3-21-2790/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2790

Määruse kuupäev

4. jaanuar 2022

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X ja Y kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks ning seoses pankroti väljakuulutamise,

täitemenetluste ja võlgnevuste sissenõudmisega

RESOLUTSIOON

Tagastada X ja Y kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29. novembril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

kahjuhüvitise määramist seoses vangistuses ja vahi all viibimisega. Kaebaja taotleb talle

tekkinud kahju hüvitamist 29 000 euro ulatuses ja tema ettevõttele Y tekkinud kahju

hüvitamist 75 000 euro ulatuses. Kaebaja põhjendab, et vahi all ja vangistuses viibimise tõttu

on talle tekkinud varaline kahju umbes 29 000 eurot, kuna sel ajal ei ole ta saanud töötasu ega

raske puude sotsiaaltoetust ning tasumata on jäänud maksed võlausaldajatele. Kuna

osamaksed jäid võlausaldajatele tasumata, siis nõutakse kaebajalt võlausaldajate,

inkassofirmade ja kohtutäiturite poolt kogu võlasummade kohest tasumist koos viiviste,

intresside ja kõrvalnõuetega. Kaebaja arvates on võlanõuete sundtäitmine õigusvastane.

Kaebaja arvates tuleks talle tekkinud varaline kahju hüvitada või lõpetada võlgnevuste

sissenõudmine tema pankrotistumise tõttu. Lisaks on seoses kaebaja vahi all ja vangistuses

viibimisega tekkinud varaline kahju summas 75 000 eurot kaebaja ettevõttele Y . Kaebaja

leiab, et talle ja tema ettevõttele ei oleks materiaalset kahju tekkinud, kui vahistamise asemel

oleks talle määratud elektrooniline järelevalve. Kaebaja oleks saanud sel juhul võlgnevused

likvideerida ja kahju tekkimist vältida. Kaebaja arvates rikuti tema vahistamisel ultima ratio

põhimõtet.

2. Tallinna Halduskohus andis kaebuse 7. detsembri 2021. a määrusega kohtualluvuse järgi

üle Tartu Halduskohtule.

3-21-2790

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab

kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Kohus mõistab, et praeguse kaebusega taotletakse Xle ja talle kuuluvale ettevõttele Y

süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamist. X viitab tema vahistamisel ultima ratio

põhimõtte rikkumisele ning leiab, et kui teda ei oleks enne vangistust vahistatud, siis oleks ta

saanud varalise kahju tekkimise ära hoida. Kahju tekkimine jätkus kaebaja vangistuses

viibimise ajal.

4.1. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal

tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus

(SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab

seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline

on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt, kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Kohtu poolt

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb samuti lähtuda SKHS-st (Riigikohtu

halduskolleegiumi 8. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13 ja Riigikohtu

erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). SKHS võimaldab kahju

hüvitamist nõuda ka kolmandal isikul (§ 3, § 5 lg 5). SKHS 4. peatüki 3. jao alusel ei ole

sellise kahjunõude lahendamise pädevus halduskohtul, vaid olenevalt kohtumenetluse

menetlusstaadiumist on see kas maakohtu, ringkonnakohtu, Riigikohtu või prokuratuuri

pädevuses (vt SKHS § 18-21). Seega on seadusandja näinud süüteomenetlusega tekitatud

kahju hüvitamiseks ette eraldi menetluskorra ning sellise vaidluse lahendamiseks puudub

halduskohtul pädevus.

5. Kaebuses on viidatud ka täitemenetluste ja võlgnevuste sissenõudmise õigusvastasusele

ning pankrotimenetluse algatamise vajadusele. Kohus leiab, et ka selles osas ei kuulu kaebus

halduskohtu pädevusse, kuna vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune

menetluskord.

5.1. Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi täitemenetluses ning

täitedokumendi täitmise menetlust reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS). TMS § 11 lg 1

p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja

täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg

1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse

kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule.

5.2. Halduskohtul puudub pädevus lahendada ka X või talle kuuluva äriühingu ja teiste

võlausaldajate vahelisi võlasuhetest (sh viiviste, intresside ja kõrvalnõuete rakendamisest)

tekkinud vaidlusi. Tegemist on eraõigussuhetest tulenevate vaidlustega, mille lahendamine on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 kohaselt maakohtu pädevuses.

5.3. Pankrotiasja menetlemine kuulub pankrotiseaduse § 4 lg 1 kohaselt samuti maakohtu

pädevusse. Kui X soovib tema kui füüsilise isiku või tema ettevõtte pankroti väljakuulutamist,

siis selleks tuleb esitada pankroti väljakuulutamise avaldus maakohtule.

3-21-2790

6. Eelnevale tuginedes tagastab kohus pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

X ja Y kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine

õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider