2-20-3683/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3683

Kohtuasi

X hagi Y vastu 1944 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 26.11.2021 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 27.10.2021

otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-3683

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 07.03.2020 Pärnu Maakohtule Y (kostja) vastu hagi kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 22.03.2019 sõiduauto Toyota Avensis (VIN kood

XXXXXXXXXXXXX), mida müügikuulutuses kirjeldati kui väga heas korras autot. Hageja

sai autot kasutada kuni 12.05.2019, misjärel ilmnes mootoririke (mootor jooksis kokku). Auto

toimetati remonti, kus selgus, et auto mootor vajab vahetust. Aljaste ja CO OÜ

(remonditöökoda), kus autot parandati, tuvastas, et varasemalt paigaldatud vigane pihusti on

kulutanud kepsukaela, mootori parandamine ei ole võimalik ja tuleb paigaldada uus mootor.

Eksperdi arvamuse kohaselt ei saanud taoline kulumine tekkida vahemikus 22.03.2019–

12.05.2019, vaid on tingitud pikema aja jooksul vigase pihusti kasutamisest, s.t puudus oli

olemas sõiduki üleandmisel hagejale. Hageja esitas kostjale nõudekirja, mille kostja sai kätte

02.08.2019, milles alandas ostuhinda 1944 euro võrra. Kostja ei olnud nõus nõuet rahuldama.

3. Sõiduki varjatud puuduste tõttu tekkis hagejal kahju 1944 eurot (1620 eurot + käibemaks),

mis koosnes mootori osadest ja töörahast. Hageja palub kostjalt välja mõista 1944 eurot

kahjuhüvitisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 järgi. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja

mõista 1944 eurot hinna alandamise sätete järgi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista alates 10.08.2019 (nõudekirja kättesaamisest 7-päevase tähtaja möödumise kuupäev)

kuni 06.03.2020 arvestatud viivise 82,23 eurot ning alates hagiavalduse esitamise päevast

täiendava viivise seadusjärgses määras protsendina põhinõudest kuni täitmiseni.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja ei olnud lepingust ega

seadusest tulenevalt kohustatud kostjat teavitama auto rikkest koheselt selle tekkimisel.

Arvestades, et rikke tekkimisel 12.05.2019 ei olnud veel selge, mis oli rikke põhjus, ei olnud

kostja teavitamiseks ka tõsielulist vajadust. Hageja teavitas kostjat 02.08.2019, s.o kuu aega

pärast probleemi põhjusest teadasaamist. Riigikohus on korduvalt leidnud, et seaduse mõttes

mõistlik tähtaeg on isegi kuni kolm kuud. Arusaamatu on kostja väide, et kostja on küll

nõudekirja kätte saanud, kuid ei pea seda ostuhinna alandamise avalduseks. Nõudekirjas on

sõnaselgelt kirjas, et hageja nõuab ostuhinna alandamist 1944 euro võrra.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud mootoririkke tõttu sõidukit kasutada pärast

12.05.2019. Kostjale ei ole väidetavast probleemist vahetult selle tekkides teada antud. Kostja

ei saa omaks võtta väidet müüdud sõiduki mootori vahetuse vajadusest, kuivõrd kostjat ei

informeeritud ei sõiduki rikkest ega ka remonditöökojast, kus väidetav ülevaatus tehti.

Siinjuures on eriti kahtlane, et juhul kui sõiduki mootor jooksis kokku 12.05.2019, siis rikke

põhjused tehti kindlaks alles 01.07.2019 ning kostjat teavitati alles 02.08.2019. Hageja esitatud

tõendid ei tõenda, et puudus esines müügi ajal ja et selline kulumine ei saanud tekkida pärast

müügilepingut.

7. Kostja ei vaidlusta hageja lepingulise esindaja esitatud nõudekirja kättesaamise aega, kuid ei

pea nõudekirja ostuhinna alandamise avalduseks ja on sellele ka vastu vaielnud. Hageja tugineb

nõudes varjatud puuduste parandamisest tekkinud kahju summale 1944 eurot, mis koosneb

väidetavalt mootori osadest ja töörahast. Kostja sellega nõustuda ei saa, sest hageja on oma

nõudes vastuoluline. Kohtuvälises nõudekirjas väitis hageja, et 12.05.2019 jooksis auto mootor

2-20-3683

3

kokku, kuid hagile lisatud 01.07.2019 arve-saatelehe nr 046 järgi ei vahetatud tervet mootorit.

Arve järgi ei ole võimalik aru saada, kas vahetatud osad olid uued või vanad (VÕS § 127 lg 5).

8. Alternatiivse nõude esitamisega ei saa kostja samuti nõustuda, kuna see ei vasta VÕS § 112

nõuetele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus jättis 27.10.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 792 eurot ja viivise. Kohus määras

tagastada kostjale ekspertiisitasu ettemakse 3000 eurot.

10. Maakohus juhindus asja lahendamisel VÕS § 127 lg-st 1, § 220 lg-test 1 ja 3, § 222 lg-test

1 ja 6 ja alternatiivse nõude puhul VÕS § 112 lg-test 2 ja 3 ning VÕS § 190 lg 1 p-st 2.

11. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• sõiduki müügitehingu aja osas;

• müügikuulutuse teksti sisu üle;

• tegemist oli eraisikult eraisikule müüdud kasutatud sõidukiga.

12. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud enda väidet, et ta sai ostujärgselt kasutada autot

kuni 12.05.2019, misjärel ilmnes mootori rike (mootor jooksis kokku).

13. Hageja tõendas 01.07.2019 väljastatud Aljaste ja CO OÜ õiendiga (remonditöökoja

seletus), et hageja pöördus remonditöökoja poole 01.07.2019. Autoremonditöökoja tõendi

kohaselt on sõidukil 01.07.2019 tuvastatud, et auto vajas mootori vahetust, kuna väntvõll ei

kannatanud lihvimist ja vajalik oli ka keps. Arvestades, et kulumine oli ainult neljandal kepsu

kaelal, siis sellest järeldas tõendi koostanud isik, et probleem oli vigases pihustis ja pihustitega

oli eelnevalt tegeletud (nummerdatud). Probleemne pihusti väsitab diiselmootoris kas kolvi või

kepsusaale. Maakohus leidis, et lepingu esemeks olnud sõiduki puudused ilmnesid 01.07.2019.

14. Kohus asus seisukohale, et puuduste olemasolu ostu-müügitehingu sõlmimise ajal ei ole

võimalik jaatada. Esmalt märkis kohus, et hageja on ostnud 10 aastat vana sõiduki, mida on

eelduslikult 10 aastat kasutatud. Seega ei saa hageja sõiduki ostmisel eeldada, et sõiduki detailid

on uued, s.t neil ei esine tavapärasest kasutamisest tulenevat kulumist.

15. Vaidlust ei ole, et hageja on peale 22.03.2019 autot kasutanud ning auto vead on selgunud

alles 01.07.2019. Remonditöökoja seletus ei sisalda hageja väidetud järeldust, et puudus oli

olemas sõiduki üleandmisel hagejale. Maakohus ei lugenud tõendatuks hageja seisukohta, mille

kohaselt oli kulumine tekkinud igal juhul enne riisiko üleandmist hagejale. Kuna sõiduk oli

hageja kasutuses alates 22.03.2019 ning selle vead tuvastati 01.07.2019, ei ole kohtu ette toodud

nõude ja tõendite põhjal võimalik üheselt jaatada, et puudus ei tulenenud ostja enda tegevusest.

16. Kohus leidis, et hageja ei täitnud kostja teavitamiskohustust mõistliku aja jooksul, kuna

remonditöökoja seletusest nähtub, et hageja lasi 01.07.2019 seisuga remonditöökojal kõik

esinenud puudused kõrvaldada. Hageja võttis 01.07.2019 puuduste ilmnemisel koheselt vastu

otsustuse puudused kõrvaldada, kuid kostjale ta puudustest ei teatanud. Remonditöökoja

seletusest nähtuvalt on puudused kõrvaldatud 01.07.2019. Puudused on hageja kostjale

teatavaks teinud alles 02.08.2019, s.o kuu aega pärast puuduste kõrvaldamist. Hageja ei ole

selle viivituse osas ühtegi põhjust välja toonud. Hageja on kostjalt koheselt nõudnud kahju

hüvitamist ilma soorituskohustuse täitmist võimaldamata. Seega on täitmata VÕS § 222 lg-tes

1 ja 5 toodud eeldused kahjuhüvitise nõude esitamiseks varjatud puuduse korral.

17. Alternatiivse ostuhinna alandamise nõude osas tuvastas maakohus, et 22.03.2019 sõlmitud

müügilepingus ei ole pooled lepingu eseme hinda kindlaks määranud. Seega ei olnud maakohtu

2-20-3683

4

hinnangul võimalik tuvastada, millises hinnas pooled on kokku leppinud. Hageja on lisanud ka

sõiduki müügikuulutuse, millel on juba näha hinna alandamist 7250 eurolt 5750-le eurole (s.o

1500 euro võrra). Hinna alandamise põhjuseid ei ole pooled käsitlenud. Kohus leidis, et hageja

ei ole selgitanud müügihinda ega selle kujunemist, samuti hinna vähendamise põhjusi

müügikuulutuses ega selle mõju haginõudele VÕS § 112 lg 2 mõttes. Kuna sõiduk oli hageja

kasutuses alates 22.03.2019 ja selle vead tuvastati 01.07.2021, ei olnud kohtu arvates võimalik

välistada, et puudus võis tuleneda ostja enda tegevusest.

18. Eeltoodu tõttu jättis maakohus rahuldamata nii kahju hüvitamine nõude kui ka alternatiivse

hinna alandamise nõude.

19. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kohus leidis, et kostja menetluskulud 792 eurot 5,5 tunni eest (koos

käibemaksuga) on põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

20. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada (v.a

ekspertiisitasu ettemakse tagastamise osas) ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

21. Kohus kohaldas selgelt ebaõigesti materiaalõigust, hindas vääralt tõendeid ja rikkus

selgitamiskohustust.

22. Kohus jõudis väärale järeldusele, et auto puuduste olemasolu müügitehingu ajal ei saa

jaatada ning eriteadmistega isiku arvamusest ei saa järeldada, et puudus ei võinud tuleneda

hageja enda tegevusest. Kohus hindas seletust vääralt ja järeldas ebaõigesti, et 1 kuu 20 päevaga

võis viga tekkida. Kohtu seisukohad on vastuolus esitatud tõenditega. Eriteadmisega isiku

arvamusest saab selgelt järeldada, et probleem oli tekkinud pikema aja jooksul. Hageja jaoks

oli üllatuslik, et hageja oleks pidanud asjaolusid rohkem tõendama. Istungil ei öelnud kohus, et

tõendeid ei ole piisavalt.

23. Kohus leidis vääralt, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul teavitamiskohustust täitnud.

Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks 1/10 aegumistähtajast ehk 3 kuud. Maakohtu seisukoht

saaks olla korrektne, kui pärast 02.08.2019 nõudekirja saamist oleks kostja pakkunud, et

asendab asja või kõrvaldab puudused. Kostja ei ole pärast nõudekirja saamist pakkunud, et

kõrvaldab puuduse või asendab asja. Otsus on ka vastuoluline. Arusaamatuks jääb, kas kohus

luges teavitamiskohustuse täitmise kulgema hakkamiseks 12.05.2019, kui auto mootor kokku

jooksis, või 01.07.2019, kui hageja sai rikke põhjuse teada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse

võtmata.

25. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles

nõudis kostjalt põhinõude 1944 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

82,23 eurot ja seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas

on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos

kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas

2-20-3683

5

saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

26. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

27. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.

Hageja esitas oma nõude tõendamiseks auto müügilepingu, auto müügikuulutuse,

remonditöökoja

seletuse

mootori

vigade

põhjusest,

nõudekirja

kostjale

ja

selle

kättesaamiskinnituse ning mootori remondiarve. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite

alusel, et hageja ostetud sõidukil tuvastati mootori vead 01.07.2021, samal päeval lasi hageja

remonditöökojal kõik esinenud puudused kõrvaldada ning 02.08.2019 teavitas hageja kostjat

nii probleemist sõiduki mootoriga kui ka tehtud remondist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja

seisukohaga, et remonditöökoja 01.07.2019 seletusest saab selgelt järeldada, et probleem oli

tekkinud pikema aja jooksul ja puudus oli olemas sõiduki üleandmisel hagejale.

Ringkonnakohtu hinnangul annab nimetatud tõendist välja lugeda, et pihusti(te)ga on olnud

probleeme, s.t need on „väsitanud“ kolvi või kepsusaale, põhjustades neljanda kepsu kaelal

kulumise, ning ilmselt on pihustitega ka varem tegeletud. Esitatud tõendist aga ei selgu, kas

kepsu kaela kulumine juba iseenesest võis tuua kaasa vajaduse mootor välja vahetada või oli

probleemiks see, et väntvõll ei kannatanud lihvimist. Selle viimase tekkepõhjuste kohta

seletusest vastust ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga remonditöökoja

seletusele ja leiab, et üksnes selle seletuse põhjal ei saa selgelt tuvastada, et mootori remondi

tingisid mingid sellised põhjused, mis olid auto müümise hetkel olemas. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et isegi kui kulumine oli mootori osades toimunud, oleks hagejal tulnud

tõendada ka seda, et see ei ole 10-aastase auto puhul tavapärane (VÕS § 77 lg 1). Seda hageja

tõendanud ei ole. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid

maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

28. Kolleegium ei jaga hageja seisukohta, et maakohus rikkus selgitamiskohustust.

Tõendamiskoormust arutati maakohtu 06.08.2020 istungil (tl 49–52) ja täiendavalt selgitas

maakohus tõendamiskoormust 22.06.2021 määruses (tl 70–71). Hageja esitas seejärel oma

seisukoha ja jäi selle juurde, et varjatud puudust tõendab remonditöökoja seletus, kuigi kostja

on hagiavaldusele vastuse esitamisest alates tuginenud väitele, et hageja positsioon auto

mittevastavuse (mootori rike) tõendamisel on nõrk ning ei anna alust hagi rahuldada. Kuna

küsimus, kas väidetud puudus oli olemas sõiduki üleandmisel hagejale, oli vaidluses peamiseks

teemaks, pidi hagejale olema menetluses läbivalt selge ja arusaadav, et tema tõendid võivad

olla ebapiisavad ja tal tuleks püüda võimalusel oma nõuet täiendavalt tõendada. TsMS § 5 lg 1

sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks. Kostja vastuväidetest lähtudes oli hagejal võimalus tõendite puudulikkusest aru

saada ning täiendavaid tõendeid esitada.

2-20-3683

6

29. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud ka VÕS § 220

lg 1, mille esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Maakohus leidis, et asjas esiletoodud asjaoludel on 1 kuu

ebamõistlik aeg, et teavitada kostjat mootori rikke tuvastamisest ja selle remontimisest. Hageja

möönab apellatsioonkaebuses, et maakohtu seisukohaga saaks nõustuda, kui pärast 02.08.2019

nõudekirja saamist oleks kostja pakkunud, et asendab asja või kõrvaldab puudused. Arvestades,

et teavitamise ajaks oli hageja initsiatiivil toimunud mootori remondist möödunud 1 kuu, on

asjakohatu hageja etteheide, et kostja ei pakkunud puuduse kõrvaldamist. Olles ise teavitamise

ajaks puuduse kõrvaldanud, võttis hageja sellega kostjalt mootori parandamise võimaluse.

Maakohtu otsus ei ole ka vastuoluline kostja teavitamise osas. Maakohus luges hageja

teavitamiskohustuse täitmise kulgema hakkamiseks 01.07.2019, kui mootori viga tuvastati,

mitte 12.05.2019, kuna hageja väide, et mootori rike ilmnes 12.05.2019, jäi maakohtus

tõendamata.

30. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna

apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

32. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv .

(allkirjastatud digitaalselt)