutajate elamistingimused. Üürileandja palus eluruumi vabastada ja tagastada hiljemalt

25.11.2020. Kuna X ei vabastanud Meeliku tn 24/4-242 eluruumi tähtajaks, esitas Stell Eesti

AS Tallinna linna esindajana Tallinna Üürikomisjonile 16.02.2021 avalduse X kohustamiseks

tagastada Meeliku tn 24/4-242 eluruum ning tagastamata jätmise korral määrata otsuse

täideviimise viisiks üürniku eluruumist väljatõstmine koos talle kuuluva varaga. Tallinna

Üürikomisjon rahuldas 26.03.2021 otsusega nr 11-1/7/21 Stell Eesti AS avalduse ja kohustas

X vabastama ja tagastama Meeliku tn 24/4-242 eluruumi ning määras eluruumi

mittetagastamisel otsuse täitmise viisiks X väljatõstmise eluruumist koos talle kuuluva varaga.

Kuna X ei täitnud Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsust, esitas Tallinna Linnavaraamet

05.08.2021 täitmisavalduse üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse täitmiseks. Tallinna kohtutäitur

Kaire Põlts esitas X-le 01.09.2021 täitmisteate, milles andis täitedokumendist tuleneva nõude

(st vabastada Meeliku tn 24/4-242 eluruum) vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 22.11.2021

kell 10.00 ning hoiatas, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmise korral toimub

sundkorras väljatõstmine 23.11.2021 algusega kell 11.00.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 21.10.2021 kaebuse (täiendatud 24.10.2021, 21.11.2021

ja 23.11.2021), milles palus tunnistada kehtetuks Kibuvitsa tn 20 elamu tagastamine, lugeda

alusetuks kõik temale alates Kibuvitsa tn 20 elamu tagastamise hetkest alates esitatud

pretensioonid (mille esitajateks on olnud Tallinna Üürikomisjon, maja haldaja HN, jurist AS,

Meeliku tn 24/4-239 elanikud ja kohtutäitur), kohustada SA-d Õigusteenuste Büroo uurima

kaebaja postkastist 17.10.2021 leitud dokumente ja esitama avaldus Riigiprokuratuurile seoses

Kibuvitsa tn 20 elamu põhjendamatu tagastamisega.

Kaebaja pöördumised erinevate asutuste poole on jäänud tulemuseta. Kaebaja palub peatada

mis tahes tegevused, mille eesmärk on hävitada tema elu. Kaebaja palub vaadata läbi kõik

arhiividokumendid, mis puudutavad seda, kuidas E ja A said sõjaeelses Eestis Kibuvitsa tn 20

elamu omanikeks. Stell Eesti AS ja Tallinna Üürikomisjon ei andnud kaebajale teada komisjoni

koosoleku toimumisest. Kaebaja on palunud kohtutäituril väljatõstmisega mitte tegeleda enne,

kui kohus on kõik juhtumi asjaolud välja selgitanud. Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset

kohtutäituri tegevuse vastu ning esitas menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2021 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel nõuete osas tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri tegevus Tallinna Üürikomisjoni

26.03.2021 otsuse nr 11-1/7/21 sundtäitmisel ning tunnistada õigusvastaseks kõik

pretensioonid, mille on kaebajale esitanud Tallinna Üürikomisjon, maja haldaja HN, jurist AS,

3-21-2399

3(7)

Meeliku tn 24/4-239 elanikud ja kohtutäitur (resolutsiooni p 1). Ühtlasi jättis halduskohus

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning vabastas kaebaja

kaebuselt

ja

esialgse

õiguskaitse

taotluselt

nõutava

riigilõivu

tasumise

ning

menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmise kohustusest (resolutsiooni p 3).

