3-21-2359/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2359

Haldusasi

Xi kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsuse nr

9-6/1576 – 1 tühistamiseks ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kohustamiseks vaadata kaebaja 12.09.2021 avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja — X

Vastustaja — Tallinn linn, esindaja Liisi Raamets-Tunali

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsus nr 9-

6/1576 – 1 ja kohustada Lasnamäe Linnaosa Valitsusust kaebaja 12.09.2021 avaldust

uuesti läbi vaatama.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.02.2022. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.10.2021 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

21.09.2021 otsusele nr 9-6/1576 – 1.

2. Kohus arvestades seda, et kaebaja eesmärgiks on, et Tallinna linn teeks uue otsuse kaebaja

12.09.2021 toetuse taotluse kohta osas, milles taotlus jäeti rahuldamata, tõlgendas kaebust ning

leidis, et kaebaja sooviks on esitada kaebus kohtule järgmiste nõuetega: 1) tühistada Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsus nr 9-6/1576 – 1; 2) kohustada Lasnamäe Linnaosa

Valitsust kaebaja 12.09.2021 avaldust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis oma 19.10.2021

määrusega nimetatud nõuetes kaebuse menetlusse.

30.11.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel:

3.1. Kaebaja märgib esmalt, et 12.09.2021 saatis ta avalduse (lisa 2, dtl 6) koos vajalike

dokumentidega (lisad 3-7, dtl 7-16) 2021. aasta augusti toimetulekutoetuse saamiseks, kuna 4

inimese sissetulek oli sel kuul 838,84 eurot ning üüri- ja kommunaalmaksed 622,61 eurot.

Seega on jäänud pärast nende mahaarvamist kaebajale ja ta perele elamiseks 216,23 eurot, mis

on palju vähem, kui 4 inimese toimetulekupiir, mis kaebaja pere jaoks on 630 eurot.

3.2. Pere sissetulek koosneb töövõimetuspensionidest ja muudest hüvitistest, st muid

sissetulekuid ei ole võimalik saada. Seetõttu ei ole kaebaja perekonna olukorras kohaldatavad

vastustaja mallifraasid (nagu ka asjas 3-21-1700, 30.08.2021-st nr. 1-9/221, punkt 32), et

inimene ise vastutab oma elu eest.

3.3. Kaebaja möönab, et ta kontol olid väikesed säästud, mis koguti ainult saadud hüvitistest,

mitte kõrvaltuludest. Sellise väikese sissetulekuga raviks vahendite kogumiseks pidi kaebaja

pere endale palju keelama. Kusagil pole öeldud, et väikese raha säästmine on keelatud.

3.4. Kaebaja märgib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ühe (eelmise) kuu

sissetulekut, mitte eelmiste kuude tulu ja konto jääki.

3.5. Kaebaja selgitab, et kontol olemasolevad rahalised vahendid tuli välja võtta kartuses, et

järgmisel kuul hüvitist ka ei saada. Raha kulutati toidukaupadele, hammaste ravimiseks ja

muudele igakuistele vajadustele ning septembri ja oktoobri kulude katmiseks, kuna suurim osa

pensionidest läks üürile ja kommunaalmaksetele.

3.6. Kaebaja on arvamusel, et vaidlustatud otsust mõjutas pikaajaline eelarvamus ja konflikt

vastustajaga ning asjaolu, et kaebaja on esitanud vastustaja vastu kaebuse seoses

munitsipaalkorteri andmata jätmisega. Sellele viitab keeldumise sõnastus ja kaebuse esitamise

ajavahemik (enne kohtuprotsessi ei pidanud nad vajalikuks seda märkida).

3.7. Aastatel 2017-2019 sai kaebaja perekond toimetulekutoetust ja mõnikord õnnestus kaebaja

perekonnal kontole raha koguda (pitsitades ennast jällegi nii, et tekkis mingi "turvapadi"), kuid

toimetulekutoetusest ei keeldutud. Samuti teab kaebaja, et nende tuttavad saavad

toimetulekutoetust, hoolimata veelgi suurematest säästudest. See tähendab, et see pole kunagi

olnud takistuseks. Suur hulk inimesi varjab oma sissetulekuid ja saavad hoolimata sellest

toimetulekutoetust ning kirjutavad sellest avalikult sotsiaalvõrgustikes.

3.8. Kaebaja selgitab veel, et 2017. aasta märtsis alustas ta perega korteri üürimist aadressil

xxxxxx ja taotles perega toimetulekutoetust. Kaebajal ja ta perel oli esimese lapse

vanemahüvitisest kogunenud umbes sama palju raha (vt konto väljavõtted), samal ajal hakati

kaebajale toetust maksma.

2021. aasta septembris keelduti aga kaebajale ja ta perele toimetulekutoetusest augusti eest,

motiveerides seda just sellega, et kaebaja perel on piisavalt sääste (kuigi need säästud olid

tekkinu ka erinevat tüüpi hüvitistest, mitte kõrvaltuludest).

2021. aasta juulis esitas kaebaja vastustaja vastu nõude manipulatsiooni kohta xxxxxx korteriga

(haldusasi nr 3-21-1700). Septembris esitas kaebaja esimese toimetulekutoetuse avalduse pärast

vanemahüvitise lõppemist, mida aga ei rahuldatud ülaltoodud põhjendustega. Kaebaja on

seisukohal, et antud otsus on õigusvastane ja kättemaksuks korteriga seotud nõude esitamise

eest.

3.9. Eeltoodut kokku võttes palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks ja tühistada vastustaja

otsuse augustikuu toimetulekutoetuse mittemääramise kohta (21.09.2021 nr. 9-6/1576-1).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning põhjendab seda alljärgnevaga .

4.1. 12.09.2021 esitas kaebaja toimetulekutoetuse taotluse, millele lisas eluasemekulusid

tõendavad dokumendid ning tema peres olemasolevate Swedbank AS-i pangakontode

väljavõtted.

4.2. Vastustaja viitab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 1, § 134 lg 4 p 7 ja

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 ja märgib, et esmane vastutus inimväärse

äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal. Avalik võim toetab inimest, kui ta inimväärse

elu kindlustamisega toime ei tule. Isikul ei peaks olema õigust sotsiaalabile, kui ta suudab end

aidata oma tööpanuse, sissetulekute või varaga või kui tal on võimalik saada toetust perekonnalt

või tuttavatelt.

4.3. 2021 augustikuus olid kaebaja pere sissetulekud kokku 838,84 eurot: Xile

Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud pension 451,49 eurot ning Yle Sotsiaalkindlustusameti

poolt makstud peretoetus 120 eurot ja Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetus 267,35

eurot. SHS § 133 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema

perele Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise

tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas

97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot.

4.4. Septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot,

mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot.

Vastavalt SHS § 133 lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse

võtta 469,49 eurot. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 määruse nr 9

„Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärad“ § 1 p-st 1 võetakse

Tallinna linna haldusterritooriumil toimetulekutoetuse määramisel üle 33 m2 üldpinnaga

eluruumi korral üüri arvesse kuni 6,40 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Kaebaja eluruumi

üldpind on 54,2 m2 ja seega saab toimetulekutoetuse arvestamisel üüri arvesse võtta 346,88

eurot. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud

piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot ning kahe lapsega neljaliikmelise pere

toimetulekupiir 630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65

eurot. Samas nähtus kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et seisuga 31.08.2021 oli

tema pere kontode lõppsaldo kokku 1649,30 eurot.

4.5. Vastustaja soovib täpsustada, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsuses nr 9-

6/1576-1 ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.11.2021 vastuses nr 9-6/1802 - 2 on ekslikult

märgitud piirmääradele vastavaks võimalikuks hüvitamisele kuuluvaks eluasemekulude

summaks 464,49 eurot, kuid õige oleks 469,49 eurot ning võimalikuks määratavaks

toimetulekutoetuse summaks 255,64 eurot, kuid õige oleks 260,65 eurot. Samas eelnimetatud

numbrilised eksimused ei mõjuta tehtud otsust sisuliselt ega anna alust selle muutmiseks.

