2-21-9792/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9792

Kohtuasi

X hagi R, Y ja Q vastu ühisomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.08.2021 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi

Kostja I R (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III Q (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostjate II ja III seaduslik esindaja D

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.08.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-9792 tühistada ja saata

tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 17.06.2021 Harju Maakohtule hagi R, Y, Q (kostjad) vastu ühisomandi

lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada hageja ja kostjate ühisomand kolme kinnisasja

(registriosade numbrid XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXX) suhtes, jättes kõik kinnisasjad

hageja omandisse kohustusega maksta kostjatele välja nende osad rahas ning tuvastada kostjate

kohustus anda selleks vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused kinnistusraamatu kannete

muutmiseks.

2-21-9792

2. Hageja tõi esile, et F(pärandaja) suri XX.XX.XXXX. Pärandajale kuulus kinnisasjast

registriosa nr XXXXXX ½ suurune mõtteline osa ja ülejäänud kahe kinnisasja (registriosad nr

XXXXXX ja nr XXXXXX) omanikuna on kinnistusraamatusse kantud F. Pärimistunnistuse

kohaselt on F pärijateks kostjad, kes pärisid võrdselt igaüks 1/3 suuruse osa pärandvarast.

Hageja oli pärandajaga abielus 27.08.1989–07.11.2018. Pärimistunnistust välja andes tuvastas

notar, et pärandaja ja hageja abieluaegne varasuhe oli varaühisus. Seega on hageja ja kostjad

kinnistute ühisomanikud.

3. Hageja ja kostjate suhted on pärandvara jagamisega seoses muutunud sedavõrd halvaks, et

kinnistute ühine valdamine, kasutamine ja käsutamine poolte kokkuleppel on välistatud.

Pooltevahelisi suhteid arvestades on hageja seisukohal, et ühisomandi lõpetamise kõige

otstarbekam viis on selline, kus ühisomandis olevad kinnistud jäetakse hageja ainuomandisse

ja ta hüvitab kostjatele nende osa rahas. Ühisomandi lõpetamine ülaltoodud viisil lõpetaks

pooltevahelise ühisomandi täielikult.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus 16.08.2021 määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud

hageja kanda.

5. Maakohus

leidis,

et

hageja

avalduse

menetlusse

võtmisest

tuleb

keelduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja avaldusega ei ole

võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, s.t ühisomandi lõpetamist hagis märgitud

kinnistute osas.

6. Vara, mille ühisomandi lõpetamist hageja taotleb, ei ole veel menetlusosaliste ühisomandis.

Hagiavaldusest, selle lisadest ja kinnistusraamatust ei nähtu, et pärandaja pärandvara

(kinnistud) oleks pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 4 kohaselt jagatud. Arvestades seda, et pärijad

ei ole veel pärandvara jaganud, on hageja esitanud ühisomandi lõpetamise nõude ennatlikult,

sest hageja võib saavutada oma eesmärgi üksnes pärijatevahelise vaidluse abil.

7. Maakohus selgitas, et PärS § 147 järgi, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad),

kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed

asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel. Tulenevalt PärS § 152 lg-st 4

jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel

kohus.

8. Tulenevalt PärS § 152 lg-st 1 võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS §-

st 155 ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka

kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Pärandvara jagamisele kohaldatakse PärS § 152 lg 3 järgi kaasomandis oleva asja jagamise

sätteid, arvestades pärimisseaduses sätestatud erisusi. PärS § 159 lg 2 järgi võib pärandvara

hulka kuuluva eseme, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine

ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, anda ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua

kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see PärS § 159 lg 3 järgi avalikul või pärijatevahelisel

enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa

suurusega. Seda silmas pidades saab hageja taotleda pärandvara jagamist ka muul viisil kui

ainuomandisse. Samuti võivad vastuhagiga taotleda neil viisidel pärandvara jagamist kostjad.

9. Seega esmalt tuleb jagada kaaspärijate vahel pärandvara. Ühisomandi lõpetamise ning

sellega seotud kinnistusraamatu kannete muutmise nõusolekute andmise kohustamise nõue on

2-21-9792

esitatud ennatlikult. Kohaseks õiguskaitseabinõuks on pärandvara jagamise nõude esitamine

ning pärast pärandvara jagamist on võimalik taotleda ühise omandi lõpetamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega võtta hagi menetlusse või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Maakohus keeldus alusetult hagi menetlusse võtmisest. Maakohus rikkus materiaalõigust

ja kohaldas ebaõigesti menetlusõigust, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

12. Kui pärijad võtavad pärandi vastu, siis pärandvara hulka kuuluvate esemete omand loetakse

neile üle läinuks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, mis antud juhul oli 27.11.2020.

Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse

väljastamist või kinnistusraamatu kande tegemist. Pärand läheb pärijatele üle seaduse jõul

pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga.

13. Ühisvara jagamisel tuleb perekonna- ja pärimisseaduse alusel kohaldada asjaõigusseaduses

sätestatud kaasomandi lõpetamise sätteid. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud AÕS § 77

lg-s 2. Seejuures ei muudaks hageja hagi perspektiivituks olukord, kus ühisvara jagatakse

perekonnaseaduse (PKS) § 39 alusel pärandvara jagamise sätete järgi, kuna PärS § 152 lg 3

sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

14. Tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 selgitas Riigikohus, et AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on

kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat

nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud.

15. Seejuures ei pea pärijad hagi esitamisele eelnevalt omavahel pärandvara olema ära jaganud.

Kuni pärandvara jagamiseni on pärijad (kostjad) pärandvaras olevate asjade ühisomanikud, mis

kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes.

Pärandvara ühisus ja ühisomand lõpeb pärandvara jagamisel pärijate vahel (Riigikohtu lahend

asjas nr 2-18-18277). Hageja kui pärandaja endise abikaasa ühisomandi lõpetamise hagi

esitamise õigus ei eelda ega sõltu sellest, kas pärijad on omavahel pärandvara ära jaganud või

mitte.

16. Seega rajaneb hageja hagi kehtival õigusel ning sellega taotletavat eesmärki, milleks on

kinnistute ühisomandi lõpetamine, on võimalik saavutada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

18. Hageja tugineb hagis sellele, et kinnistud on poolte ühises omandis ja ta soovib ühisomandi

lõpetamist. Hageja väitis, et kinnistud olid tema ja pärandaja ühisvara ning pärast pärandaja

surma kuulub hagejale osa abikaasade ühisvarast. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad

abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud

varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 39 järgi kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras

tema pärandvara hulka ja ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse

2-21-9792

kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Seega ühe abikaasa surma korral abikaasade

varaühisus lõpeb ja ühisvara kui sellist enam jagada ei saa. Abikaasade ühisomandi asemele

tekib pärast ühe abikaasa surma üleelanud abikaasa ja ülejäänud pärijate pärandvara ühisuse

vaheline ühisomand (Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. I osa, 2014, P. Varul jne, §

77 kommentaar 3.4.2.4., lk 354–355). Kostjad on pärandaja pärandi vastu võtnud (PärS § 130

lg 1). PärS § 147 lg 1 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub

pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Seega kostjad on kaaspärijatena F

pärandvara ühisomanikud. Eeltoodut arvestades, on kinnistud, mille suhtes soovib hageja

ühisomandit lõpetada, tema ja kostjatele kuuluva pärandavara ühisuse ühisomandis.

19. PKS § 39 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe

abikaasa surma kaaspärijate kohta sätestatut. PärS § 152 lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara

jagamisele kaaspärijate vahel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei

tulene teisiti. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist üldjuhul nõuda iga kaaspärija

ja lg-st 4 tulenevalt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab

pärandvara pärija nõudel kohus. Seega on hagejal õigus nõuda ühisomandi lõpetamist enda ja

kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Kui pooled ei jõua ühisomandi jagamises

kokkuleppele, määrab selle jagamise viisi kindlaks kohus.

20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult pidanud hageja eesmärgi

saavutamiseks vältimatult vajalikuks esmalt kostjate pärandavara jagamist ja vastavate

kinnistusraamatu kannete tegemist. Kuna hageja ei ole kostjate kaaspärija, siis pärandvara

ühisuse lõpetamise nõuet ta kostjate vastu esitada ei saa (PärS § 152 lg 1). Maakohtu

sellekohane järeldus ei ole õige. Samas ei mõjuta see, kas kostjate ühisomandis olev pärandvara

on jagatud või mitte, hageja nõude poolte ühisomandi lõpetamiseks esitamist ja lahendamist.

Hagis esile toodud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul võimalik hagiga soovitud eesmärk

saavutada ja kinnistute ühisomand lõpetada olenemata kostjate pärandvara jagamisest.

Kinnistute osas poolte ühisomandi lõpetamine ei lõpeta kostjate pärandvara ühisust. Kui

ühisomand jagatakse hageja taotletud viisil, asenduvad pärandavara hulka kuuluvad kinnistute

osad hagejalt väljamõistetud hüvitisega. Hagejalt väljamõistetav hüvitis kostjate omandi

kaotuse eest tuleb kohtul välja mõista kostjate pärandvara ühisusse.

21. Arvestades eelnevat, on maakohus ebaõigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi

menetlusse võtmisest põhjusel, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole võimalik soovitud

eesmärki saavutada.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

Riigikohtule kaevata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Ringkonnakohus selgitab, et hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

2-21-9792

(allkirjastatud digitaalselt)