4-21-3893/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2022, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-21-3893

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteo U.N-i (U.N) väärteoasi § 227 lg järgi asi

LS

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna patrullpolitseiniku T. P.i 07.10.2021 kiirmenetluse 2590,21,004111 otsus väärteoasjas nr:

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja menetlusalune isik (isikukood : U.N XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta U.N-i (U.N)

kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku

T. P.i 07.10.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2590,21,004111, millega määrati U.N-ile

§ 227 lg 2 alusel karistuseks

LS rahatrahv 40

(nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, muutmata.

Rahatrahv summas 160 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771

003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220182558541.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T. P.i

07.10.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: määrati menetlusalusele 2590,21,004111 isikule U.N-ile LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise eest LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Otsuse kohaselt U.N juhtis 07.10.2021 kella 12.19 paiku Lääne- Viru maakonnas Väike Maarja vallas Kiltsi alevikus Järva – – - -Jaani Pikevere Ebavere mnt 20.

kilomeetril, liikude -Jaani suunas,

- 7 km/h asulas, kus s Järva mootorsõidukit kiirusega 78 +/ lubatud on 50 km/h, millega ületas kiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra

.

2. 08.10.2021 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku U.N-i kaebus kohtuvälise men väärteoasjas nr: etleja 07.10.2021 kiirmenetluse otsuse peale 2590,21,004111. Kaebuse kohaselt 07

.10.2021 kella 12 paiku sõitis U.N tema poolt renditud sõiduautoga Xxxx -Jaani pool eda politseipatrulli läbi Kiltsi asula suunaga Järva e. Asulast väljudes peatati t poolt ja väideti, et tema juhitud auto ületas oluliselt lubatud sõidukiirust. Kiltsi asulas sõites jälgis ta ta oma autol olevat spidomeetrit ja see oli ca 55 km/h. Kui oli asulast väljumas, siis märkas suhteliselt kaugel vastu tulevat

sõidukit (hinnanguliselt 400 meetri kaugusel, vahemaa märgitud lisatud fotole). Millises pu lle nktis allpool toodud lõigul tema sõiduki kiirust mõõdeti on ta teadmata. temale Ta jälgis lähenevat sõidukit ja märkas, et see sõiduk vänderdab ebatavaliselt tee

t

l ja seetõttu vähendas veelgi enda juhitava sõiduki kiirust. Kui a jõudis teisele sõidukile lähemale, siis teine sõiduk pööras tee äärde ja lülitas peatumismärguandeks sisse vilkurid. Mõlemad sõidukid olid sellel hetkel ca 100 meetri kaugusel asulast väljas (vt fotosid sõidukite paiknemisest peatumise hetkel ja Politseinik selgitas talle, antud teelõiku asula poolt vaadates). et nad mõõ juhitava sõiduki kiirust nende sõidukile paigutatud kiirusemõõtjaga, mis tsid tema arv kiiru Ta estab mõõtmisel mõlema sõiduki st ja selle põhjal leiab vastutuleva sõiduki kiiruse.

palus selgitust, milline oli , kuid mõõtmise hetkel sõidukite vaheline kaugus ja asukoht politseiniku kinnitusel nende kasutatav kiirusemõõtur seda infot ei anna. Patrullil oli kaasas ka teine kiirusemõõtur, mida kasutatakse paigal seistes ning see mõõtur andvat ka mõõtmiskauguse, kuid seda mõõturit politseinikud ei kasutanud. Patrulli kasutatav kiirusemõõtja oli väidetavalt taadeldud sama päeva hommikul (protokollis oli märgitud taatlemine umbes kella 7 paiku hommikul). Samas on ilmne, et kiirusemõõtja taatlemine sai toimuda vaid visuaalse vaatluse teel (ehk kontrolliti vaid politseiniku poolt, et mõõtur on väliselt korras ja funktsioonid toimivad), kuid selle mõõtetäpsust ei hinnatud tegelikult kahe fikseeritud kiirusega liikuva objekti kontrollitud tingimustes kiiruse mõõtmise teel. Vt Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §

6. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellisel viisil autode kiiruse mõõtmine on äärmiselt ebausaldusväärne ja annab valetulemusi, mis viis ka antud juhul täiesti ebaõigele järeldusele, et tema

juhitav sõiduk ületas lubatud sõidukiirust. Tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: Autode spidomeetrid

ei näita tegelikku kiirust:

(i) Teadaolevalt seadistatakse autode spidomeetrid tootjate poolt auto kiirust näitama suuremana kui see tegelikult on. Seda tehakse mitmel põhjusel – kiiruse tegelikust väiksem näitamine põhjustaks kiirusepiirangute rikkumist, samuti mõjutab tegelikku kiirust auto varustus (rehvi mõõdud jms). Tavapäraselt seadistavad tootjad spidomeetri näidu ca 10% tegeliku kiiruse ületamisega. Seega kui tegelik kiirus on 50 km/h, siis spidomeetril võib see olla 55 km/h või rohkem. Vt nt Eesti Ekspressi artiklit https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69240513/autode-spidomeetrid-pannakse-valetamajuba-tehases

(ii) Seega olid nii tema juhitava kui poli 10% ulatuses

tseiauto spidomeeter mõlemad ca

ebatäpsed. Seda on oluline arvestada, et mõista mõõtevea kumuleerumist, kui mõõtmist ei teostata mõõturi seisvas positsioonis vaid ebamääraselt liikuvast mõõtepunktist, mille liikumisandmeid seejärel kasutatakse mõõtetulemuse saamiseks. Politsei kasutatava kiirusemõõtja mõõtetulemus oli moonutatud:

(i) Politsei kasu

tatav kiirusemõõtja kasutas vastutuleva sõiduki kiiruse määramiseks keerulist arvutuskäiku, kus (a) kõigepealt mõõdetakse laserkiire/radarikiire peegeldumise kiirust vastu liikuval objektil ja (b) mõõtmisel arvestatakse mõõtepunkti (politseiauto) enda pidevat liikumist. Nagu eelmises punktis viidatud, siis kasutab mõõtur politseiauto kiiruse kohta vigaseid algandmeid. Lisaks aga tuleb arvestada, et kui politseiauto ei liigu ühtlase kiirusega vaid järsult muudab oma liikumiskiirust või suunda (mis ka antud – juhul toimus kiiresti vastu liikunud politseiauto vänderdas teel), siis mõõteseade mõõdab kahe objekti kiirust väga kiiresti muutuvate andmete tingimustes, mis võib mõõtetulemust oluliselt moonutada. Kiirusemõõtja mõõturist mõõteimpulsi väljumise ja tagasijõudmise hetkel on samal ajal järsult suunda või kiirust muutnud politseiauto kui mõõtepunkti asukoht muutunud. Kiirusemõõtja ei arvesta mõõtepunkti kiirust kaks korda, vaid ainult sellel hetkel kui signaal välja saadetakse. Kiirusemõõtjal olid fikseeritud näidud 78 km/h vastutuleva sõiduki kiirus ja 72 km/h politsei sõiduki kiirus.

(ii) Politseipatrull arvestas mõõteveaga 7 km/h, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse määruses „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ Lisa 1 p 3 toodud tabelist, mis jõustus 05.07.2019.

Tabelis on märgitud, et kui mõlemad sõidukid liiguvad kiirusega 61-80 km/h, siis laiendmääramatus on 7 km/h. Võrdluseks, et kui sõidukid liiguksid sama kiirusega samas suunas, siis loetakse laiendmääramatuseks 5 km/h. Mõõtmisel paigal seisva mõõturiga on määramatus vaid 3 km/h. Määruse §

5 kohaselt „Lõplikuks

9 lg

mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1.“ Eeltoodust nähtub, et ka õigusaktides on kõige ebatäpsemaks mõõteviisiks peetud vastutuleva sõiduki kiiruse mõõtmist ja selles olukorras loetakse mõõteviga kõige suuremaks. Samas on ilmne, et mõõtepunktiks oleva politseiauto enda liikumismanöövrid (nt kiirendus, pidurdus, suuna muutus) võivad mõõtetulemust mõjutada. Seepärast on oluline fikseerida, et kiirusemõõtmine toimub stabiilses keskkonnas, samuti mõõtmiskaugus ja asukoht (mida kaugemalt toimub signaali peegeldus, seda suuremat mõju omab mõõtepunkti liikumine). Antud juhul saab kaebaja viidata, et politseiauto liikus äärmiselt ebastabiilselt (suurel kiirusel liikudes vänderdas teel) ja tõenäoliselt rikkus kehtestatud kiirusepiirangut (antud lõigul enne Kiltsi asulat on teelõigul kiirusepiirang 70 km/h; mõõtmishetkel oli politseiauto kiirus

72 km/h vt fotol kiirusepiirangu algus enne Kiltsi asulat).

(iii) Politseipatrull ei arvestanud kiirusemõõtja enda mõõtevea ulatusega. Kui mõõteviga moodustub kahest komponendis liikuva politseiauto kiiruse t – mõõtmise viga (ülal

kirjeldatud odud spidomeetri näiduviga) ja kiirusemõõteseadme tootja poolt to mõõturi viga, mis kajastub kiirusemõõtja tehnilistes andmetes, siis tuleb arvestada mõlema veaga. Ei ole usutav, et mõõteseadmetel puudub igasugune eksimise ulatus. Samas temale antud kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et sellist mõõteseadme viga oleks üldse arvestatud.

(iv) Mõõteseadme taatlemiseks ei saa pidada selle visuaalset vaatlust ja funktsioonide kontrollimist sama päeva hommikul. Samas oli protokolli märgitud nagu oleks patrull seadet hommikul taadelnud, mis on äärmiselt väheusutav. Seadme taatlemine st seadme mõõtmistulemuse õigsuse kontrollimine eeldab eriteadmisi ja vahendeid ning ei ole võimalik, et politseipatrullil kell 7 hommikul sellised võimalused olid. Kaebaja märgib, et väidetava rikkumise asukoht on väikesest asulast väljuv tee, millel puudub aktiivne asulasisene liiklus. Sellises punktis kiiruse mõõtmise eesmärk on leida võimalikke rikkujaid, kes asulast väljudes enneaegselt kiirust suurendavad. Sellist inimlikku käitumist ära kasutavat mõõtmist võib pidada olemuslikult ebaeetiliseks. Kuna kasutatud mõõtmisseade mõõtm mõõtmiskohta ja väidetava rikkumise kohta) ei fikseerinud, siis on iskaugust (sh

väljaspool asulat asunud liikuvast mõõtmispunktist kiiruse mõõtmisel ebaselge, kas väidetav kiiruseületamine toimus tegelikult asulas või juba asulaväliselt. Ta on kiirmenetluse otsuse vaidlustanud, kuna peab nagu ta äärmiselt ebausutavaks protokolli märgitud mõõtmistulemust oleks

- 7 km/h). See tulemus ei asulasisesel teel kiirust ületanud kuni 85 km/h (mõõtmine 78 +/ vasta absoluutselt tema teadmisele tema juhitud sõiduki liikumiskiirusest antud teelõigul. Ta oli esmaselt , kuna teda kiirmenetlusega nõus ähvardati juhilubade kaotusega, kui ta kiirmenetlusele vastu vaidleb. Eeltoodust lähtudes palub kaebaja:

- ,

kiirmenetluse otsus nr 10220182558541 tühistada kuna kiirusemõõtmine on teostatud ebaselges asukohas, politseiauto liikumist, politsei poolset liiklusseaduse rikkumist ja kiirusemõõtja mõõtevea ulatust arvestamata;

- kui kohus siiski leiab, et väidetav rikkumine on tõendatud, siis palub rikkumine kvalifitseerida liiklusseaduse § 227 lg 1 rikkumiseks ja rahatrahvi vähendada, arvestades, et ebaselget kiiruse mõõtmisviisi, politsei poolset liiklusseaduse rikkumist ja kiirusemõõtja enda mõõteviga ei ole karistuse määramisel arvestatud.

Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovi.

3. 15.11.2021 kohtule saabunud vastuskirjas

U.N-i kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et patrullpolitseinik T. P., kiirmenetluse otsusega rahatrahvi määramisel, arvestas kõiki asjaolusid, nii tegu, isikut kui ka asjaolu, et isikul on kehtiv samaliigiline liiklusrikkumine (trahv 130 eurot), milline pandi toime kõigest kaks kuud varem. LS § 227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine lg 2 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kuigi menetlusalune isik pani kahe kuu jooksul toime 2 samaliigilist süütegu, näitas patrullpolitseinik T. P. üles ülimat vastutulelikkust, määrates isikule taaskord karistuseks rahatrahvi, seekord 160 eurot ja seda alla sanktsiooni keskmise määra, kuigi võttes arvesse teo ohtlikkust ja lühikese aja jooksul rikkumiste korduvust, on määratud karistus isegi väike. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kiiruse mõõtmine on läbi viidud pädeva mõõtja poolt, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199 lõike 6 alusel 16.06.2011.a

Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ peatükis. Kiirusemõõteseade oli 2.

tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel on järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Liiklusseaduse täitmine on kõigile liiklusesse astujatele kohustuslik, selleks et tagada kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Lisaks ei või keegi oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Mootorsõiduki juhile on vastavalt liikluseeskirjale ja liiklusseadusele kohaldatud kohustused, mille täitmine mootors sudes kohustuslik ning neist eeskirjadest tulenevad õiduki juhi poolt on liiklusesse a mootorsõiduki juhile hoolsuskohustus ning mitte ohustada teisi liiklejaid. Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Näiteks asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Kohtuvälise menetlejana ollakse seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei -

kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. See - ga, tuginedes eelto

: odule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus nr 2590,21,004111 muutmata ja U.N-i kaebus rahuldamata. teoasja lahendamisega Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus süü kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib - maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

6. Liiklusseaduse (LS) 15 lg 1 p 2 kohaselt on 50 § suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest –

21 40 kilomeetrit tunnis.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontroll tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse i puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10).

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule U.N-ile on 07.10.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2590,21,004111 määratud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise eest LS § 227 lg 2 alusel karistus s elle eest,

et ta 07.10.2021 kella - -Maarja vallas Kiltsis

12.19 paiku juhtis Lääne Viru maakonnas Väike

Järva – – liikudes Järva -Jaani Pikevere Ebavere mnt 20. kilomeetril, -Jaani suunas, mootorsõidukit kiirusega 78 +/ millega ületas kiirust

- 7 km/h asulas, kus lubatud on 50 km/h, mitte vähem kui 21 km/h võrra.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS § selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; -s 19; 2) 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

07.10.2021 kiirmenetluse otsusest

sele väärteoasjas nr: 2590,21,004111 nähtub, et menetlusalu isikule U.N-ile on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §

-s 19;

selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata võimaldatud anda väärteo ; toimepanemise kohta ütlusi ning ta on kiirmenetlusega. nõustunud Kõike eeltoodut on U.N kinnitanud oma allkirjadega.

VTMS § 57 lg 1 p 8 ja p 81

alusel märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemist kinnitavad tõendi menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Kohtuväline d

ja

menetleja on lugenud menetlusaluse isiku U.N-i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks kiirmenetluse otsuses esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

A

ntud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud U.N-i poolt mootorsõiduki juhtimine

. lubatud suurimat sõidukiirust ületades

Menetlusaluse isiku

U.N-i kohtuvälises menetluses antud ütlustest (tl 16) nähtub, et Kiltsi asulast väljuval su . Kuna asula oli lõppemas, siis võis unal peatati tema juhitud rendiauto Xxxx ta asulast väljudes pisut lubatud kiirust ületada. Ta ei ole veendunud politsei mõõtmistulemuses, kuna politseiauto mõõtis kiirust sõitvast autost samal ajal ise järsult pidurdades.

Tunnistaja T. L.

kohtuvälises menetluses antud ütlustest (tl 17) nähtub, et 07.10.2021 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik T. P.iga, teostades liiklusjärelevalvet, mõõtsid nad mootorsõidukite liikumiskiirust Järva – – -Jaani Pikevere Ebavere mnt-l. Kell 12.19 fikseeris T.

P. mootorsõiduki liikumiskiiruseks 78 km/h, mootorsõiduk oli asulasisesel teel, suurim lubatud sõidukiirus on Kiltsi alevikus 50 km/h. Mootorsõiduk oli nimetatud mnt 20. km l suunaga Järva - - Jaani, politseisõiduk asus kiiruse mõõtmise hetkel asulavälisel teel. Nad andsid mootorsõidukile peatumismärguande siniste punaste vilkuritega, mootorsõiduk - Xxxx reg nr xxxx peatus, seda juhtis U.N (ik: XXX).

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 1 ) nähtub, et Järva – – -Jaani Pikevere Ebavere mnt-l patrullpolitseinik T. P. poolt juhitud teostas riikliku järelevalve korras U.N-i mootorsõiduki

Xxxx xxxx 07.10.2021 kell 12.19 -Jaani liikumiskiiruse mõõtmist . Mõõtmise koht: Järva – Pikevere Ebavere mnt 20. km, Kiltsi -Jaani – , sõidu suund: Järva . Suurim lubatud sõidukiirus

antud teelõigul: 50 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit: Stalker II MDR nr

AS005418. Seadme testid: 07.10.2021 kell 07.15, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht hea; valgustus valgeaeg; ilmastik sademeteta; teeolud

– asulasisene tee; nähtavus – – – –

kuiv; teekate iduradade arv 2 kahesuunaline liikus 1

– kattega tee; sõ – tee. Mõõtja asukoht:

sõidurajal. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: statiivil. Kiirusmõõturit kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist Mõõtja sõiduki liikumise . kiirus mõõtmise hetkel – Mootorsõiduk liikus sõidurajal, lähene

72 km/h. vastassuunalisel, s, liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem km/h.

- 7

71 km/h (21 km/h Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ km/h. Lõplik mõõtetulemus ületust). Juhile näidati Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei

seadme tabloole fikseeritud lugemit.

kasutatud. Menetlusalune isik allkirjastas k ning kirjutas iirusmõõturi kasutamise protokolli protokolli avaldusena, et mõõtmiskaugust ei ole märgitud.

Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik U.N rikkus

LS § 15 lg 1 p lg 2

nõudeid, pannes toime LS § 227 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väidetega. Esmalt väidab kaebaja, et Kiltsi asulas sõites jälgis ta oma auto spidomeetrit ja see oli ca 55 km/h, mis tähendab, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus spidomeetri järgi oli üle lubatud 50 km/h. Lisaks on kaebaja kohtuvälises menetluses ütlusi, et kuna asula oli lõppemas, siis võis ta asulast väljudes andnud pisut lubatud sõidukiirust ületada, millest võib järeldada, et enne asula lõppu lisas ta veel kiirust.

Menetlusalune isik

väidab kaebuses, et talle vastutulev sõiduk (s.o politseisõiduk) vänderdas ebatavaliselt ja seetõttu vähendas ta veelgi enda juhitava sõiduki kiirust. Need väited aga ei ühti tema poolt

a

kohtuvälises menetluses antud ütlusteg . U.N ei ole kohtuvälises menetluses öelnud seda, et vastutulev sõiduk (s.o politseisõiduk) oleks ebatavaliselt vänderdanud ja tema oleks

seetõttu sõidukiirust vähendanud. Ta on öelnud seda, et ei ole veendunud politsei mõõtmistulemuses, kuna politseiauto mõõtis kiirust sõitvast autost, samal ajal ise järsult pidurdades.

Kaebaja märgib, et kiiruse mõõtmine toimus politseisõidukile paigutatud kiirusemõõtjaga, mis arvestab mõõtmisel mõlema sõiduki kiirust ja selle põhjal leiab vastutuleva sõiduki kiiruse. Ta palus selgitust, milline oli mõõtmise hetkel sõidukite vaheline kaugus ja asukoht, kuid politseiniku kinnitusel nende kasutatav kiirusmõõtur seda infot ei anna. Kohus märgib, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud korrektselt Mõõtmisk . august ei ole selles fikseeritud (seade ei ole seda võimaldanud). Kaebaja ei ole selgitanud, mida muudaks teadmine täpsest mõõtmiskaugusest.

Lisaks märgib kaebaja, et kiirusemõõtja oli väidetavalt taadeldud sama päeva hommikul (protokollis märgitud taatlemine umbes kella 7 paiku hommikul), samas on ilmne, et taatlemine sai toimuda vaid visuaalse vaatluse teel, kuid selle mõõtetäpsust ei hinnatud tegelikult kahe fikseeritud kiirusega liikuva objekti kontrollitud tingimustes kiiruse mõõtmise teel. Kohus mär kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (tl 18) viidi läbi gib, et 07.10.2021 kell 07.15

seadme testid. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuse töötlemisele“ § 6 lg 4 kohaselt iga päev enne mõõtetegevuse alustamist viiakse läbi järgmised testid: 1) kiirusmõõturi töökorras oleku kontrollimine vastavalt tootja kasutusjuhendile; 2) ekraani kontrollimine, kusjuures kiirusmõõturi skaalanumbrid peavad olema selgelt loetavad ja kõik ekraani kuvamissektorid peavad töötama; 3) laserkiirusmõõturil sihiku test ja nulltest. Määruse nr 78 § 6 lg 1 kohaselt kontrollitakse mõõtmise ettevalmistamisel ka seda, et kiirusmõõturi taatluskohustus oleks täidetud. Seega seadme testid, mi viidi läbi mõõtmispäeva hommikul, ei ole sama, mis seadme s

taatlemine. -20/00226 (tl 26) Kohtuvälise menetleja poolt esitatud taatlustunnistusest nr TTRS nähtub, et mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS005418 on taadeldud 20.10.2020. Taatlustunnistuselt nähtub, et mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõteseaduse § 6 lg 4 alusel kehtestatud majandusja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“ lisas on esitatud eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad ning lisas esitatud tabeli p 7.2 kohaselt on kiirusmõõturi taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Mis puutub kaebaja väitesse selle kohta, et mõõtetulemus on ebausaldusväärne, kuna autode spidomeetrid ei näita tegelikku kiirust, siis kohus leiab, et antud juhul ei puutu see asjasse. Kohus nõustub , et sõidukite spidomeetrid võivad olla ebatäpsed, kuid märgib, et kiirusemõõtur sellega

ei ole seotud sõiduki spidomeetriga, mistõttu ei mõjuta sõidukite spidomeetrite ebatäpsus mõõtevea kumuleerumist, nagu menetlusalune isik oma kaebuses üritab tõestada.

Kaebaja on välja toonud, et politseipatrull arvestas mõõteveaga 7 km/h, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ Lisas 1 välja toodud laiendmääramatusest, mis punktis 3 esitatud tabeli kohaselt vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel on 7 km/h, kui sõidukid liiguvad kiirusega 61-80 km/h. Võrdlusena on kaebaja välja toonud, et kui sõidukid liiguksid sama kiirusega samas suunas, siis loetakse laiendmääramatuseks 5 km/h ning mõõtmisel paigal seisva mõõturiga on laiendmääramatus vaid 3 km/h. Eeltoodust nähtub, et ka õigusaktides on kõige ebatäpsemaks mõõteviisiks peetud vastutuleva sõiduki kiiruse mõõtmist ja selles olukorras loetakse mõõteviga kõige suuremaks. Kohus möönab, et nii see võib olla, kuid juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et seetõttu ongi vastassuunas liikuva sõiduki mõõtmisel laiendmääramatuse väärtused suuremad, et mõõtetulemus oleks määratletud vea piires õige.

Kohtuväline menetleja poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse on menetlusaluse isiku

arvestamisel korrektselt lahutanud maha laiendmääramatuse 7 km/h ning lugenud tema sõiduki kiiruse lõplikuks mõõtetulemuseks 78 – 7 km/h, s.o 71 km/h. Kaebuse esitaja ei ole viidanud sellele, et oleks rikkunud kohtuväline menetleja Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuse töötlemisele“ § s 9 sätestatud nõudeid mõõtmis - tegevusele.

Kohus selgitab, et väidetav rikkumise koht on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg 1 p 3 kohaselt kantakse mõõteprotokolli selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli selleks Järva – – -Jaani Pikevere Ebavere mnt 20. km, Kiltsi. Seega asus

menetlusaluse isiku juhitud sõiduk mõõtmise hetkel asulasisesel teel Kiltsi alevikus. Menetlusalune isik ei ole seda ka

väärteo kohta kohtuvälises menetluses antud ütlustes kahtluse alla seadnud.

Kohtu hinnangul on väärteomaterjalidest nähtuvalt kiiruse mõõtmine läbi viidud pädeva mõõtja poolt, kasutades taadeldud mõõtevahendit. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ning kiiruse mõõtmisel järgiti kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika iirust mõõtnud patrullpolitseinik on täitnud kiirusmõõturi kasutamise t. K

T. P. protokolli ning fikseerinud seadme näidu vastavalt mõõtemetoodikale. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul mõõtetulemus mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt jälgitav.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani U.N menetlusalune isik

toime kaudse tahtlusega. K

ohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtub, et ta möönis, et kuna asula oli lõppemas, siis võis ta asulast väljudes pisut kiirust ületada. Seega U.N asulasisesel teel kiirendades, pidi vähemalt pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönma Kohus leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui seda.

21 km/h

a , Seega on sulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h on tõsine rikkumine. täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

8.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.N

.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü U.N-i , mis puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et

keskmisest

21 km/h U.N-i süü on väiksem – kiirust on ületatud , mis on LS § 227 lõikes mine määr

2 nimetatu (21-40 km/h) alu .

LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo eest nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmi Kohtuväline menetleja on ne kuni kuue kuuni. LS § 227 lg määranud U.N-ile rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

2 alusel karistuseks

KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. U.N-i puhul

Kar istusregistri väljavõttest (tl ) nähtub, et menetlusal U.N usel isikul on 1 kehtiv

väärteokaristus, mis on määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. suurima 04.08.2021 karistati teda Politsei- -Harju politseijaoskonna poolt ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut, s.o 136 eurot, karistus on täidetud 06.08.2021. Eeltoodu viitab sellele, et vaatamata varasemale karistusele LS § 227 lg 2 järgi, ei ole U.N siiski mõistnud lubatud suurima sõidukiiruse järgimise olulisust Kohus märgib, et . lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on veidi enam kui 2 kuud varem karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut, s.o 136 eurot, kuid see ei ole pannud teda oma liikluskäitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerima, võib talle siis

määratud LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksemat –

karistust rahatrahvi 40

trahviühikut, s.o 160 eurot - pidada isegi leebeks.

U.N-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud vastab isiku süüle, on põhjendatud ega kuulu vähendamisele karistus .

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § st 1, § st 1, § 133 134 jätab kohus

120 lg-

132 p- - Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T. P.i 07.10.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2590,21,004111 muutmata ja U.N-i kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik