1-09-21862/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2010.a Tartu Kohtumaja Asja number 1-09-21862 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu

Prokurör Jane Pajus Kriminaalasja täitemenetlus

süüdimõistetu V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamine Süüdimõistetu

Kaitsja

V.K( ik: xxx; kriminaalkorras 5 korral karistatud; kannab Tartu Maakohtu 3.03.2010 otsusega mõistetud

1 aasta ja 6 päevast vangistust, karistuse algus 3.märts 2010 , karistuse lõpp 9.märts 2011)

Advokaat Eve Laine (Advokaadibüroost Ann Saar ) Juhindudes KarS § 76 lg. 3 , KrMS §-le 426 lg 1, kohus

Määras : Lähtudes V.K kohta kohtule esitatud iseloomustavast materjalidest, jätta

V.K ennetähtaegselt vabastamata Tartu Maakohtu otsusega 3.03.2010 temale mõistetud vangistusest. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja V.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1200 (üks tuhat kakssada )krooni riigieelarvesse.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB

Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates 16.09.2010.

PÕHJENDID V.K kannab praegu Tartu Maakohtu 3.03.2010 otsusega mõistetud 1 aasta ja 6 päevast vangistust, karistuse algus 3.märts 2010 , karistuse lõpp 9.märts 2011.Teda on viiel korral kriminaalkorras karistatud.

Tartu Vangla on toonud välja uue kuriteo kõrge riskivägivaldse kuriteo toimepanemise võimaluse 2 aasta jooksul 41%, mittevägivaldse kuriteo 23%. Vangla on välja toonud riskid, kuid vabastamist toetanud. Kriminaalhooldusosakond ei nõustu V.K vabastamisega, sest on riskid uue kuriteo toimepanekuks. Oluline on see , et V.K puudub vabanedes elukoht, kuhu elama asuda; seega kriminaalhoolduse läbiviimine on temaga võimatu.

Prokurör Jane Pajus oli vastu V.K vabastamisele, sest riskifaktorid uue kuriteo toimepanemiseks on suured. Ta ei ole varem kriminaalhooldusega toime tulnud. Eeldatavasti uue kriminaalhooldusega ei saa hakkama.

Kaitsja Eve Laine pidas vabastamist võimalikuks, pidas otstarbekaks anda V.K-le võimalus end positiivsena näidata, asub tööle , leiab elamispinna.

KarS § 76 lg. 3 näeb ette, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kõigepealt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ning seejärel süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja tagajärgi, mida võib kaasa tuua isiku ennetähtaegne vanglast vabastamine. Tartu Ringkonnakohus on rõhutanud 10.09.2010 määruses kriminaalasjas 1-09-16548, et isik, kes pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vabastada saab isiku kriminaalhooldusele, kel on kindel elukoht. V.K puudub kindel elukoht kuhu elama asuda. Seega on kriminaalhoolduse läbiviimine tema osas võimatu. Varem ei ole ta kriminaalhooldusega toime tulnud; Tartu Maakohtu määruse

09.11.2009 ja Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009 määruses on analüüsitud V.K eelmist kriminaalhoolduse käiku ja kriminaalhooldusega mitte toimetulekut. Tartu Maakohtul puudub praegu alus arvata, et V.K suhtumise on midagi muutunud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo tõenäosuse protsendid kõrged. V.K kannab neljandat vangistust; toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Tema vastu on rahalisi nõudeid

40 000 krooni. Kriminaalhooldusosakonna andmetel V.K ei sobi kriminaalhooldusele.

Lähtuvalt eeltoodust jätta V.K ennetähtaegselt vabastamata Tartu Maakohtu otsusega 3.03.2010 temale mõistetud vangistusest. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja V.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1200 (üks tuhat kakssada )krooni riigieelarvesse.

Kohtunik :