1-10-10439/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-10439

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-10439 (10230110367) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi J.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav J.B ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: OÜ PG, elukoht: XXX

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.06.2010 kuni 22.06.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 15.09.1998 otsusega KrK § 207 lg 1, § 1151 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud;

2. Tallinna Linnakohtu 10.11.2005 otsusega

KarS § 121 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. J.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 21.06.2010 kuni 22.06.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.

2

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta J.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva J.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.B temale määratud 1

(üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.B järgima katseajal

kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.09.2010.

7. J.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. J.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1500 (üks tuhat viissada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.B, 1-10-10439, kaitsjatasu“.

9. J.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.B, 1-10-10439, sundraha“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. A-Selver AS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 441 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista J.B-lt A-Selver AS-i kasuks 441 (nelisada nelikümmend

üks) krooni, mis tuleb tasuda A-Selver AS arvelduskontole Swedbank, märkides selgitusena „J.B, 1-10-10439, tsiviilhagi hüvitamine.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

J.B olles varem korduvalt toime pannud vargusi ning olles karistatud Põhja ,

Prefektuuri 27.08.2009 ja 06.07.2010 otsustega KarS § 218 lg 1 järgi (varguste

toimepanemise eest), taas, viibides 21.06.2010 kella 17.42 ajal A-Selver ASle kuuluvas

3

kaupluses aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: kaks purki džinni Grapefriut koguhinnaga 37.80 krooni, 1 purgi džinni Safari Sunrise hinnaga 15.50 krooni, 1 paki mune hinnaga 20.90 krooni, oliiviõli hinnaga 63

krooni, vahukoore hinnaga 10.60 krooni, seakaelakarbonaadi hinnaga 170.45 krooni, antrekoodi hinnaga 249.66 krooni, kõik kokku 567.90 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega alustas J.B vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

Sellega pani J.B toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt.

Kohtuistungil süüdistatav J.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 21.06.2010 koostatud A-Selver AS-i avalduse kohaselt 21.06.2010 kell 17:42 peeti

kaupluses Merimetsa Selver kinni isik, kelle juurest leiti A-Selver AS-ile kuuluvat ja tasumata kaupa 567,90 krooni väärtuses. Kauplusele tagastati ja rikkumata oli: kaks purki

gin´i Grapefriut kogumaksumusega 37.80 krooni, 1 purk gin´i Safari Sunrise

maksumusega 15.50 krooni, oliiviõli maksumusega 63 krooni, vahukoor maksumusega

10.60 krooni. Rikutud oli kaupu 441,01 krooni väärtuses: 1 pakk mune maksumusega

20.90 krooni, seakaelakarbonaad maksumusega 170.45 krooni, antrekoot maksumusega 249.66 krooni. A-Selver AS esitab tsiviilhagi summas 441,01 krooni väärtuses. (t/l 2)

• 21.06.,2010 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 21.06.2010 kell

17:42 Merimetsa Selveris aadressil Paldiski mnt 56 peeti kinni J.B, kelle juurest leiti maksmata kaupa 567,90 krooni väärtuses. Kauplusele tagastati ja rikkumata

oli: kaks purki gin´i Grapefriut kogumaksumusega 37.80 krooni, 1 purk gin´i Safari

Sunrise maksumusega 15.50 krooni, oliiviõli maksumusega 63 krooni, vahukoor

maksumusega 10.60 krooni. Rikutud oli kaupu 441,01 krooni väärtuses: 1 pakk mune

maksumusega 20.90 krooni, seakaelakarbonaad maksumusega 170.45 krooni, antrekoot maksumusega 249.66 krooni. (t/l 3) • 21.06.2010 koostatud tunnistaja Margo Reisi ülekuulamisprotokolli kohaselt, tema, olles tööl Merimetsa Selveris 21.06.2010 turvatöötajana, sai operaatorilt ülesande peatada peale kassade läbimist tumedate riietega ja sinise kotiga meesterahvas, kes oli juba nende jaoks vana tuttav varas. Meesterahvas läbis kassarivi makstes temal käes olnud kaupade eest kell

17:42. Tunnistaja palus meesterahval tulla kontrolli. Kui nad olid jõudnud ukse juurde

viskas meesterahvas õlakoti ja kilekoti maha ning pistis jooksu. Tunnistajal õnnestus meesterahvas koos kliendi abiga kinni pidada kohviku juures. Meesterahva õlakotist tuli nähtavale maksmata kaup 567,90 krooni väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 4 -5) • 28.06.2010 koostatud kannatanu esindaja KR ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.05.2010 kella 17.42 paiku üritas J.B varastada A-Selver AS -le kuuluvast kauplusest

Merimetsa Selver aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56 kaupu kogumaksumusega 567.90

krooni. Varguse käigus kaup osaliselt rikuti. Kinnipidamisel viskas J.B koti kaubaga maha, mille käigus rikkus munad (kood 4740046112126 ) maksumusega 20.90 krooni, seakaelakarbonaad (kood 2700739918963 ) maksumusega 170.45 ning anterkoot

(kood 2700493220982 ) maksumusega 249.66, kõik kokku maksumusega 441 krooni.

Rikutud kaup on hävitatud. Mahakandmise aktis on tooted kaupluse omahinnas, kuid

4 avalduses on esitatud müügihinnad. A-Selver AS esitab tsiviilhagi summas 441 krooni. (t/l 6-7)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.06.2010 koostatud kahtlustatava J.B tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 21.06.2010 kella 17.40 paiku sisenes kauplusesse Merimetsa Selver. Kaupluses võttis riiulilt ning pani

õlakotti kahtlustuses märgitud kaubad. Kassas maksis osa kaupade eest, kuid selle eest

mis oli õlakotis ei maksnud. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja teda kinni. Kinnipidamisel viskas kilekoti ja õlakoti maha ning üritas põgeneda, kuid ei õnnestunud. Kontrolli käigus avastas turvatöötaja tema õlakotist varastatud kaupu kogumaksumusega 567.90 krooni. Varastas enda jaoks, kuna raha ei jätku. (t/l 14-15)

• 27.08.2009 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2316,09,011535 nähtub, et J.B-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. 06.07.2010 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2316,10,007168 nähtub, et J.B-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 360 krooni. (t/l 21-22, 23)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav 2009 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 24)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

J.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja KR´a ütlusi, tunnistaja MR

ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, otsuseid väärteoasjades, õigusvastase teo toimepanemise akti,

asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.B käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli J.B

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli karistatud varguste

toimepanemise eest väärteokorras kahel korral enne inkrimineeritava teo toimepanemist ja kõik kolm varavastast süütegu olid toime pandud vähem kui aasta jooksul. Sellest saab teha järelduse, et süüdistatava käitumine on suunatud järjepidevalt varguste toimepanemisele ja see

on muutunud tema elulaadiks, mistõttu tuleb süüdistatava käitumist hinnata süsteemse

käitumisena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt peeti süüdistatav kinni ning temalt saadi varastatu kätte, kuigi ta oli põgenemisel varastatu maha

visanud ja osa kaubast rikkunud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava

käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise

katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on A-Selver AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 441 krooni nõudes, mis

on tagastatud, kuid varguse toimepanemise käigus rikutud kauba väärtus. Tsiviilhagi tõendamiseks esitas kannatanu raporti mahakantud kauba kohta. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad muutis põgenemisel maha viskamisega müügikõlbmatuks J.B. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on

tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning

süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt

kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 441 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

5

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.B-lt A-Selver AS-i kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 2

korral ja viimane karistus mõisteti viis aastat tagasi. Sellele järgnevalt on teda karistatud

väärteokorras. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval alaline töökoht, kuid sellele

vaatamata pani ta toime varavastase kuriteo. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest ilmnes, et tal puudub igakuine ja stabiilne sissetulek ning tema sissetulek sõltub tehingutest.

Samas taotles ta rahalise karistuse kohaldamist, määrates selle tasumise ositi. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole ta 2009 aastal oma tulu üldse deklareerinud, mistõttu ei

saa tema sissetulekutest ka ülevaadet. Sellest saab järeldada, et süüdistataval puuduvad

piisavad legaalsed rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Rahaliste vahendite puudumist näitab ka inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom. Peale selle peab süüdistatav

hüvitama ka tekitatud varalise kahju ja kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteo laadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ja ründe objekti väärtus ei ulatunud tuhande kroonini, siis ei ole süüdistatava süü

kuigi suur. Peale selle tekkis kuriteo katse toimepanemisega küll varaline kahju, kuid see

tekkis sellest, et süüdistatav püüdis kinnipidamise vältimiseks põgenemisel vabaneda varastatud kaubast ning varaline kahju ei tekkinud sellest, et ta oleks jõudnud varastatut oma kasuks pöörata. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Arvestades inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, so seda, et teda on viimati kohtu poolt karistatud vangistusega viis aastat tagasi, mis jäeti pikemaajalise katseajaga tema suhtes kohaldamata ja puuduvad andmed selle karistuse täitmisele pööramise kohta, leiab kohus, et kuigi süüdistatavat on pärast viimast kohtuotsust

karistatud mitmel korral väärtegude toimepanemise eest, võib mõistetava vangistuse süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, kohaldades

süüdistatava suhtes minimaalset katseaega. Kuivõrd süüdistatavat on varem vangistusega

karistatud, siis on KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete kohaldamine KarS § 73 lg 6 sätete kohaselt välistatud.

Märt Toming kohtunik