Kaebuse nende nõuete lahendamine, mis puudutavad Tallinna linnale kuuluva Meelika tn 24/4-

242 eluruumi vabastamist (sh kaebaja suhtes esitatud pretensioone ning kohtutäituri tegevust

Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse sundtäitmisel), ei ole HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt

halduskohtu pädevuses, vaid need saab esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus

ettenähtud korras. Kuigi linnavalitsus teostab üldjuhul avalikku võimu, on linn temale kuuluva

vara vabastamisel samasuguses staatuses nagu iga muu õigussubjekt ja tegemist on eraõigusliku

vaidlusega. Kohtutäiturile avaldust esitades ei teostanud Tallinna linn avalikku võimu, sest

avaldus on tehtud eraõiguslikku vaidlust lahendanud Tallinna Üürikomisjoni otsuse täitmiseks.

Kohtutäituri tegevusest tekkinud vaidlused lahendatakse täitemenetluse seadustiku (TMS)

§-des 217 ja 218 ettenähtud menetluskorras. Kui kaebaja ei nõustu kohtutäituri tegevusega

Tallinna Üürikomisjoni otsuse täitmisel, on tal õigus esitada Harju Maakohtule TMS § 221 lg 1

alusel hagi tema suhtes toimuva täitemenetluse nr 025/021/2505 lubamatuks tunnistamiseks.

Selle raames saaks kaebaja taotleda ka hagi tagamist ja täitetoimingute tegemise keelamist.

Halduskohtu pädevuses ei ole ka vaidluste lahendamine, mis on tekkinud kaebaja ja Meeliku tn

24/4-239 elanike, majahalduri ja juristi vahel, vaid selleks tuleb samuti pöörduda maakohtusse.

Kaebaja on lisaks soovinud esialgse õiguskaitse korras keelata kohtutäituri tegevuse Tallinna

Üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse täitmisel. Kahtlust ei ole selles, et kaebajal esineb esialgse

õiguskaitse vajadus, sest sundtäitmise tulemusena tõstetakse ta eluruumist välja. Kuivõrd aga

kaebus ei kuulu esialgse õiguskaitse taotlusega seotud nõude osas halduskohtu pädevusse, siis

on see perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse nõude osas

tunnistada Kibuvitsa tn 20 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine õigusvastaseks

võtab halduskohus seisukoha pärast Tallinna linnalt vastuse saamist.

6. Tallinna Halduskohus ei andnud 08.12.2021 määrusega X-le luba kaebuse

täiendamiseks nõudega kohustada SA-d Õigusteenuste Büroo uurima dokumente, mille kaebaja

leidis postkastist 17.10.2021 ja esitama Riigiprokuratuurile avaldus seoses Kibuvitsa 20 maja

põhjendamatu tagastamisega (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse nõudes tunnistada Kibuvitsa

tn 20 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine õigusvastaseks (resolutsiooni p 2) ja

lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3).

Kaebaja nõuded SA Õigusteenuste Büroo suhtes seoses temale võimalike teenuste osutamisega

ei ole avalik-õiguslikud, vaid eraõiguslikud. Halduskohus ei saa kohustada SA-d Õigusteenuste

Büroo vaatama läbi kaebaja avaldusi ega ka avaldusi esitama või neile vastama. Kaebajal on

võimalik esitada nõuded esmalt SA-le Õigusteenuste Büroo ning nende täitmata jätmise korral

pöörduda vajaduse korral Harju Maakohtusse. Kuna esitatud täiendava nõude lahendamine ei

oleks halduskohtu pädevuses, siis ei ole kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav.

Kaebaja nõue tunnistada Kibuvitsa tn 20 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine

õigusvastaseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Asja

materjalidest nähtuvalt on kaebaja Kibuvitsa tn 20-8 eluruumi 2008. a-l vabastanud ja asunud

elama Tallinna linna pakutud Meeliku tn 24/4-242 korterisse. Seega puudub kaebajal praegu

igasugune puutumus Kibuvitsa tn 20 asuva õigusvastaselt võõrandatud varaga. Olukorras, kus

kaebaja on tagastatud elamus asunud eluruumi juba 2008. a-l vabastanud ja sai vabastamise

tingimusena enda kasutusse munitsipaaleluruumi, puudub tal kaebuse esitamise seisuga

puutumus õigusvastaselt võõrandatud varaga ja ka õigus nõuda vara tagastamise õigusvastaseks

tunnistamist.

3-21-2399

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 09.12.2021 määruskaebuses anda talle tasuta õigusabi, sest kaebaja ei valda

eesti keelt ja ei ole võimeline temale esitatud dokumentidest aru saama. Kaebaja ei olnud varem

teadlik kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korrast. Kaebaja palub tunnistada tema suhtes

toimuv täitemenetlus lubamatuks ja keelata kohtutäituril täitetoimingute tegemine. Esialgse

õiguskaitse taotluse kohta esitatud selgitused (halduskohtu määruse p 11) jäävad kaebajale

arusaamatuks. Kaebaja palub tühistada halduskohtu määrus, sest Tallinna Üürikomisjoni

menetluses rikuti istungist teavitamise korda ning sellest tulenevalt ei saanud kaebaja selgitada,

milliseid meetmeid ta rakendab korteris kasside pidamisega seoses tekkinud olukorra

lahendamiseks. Kaebaja ei tea senini tema postkastist 17.10.2021 leitud dokumentide sisu ja

vajab nende selgitamiseks õigusabi. Tallinna linn peab kaebaja ees avalikult vabandama ja

taastama tema õiguse elada Meeliku tn 24/4-242 korteris ning hüvitama kaebajale tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju summas, mis on võrdne korteri erastamise ja heakorrastamise

kuludega (+ sama suur summa professionaalse advokaadi või juristi teenuste eest tasumiseks),

samuti andma kaebajale õiguse Meeliku tn 24/4-242 eluruum erastada. Lisaks palub kaebaja

vabastada tema pension aresti alt (kaebaja sai 08.12.2021 võlateate summas 2582,58 eurot) ning

loobuda mis tahes materiaalsetest pretensioonidest kaebaja suhtes. Kaebaja palub täiendavalt

lugeda kehtetuks tema allkiri Põllumajandus- ja Toiduameti 23.11.2021 riikliku järelevalve

toimingu protokollil loomade äravõtmise kohta, millest nähtuvalt võttis Tallinna linn Meeliku

tn 24/4-242 korterist ära 17 kassi, kes paigutati varjupaika, ning tagada kaebajale juurdepääs

tema kassidele, kes viidi ära 23.11.2021, samuti esitada info nende kohta, kes võeti ära 2016.

aastal. Veel palub kaebaja kohustada Tallinna linna eraldama talle maatüki Meeliku ja Paasiku

tänavate vahel projekti „Animal Depo“ tarvis, sest loomakaitse valdkond vajab Eestis tõsiseid

muutusi, kuid kaebaja ettepanekutest on korduvalt keeldutud. Kaebaja soovib ka, et lõpetataks

tema kohta laimu levitamine, sest tema kassid on alati olnud armastatud ja söödetud ning saanud

maksimaalset tähelepanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus järeldab X 09.12.2021 avaldusest, et kaebaja on soovinud esitada

määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse peale osas, milles kohus tagastas

tema kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuigi halduskohus on

08.12.2021 määrusega kaebuse tagastanud ka Kibuvitsa tn 20 asuva õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamine õigusvastaseks tunnistamise nõude osas, ei ole X 09.12.2021 avalduses sellele

vastuväiteid esitanud. Arvestades lisaks, et halduskohtu 08.12.2021 määruse tõlge edastati

kaebajale 10.12.2021, ei ole alust lugeda 09.12.2021 avaldust ka selle määruse peale esitatud

määruskaebuseks. Määruskaebus halduskohtu 23.11.2021 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2

peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22

lg 1 p 6).

9. Kaebaja on esitanud praeguses asjas taotlused riigi õigusabi saamiseks nii halduskohtule

kui ka ringkonnakohtule. Seega käsitab ringkonnakohus kaebaja 09.12.2021 taotlust soovina

saada riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse peale esitatud määruskaebuse

menetluses. Ringkonnakohus jätab taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel

rahuldamata, sest kaebajal ei ole halduskohtumenetluses võimalik kaitsta õigusi, mis seonduvad

üürikomisjoni otsuse sundtäitmisega. Kuna halduskohus ei lahendanud 23.11.2021 määrusega

3-21-2399

5(7)

veel kaebaja nõuet Kibuvitsa tn 20 elamu tagastamise õigusvastasuse tuvastamiseks, ei hinda

ringkonnakohus, kas riigi õigusabi andmine võiks olla põhjendatud selle nõudega seonduvalt.

10. Kaebaja väidete ja esitatud dokumentide pinnalt võib järeldada, et kaebaja peamiseks

probleemiks on see, et kohtutäitur on asunud Tallinna linna 05.08.2021 täitmisavalduse alusel

sundtäitma tema suhtes tehtud Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsust nr 11-1/7/21, millega

kaebajat kohustati vabastama ja tagastama Meeliku tn 24/4-242 asuv eluruum ning määrati, et

eluruumi mittetagastamisel tõstetakse kaebaja eluruumist välja koos temale kuuluva varaga.

Kaebaja viidatud majahalduri, juristi ja naabrite pretensioonid kujutasid osa tõenditest, mille

põhjal üürikomisjon järeldas, et X rikkus tahtlikult üürilepingut (st korduvatele selgitustele

vaatamata ei täitnud koduloomade pidamisel sanitaarreegleid ega hoidnud eluruumi korras ning

ei arvestanud naabrite huvidega) ning luges üürilepingu 25.11.2020 erakorralise ülesütlemisega

õiguspäraselt lõppenuks. Seega hõlmavad kaebaja vastuväited üürikomisjoni otsusele ka neid

etteheiteid.

11. Halduskohus selgitas õigesti, et halduskohus ei ole pädev lahendama kaebust kohtutäituri

tegevuse peale, vaid selleks näevad menetluskorra ette TMS §-d 217 ja 218. Kui täitemenetluse

osaline leiab, et kohtutäituri tegevus täitedokumendi täitmisel on õigusvastane, tuleb tal TMS

§ 217 lg 1 kohaselt esitada esmalt kaebus kohtutäiturile. Selleks on üldjuhul aega kümme päeva

alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest.

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 kohaselt

esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kaebuse esitamiseks

on aega kümme päeva otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtutäituri tegevuse peale ei saa

maakohtule kaebust esitada, ilma et kaebaja oleks eelnevalt esitanud samas küsimuses kaebuse

kohtutäiturile (vt TMS § 217 lg 6 ja § 218 lg 1 teine lause). Kohtutäituri tegevuse vaidlustamise

võimalusi oli X-le selgitatud ka kohtutäituri 01.09.2021 kinnisasja väljaandmise täitmisteates

(täiteasi nr 025/2021/2505). Kaebaja 21.11.2021 pöördumise lisadest nähtuvalt on ta

18.11.2021 esitanud kohtutäiturile kaebusena käsitatava pöördumise, kuid puuduvad andmed

selle lahendamise kohta.

12. Seonduvalt X etteheidetega Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsusele nr 11-1/7/21

märgib ringkonnakohus, et kui kaebaja ei nõustunud üürikomisjoni otsusega või tema

hinnangul rikkus üürikomisjon kehtestatud menetluskorda (nt ei teavitanud kaebajat komisjoni

koosoleku toimumisest), siis oli tal üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg-te 1 ja 4

alusel võimalik pöörduda sama üürivaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ning taotleda, et

kohus vaataks Tallinna linna esindajana Stell Eesti AS poolt üürikomisjonile esitatud avalduse

läbi hagimenetluse korras hagina. Sellise taotluse maakohtule esitamiseks oli kaebajal aega 20

päeva üürikomisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kuna kaebaja ei

ole sama üürivaidluse läbivaatamiseks maakohtusse pöördunud, siis on üürikomisjoni otsus

ÜVLS § 22 lg 1 järgi jõustunud pärast selle kättesaamisest 20 päeva möödumist. ÜVLS § 23

kohaselt on üürikomisjoni jõustunud otsus pooltele täitmiseks kohustuslik ja pärast otsuse

jõustumist ei saa pooled enam pöörduda sama nõudega maakohtusse. ÜVLS § 24 näeb ette, et

üürikomisjoni jõustunud otsus täidetakse täitemenetluse sätete alusel. TMS § 2 lg 1 p 7 järgi on

üheks võimalikuks täitedokumendiks ka üürikomisjoni jõustunud otsus.

13. Halduskohus viitas iseenesest õigesti ka sellele, et X-l on TMS § 221 lg 1 alusel võimalik

esitada Tallinna linna (s.o sissenõudja täiteasjas nr 025/2021/2505) vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sellise hagi aluseks saaks olla eelkõige asjaolu,

et võlgnik on nõude juba rahuldanud või nõue on ajatatud või tasaarvestatud. Kuna

üürikomisjoni jõustunud otsus ei ole kohtulahend, saaks kaebaja TMS § 221 lg 11 kohaselt

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis mh vastuväited täitedokumendist tuleneva

nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on võimalik

3-21-2399

6(7)

esitada kuni täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 3). Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja

oleks pöördunud täiteasjas nr 025/2021/2505 toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

hagiga Harju Maakohtu poole, kuigi ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise

võimalust oli kohtutäituri 01.09.2021 täitmisteates temale selgitatud.

14. Määruskaebuse kohaselt ei valda kaebaja eesti keelt ja ei ole võimeline temale esitatud

dokumentidest aru saama ning ei olnud 23.11.2021 määruses selgitatud vaidlustamise korrast

teadlik. Kaebaja palub tunnistada täitemenetlus lubamatuks ja keelata täitetoimingute tegemine.

Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole halduskohus pädev selliseid nõudeid lahendama,

vaid need tuleks esitada kohtutäiturile või maakohtule. Vaidlustamise korda oli selgitatud juba

01.09.2021 täitmisteates ning kui kaebaja ei saanud eesti keeles koostatud dokumentidest aru,

tulnuks tal endal korraldada nende tõlkimine, kasutades vajadusel lähedaste abi. Olukorras, kus

kaebuses oli samas esitatud nõue tunnistada Kibuvitsa tn 20 elamu tagastamine õigusvastaseks,

mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ei saa lisaks järeldada, et kaebus on saadetud

halduskohtule üksnes ekslikult ning halduskohus pidanuks HKMS § 68 lg 3 alusel edastama

avalduse pädevale kohtule, vaid kaebaja ongi soovinud, et halduskohus lahendaks kõik esitatud

nõuded tervikuna. Halduskohus on kaebuses sisalduvad tsiviilõiguslikud nõuded seetõttu

pädevuse puudumise tõttu õiguspäraselt tagastanud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2021

määrus nr 3-20-2371, p 8; 21.10.2020 määrus nr 3-20-1715, p 10; 27.05.2019 määrus nr 3-19-

753, p-d 8–9; 28.09.2018 määrus nr 3-18-1733, p 9; 04.09.2018 määrus nr 3-18-1510, p 6).

15. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus seondus kohtutäituri toimingutega täiteasjas nr

025/2021/2505, millega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seega

on kaebus selgelt perspektiivitu, siis on halduskohus põhjendatult jätnud esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Halduskohus on kaebajale asjakohaselt selgitanud, et esialgse õiguskaitse

taotluse eesmärkide saavutamiseks on tal võimalik esitada Harju Maakohtule hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks ja taotleda maakohtult ühtlasi hagi tagamist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-de 377–382 kohaselt.

16. Määruskaebuses on esitatud hulgaliselt uusi nõudeid, mida kaebaja ei ole halduskohtule

varem esitanud või mida halduskohus ei ole 23.11.2021 määrusega lahendanud. Halduskohus

ei lubanud 08.12.2021 määrusega kaebust täiendada nõudega, mis seondub kaebaja postkastist

17.10.2021 leitud dokumentide uurimisega. See nõue saaks olla üksnes 08.12.2021 määruse

peale esitatud määruskaebuse esemeks, kuid sellist määruskaebust ei ole kaebaja seni esitanud.

Kaebaja uued nõuded seonduvad üürilepingu ülesütlemise ja üürikomisjoni otsuse sundtäitmise

või nende tagajärgedega, mis on eraõiguslikud ja mida ei saa lahendada halduskohtus. Kaebuse

täiendamist uute avalik-õigusliku iseloomuga nõuetega kohustada Tallinna linna võimaldama

kaebajal erastada Meeliku tn 24/4-242 eluruum ning eraldama kaebajale maatükk Meeliku ja

Paasiku tänavate vahel projekti „Animal Depo“ elluviimiseks ei saa pidada HKMS § 49 lg 1

tähenduses otstarbekaks, sest need ei seondu algse kaebuse eesmärgiga ning need nõuded tuleks

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Muu hulgas ei saanud

Kibuvitsa tn 20 elamu tagastamise õigusvastaseks tunnistamise nõude eesmärgiks olla Meeliku

tn 24/4-242 korteri erastamine, vaid kaebuse eesmärk saanuks olla üksnes Kibuvitsa tn 20-8

korteri erastamine. Tallinna linnale kuuluv Meeliku tn 24/4-242 eluruum ei ole omandireformi

objektiks ja kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kõnealuse korteri temale erastamist. Ka

nõue kohustada Tallinna linna eraldama kaebajale maatükk Meeliku ja Paasiku tänavate vahel

projekti „Animal Depo“ elluviimiseks ei seonduks kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega, vaid

avalike huvidega. Igal juhul ei tulene Tallinna linnale ühestki seadusest kohustust anda kaebaja

taotletud haldusakt omal algatusel, mistõttu saaks kaebaja kohustamisnõudega halduskohtusse

pöörduda alles pärast seda, kui ta on eelnevalt taotlenud linnalt soovitud haldusakti andmist (st

3-21-2399

7(7)

maatüki eraldamist) ja tema taotlust ei ole rahuldatud. Kaebaja ei ole ühelegi konkreetsele

keeldumisele viidanud.

17. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebajal siiski HKMS § 49 lg-te 1 ja 2 alusel lubada

kaebust täiendada uue nõudega kohustada Tallinna linna tagastama temalt loomakaitseseaduse

§ 64 lg 3 alusel 23.11.2021 ära võetud kassid. X on määruskaebuses küll taotlenud tema poolt

Põllumajandus- ja Toiduameti 23.11.2021 riikliku järelevalve toimingu protokollile antud

allkirja kehtetuks lugemist, kuid ringkonnakohus tõlgendab nõuet selliselt, et kaebaja soovib

tegelikkuses äravõetud kasside temale tagastamist. Selle kohustamisnõude rahuldamine eeldab

muu hulgas, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks toimingu, mis seisnes kaebaja kasutuses

olnud Meeliku tn 24/4-242 korterist 17 kassi äravõtmises ja nende varjupaika paigutamises.

Ehkki kõnealune toiming tehti samaaegselt Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse nr 11-

1/7/21 sundtäitmisega täiteasjas nr 025/2021/2505, ei ole tegemist nimetatud täitemenetluses

tehtud toiminguga, vaid iseseisva haldustoiminguga (asendustäitmine), mille vaidlustamiseks

saab

pöörduda

halduskohtusse.

See

nähtub

ka

23.11.2021

protokollis

toodud

vaidlustamisviitest. Loomade äravõtmise toiminguga kaebaja õiguste rikkumist ei saa välistada

ja määruskaebusest nähtuvalt on tegemist kaebaja jaoks olulise küsimusega. Halduskohtul tuleb

edasises menetluses selgitada välja, kas kaebaja nõustub ringkonnakohtu poolse tõlgendusega

tema nõudest, ning täpsustada kasside äravõtmisega seotud asjaolusid, mille järel saab piiritleda

konkreetse nõude ja otsustada kaebuse menetlusse võtmise küsimuse.

18. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2021

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid määruskaebuses esitatud uue nõude osas

kohustada Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad tuleb kaebus saata

Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

19. Kuna halduskohus andis 23.11.2021 määrusega kaebajale menetlusabi mh asjas tehtavate

kohtulahendite tõlkimiseks, tuleb määrus HKMS § 114 lg 2 alusel tõlkida vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)