1-21-8710/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-21-8710

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8710 (21231702294) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi X.W 5,

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Prokurör Arno Tuisk Süüdistatav X.W

Ik: XXX, xxx kodanik, xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 11.09.2022, kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2021 11.09.2021. – Varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud, üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega nr 1-16-9528 KarS § 200 lg 2 p 8 § 25 lg 2 järgi vangistus 3 ja aastat 4 kuud 2 kohaselt kuulus kohesele . KarS § 73 lg ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ärakandmata vangistus 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 5 aastase katseajaga täitmisele pööramata – . Katseaeg: 13.12.2016 12.12.2021. RESOLUTSIOON

1. X.W 5,

süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks üheksakümmend) rahaline karistus 90 (

miinimum 10 900 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega eurot päevamäär, s.o ( ) eurot. üheksasada 2. X.W-le

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 60 (kuus miinimum kümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 600 (kuussada) eurot. 3.

alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.12.2016

KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 5 otsusega nr 1-16-9528 s mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o tähtajali e vangistusega ning 3 (kolm) aastat, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva

2 mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks päevamäära, s.o rahaline karistus 60 summas 600 (kuussada) eurot ning 3 (kolm) aastat, 2 (kaks) kuud tähtajaline vangistus ja 27 seitse . (kakskümmend ) päeva 4. X.W-le liitkaristuse osaks olev karistus, s.o Harju Maakohtu

Jätta 13.12.2016 otsusega nr 1-16- vangistus 9528 mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 3 (kolm) aastat, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva KarS § 73 lg 5 ls 2 alusel täitmisele pööramata. 5. 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg

KarS § 10.09.2021 kuni 11.09.2021, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 54 (viiskümmend neli) päevamäära, päevamäära arvestusega viissada nelikümmend 10 eurot, s.o 540 ( ) eurot. 6. X.W-le ja tasumisele kuuluv rahaline karistus 54 , s.o

mõistetud päevamäära summas 540 eurot viiakse alusel iseseisvalt. KarS § 64 lg 2 ja § 73 lg 5 täide 7. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et X.W-le mõistetud ja tasumisele kuuluv rahaline karistus 540 eurot tuleb otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „X.W , 1-21- 8710, rahaline karistus, ositi tasumine “. 8. X.W

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Menetluskulu 9. X.W-lt

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev -te 1 ja 3 alusel sundraha 981 ( sada kaheksa ) eurot, mis tuleb kohtuotsuse üheksa kümmend üks jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ , menetluskulud, ositi tasumine“. X.W , 1-21-8710 Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel X.W-le tema asukoha aadressile tavapostiga.

Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised 10. Kaks D -R plaat xxx asuva xxx kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asuvad

VD i kriminaalasja materjalide juures , ümbrikus (tl 29) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 - päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

X.W süüdistatakse selles, et tema võõra vallasasja omastamise eesmärgil, viibides 07.09.2021 kella 20:11 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses, võttis müügisaali riiulilt ühe 0,7-liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, millega tekitas xxx-le varalist kahju summas 8,99 eurot.

3 Samuti tema, viibides 08.09.2021 kella 13:22 paiku Saue linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaali riiulilt ühe 0,7 us kauplusest, jättes -liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja lahk tahtlikult kauba eest tasumata, millega tekitas xxx-le varalist kahju summas 8,99 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, viibides 09.09.2021 kella 11:59 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaali riiulilt ühe 0,7-liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, millega tekitas xxx-le varalist kahju summas 8,99 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning viibides 10.09.2021 kella 10:02 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses ja tegutsedes avalikult, kuid vägivalda kasutama, võttis müügisaali riiulilt ühe 0,7 liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja ühe mahla - „Mandariini Nektar Aura 1,0L“ maksumusega 0,99 eurot ning kuna tema poole pöördus kaupluse töötaja, et süüdistatav kinni pidada, jooksis kaupluse välisukse poole, hoides käes kaupa, mille eest jättis tahtlikult maksmata. Vargus jäi aga X.W ’i tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna isik oli kinni peetud kaupluse töötajate poolt. Oma tegevusega tekitas X.W xxx-le varalist kahju summas 0,99 eurot, kuna tagastatud mahlapakk oli vigastatud. Seega pani X.W oma tahtliku tegevusega toime võõra vallas ja äravõtmise as selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalla kasutamata, ning süstemaatiliselt, ehk KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

Kohus leiab, et 07.09.2021 kella 20:11 paiku Saue linnas aadressil xxx asuvas xxx kauplusest ühe 0,7-liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot, 08.09.2021 kella 13:22 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses -liitrise pudeli viina Hlibny Dar t ühe 0,7 maksumusega 8,99 eurot, 09.09.2021 kella 11:59 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses -liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ning 10.09.2021 t ühe 0,7 kella 10:02 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx -liitrise pudeli viina kauplusest ühe 0,7 Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ning ühe mahla „Mandariini Nektar Aura 1,0L“ maksumusega 0,99, kogumaksumusega 36,95 eurot, varguste toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu avalduste, tunnistaja ütluste, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli

, teiste kirjalike tõendite ja süüdistatava ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu xxx 07.09.2021 kella 20:11 xxx kauplusest xxx avaldustest nähtuvalt varastati üks 0,7-liitrine pudel viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot (tl 30-31) 08.09.2021 kella 13:22 , paiku xxx kauplusest xxx -liitrine pudel viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ( üks 0,7 tl 1), 09.09.2021 kella 11:59 paiku xxx kauplusest xxx -liitrine pudel viina Hlibny Dar üks 0,7 maksumusega 8,99 eurot (tl 2) ning 10.09.2021 kella 10:02 paiku xxx kauplusest xxx - üks 0,7 liitrine pudel viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja „Mandariini nektar Aura 1L“ maksumusega 0,99 eurot (tl 3). Rikkumise toimepanemises on kahtlustatav mees, pruuni jope, siniste teksade ja musta kotiga. 10.09.2021 rikkumise osas tehtud avalduse lisatakse ka, et le kahtlustatav on umbes 50-aastane ning kandis lisaks rohelist kampsunit. 07.09.2021 rikkumise avaldusele on lisatud ka pilt kahtlustavast.

Tunnistaja I K 10.09.2021 antud ütluste kohaselt oli ta 10.09.2021 tööl xxx, xxx, kui kell 09:30 märkas meesterahvast, kellel oli seljas pruun nahkjope, sinised teksad ning oli kiilakas.

4 Meesterahvas võttis riiulitelt 1 pudeli alkoholi Hl bny Dar 0,7L, vää i rtusega 8,99 eurot ja Aura mandariini mahla 1L, väärtusega 0,99 eurot. Isik väljus kaubaga kassade piirist kell 10:02 ning tunnistaja pidas ta välisukse juures kinni kell 10:02. Alkoholi pudel on kauplusele rikkumata kujul tagastatud, mahlapakk oli rikutud ja kahju kauplusele 0,99 eurot. Sama välimusega isik käis kell 11:59 ja 09.09.2021 kell 13:22, mõlemal korral võttis ühe samuti xxx kell 08.09.2021 pudeli alkoholi Hlibny Dar 0,7L, väärtusega 8,99 eurot ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Nimetatud kuupäevadel kaupa kauplusele ei tagastatud. Kõikidest kuupäevadest on olemas videosalvestused (tl 4-7). Tunnistaja selgitas lisaks 30.09.2021 antud ütlustes, et 10.09.2021 üritas meesterahvas viina eest maksta iseteeninduskassades, kuid enne 10:00 on alkoholimüük keelatud. Enne seda kui üritas maksta, vaatas juurviljaosakonna poole, mis on väljapääsu kõrval, kuid seal oli tunnistaja ja arvab, et seetõttu ei julgenud meesterahvas varastada. Kui meesterahvas oli lisaks ka mahla võtnud ning uuesti kassade juurde läinud, astus tunnistaja tema juurde ning palus tal temaga kaasa tulla, et vestelda. Meesterahvas läks tunnistajaga tema kabinetti kaasa, pani viina ja mahla lauale, kui töö väljus kabinetist, taja T K et turvatöötaja kutsuda. Töötajad juba ootasid seda meest, sest olid tähele pannud, et ta käib

igapäev Siis aga võttis meesterahvas laualt viina ja mahla ning pani kaupluses varastamas. jooksu väljapääsu poole. Selle , et ta väljapääsu blokeeriks, mida ta peale tunnistaja karjus T tegi ja pidas mehe kinni. Meesterahvas üritas põgeneda ja osutada vastupanu, kuid vägivalda ei kasutanud. Nad võtsid meesterahva käest viina ja mahlapaki ära. Kui tunnistaja palus töötajatel ostjad välja lasta varuväljapääsu kaudu, kuulis seda ka meesterahvas, kes üritas ka samas suunas jooksta, kuid ta peeti uuesti kinni. Meesterahvas kedagi ei löönud ja kellelegi ei ole füüsilist valu põhjustatud. Viin on kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Nektar mandariini Aura, väärtusega 0,99 eurot, pakend oli saanud vigastada ja ei olnud müügiks kõlblik, mille osas taheti esitada tsiviilhagi, kuid 29.09.2021 tuli kauplusesse varguse toime pannud meesterahvas, kes maksis mahla eest ja mahl väljastati talle. Meesterahva vastu rohkem pretensioone seoses 10.09.2021 vargusega ei ole. Sama meesterahvas käis nende kaupluses 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 ning iga kord varastas viina Hlibny Dar 0,7L, väärtusega 8,99 eurot. Tunnistaja on kindel, et see on see sama meesterahvas, isegi samad riided olid tal seljas (tl 50-53 ).

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti X.W kahtlustatavana kinni 10.09.2021 kell 11:52 aadressil xxx ja teda kahtlustati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes vähemalt kahel korral toime pannud on aasta jooksul samalaadse süüteo võttis kaupa summas , 10.09.2021 kell 10:02 paiku xxx 9,98 eurot (tl 8-10).

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati X.W-l 10.09.2021 kell 11:28 Alco Quant+, nr A418899 indikaatorvahendit kasutades joove 1,81 mg/l (tl 12).

Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas X.W , et käis 08.09.2021 ja 09.09.2021 aadressil xxx asuvas xxx kaupluses varguse eesmärgil, soovis viina varastada, kuna raha puudus. Võttis mõlemal juhul ühe pudeli ja lahkus poest kauba eest maksmata. 10.09.2021 hommikul käis samas kaupluses, kuid varguse eesmärki polnud, tahtis

osta viina ja mahla. Võttis kauba ja suundus kassasse, kui kell 09:58 ei saanud müüja veel alkoholi müüa ja ütles, et ta ootaks. Siis tuli juhataja, kes kutsus ta oma kabinetti, kus näitas 08.09.2021 ja 09.09.2021 varguste kohta videosalvestusi ning ütles, et kutsub politsei. Kahtlustatav tahtis põgeneda, jooksis ukse poole, viin ja mahl käes. Juhataja pani uksed kinni ning kahtlustatav peeti kinni, kohale kutsuti politsei, kes viis kahtlustatava arestimajja. Selgitas, et 08.09.2021 ja 09.09.2021 tarbis alkoholi, 10.09.2021 oli muidugi purjus. 10.09.2021 ei tahtnud ta midagi varastada, soovis osta, kuid ta ei saanud seda teha ning selle kuupäeva teo osas -16). 29.09.2021 kahtlustatavana ei tunnista süüd varguse toimepanemises (tl 13 ülekuulamise protokollis X.W tunnistab kahtlustuse järgi toimepandud kuritegusid, jääb varem antud ütluste juurde ja ütleb, et tal ei olnud 10.09.2021 alguses eesmärki midagi varastada, kuid kui sai aru, et teda tahetakse kinni pidada, pani kauplusest jooksu kaup käes. Sel hetkel ei mõelnud kaubas , tahtis lihtsalt põgeneda, kuid kaupluse töötaja blokeeris ukse ja t ta peeti kinni. 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 tunnistab, et varastas viina enda tarbeks ja jõi selle ära. Va kuna raha ei olnud ja tarbis iga päev viina. Hetkel sellega lõpetas, kuna rastas,

5 leidis Töötukassa kaudu endale töö, kuid selle tööga seoses tuleb tal käia, ootab, et antud xxx menetluses otsus tuleks. Kahetseb tehtut (tl 32-34).

29.09.2021 X.W kahtlustatavana antud ütluste lisaks on turvakaamerate väljatrükid kuupäevadest 07.09.2021, 08.09.2021, 09.09.2021 ja 10.09.2021, kus X.W kinnitab oma allkirjaga, et piltidel olevaks isikuks on tema (tl 35-38).

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud videosalvestusi 07.09.2021, 08.09.2021, 09.09.2021 ja 10.09.2021 varguse episoodide kohta aadressil xxx asuva kaupluse turvakaameratest. Vaatlusest tulenevalt 07.09.2021 kell 20:11 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas, umbes 50-60 aastane, keskmist kasvu, ovaalse näoga, hallide lühikeste juustega, seljas pruun jope, must särk, jalas sinist värvi teksad ja mustad jalatsid. Meesterahvas suundub alkoholi osakonda, kus võtab kell 21:11:21 riiulilt suurema läbipaistva pudeli, paneb selle teksapükste tagataskusse ning lahkub kell 21:11:38 kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti 08.09.2021 kell 13:22 siseneb kaupluse müügisaali sama kirjeldusega mees, kellel on seekord peas ka päikeseprillid ning õl l musta värvi suurem õlakott. Meesterahvas suundub a

alkoholi osakonda, kus kell 13:22:26 võtab riiuli pealt suurema läbipaistva vedelikuga pudeli, üritab seda endale teksade tagataskusse panna, lahkub kauplusest kell 13:22:44 pudel käes, mille eest ta maksnud ei ole. Samuti 09.09.2021 kell 11:59 siseneb kauplusesse sama kirjeldusega meesterahvas, samade riietega ning päikeseprillide ja õlakotiga. Alkoholiosakonnast võtab kell 11:59:40 riiuli pealt suurema läbipaistva vedelikuga pudeli ning lahkub kauplusest kell 11:59:55 pudel käes, jättes kauba ees maksmata. Ka 10.09.2021 kell 09:56 siseneb kauplusesse sama kirjeldusega meesterahvas, võtab alkoholiosakonnast kell 09:57:30 riiuli pealt suurema läbipaistva vedelikuga pudeli, suundub iseteeninduskassasse, kus edutult lööb kauba triipkoodi läbi, tema juurde tuleb kaupluse töötaja, kes talle midagi ütleb ja meesterahvas annab pudeli tema kätte. Seejärel meesterahvas liigub jookide osakonda, kus võtab riiuli pealt kollast värvi pakendi ja suundub kassade poole. Meesterahva juurde astub kaupluse töötaja, kes suunab ta müügisaali poole ja liiguvad koos ametiruumide poole. Meesterahvas pani jooksu kaupluse väljapääsu poole, pudel ja kollane pakend käes. Kaupluse töötaja blokeerib ukse, mille ees ootab meesterahvast, kes kaup käes jookseb ukse poole. Töötaja peab meesterahva kinni, tuleb veel töötajaid, võtavad meesterahvalt pudeli ja kollase pakendi. Meesterahvas üritab veel müügisaali põgeneda, ta viiakse kassade juurde tagasi (tl 39- 49).

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx avaldustest nähtub, on kahtlustatavaks isik, kes 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 xxx kauplusest varastas kõigil päevadel ühe 0,7 liitrise pudeli viina Hlibny Dar, kokku kolm pudelit maksumusega 26,97 eurot. Samuti tema 10.09.2021 xxx kauplusest proovis varastada ühe 0,7 liitrise pudeli viina Hlibny Dar, maksumusega 8,99 eurot, ja ühe mahla „Mandariini Nektar Aura 1,0L“ maksumusega 0,99 eurot, vargus jäi aga X.W tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna isik oli kinni peetud kaupluse töötajate poolt.

Tunnistaja I K

ütlusest nähtuvalt olid töötajad märganud, et üks mees käib neil iga päev varastamas ja kui , soovisid nad ta kinni pidada ja nad teda taas 10.09.2021 kaupluses nägid politsei kutsuda, mille peale meesterahvas proovis poest viinapudeli ja mahla pakiga põgeneda, kuid kaupluse töötajatel õnnestus isik kinni pidada. Politsei 10.09.2021 koostatud isiku kahtlustavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli kinni peetud isikuks X.W (tl 8- 11). Ka süüdistatav ise tunnistas alkoholipudelite vargust 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 kuupäevadel toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera , millise salvestiselt. Süüdistatav aga ei tunnista süüd 10.09.2021 varguse toimepanemises ning ütleb, et tal ei olnud tahtlust midagi varastada, vaid soovis osta. Turvakaamera salvestistelt aga selgelt nähtub, kuidas süüdistatav üritab poest põgeneda, käes kaup, mille eest ta ei olnud tasunud.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav

6 ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul

on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus alkoholipudeli te äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt läks ta 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 kauplusesse eesmärgiga ja jõi iga päev viina, mis näitab seda, et viina varastada, kuna tal raha ei olnud

süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistatav pööras võõra vallasasja enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. 10.09.2021 teo osas süüdistatav aga süüd ei tunnista , et tal ei olnud sel korral eesmärki viina varastada, nud ja leidis vaid tahtis seda osta. Kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav aga süüd täies ulatuses. Kriminaalasja tõenditest küll nähtub, et süüdistatav proovis kell 09:58 viina iseteeninduskassast osta, kuid ta ei saanud seda teha, kuivõrd enne 10:00 on alkoholi müük keelatud. Kui aga tunnistaja I K

süüdistatavaga enda kabinetti läks ja teatas, et kutsub politsei, võttis süüdistatav laua peale pandud viina pudeli ja mahla paki, misjärel üritas koos kaubaga kauplusest põgeneda, jõudis kaupluse välisukseni, kuid kaupluse töötajad pidasid ta kinni. Ebaseadusliku omastamise eesmärgile viitab otseselt süüdistatav püüd kauplusest põgeneda koos kaubaga a , tehes seda avalikult, tunnistaja ja teiste kaupluse töötajate nähes ja süüdistatav pidi aru saama, et kaupluse töötaja nii näeb tema tegevust kui ka saab aru sellest, et süüdistatav püüab ebaseaduslikku valdust võõra vallasasja üle säilitada ning koos kaubaga kauplusest kauba eest maksmata lahkuda, millega realiseeris süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 5 sätestatud süüteokoosseisu, s.o varguse toimepanemise avalikult, kuid vägivalda kasutamata Seega on õiguslikus mõttes . sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine ja 10.09.2021 episoodis ka avalikult.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on X.W toime pannud neli vargust, kusjuures viimane neist jäi katse staadiumisse. Samas on tegemist olukorraga, kus kolm esimest vargust on lõpule viidud, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud sama kvalifikatsiooniga süüteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona.

Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et X.W pani toime neli varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 07.09.2021 kuni 10.09.2021. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud es mõttes faktilis ja kohus leiab, et X.W-le inkrimineeritud

süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7 Seega pani X.W oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda

kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Süüdistatavat iseloomustavad tõendid

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on X.W-l 1 kehtiv kriminaalkaristus ja teda on

karistatud KarS § ettenähtud kurite 200 lg 2 p 8 KarS 25 lg 2 ja o toimepanemise eest (tl 20). Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusest nr 1-16-9528 nähtuvalt karistati X.W KarS § 200 lg 2 p 8 KarS 25 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 ja järgi aastat, 3 kuud ja 27 päeva, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osas, s.o 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva, jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga. Sellest nähtuvalt on käesolevas kriminaalmenetluses tõendamisesemeks olevad kuriteod toime pandud katseajal (tl 21-24).

Maksuja Tolliameti andmetel oli X.W 2020. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 4871 eurot (tl 25) ning vastavalt süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisele oli 2020. aastal tema keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste lahutamist 8,98 eurot (tl 26).

Swedbank AS 08.12.2021 maksekorraldusest nähtub, et X.W on kannatanule xxx vabatahtlikult hüvitanud kahju summas 26,97 eurot (tl 65). Samuti tasus X.W rikutud mahlapaki ees summas 0,99 eurot (tl 54).

3

. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus, milleks oli tingimisi vangistus ks ajaks on -aastane katseag ning käesoleva kohtu määratud 5 möödnunud ja karistus täidetud. Karistusliigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et süüdistataval on oma sõnade kohaselt alaline sissetulek, kuigi Maksu ja Tolliameti andmetel süüdistataval - 2020. aastal sissetulek ei olnud kuigi suur. Süüdistatava selgitustest teeb kohus järelduse, et süüdistataval on püsiv sissetulek ja süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada alternatiivset

karistust, so rahalist karistust.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates X.W 5, gude süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate te toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse nelja varguse toimepanemist, millega püüti tekitada varalist kahju 36,59 euro ulatuses. Arvestades varastada proovitud eseme ning samuti seda, et te vähest väärtust viimane süütegu jäi katse staadiumisse, siis kohtu arvates X.W oluliselt alla keskmise. süü on hinnatav

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtulikul

8 arutamisel ning kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Kahetsuse siiruses ei ole kohtul alust kahelda, kuivõrd süüdistatav on kannatanule tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud täies ulatuses

. Kahjustatud mahlapaki eest tasus ta kaupluses ning pärast tsiviilhagi esitamist tasus ka selle nõude summa täies ulatuses. Seega on tuvastatud kahe kergendava asjaolu esinemine KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 mõttes. Muid karistust kergendava

id või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süütegude toimepanemist lühikese ajavahemiku jooksul, viimase süüteo jäämist katse staadiumisse ja kergendava asjaolu esinemist, siis on võimalik te süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra oluliselt .

Puutuvalt rahalise karistuse päevamäära suurusesse peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 44 lg 1 sätetele arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise sissetuleku alusel ning arvestatud päevamäär ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 10 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatava 2020. aasta sissetulek pärast tulumaksuga maksustatavate väljamaksete mahaarvamist 4871 eurot ja keskmiseks päevasissetulekuks seega 8, 98 eurot (tl 25-26). Seega on keskmine sissetulek alla miinimumpäevamäära, mistõttu tuleb kohaldada miinimumpäevamäära, s.o 10 eurot päevamäär.

Arvestades süüdistatava oluliselt alla keskmise süüd, kergendavate asjaolude olemasolu, süütegude toimepanemise asjaolusid ja põhjusi peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Liitkaristus

Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega on süüdistatavat karistatud KarS § 200 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat, 3 kuud ja 27 päeva, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osas, s.o 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva, jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga. Katseaeg kestis kuni 12.12.2021.

Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav seega toime ajal, mil tal kestis veel katseaeg. KarS § ui süüdlane paneb katseajal toime uue 73 lg 4 kohaselt k kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt § KarS 65 lg , ehk 2 sätestatule kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistataval on väidetavalt sissetulek, siis saab süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust. Lisaks sellele, juhul, kui süüdistatavat karistada vangistusega, olgugi, et süü suurusest tulenevalt lühiajalise vangistusega, tuleks eelmise otsusega mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Kohus leiab, et vangistuse mõistmine ja sellele järgnevalt eelmise vangistuse täitmisele pööramine ei oleks otstarbekas, kuivõrd võtaks süüdistatavalt ära võimaluse oma elu korda seada. Kriminaalasjast saab järeldada, et süüdistatava lühiajaline süsteemne õigusvastane käitumine oli ajutine ja tingitud ajutisest muutusest süüdistatava elus, mistõttu pikaajalise liitkaristuse ärakandmine oleks tõsiseks takistuseks süüdistatava resotsialiseerumisel pärast vangistuse ärakandmist. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust ning jätta KarS § 73 lg 5 alusel ka eelmise otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, andes süüdistatavale võimaluse edaspidi käituda õiguskuulekalt ja hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Seejuures sätesta

vad KarS § 64 lg 2 ja § 73 lg 5 ls 2 üheselt, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus,

viiakse see täide iseseisvalt. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et juhul, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, tuleb siiski karistused liita, kuid KarS § 73 lg 5 kohaselt võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

9 Seetõttu asub kohus seisukohale, et eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata vangistus tuleb jätta täitmisele vastavalt eelmises otsuses märgitud tingimustele ning käesoleva otsusega mõistetav rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt.

Arvestades asjaoluga, et süüdistataval tuleb konkureeriva rahalise kohustusena tasuda ka menetluskulud ja süüdistatava tunnitasu on süüdistatava enda sõnade kohaselt 6, 50 eurot, peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava taotlusega määrata rahatrahvi tasumine ositi 1 aasta jooksul ning

määrab rahalise karistuse tasumise KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi igakuiste võrdsete osadena jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 12 kuu

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks

teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine - ja sellel on kompensatoorne eesmärk.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava tulu kogu eelneva aasta jooksul on olnud 4871 eurot ja käesoleval ajal on süüdistatava , leiab kohus, et süüdistatavat ei saa tunnitasuks 6, 50 eurot pidada täielikult maksejõuetuks.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. X.W on aga varem kriminaalkorras karistatud isikuks, . Seega on kes pani uued süüteod toime eelmise otsusega määratud katseajal süüdistatav üheselt teadlik sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude väh Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad endamist. menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, süüdistatavale mõistetud rahalise karistuse suurusest ja süüdistatava sissetuleku ning süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et suurusest esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5

. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasjas on tõenditeks kaupluse turvakaamerate salvestised. Toimikus asuvad kaks D -R plaati 07.09.2021, 08.09.2021, 09.09.2021 ja 10.09.2021 xxx asuva xxx kaupluse VD turvakaamerate salvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures kahes ümbrikus, mis on pandud ühte ümbrikusse (tl 29). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas

10 tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava t

eabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/