2-21-117281/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi K. J.i vastu võla 290 eurot 95 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 238 eurot 27 senti, sissenõudmiskulu
Legislator headnote
AI generated2-21-117281/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: J.i vastu võla 290 eurot 95 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 238 eurot 27 senti, sissenõudmiskulu
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-21-117281
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi K. J.i vastu võla
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
310 eurot 1 sent
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;
asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.
Hageja lepinguline esindaja: A. Ž.
e-post XXX
Kostja: K. J., isikukood XXX; elukoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi K. J.i vastu võla
väljamõistmiseks.
2. Mõista K. J.ilt (XXX) osaühing Aktiva Finants kasuks välja:
2.1. 290 eurot 95 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 238 eurot 27 senti, sissenõudmiskulu
20 eurot ja viivis 12. oktoobri 2021 seisuga 32 eurot 68 senti);
2.2. viivis tasumata põhivõlalt 238 eurolt 27 sendilt alates 13. oktoobrist 2021 kuni
põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jätta menetluskulud K. J.i kanda.
6. Mõista K. J.ilt (XXX) osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 215 eurot.
7. Mõista K. J.ilt (XXX) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post
tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. J.i (kostja)
vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 238
eurot 27 senti, sissenõudmiskulu 20 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks
muutunud viivise 32 eurot 68 senti ning viivise põhivõlalt alates 13. oktoobrist 2021 kuni
põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 20. detsembril 2016 ja
2. jaanuaril 2019 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus
kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Kostja kohustus tasuma nende eest vastavalt Elisa Eesti
AS hinnakirjale.
Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 17. detsembril 2018 osamaksetega vara müügilepingu seadme
Huawei MediaPad T5 10 16GB ostmiseks. Osamaksete summa oli kokku 199 eurot. Tasumise
periood oli 24 kuud. Igakuiste osamaksete suurus oli 8,292 eurot. Kostja sai soodustust telefoni
osamakselt igakuiselt 8,292 eurot. Lepingu sõlmimise tingimus oli, et liitumisleping, mille
lisaks leping on, peab olema kehtiv lepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel.
Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 17. detsembril 2018 nutikindlustuse lepingu kindlustusobjekti
Huawei MediaPad T5 10 16GB kindlustamiseks. Kindlustusmakse oli 3 eurot 99 senti kuus.
Elisa Eesti AS esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa
Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on tasumata alljärgnevad arved:
Arve nr
Arve summa
Maksetähtpäev
XXX
28,99
18.11.2019
XXX
32,99
18.12.2019
XXX
38,99
18.01.2020
XXX
137,30
18.02.2020
Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu 20 eurot, mis kajastub arvel nr XXX. Summa
koosneb mh seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus
tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS
lõpetab kliendiga lepingu kliendipoolse rikkumise tõttu, on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda
lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata
kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d)
võlgnevuse tõttu üles, tuleb kostjal tasuda käsitlustasu.
Elisa Eesti AS loovutas 29. jaanuaril 2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda
kõrvalnõudeid.
Hageja esindaja saatis kohtuvälises menetluses kostjale kaks meeldetuletuskirja. Hagejal
tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmise kulu 20 eurot.
Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast
kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12. oktoobril 2021. Viivis on
12. oktoobri 2021 seisuga 32 eurot 68 senti. Hageja palub lisaks hagi esitamise ajaks
sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt välja mõista viivise perioodi eest alates hagi
esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte
9. detsembril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei
vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib
kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on
hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle
kahjuks otsus tehti.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja
põhjendava osa.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu
75 eurot ja esindajakulu 360 eurot (käibemaksuta).
Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele
avaldaja
menetluskulud
summas
eurot.
Maksekäsu
kiirmenetluse
kulud
on
TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja
õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindajakulu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist
tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses (käibemaksuta).
Hageja menetluskulud on seega kokku 215 (75 + 20 + 120) eurot. Kuna menetluskulud jäid
kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 215 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Miilaste
kohtunik