4.6. Võttes arvesse kaebaja pere pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid kogusummas

1649,30 eurot jõudis vastustaja kaebaja 12.09.2021 toimetulekutoetuse taotluse osas otsust

tehes järeldusele, et need on piisavad, et maksta septembrikuus tasumisele kuuluvate

eluasemekulude eest ning katta pere minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja

jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, mistõttu

otsustati tulenevalt SHS §134 lg 4 p-st 7 jätta kaebaja toimetulekutoetuse taotlus rahuldamata.

4.6. Toimetulekutoetuse näol on tegemist abimeetmega, mille eesmärk on tagada isikule või

perekonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus neil endal

vastavad vahendid puuduvad. 2021 septembrikuus kaebaja pere kasutuses olnud rahalised

vahendid olid piisavad, et maksta jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning katta

minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et

21.09.2021 toimetulekutoetuse mittemääramise otsus nr 9-6/1576 – 1 on õiguspärane ja

põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

4.7. Vastustaja rõhutab, et toimetulekutoetuse määramise otsustamisel ei oma tähtsust,

millistest allikatest toetuse taotleja pangakontole säästud tekkinud on. Kui taotleja perel on

iseseisvaks toimetulekuks vajalikud rahalised vahendid endal olemas, siis ei ole nad õigustatud

toimetulekutoetust saama. Toimetulekutoetus on abimeede, mille eesmärk on tagada isikule

või perekonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus neil endal

vastavad vahendid puuduvad.

4.8. Kaebaja väited korteri aadressil xxxxxxx, Tallinn osas on alusetud ning asjassepuutumatud

ega puuduta antud asja lahendamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Kohus

põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

6. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud faktilised asjaolud

7.1. SÜS § 5 lg 1 sätestab, et isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega

toimetulekul.

7.2. SHS § 131 lg 1-5 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut

soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on

õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse

§ 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla

kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele

liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla

väiksem kehtivast toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga

lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

7.3. Pooled ei vaidle selle üle, et 2021 aastal on ühe inimese toimetuleku piir 150 eurot.

Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot ja iga lapse

toimetulekupiir on 180 eurot.

7.4. Vaidlust ei ole ka selles, et 12.09.2021 esitas kaebaja vastustajale toimetulekutoetuse

taotluse koos eluasemekulusid tõendava dokumendi ja pangakontode väljavõttega. Asjas on

tõendamist leidnud, et kaebaja pere sissetulekud olid kokku 2021 augustis 838,84 eurot (vt dtl

4-15). Kaebaja peres on kaks täiskasvanut (koos kaebajaga) ja kaks last. (SHS § 133 lg 2 p-de

2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema perele Tallinna Linnavolikogu

29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel väljamakstud

perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti

poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot.)

7.5. Pooled ei vaidle ka selle üle, et septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele

eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja

korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt SHS § 133 lg-le 5 saab

toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Kaebaja ei ole

sellele vastu vaielnud.

Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud

piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot (vaidlustatud otsuses on ekslikult

märgitud vastavaks summas 464,49) ning kahe lapsega neljaliikmelise pere toimetulekupiir

630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65 eurot.

8. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas vastustajal on põhjendatult keeldunud

toimetulekuteotuse määramisest SHS § 134 lg 4 p 7 alusel, mis sätestab, et kohaliku

omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat

toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse

taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või

müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Nimelt on asjas leidnud ka kinnitust see, et seisuga 31.08.2021 oli kaebaja pere pangakonto

lõppsaldo kokku 1649,30 eurot. Vastustaja ei ole lükanud siinkohal ümber kaebaja väidet, et

tegemist on pikemaajalise kogumise tulemusel saadud summaga, mitte aga kaebaja või tema

perekonnaliikmete netosissetulekuga. Vastavad asjaolud nähtuvad ka kaebaja poolt esitatud

pangakontode väljavõttelt.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud SHS § 134 lg 4 p 7 ja märkinud: „Võttes arvesse,

et teie pere pangakontodel olevad rahalised vahendid on piisavad, et maksta jooksval kuul

tasumisele kuuluvate eluasemekulude eest ja katta minimaalsed tarbimiskulud toidule,

riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks,

ei määratud teile 2021 septembrikuu toimetulekutoetust.“

Kohus märgib esmalt, et SHS § 134 lg 4 p 7 saab kohaldada kaalutulusõiguse alusel.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et vastustaja on rikkunud

kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel, kuivõrd otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks

üldse mingi kaalumise läbi viinud. Samuti on otsus selles osas sisuliselt põhjendamata. Seega

on vastustaja rikkunud otseselt HMS § 56 lg 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud. Vaidlustatud otsusest nähtub üksnes see, et vastustaja on tuvastanud, milline oli

kaebaja perekonna pangakontode saldo ning järeldanud sellest, et esineb alus SHS § 134 lg 4

p 7 kohaldamiseks. Samas ühtegi kaalutlust haldusaktist ei nähtu. Juba üksnes sel põhjusel

tuleb vaidlustatud otsus tühistada ning vastustajat kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama.

Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et on igati tunnustamist vääriv, et kaebaja ja tema

pere on suutnud koguda sääste perekonnale väikestest sissetulekutest (toetustest). Kohus leiab,

et vastustajal tuleb igal juhul asja uuel lahendamisel vastavale asjaolule tähelepanu pöörata

ning

kaaluda

poolte

erinevaid

huve

(sh

huvi

säästa

makstavates

toetustest

suuremate/ootamatute väljaminekute tarbeks) ja isikul olevate rahaliste vahendite suurust ning

nende teket ja kasutamiseesmärke. Kohus leiab, et isiku poolt toetustest säästetut ei peaks ilma

asjaolusid kaalumata lihtsalt pangaarvel oleva summa suuruse alusel arvestama sellise varana,

mille arvelt peaks tasuma jooksvaid kulusid ja mis põhjendaks toimetulekutoetuse määramata

jätmist, kuivõrd sellisel juhul ei ole toimetulekuraskustesse sattunud inimestel üldse mingit

motivatsiooni asuda oma olukorda parandama sh säästa. Kohus märgib ära ka seda, et juhul,

kui asjaolusid kaalutlemata hakata arvesse võtma ainult pangaarvel asuvat summat, mis ületab

ühekuise võimaliku määratava toetuse summa, siis sunnitakse sellega toetust taotlevaid isikuid

sisuliselt oma pangaarveid kas varjama või minema üle sularahakäibele, mis kaheldamatult ei

ole pikemas perspektiivis mõistlik lahendus ja kahjustab tegelikult toetusi vajavate isikute ja

ka toetuste selge ja ökonoomse haldamisega seotud vastustaja huve. Kohus juhib siinkohal

tähelepanu ka asjaolule, et sisuliselt nõuab juba SHS § 134 lg 4 p 7 sõnastus kaalutlusõiguse

teostamist, sest ei määratle ära selles mainitud ja toetuse määramisel arvesse võtta lubatud vara

ja rahaiste vahendite väärtust ehk vastustajal tuleb otsus vastu võtta kaalutlusõiguse alusel ja

seda vastavat seaduse nõuetele sisuliselt põhjendada. Käesoleval juhul sisulised põhjendused

kohtu hinnangul langetatud otsusest puuduvad.

Kohus märgib, et ta ei välista, et uue ja korrektse kaalutlusotsusega võib vastustaja jõuda

tühistatud otsusega samale järeldusele, kuid rõhutab, et kohus ei saa vaatamata sellele asuda

vastustaja asemel teostama kohtumenetluses otsuse langetamiseks vajalikku kaalutlust, sest see

on tulenevalt seadusest haldusorgani pädevuses ja kohtul puudub muuhulgas vajalik ülevaade

haldusorgani praktikast vastavas valdkonnas ja arvesse võtmist vajavatest asjaoludest. Kohus

leiab ka, et vastava kaalutlusotsuse tegemine annab haldusorganile võimaluse välja öelda ja

kujundada praktika sarnastes olukordades otsuste langetamiseks.

9. Mis puudutab kaebaja väidet, et tegemist on kättemaksuga teise haldusasja algatamise eest,

siis kohus leiab, et vastav väide ei ole tõendatud ega ka asjakohane.

10. Eelpooltoodud põhistustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse 21.09.2021 otsuse nr 9-6/1576 – 1. Samuti kohustab kohus vastustajat kaebaja

12.09.2021 taotlust uuesti läbi vaatama arvestades käesolevas otsuses toodud kohtu

põhjendustega.

Menetluskulud

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik