2-21-118486/15 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. jaanuar 2022, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-118486

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

393,13 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja C. K. (e-post xxx)

Kostja A. A. (isikukood xxx; elukoht xxx; viibimiskoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista A. A.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus summas 348,87 eurot,

millest põhivõlgnevus 202,12 eurot, enne 07.05.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis

45,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu s 30 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja perioodil

11.07.2020-29.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 46,57 eurot.

3. Mõista A. A.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt

(käesolevalt 202,12 eurot) 0,06% päevas alates 30.07.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni,

kuid kokku koos punktis 2 välja mõistetud viivistega (91,75 eurot) mitte rohkem kui

põhivõlgnevuse ulatuses.

4. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 400 eurot, mis koosneb

riigilõivust 100 eurot ja õigusabikuludest summas 300 eurot.

5. Mõista A. A.ilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku

summas 400 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.

6. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 120 eurot.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

2(4)

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et edasikaebamiseks on luba antud üksnes juhul, kui see on märgitud otsuse

resolutsioonis.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PlusPlus Capital AS on 17.06.2021 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 29.07.2021

hagi A. A.i vastu, milles nõuab võlgnevuse tasumist summas 202,12 eurot, viivist summas

45,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu summas 30 eurot, sissenõudekulu summas 25 eurot, perioodil

11.07.2020-29.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivist summas 46,57 eurot ning edasiulatuvat

viivist määraga 0,06% alates 30.07.2021. a põhinõudelt summas 202,12 eurot.

Hagiavalduse kohaselt Kostja ja Hageja sõlmisid Kompromissileping / Võlatunnistuse nr xxx,

07.05.2020.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Järelmaksuleping Nr. xxx, 10.01.2019 , mille alusel

Kostja võlgnes hagejale 202,12 € ja viivised summas 46,17 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu

ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistuse, millega Hageja

loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 0,99 € ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust

osamaksetega ja kompromiss-summas 247,3 € (202,12 € + 45,18 €). Antud summale lisandus

Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30,00 €. Lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal

uus iseseisev kohustus tasuda Võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus

lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on Lepingus

punktis 3.1 kokku leppinud, et kui Kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt,

muutub

Kompromissisumma

tasumata

osa

koheselt

sissenõutavaks.

Kostja

rikkus

kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud

suuruses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.07.2020

osamakse tähtaja möödumisest alates.

Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale

viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama

maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et

viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see

mõistlikus suuruses.

Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2

seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi pärast

lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 277,3 €. Hageja on volitanud

3(4)

PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse

kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 20.07.2020, 16.12.2020 ja 11.05.2021

hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes § 113² lg 2 p 1 on hagejal õigus

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25,00 €.

2. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks järgmised tõendid:

(i)

Kompromissileping/Võlatunnistus nr xxx, 07.05.2020.a (dtl 37-39);

(ii)

20.07.2020 võlanõue nr xxx (dtl 40)

(iii)

16.12.2020 võlanõue nr xxx (dtl 41)

(iv)

11.05.2021 võlanõue nr xxx (dtl 42)

(v)

PlusPlus Legal OÜ 16.07.2021 õigusabikulude arve nr 457162 summas 420 eurot (dtl 43)

3. Kostja vaidles hagile vastu väites, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda ning tal on muid

võlgnevusi üle 6000 euro ning võlgnevused on kasvanud üle pea, mistõttu ta taotleb võlgnevuse

tühistamist (vt vastuväide maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, dtl 15). 20.07.2021. a kirjas kohtule

palub kostja võlgnevuse tühistada majanduslike raskuste tõttu. Kostjal puudub võimalus võlgnevust

tasuda kuna viibib hetkel kinnipidamisasutuses ja peale vabanemist saab ta edasi

töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust. Võlgnevusi on palju, täpsetu summat ei tea, kontod on pangas

arestitud, tervislik seisund on halb.

01.09.2021. a kostja vastuses kostja tunnistab põhinõuet summas 202,12 eurot ning avaldab valmidust

seda summat tasuma hakata viiekuulise maksegraafikuga peale vabanemist 05. augustil 2022.a.

Majandusliku olukorra tõttu palub jätta hageja menetluskulud riigi kanda (dtl 54), lisana on kostja

esitanud oma xxx väljavõtte (dtl 55).

23.11.2021. a esitatud seisukohas kirjeldab kostja raskusi kompromissis hageja esindajaga kokku

leppida, samuti toetub taas võimatusele hakata vanglas võlgnevust maksma. Selgitab, et on nõus

tasuma 277,30 eurot, s.h põhivõlgnevuse, sissenõudekulu 25 eurot, pool riigilõivu summas 50 eurot

ning lepingulise esindaja kuludest 110 eurot, kõik kokku 437 eurot. Sel aastal tasumiseks rahalisi

võimalusi ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ning kõigi asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

5. Kohus leiab, et hageja esitatud 07.05.2020.a Kompromissileping/Võlatunnistuses nr xxx on pooled

üheselt mõistetavalt väljendanud tahet sõlmida deklaratiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 30 tähenduses. Kohtul puudub alus kahelda võlatunnistuse kehtivuses, seda ei ole kahtluse alla

seadnud ka kumbki pool.

Võlatunnistuse punktis 2.2 tunnistab võlgnik võlausaldaja punktis 1.1 toodud nõuet, s.o põhinõuet

summas 202,12 eurot ja viivisenõuet summas 46,17 eurot. Pooled on summat vähendanud ning kokku

leppinud, et kostja võlgneb hagejale kokku 247,3 eurot (viivisesumma vähendatud 45,18 euroni).

Seesuguse võlatunnistuse andmise õiguslikuks tagajärjeks on see, et võlgnikul puudub õigus tugineda

vastuväidetele, millest ta võlatunnistuse andmisega on loobunud (RKTKo 2-19-5601 p 16.3). Kohus

leiab, et kostja saab võlatunnistuse andmisega lugeda loobunuks vastuväidetest nõudele

põhivõlgnevuse ning enne 07.05.2020. a eksisteerinud viivisenõude suurusele.

6. Kostja on hageja põhinõude kostja vastuses omaks võtnud ega ole esitanud ühelegi hageja nõudele

ühtki sisulist vastuväidet. Kostja toetub vastuväitena üksnes asjaolule tal on erinevad majanduslikud

raskused, mis takistavad koheselt võlgnevuse tasumisele asumist.

7. Kohus loeb eeltooduga tuvastatuks, et hageja on tunnistanud vastuvaidlematult võlgnevust kostja

ees põhinõude summas 202,12 eurot ning viivisenõude summas 45,18 eurot. Võlatunnistuse punktis

5.1 võttis kostja endale täiendava kohustuse tasuda võlatunnistuse vormistamise eest lepingutasu

30 eurot.

4(4)

8. Kohus nõustub, et VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 25 eurot.

9. Pooled on Kompromissileping/Võlatunnistuses nr xxx punktis 3.2 leppinud kokku ka

viivisekohustuses ja määras 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt.

Hageja on nõudnud viivist tasumata põhisummalt mitte poolte vahel kokku lepitud

kompromissisummalt, mis sisaldas ka viiviseid. Hagis toodud viivisearvestus on kohtu hinnangul

korrektne. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded kuuluvad lepingu p 3.2 ning VÕS § 113 lg 1 alusel

rahuldamisele.

10. Kokkuvõtteks leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

13. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulude

420 euro väljamõistmiseks.

Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 100 eurot. Hageja on

vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –

dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva

asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5-2h. Kohus arvestab

seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Ka hageja

poolt 04.10.2021. a esitatud seisukoht on lühike ja õiguslikult lihtne, mistõttu ka selle koostamisele

ei saanud hageja esindajal mõistlikult kuluda enam kui 1 h. Arvestades eeltoodu ning hageja

põhinõude suurusega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks

õigusabikuluks kokku 300 eurot.

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 120 euro ulatuses rahuldamata.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik