3-21-2664/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(15)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2664

Haldusasi

Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ

kaebus Pirita Linnaosa Valitsuse 08.10.2021 korralduse nr

.1-15/20 punktide 1 ja 3 tühistamiseks ning Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 10.11.2021 otsuse nr 178-21/240128

tühistamiseks osas, milles vaidlustus jäi rahuldamata.

Tallinna linna kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

10.11.2021 otsuse nr 178-21/240128 tühistamiseks osas,

milles vaidlustaja vaidlustus rahuldati (sh menetluskulude

osas) ning jätta vaidlustaja vaidlustus täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja kanda

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Keskkonnahooldus

Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ, esindaja vandeadvo-

kaat Kristina Laarmaa

Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, esindaja Andres Aas

Kolmandad isikud – ühispakkujad Fortikus Eesti OÜ ja GT4U

EESTI OÜ, esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ kaebus Pirita

Linnaosa Valitsuse 08.10.2021 korralduse nr 1-15/20 punktide 1 ja 3 tühistamiseks ning Riigi-

hangete vaidlustuskomisjoni 10.11.2021 otsuse nr 178-21/240128 tühistamiseks osas, milles vaid-

lustus jäi rahuldamata.

2. Rahuldada Tallinna linna kaebus ja tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.11.2021

otsus vaidlustusasjas nr 178-21/240128 osas, milles vaidlustuskomisjon tunnistas kehtetuks Pirita

Linnaosa Valitsuse 08.10.2021 korralduse nr. 1-15/20 ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U

EESTI OÜ kvalifitseerimise osas ja mõistis Tallinna linnalt Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja

Keskkonnahoolduse OÜ kasuks välja riigilõivu 426,66 eurot ja vaidlustusmenetlusega seotud

esindajakulud summas 816 eurot (käibemaksuga).

3. Jätta Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ vaidlustusmenetluse kulud nen-

de endi kanda.

4. Mõsta Keskkonnahooldus Eesti OÜ-lt ja Keskkonnahoolduse OÜ-lt Tallinna linna kasuks väl-

ja kaebuse sittamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot.

2(15)

5. Mõsta Keskkonnahooldus Eesti OÜ-lt ja Keskkonnahoolduse OÜ-lt Fortikus Eesti OÜ ja

GT4U EESTI OÜ kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot (käibemaksuga).

6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.01.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.08.2021 avaldas Pirita Linnaosa Valitsus (hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Pirita linnaosa aastaringsed hooldustööd 2021-2027)

(viitenumber 240128) hanketeate.

2. Pirita Linnaosa Valitsuse 08.10.2021 korraldusega nr 1-15/20 otsustati:

1) tunnistada Eesti Keskkonnateenused AS-i, ühispakkujate Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja

Keskkonnahoolduse OÜ ning ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ esitatud

pakkumused vastavaks (korralduse p 1);

2) lükata tagasi Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi pakkumus (korralduse p 2);

3) tunnistada edukaks ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ pakkumus

(korralduse p 3);

4) jätta hankemenetlusest kõrvaldamata ühispakkujad Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ

(korralduse p 4);

5) tunnistada ühispakkujad Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ kõigile kvalifitseerimise

tingimustele vastavateks (korralduse p 5).

3.

18.10.2021

laekus

Riigihangete

vaidlustuskomisjonile

(VAKO)

ühispakkujate

Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ (kaebajad) vaidlustus nõudes tunnistada

kehtetuks hankija 08.10.2021 otsused ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise (korralduse p 1 ja 3 osaliselt) ja ühispakkujate

Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ kvalifitseerimise kohta (korralduse p 5) ja hankija

13.10.2021 kiri mitte väljastada kaebajatele ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ

pakkumuse dokumente/andmeid.

4. VAKO otsustas 10.11.2021 otsusega nr 178-21/240128 jätta läbi vaatamata kaebajate taotluse

tunnistada kehtetuks hankija 13.10.2021 kiri mitte väljastada kaebajatele ühispakkujate Fortikus

Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ pakkumuse dokumente/andmeid (otsuse p 1); rahuldada vaidlustus

osaliselt ja tunnistada kehtetuks Pirita Linnaosa Valitsuse 08.10.2021 korraldus nr .1-15/20

ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ kvalifitseerimise kohta (korralduse p 5)

(otsuse p 2) ja mõista hankijalt kaebajate kasuks välja riigilõiv 426,66 eurot ja

vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud summas 816 eurot (käibemaksuga).

5. VAKO põhjendused olid osas, milles vaidlustus jäeti rahuldamata kokkuvõtvalt järgmised: a)

hankija teade/otsustus mitte edastada konkurendi pakkumusest dokumente, selgitustaotlusi ja

otsuseid ei ole käsitletav riigihangete seaduse (RHS) alusel tehtud hankija otsusena. Kaebajatel

puudub RHS § 185 lg 2 p 8 järgi hankija 13.10.2021 kirjale vaidlustuse esitamise õigus; b)

kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane. Hankija ei ole kehtestanud

AD p-s 5.3.2 (ega ka p-s 5.3.3) ristsubsideerimise keeldu ühikuhindade vahel. AD p 5.3.2

sõnastusest ei ole võimalik tuletada ka seda, et iga konkreetne ühikuhind peab katma just

konkreetse teenuse osutamise kulud. Kui hankija oleks soovinud AD p-s 5.3.2 kehtestada

ristsubsideerimise keeldu, oleks ta selle ka sõnaselgelt sätestanud. See keeld oleks pidanud olema

üheselt mõistetav. Lisas 2 on toodud märkus: „Pakkuja arvestab, et kõik eeltoodud tabelisse

3(15)

sisestatavad hinnad sisaldavad tööks vajalike materjalide jms maksumust“. AD lisas 2 tuli esitada

62 ühikuhinda. Hankija ei saanud AD p-i 5.3.2 ja viidatud märkust sätestada eesmärgiga

kontrollida iga esitatava ühikuhinna puhul seda, kas see sisaldab kõiki teenuse osutamiseks

vajalikke kulutusi. Seega ei saa kolmandate isikute pakkumus (Lisa 2 toodud ühikuhinnad-

pakkumuses Lisa 6) vastata tingimusele, mida riigihanke alusdokumentides kehtestatud ei ole; c)

kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Kohtupraktika

kohaselt tuleb alapakkumuse kahtluse tuvastamisel lähtuda pakkumuse kogumaksumusest (nt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-1116). Vaildusaluses riigihankes on lisas 2 esitatud

ühikuhinnad ja nende alusel saadud kogumaksumus osa pakkumuse maksumusest. Kusjuures lisas

2 tuli esitada tööde ühikuhinnad, teadmata kui suures mahus hankija neid tellib. Vaidlustajad ei

ole esitanud mingeid põhjendusi ega kaalutlusi selle kohta, et kogumaksumus (st lisa 1 ja 2,

kolmandate isikute pakkumuses lisad 5 ja 6) on selline, mille puhul oleks hankijal pidanud

tekkima kahtlus ja oleks pidanud küsima kolmandatelt isikutelt RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi ja

alustama vastavat kontrollimenetlust. VAKO on seisukohal, et ainuüksi tulenevalt kolmandate

isikute lisas 6 esitatud ühikuhindadest ei pidanud hankija alustama kolmandate isikute esitatud

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist.

6. VAKO otsustas rahuldada vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks Pirita Linnaosa Valitsuse

08.10.2021 korraldus nr .1-15/20 ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ

kvalifitseerimise kohta (korralduse p 5) kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: a) hankija ei saanud

lugeda tingimustele vastavaks lepingut ilma, et oleks välja selgitanud, kas august 2018 kuni

19.08.2021 on teostatud tänava- või teehooldustöid maksumusega vähemalt 200 000 eurot ja

haljastute hooldustöid maksumusega vähemalt 200 000 eurot. Seega pidi hankija tänava- või

teehooldustööde ja haljastustööde maksumuse kvalifitseerimise tingimustes ettenähtud perioodil

ka kindlaks tegema; b) hankija ei saanud kvalifikatsiooni kontrollimise etapis muuta

kvalifitseerimise tingimusi ning need olid kehtivad ja siduvad; c) hankepassis esitas Forticus Eesti

OÜ andmed kolme lepingu kohta ja kinnitused kahe lepingu osas, mis ei olnud sõlmitud

riigihanke tulemusena. Vaidlust ei ole, et kvalifitseerimise otsust tehes oli hankija seisukohal, et

leping 1 ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, sest selle maksumus oli alla 200 000 euro ning et

hankija arvates lepingud 2 ja 3 vastasid tingimustele; d) VAKO ei nõustu hankijaga, et hankija sai

lähtudes CVP koodidest ja kinnitustest asuda seisukohale, et kolmandad isikud vastavad

kvalifitseerimise tingimustele. Fortikus Eesti OÜ hankepassis ja kinnitustes olid esitatud andmed,

mis vastavust kvalifitseerimise tingimustele ei tõendanud. Lepingu 1 alusel, mille pooleks on

hankija, tuli teostada nii teehooldustöid kui ka haljastute hooldustöid, mistõttu ei saanud hankija

lõplikust tööde maksumusest järeldada, et vähemalt 200 000 euro eest on tehtud tänava- või

teehooldustöid või haljastute hooldustöid. Esitatud tõenditest ei tulene, mille eest on tasutud,

mistõttu ei saa lugeda tõendatuks, et tänava- ja teehooldustöid on lepingu 1 alusel teostatud

vähemalt 200 000 euro eest ega ka seda, et haljastute hooldustöid on teostatud vähemalt selles

summas. Seega ei leidnud vaidlustusmenetluses tõendamist lepingu 1 vastavus kvalifitseerimise

tingimustele; e) vaidlust ei ole selles, et hankepassis ja kinnitustes esitatud andmete alusel ei

saanud hankija lugeda lepinguid 2 ja 3 hanketingimustele vastavateks, kuid vastavust on võimalik

tõendada vaidlustusmenetluses. Vaatamata sellele, et vaidlustuskomisjon palus andmeid 2018

august kuni 2021 august kohta on andmed esitatud pikema perioodi kohta – kuni september 2021,

st arvestatud on ka septembri tööde maksumust. Täiendavaid dokumente esitatud ei ole, mistõttu

ei saa seda esitatud summadest ka maha arvata; f) lepingu 2 osas on vaidlustusmenetluses leidnud

tõendamist heakorratööde teostamine kvalifitseerimistingimustes toodud mahus ja perioodil; g)

leping 3 on sõlmitud GT4U EESTI OÜ ja äriühingu vahel, teostatavate töödega tagatakse

juurdepääs äriühingu objektidele. Kuid mitte igasugune ettevõtjale kuuluv kinnistu sisene rajatis ei

ole kvalifitseerimistingimustes nimetatud tänav/tee. VAKO on seisukohal, et lepingu 3 osas peab

hankija kolmanda isiku kvalifikatsiooni uuel kontrollimisel hindama/otsustama, kas lepingu 3

alusel on tehtud kvalifitseerimistingimustes ette nähtud tänava- või teehooldustöid, kas need tööd

on tehtud august 2018 kuni 19.08.2021 ja teostatud vähemalt summas 200 000 eurot

4(15)

(käibemaksuta). Seetõttu on hankija otsus kvalifitseerida kolmandad isikud vastuolus RHS § 98

lg-ga 5 ja tuleb tühistada.

7. Kaebajad esitasid 17.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pirita linnaosa Valitsuse

8.10.2021 korralduse nr .1-15/20 punktide 1 ja 3 tühistamiseks osas, milles otsustati kolmandate

isiku pakkumus tunnistada vastavaks ja edukaks ja VAKO 10.11.2021 otsuse tühistamiseks osas,

milles vaidlustaja vaidlustus jäi rahuldamata (haldusasi 3-21-2664).

8. Tallinna linn (vastustaja/hankija) esitas 22.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

10.11.2021 otsuse tühistamiseks osas, milles vaildustaja vaidlustus rahuldati (sh menetluskulude

osas) (haldusasi nr 3-21-2721).

9. Tallinna Halduskohus võttis 23.11.2021 määrusega kaebused menetlusse ja liitis haldusasjad nr

3-21-2664 ja 3-21-2721 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-21-2664.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

I Kaebajate poolt esitatud kaebus

10. Kaebajad paluvad tühistada Pirita Linnaosa Valitsuse 8.10.2021 korralduse nr .1-15/20 punk-

tid 1 ja 3 osas, milles otsustati kolmandate isikute pakkumus tunnistada vastavaks ja edukaks.

Kaebajad põhjendavad kaebust järgnevalt.

10.1 Kuivõrd vormil 2_1 loetletud iga lisatöö osas puudus pakkujatel mistahes kindlus, kas hankija

üldse neid lisatöid tellib ning kui tellib, siis millises koosseisus ja millises ulatuses, siis on põhi-

mõtteliselt võimatu rääkida ristsubsideerimisest vormi 2_1 erinevate ridade vahel või veel enam

ristsubsideerimisest vorm 1_1 ja vorm 2_1 vahel. Seega on ainuvõimalik mõistlik tõlgendus see, et

vormil 2_1 pidi iga ühikuhind iseseisvalt katma vähemalt vastava ühikuhinna real kajastatud töö

teostamise kulu, st kehtis vorm 2_1 ridade vahel ristsubsideerimise keeld. Järelikult pidi hankija

teostama pakkumuse vastavuse kontrolli vorm 1_1 esitatud kogumaksumuse suhtes, ent vormil

2_1 esitatud iga individuaalse ühikuhinna osas pidanuks hankija teostama pakkumuse vastavuse

kontrollimise raames kontrolli selle üle, kas iga ühikuhind individuaalselt katab vastava teenuse

osutamise kulu.

10.2 Vale ja argumenteerimata on VAKO otsuse p 10.2 järeldus, et Hanke alusdokumentide ül-

dosa (AD) p-s 5.3.2 ei ole sätestatud vormi 2_1 lisatööde ühikuhindade ristsubsideerimise keeldu.

Järeldus põhineb eeldusel, et AD p 5.3.2 ei sisalda väljendit „ristsubsideerimise keeld“. Kuna

vormi 2_1 puhul ei saa rääkida lisatööde kogumist ja lisatööde kogumaksumusest, siis saab AD p

5.3.2 nõue tähendada vaid seda, et vormi 2_1 vastav ühikuhind peab katma konkreetse ühikuhinna

alusel teostatava konkreetse lisatöö teostamise kulu.

10.3 Isegi kui kohus peaks nõustuma, et vormi 2_1 osas ei olnud vormi 2_1 ühikuhindade osas

ristsubsideerimise keeldu kehtestatud, oleks VAKO tõlgenduse kohaselt hankija pidanud vähemalt

tuvastama, et vormil 2_1 pakutud ühikuhindade kogumaksumusega on võimalik katta kõikide lisa-

tööde teostamise kulud. Hankija ei ole ka sellisel kujul vastavuskontrolli teostanud, ehkki hinna-

vahed ühispakkujate lisatööde kogumaksumuse ja ülejäänud pakkujate ühikuhindade kogumaksu-

muste vahel on kahekordsed. Seega on VAKO otsuses ebaõigesti leitud, et riigihankes puudus

vastavustingimusena nõue, et vorm 2_1ühikuhinnad peavad individuaalselt katma vastava ühiku-

hinna eest tehtava lisatöö kulu ning VAKO ei ole andnud hinnangut sellele, kas hankija on üldse

AD p 5.3.2 alusel ühispakkujate pakkumust kontrollinud ja kas selline kontroll oli piisav.

10.4 Vastustaja püüab põhjendada vorm 2_1 osas ristsubsideerimise keelu puudumist ekslikult

viitega kohtuasjale nr 3-20-2362. Nimetatud kohtuasjas oli vaidluse all aga hoopis vormi 1_1 ko-

haselt lepingu kogumahtu kindlalt ja vältimatult kuuluvate tööde kogumaksumus ning selles ühe

sektsiooni ehk talviste hooldustööde maksumuse põhjendatus. Kohtud leidsid, et vormi 1_1 puhul

ei kohaldunud AD p 5.3.2 toodud nõue, sest ühikuhindasid vormil 1_1 ei esitatudki, vaid esitati

5(15)

üksnes osamaksumusteks jagatud kogumaksumus. Seega on käesolev vaidlus oluliselt erinev vaid-

lusest kohtuasjas nr 3-20-2362.

10.5 Hankija avaldustest järeldub, et ta ei ole teostanud mistahes kontrolli ühispakkujate vorm 2_1

lisatööde kogumaksumuse üle tervikuna. Kaebajate hinnangul pidanuks hankija võrdlema

ühispakkujate lisa 2_1 ühikuhindasid teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste lisas 2_1 kajastatud

ühikuhindadega ning kaaluma, kas ühispakkujate poolt konkreetsel real pakutud ühikuhinna suhtes

tõusetub kahtlus, kas ühikuhinna arvel on võimalik lisatöö kõik kulud katta ning kahtluse tekkimi-

sel küsima ühispakkujatelt selgitusi. Hankijate ja ühispakkujate poolt vaidlustusmenetluses antud

selgitused kinnitavad aga et mistahes kontrolli ühegi vorm 2_1 ühikuhinna osas ei teostatud. Kae-

bajatel on iseäranis suur kahtlus real 29 kajastatud maksumuse suhtes. Ühispakkujate vormi 2_1

real 29 näidatud ühikuhind ei võimalda katta isegi mitte keskkonna-alaste kohustuste täitmisest

tingitud kulu ning hankijal on kohustus pakkumus tagasi lükata nii AD p 5.3.2 vastavustingimuse

kui ka RHS § 115 lg 9 alusel. Kaebajad leiavad, et real 29 kajastatud teenuse osutamise kulude

katmine ei ole realistlikult võimalik väiksema ühikuhinnaga kui 29,5 EUR/m3. Küsimus on selles,

et AD p 5.3.2 sätestatud vastavustingimustele mitte vastav pakkumus tuleb tagasi lükata ning RHS

§ 115 lg 9 kohaselt on hankija kohustatud tagasi lükkama pakkumuse, kui lepingu maksumuse

arvestamisel ei ole tagatud kehtivate keskkonnanõuete täitmine. AD p 5.3.2 ja RHS § 115 lg 9

rakendamine ei põhine hankija kaalutlusõigusel.

10.6 Isegi kui kohus peaks leidma, et riigihankes ei olnud kehtestatud vastavustingimust, mis ko-

hustaks hankijat kontrollima iga vormil 2_1 loetletud ühikuhinna puhul seda, et vastava ühikuhin-

na arvel on võimalik katta vastava teenuse osutamise kulu ega ka sellist vastavustingimust, mis

kohustaks hankijat veenduma, et vorm 2_1 ühikuhindade kogumaksumus katab kõik vorm 2_1

loetletud lisatööde kulud kogumis, pidanuks hankija alternatiivselt teostama lisa 2_1 ühikuhindade

suhtes või alternatiivselt ühispakkujate pakkumuse kogumaksumuse (vorm 1_1 ja vorm 2_1 mak-

sumuste summa) suhtes põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli RHS § 115

järgi. Ühispakkujate pakkumuses nii vorm 2_1 kogumaksumuse kahekordne hinnavahe ülejäänud

vastavaks tunnistatud pakkumuste vorm 2_1 maksumustega kui ka vorm 1_1 ja 2_1 maksumuste

summa hinnavahe ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumustega pidanuks hankijas tekitama

kahtluse, et ühispakkujate poolt lisa 2_1 vormil kajastatud ühikuhindadega ei ole võimalik katta

kõiki vastavate lisatööde teostamise kulusid. Ühispakkujate poolt vormil 2_1 näidatud maksumus

on pea kaks korda odavam kaebajate vastavast maksumusest. Kolmanda vastavaks tunnistatud

pakkumuse maksumus on vormil 2_1 samuti 50% kallim ühispakkujate poolt vormil 2_1 näidatud

maksumusest. Ühispakkujate pakkumuse kogumaksumus on 10% odavam kui kaebajate pakku-

muse maksumus ning 13% odavam kui kolmanda vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus.

Kuivõrd neljanda pakkumuse kogumaksumus oli 650 859,92 EUR, siis olid riigihankes esitatud

ühispakkujate pakkumuse maksumuse ja ülejäänud pakkumuste maksumuste vahel silmatorkavad

hinnaerinevused, mistõttu pidanuks hankija ühispakkujate pakkumuse maksumuse osas algatama

RHS § 115 kohase kontrollimenetluse. Vaidlustusmenetluses on hankija möönnud, et mistahes

suhtlust ühispakkujatega kvalifikatsiooni kontrolli ega pakkumuse vastavuse ega RHS § 115 kont-

rolli teostamiseseks tehtud ei ole. Hankija on jätnud teostamata kontrolli, milliste kuluridade arvel

on kolmanda isiku pakkumuses vormi 2_1 real 29 esitatud ühikuhinnad ristsubsideeritud ning kas

selline ristsubsideerimine saab olla realistlik.

Vastustaja seisukoht kaebajate kaebuse osas

11. Vastustaja ei nõustu kaebajate poolt esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

11.1 AD p-s 5.3.2 sätestatud tingimus on täpselt samas sõnastuses olnud arutluse all ka Riigikohtu

07.06.2021 lahendis asjas nr 3-20-2362 (p 20). Kolleegium nõustus tollal vastustaja ja kohtute

seisukohaga, et selle sättega ei ole kehtestatud hankesisest ristsubsideerimise keeldu. Tallinna linn

oli ka nimetatud kohtuasjas vastustajaks ning menetlusosalisteks olid toona mõlemad kaebajad,

6(15)

mistõttu ei saa VAKO otsuse p-s 10.2 toodu olla kaebajatele üllatuslik. Eeltoodust muutuvad aine-

tuks ka kõik kaebajate väited selle kohta, et hankijal on kindlasti kohustus igat pakkumuses esita-

tud ühikuhinda eraldi hinnata.

11.2 Iseenesest on ristsubsideerimine võimalik ka hankesiseselt, nt AD lisas 2_1 nimetatud tööde

puhul on võimalik kasutada analoogselt AD lisas 1_1 nimetatud töödele kuluvaid ressursse, mis-

tõttu on seega kummastavad kaebajate vastupidised väited. Vastustaja jääb seisukohale, et kaeba-

jate poolt etteheidetud AD tingimustele mittevastavust ei ole olnud.

11.3 Maksumuselt neljandaks jäänud pakkuja pakkumuse võrdlusse toomine on meelevaldne. Esi-

teks on nimetatud pakkuja pakkumus tagasi lükatud juba enne edukaks tunnistamise ja kvalifitsee-

rimise ning kõrvaldamata jätmise etappi. Teiseks on nimetatud pakkumus teistest märgatavalt kõr-

gema maksumusega just lisas 2_1 toodud tööde osas märgitud hinna tõttu. Seejuures oli nimetatud

pakkumuse väärtus umbes kolm korda suurem järgmisest ehk kaebajate enda osapakkumusest.

11.4 Kaebajate poolt esile toodud pakkumuste keskmine summa on 486 689, 33 eurot, millisega

võrreldes on kolmandate isikute pakkumus vaid 7,6% väiksem. Kui ka võtta arvesse kaebajate

loogika pakkumuste võrdlemisel, siis oli kolmandate isikute edukaks tunnistatud pakkumus kaeba-

jatest ainult 9,08% ning kolmandaks jäänud pakkumus vaid 12,7% väiksem. Veelgi enam tasub

tähele panna, et kolmandaks jäänud pakkumuse puhul on AD lisas 2_1 nimetatud osamaksumus

edukaks tunnistatud pakkumusega võrreldes ainult 9572,05 võrra suurem, mis võrreldes pakku-

muste keskmise kogumaksumusega on marginaalne.

11.5 Hankija juhib täiendavalt tähelepanu, et vastavalt hankelepingu punktile 6.2.9 ei olnud hanki-

ja kohustatud tellima AD lisas 2_1 töid seal kirjeldatud mahtudes ning AD lisas 2_1 on eraldi välja

toodud, et töid selles mahus ei garanteerita. Seega, kui hakata võrdlema ainult hanke põhiosaks

olevat teenuste osa (AD lisa 1_1), siis on edukaks tunnistatud pakkumus nimetatud osamaksumu-

ses vaid 5,35% odavam, kui kaebajate pakkumus vastavas osas. Seega on kaebajate väited edukaks

tunnistatud pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse osas otsitud ja ainetud. Antud asjaolu-

de ja oma pikaajalise kogemuse valguses ei pidanud hankijal tekkima kahtlust põhjendamatult

madalas maksumuses.

Kolmanda isiku seisukoht kaebajate kaebuse osas

12. Kolmandad isikud leiavad, et kaebajate tegevus kohtumenetluses, samuti nende eelnev tegevus

vaidlustajatena vaidlustusmenetluses on ilmselgelt pahatahtlik, takistades kohalikul omavalitsusel

täita temale pandud ülesandeid ja kohustusi. Ka kaebajate taotlused ei ole põhjendatud, need ei

tulene riigihangete seaduses ja käesolevas riigihankes sätestatust. Kolmandad isikud omavad pi-

kaajalist kogemust heakorrateenuste osutamisel sealhulgas Pirita linnaosas, mis on andnud selge

ülevaate tekkivate jäätmete liikide ja nende koguste osas. Tegemist on väiksemate hoonete ja era-

mutega ning suuregabariidilisi jäätmeid Pirita linnaosas praktiliselt ei teki. On tekkinud haljastuse,

aia jäätmeid ja lõigatud oksi, mida ei pea utiliseerima prügimäele, vaid mida võetakse vastu tasuta.

Kõik see võimaldab osutada lisas 2_1 toodud töid Pirita linnaosas oluliselt odavama hinnaga kui

mujal Tallinnas. Kolmandad isikud paluvad jätta rahuldamata kaebajate poolt esitatud kaebus.

II Hankija kaebus

13. Hankija palub tühistada VAKO 10.11.2021 otsuse osas, mille vaidlustajate vaidlustus rahuldati

(sh menetluskulude osas) ning jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vaid-

lustajate kanda. Hankija põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

13.1 Hankija nõustub VAKO seisukohaga, et lepingu 2 osas on leidnud vaidlustusmenetluses

tõendamist heakorratööde teostamine tingimustes nõutud mahus ja perioodil.

7(15)

13.2 Kuigi hankija jääb seisukoha juurde, et kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamise alus

puudub, siis on hankija palunud viimasegi kahtluse vältimiseks täiendavalt kolmandatel isikutel

selgitada vaidlustusmenetluse otsuses kõneainet pakkunud aspekte.

13.3 Hankija hinnangul ei ole kolmandad isikud tuginenud referentsilepingus sellistele objektidele,

mis ei oleks hanke alusdokumentide tähenduses tänav või tee. Alusdokumentides ei ole täpsusta-

tud ega piiratud tavapäraseid tänava ja tee mõisteid ning seega tuleb lähtuda õigusaktides sätesta-

tust. Hankija juhib tähelepanu kolmandate isikute vastuse lisale 8, kus on toodud väljavõte lepingu

3 tehnilistest tingimustest.

13.4 Hankija nõustub VAKO otsuse p-s 12.2.1 tooduga, et hankijale sai olla arusaadav tööde tege-

lik teostaja ning seega ei saanud nimetatud aspekt olla aluseks pakkumuse tagasilükkamiseks, sest

kolmandad isikud olid ühispakkujad ning olid ühises pakkumuses igal juhul välja toonud referent-

silepingud, millele nad soovisid tugineda.

13.5 Hankija ei pea iga esitatud väite osas olema usaldamatu. Igat väidet üle kontrollides kanna-

taks RHS § 3 p-des 1 ja 5 toodud üldpõhimõtete täitmine.

Kaebajate seisukoht hankija kaebuse osas

14. Kaebajad paluvad jätta hankija poolt esitatud kaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põh-

jendustel

14.1 GT4U EESTI OÜ hankepassis ei ole esitatud mitte mingisuguseid andmeid kvalifitseerimis-

tingimuste täitmise kohta. On väljaspool vaidlust, et ühtegi Fortikus Eesti OÜ hankepassis nimeta-

tud lepingut ei ole Fortikus Eesti OÜ sõlminud ega täitnud, vaid need on tegelikult sõlminud hoo-

pis teine ühispakkuja GT4U EESTI OÜ. VAKO on otsuses põhjendamatult leidnud, et kolmandad

isikud saavad kvalifitseerimise täitmiseks tugineda Fortikus EESTI OÜ hankepassis esitatud le-

pingutele, mida viimane ei ole sõlminud ega täitnud.

14.2 VAKO on otsuses õigesti leidnud, et haljastute ega teede hooldustööde kvalifitseerimistingi-

muste täitmiseks leping 1 ei sobi. Menetluses avaldatust järeldab kaebaja, et hankija on selles osas

VAKO otsusega nõustunud.

14.3 Lepingu 2 osas on oluline, kas esitatud dokumendid tõendavad, et ühispakkuja GT4U EESTI

OÜ ise (mitte koostöös teiste ühispakkujatega) teostas nõutavad haljastute hooldustööd. Samuti

toonitavad kaebajad, et mitte igasugune heakorratöö ei ole olemuselt haljastute hooldustöö. Lähtu-

da tuleb hankelepingu punktis 9.1 toodud nõudest.

14.4 Hankija ei ole teostanud mingit kontrolli enne 8.10.2021 korralduse andmist, kuid kaebajatel

on kahtlus, et sellele nõudele vastavust ei kinnita ka hankija kaebusele lisatud dokumendid.

14.5 VAKO on lepingu 3 puhul tuvastanud, et hooldust on teostatud selliste rajatiste suhtes, mis ei

ole käsitatavad tee ega tänavana ning kinnitustes on viidatud vaid ühele Harjumaa teele, mille pu-

hul VAKO tuvastas, et tegemist on teega, mida hooldatakse kohaliku omavalitsuse poolt sõlmitud

lepingu alusel. Nimetatud lepingu osas on kolmandad isikud esitanud hankijale ebaõigeid and-

meid, kuna kohaliku omavalitsuse haldusalas olev tee ei saa kuidagi kuuluda eraõigusliku teehool-

duslepingu mahtu. VAKO otsusest ei nähtu ka lepingu 3 rahaline maksumus perioodil 19.08.2018

kuni 19.08.2021, kuna esitatud on andmed pikema perioodi kohta.

14.6 Kvalifikatsiooni kontrollimisel ei saa piirduda üksnes tellija kinnituskirjaga olukorras, kus

mistahes muud objektiivsed tõendid lepingu kohta puuduvad. Hankija kontrollikohustus eraõigus-

like lepingute puhul on laiem kui riigihangetes sõlmitud lepingute puhul.

14.7 Hankija ei ole 8.10.2021 korralduse andmisele eelnevalt ega ka vaidlustusmenetluses kol-

mandate isikute kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollinud. Kvalifikatsiooni on hakatud kontrollima

8(15)

alles kohtumenetluses. Nimetatu kinnitab, et 08.10.2021 korraldus oli selle andmise hetkel õigus-

vastane. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise hetke aja seisuga.

Kolmandate isikute seisukoht hankija kaebuse osas

15. Kolmandad isikud leiavad, et kaebajate tegevus kohtumenetluses, samuti nende eelnev tege-

vus vaidlustajatena vaidlustusmenetluses on ilmselgelt pahatahtlik, takistades kohalikul omavalit-

susel täita temale pandud ülesandeid ja kohustusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

I Kaebajate poolt esitatud kaebus

16. Kohus leiab, et kaebajate poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Kaebajad leiavad, et kolmandate isikute pakkumus ei vasta AD p-dele 5.3.2 ja 5.3.3, mis

kaebajate hinnangul kehtestasid ristsubsideerimise keelu. Kaebajate hinnangul sisaldab

kolmandate isikute üks esitatud pakkumuse maksumuse esildistest - AD lisa 2_1

„Hoolduspiirkonnas tellitavate tööde ühikuhindade tabel“ ühikuhindasid, mis ei kata ära kõiki

konkreetse teenuse osutamise kulusid. Kaebajad on seisukohal, et AD p 5.3.2 ei näe ette

ristsubsideerimist ja et hankija pidi pakkumuse vastavuse kontrollimisel iga lisas 2_1 esitatud

ühikuhinna puhul kontrollima selle vastavust AD p-le 5.3.2. Kuivõrd nimetatud vormil loetletud

iga lisatöö osas puudus pakkujatel mistahes kindlus, kas hankija üldse neid lisatöid tellib ning kui

tellib, siis millises koosseisus ja millises ulatuses, siis on kaebajate hinnangul põhimõtteliselt

võimatu rääkida ristsubsideerimisest vorm 2_1 erinevate ridade vahel või veel enam

ristsubsideerimisest vormi 1_1 ja vormi 2_1 vahel. Kohus kaebajate käsitlusega ei nõustu.

17.1 AD p 5.3 sätestab, et pakkumus peab sisaldama ühikuhindasid ja maksumust eurodes

käibemaksuta ja koos käibemaksuga 2 kohta pärast koma ning vastama alusdokumentide lisades 1

ja 2 toodud pakkumuse maksumuse esildiste vormidele. AD p 5.3.2 kohaselt peavad pakkuja

esitatud ühikuhinnad ja maksumus sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud

teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi, p 5.3.3 kohaselt peab pakkuja

pakkumuse tegemisel arvesse võtma, et teenuse maksumuse sisse tuleb arvestada ka need tööd ja

kulud mida ei ole alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud, kuid mis on vajalikud teenuse

osutamiseks ja tööde teostamiseks. Pakkumuses tuli esitada kaks pakkumuse maksumuse esildist:

lisa 1 - pakkumuse maksumuse esildis ühikuhindade alusel; lisa 2 – ühikuhinnad hinnanguliste

tööde mahtudele, kusjuures tellija ei garanteeri, et tellib need tööd tabelis toodud mahtudes.

Viidatud lisad sisaldasid konkreetse töö kirjeldust (nt äärekiviga sõiduteede talvine hooldus,

kõnniteede talvine hooldus, haljastuse hooldus suvel, koerte ekskremendikastide tühjendamine ja

kottide lisamine, tänava survepesu, trepi puhastamine, muru niitmine, betoonpindade keemiline

pesu jne), ühikut (nt m2 , h, tk jne), konkreetse töö mahtu ja selle teenuse ühiku hinda. Pakkuja

pidi arvestama, et kõik nimetatud tabelisse sisestatavad hinnad sisaldavad tööks vajalike

materjalide jms maksumust. Töövõtulepingu projekti p 6.2.9 kohaselt kohustus täitja osutama

tellija soovil teenust ettenägematute asjaolude korral puhastuspiirkonnas vastavalt lepingu

regulatsioonile, ning lisa 5 ja 6 toodud ühikuhindadele. Tellija ei ole kohustatud tellima töid kogu

lisas 6 toodud hinnanguliste tööde mahtudes. Lepingu lisaks 6 on pakkumuse lisa 2.

17.2 Kohus nõustub VAKO ja vastustaja seisukohaga, et AD p 5.3.2 sõnastust ei ole võimalik

tõlgendada viisil, et iga pakkumuses esitatud konkreetne ühikuhind peab katma lisa 2_1 vormil

esitatud tööde osas konkreetse teenuse osutamise kulud.

17.2.1 Esmalt märgib kohus, et AD p 5.3.2 kehtib samaselt nii vormil 1_1 kui ka vormil, 2_1

toodud tööde osas ning kui hankija oleks soovinud sätestada vormil 2_1 toodud tööde maksumuse

osas teistsuguseid nõudeid, oleks vastav regulatsioon toodud AD-s. Praegusel juhul

eriregulatsioon vormi p 2_1 osas puudub, mis tähendab, et erinõuded puuduvad. Lisaks sätestab

pakkumuse lisa 2_1 punkt 2, et pakkuja arvestab, et kõik tabelisse sisestatavad hinnad sisaldavad

9(15)

tööks vajalike materjalide jms maksumust. Pakkumuse esildisel on toodud 62 erinevat ühikuhinda.

AD punkti 5.3.2 sõnastusest koosmõjus Lisa 2_1 punkti 2 sõnastusega ei tulene hankija tahet

teostada kontrolli vormil 2_1 toodud ühikuhindade osas teisiti, kui vormil 1_1 toodud

ühikuhindade osas, st kontrollida eraldi, kas iga pakkumuses toodud ühikuhind sisaldab kõiki

teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks vajalikke kulutusi. AD p-s 5.3 sätestatud nõuded

kehtivad samaväärselt lisades 1_1 ja 2_1 esitatavate ühikuhindade osas.

17.2.2 Teiseks leiab kohus erinevalt kaebajatest, et AD p-d 5.3.2 ja 5.3.3 ei sätesta

ristsubsideerimise keeldu vormidel 1_1 ja 2_1 nimetatud ühikuhindade vahel. Tallinna

Ringkonnakohus andis oma 15.03.2021 lahendis haldusasjas nr 3-20-2362 hinnangu nimetatud

asjas vaidluse all olnud RHAD p 5.3.2 sõnastusele, mis kattub täielikult käesoleva vaidluse

esemeks oleva AD p 5.3.2 sõnastusega. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et: „RHAD p 5.3.2

nõuab, et pakkumuses esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad katma teenuse osutamiseks ja

tööde teostamiseks kantud kulud. Selles tingimuses väljendub kulupõhisuse nõue (s.o hind peab

põhinema kulul ning katma püsiv- ja muutuvkulud), mitte aga ristsubsideerimise keeld. Nõude

mõtteks on välistada nende pakkumuste esitamine, mis on miinushinnaga, kuna see seaks kahtluse

alla lepingu teise poole usaldusväärsuse täita lepingut nõuetekohaselt. RHAD-st tulenev piirav

tingimus peab olema määratletud selgelt, sh läbipaistvalt, kuna selle alusel piiratakse pakkujal

pakkumuse esitamist ja riigihankel osalemist (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Kulupõhisuse nõudest ei saa

seega järeldada ristsubsideerimise keelu nõuet, kuna need nõuded reguleerivad erinevaid

käitumisi: keeld esitada miinushinnaga pakkumus ja keeld katta ühe teenuse kulu teise teenuse

tulu arvelt. RHAD-i p 5.3.2 pole sõnastatud näiteks selliselt, et ühe teenuse kulu on keelatud teise

teenuse tuluga katta. Ringkonnakohtu hinnangul on kulupõhisuse nõuet RHAD p 5.3.2 mõttes

järgitud ka siis, kui RHAD lisades 2_1 ja 2_2 loeteludes nimetatud ühe töö ühiku hind (nt 30–50 l

prügikasti tühjendamine või muru niitmine jm) ei peaks katma konkreetselt selle töö kulu. Hankija

otsib riigihankega Kristiine linnaossa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde teenust.

Tegemist on kompleksteenusega, mis koosneb paljudest erinevatest väiksematest töödest (vt ka

käesolev otsus, p 15.1). Hankija ei ole riigihanget erinevateks osadeks jaotanud ning ta ei hangi

ainult ühte konkreetset RHAD lisade 2_1 ja 2_2 loeteludes märgitud tööd. Mitte ühe töö

ühikuhind, vaid tööde ühikuhinnad, millest omakorda sõltub pakkumuse maksumus, peavad katma

hangitava teenuse (s.o Kristiine linnaosa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde) kulu. Kui

esitatud tööde ühikuhinnad ja pakkumuse maksumuse katavad tellitava teenuse (s.o Kristiine

linnaosa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde) kulu, on RHAD pst 5.3.2 tulenevat nõuet

järgitud, kuna riigihankega tellitavat teenust ei osutata miinushinnaga ning sellest tulenevalt ei

ole alust kahelda lepingu teise poole usaldusväärsuses täita lepingut nõuetekohaselt. RHAD p

5.3.2 tõlgendamine selliselt, kus ühikuhinnad kogumis ja pakkumuse maksumus katavad teenuse

kulu, kuid seda ei kataks nt ühe töö ühikuhind ja pakkumus tuleks seetõttu tunnistada

mittevastavaks, tooks kaasa ebaproportsionaalse tagajärje. Eeltoodust tulenevalt ei jaga

ringkonnakohus kaebaja seisukohta, et RHAD p 5.3.2 keelas ristsubsideerimise.“ (otsuse p-d 15.4-

15.6). Riigikohus nõustus nimetatud osas oma 7.06.2021 otsuse punktis 20 Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohaga rõhutades täiendavalt, et selle sättega ei ole kehtestatud hankesisest

ristsubsideerimise keeldu, vaid üksnes nõue, et pakkumuse maksumus peab katma kõik teenuse

osutamise kulud, st hankeväline ristsubsideerimine on keelatud.

17.2.3 Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendites kohtuasjas nr 3-20-2362

toodud printsiibid on samaväärselt kohaldatavad ka käesolevas kohtuasjas, kuivõrd käesoleva

vaidluse esemeks oleva AD p 5.3.2 sõnastus kattub eelpool nimetatud kohtuasjas analüüsitud

RHAD p 5.3.2 sõnastusega ning vaidluses haldusasjas nr 3-20-2362 esitasid pakkujad samuti

eraldi vormil ühikuhinnad hinnanguliste tööde mahtudele. Kohtud andsid haldusasjas nr 3-20-

2362 hinnangu sätte sõnastusele tervikuna ning ei analüüsinud ristsubsideerimise keeldu üksnes

tööde osas, mille osas oli pakkujal kindlus, et hankija nimetatud tööd tellib (praeguses hankes

vorm 1_1). Kohtud leidsid üheselt, et hankesisene ristsubsideerimise keeld puudub. Seega ei

tähenda asjaolu, et viidatud kohtuasjas oli vaidluse all käesoleva hanke mõistes vormil 1_1 toodud

10(15)

ühikuhindade ristsubsideerimise lubatavus, seda, et käesolevas asjas tuleks tõlgendada AD punkti

5.3.2 teisiti, kui kohtuasjas nr 3-20-2362 (RHAD p 5.3.2 ).

17.3 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et AD p 5.3.2 sõnastusest ei tulene, et pakkumuse

vormil 2_1 esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad katma iga teenuse osutamiseks ja tööde

teostamiseks kantud kulud. Nimetatud järeldusele on õigesti jõudnud ka VAKO. Sätet pole

sõnastatud selliselt, et ühe teenuse kulu on keelatud teise teenuse tuluga katta, st et AD p 5.3.2

keelas ristsubsideerimise vormil 2_1 toodud ühikuhindade vahel. Kulupõhisuse nõuet on järgitud

ka siis, kui AD lisas 2_1 nimetatud ühe töö ühiku hind ei peaks katma konkreetselt selle töö kulu.

Nimetatust tulenevalt ei pidanud hankija ka pakkumuse vastavuse raames kontrollima, kas

kolmandate isikute poolt vormil 2_1 esitatud ühikuhinnad katavad kõik nimetatud tööde

teostamiseks vajalikud kulud. Seega on vastustaja otsus, millega tunnistati kolmandate isikute

pakkumus vastavaks õiguspärane.

18. Kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

18.1 Kaebajad on seisukohal, et kui hankija ei pidanud kontrollima kolmandate isikute lisas 2_1

(pakkumuse lisa 6) esitatud ühikuhindasid pidanuks hankija alternatiivselt teostama lisa 2_1

ühikuhindade suhtes või alternatiivselt kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumuse (vorm 1_1

ja 2_1 maksumuste summa) suhtes põhjendamatult madala maksumuse kontrolli RHS § 115

alusel. Kohus nõustub hankija ja VAKO käsitlusega, et hankija vastavat kontrolli teostama ei

pidanud.

18.2 RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Riigikohus leidis oma lahendi nr 3-

3-1-50-15 p-s 23, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on

silmatorkavalt erinev. Samuti leidis Riigikohus, et hankijal peab esmalt tekkima põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Seejärel tuleb hankijal anda pakkujale

võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes, sh näiteks ebaseadusliku

riigiabi kahtluse korral näidata, et riigiabi anti kooskõlas õigusaktidega või et see ei saanud

mõjutada pakkumuse maksumust (p 21). Põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemise on

keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (p 23). Tallinna

Ringkonnakohus on oma lahendites nr 3-18-1116 (p 18) ja 3-17-2544 (p 13) selgitanud, et üksnes

sellest, et pakkumuses on teatud teenuste ühikuhinnad võrreldes teiste pakkujate esitatud

ühikuhindadega oluliselt madalamad, ei pidanud hankijal tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse

põhjendatuses. Pakkumust tuleks hinnata tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks tuvastamist

leidma täiendavad asjaolud, mis seavad pakkumuse põhjendatuse kahtluse alla.

18.3. AD punktide 7.1.1 ja 7.1.2 kohaselt saab pakkumuse maksumuse kriteeriumi alusel

maksimaalse arvu punkte madalaima maksumusega pakkumus, s.o vähim on parim, p 7.1.3

kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumus, mis saab hindamise kriteeriumite alusel kõige rohkem

väärtuspunkte. Nimetatud sätetest tulenevalt oli parima pakkumuse selgitamisel oluline

hindepunktide summa tervikuna (vormid 1_1 ja 2_1 kokku) ning põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse kahtluse tekkimiseks oleks pakkumuste hinnaerinevus pidanud olema

märkimisväärne. Sellist olukorda praegusel juhul ei esine.

18.3.1 Kohus asus käesoleva otsuse eelmises alapunktis seisukohale, et AD p 5.3.2 sõnastusest ei

tulene, et pakkumuse vormil 2_1 esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad katma iga teenuse

osutamiseks ja tööde teostamiseks kantud kulud. Seega ei pidanud hankija ka võrdlema iga

pakkuja poolt vormil 2_1 esitatud konkreetseid ühikuhindasid teiste pakkujate vastavate

ühikuhindadega ega tuvastama, kas vastava ühikuhinna eest on võimalik katta vastava töö

teostamise kulu. Kuivõrd hankijal vastava kontrolli teostamise kohustust ei olnud ning puudus ka

ristsubsideerimise keeld, siis ei saanudki hankijal tekkida kahtlust, kas konkreetse ühikuhinna eest

11(15)

on võimalik teostada konkreetsel real pakutud töö. Nimetatu kehtib ka vormi 2_1 real 29 toodud

ühikuhinna osas. Samuti on oluline, et isegi kui kolmandate isikute poolt pakutud ühikuhind oleks

võrdne kaebajate esitatud ja võimaliku minimaalseks peetud ühikuhinnaga 29,5 eurot, siis ei

muudaks see hanke tulemust, kuivõrd ka sellisel juhul oleks kolmandate isikute pakkumus

hankijale majanduslikult soodsam. Kuivõrd ristsubsideerimise keeld puudus, siis ei pidanud

hankijal ka tekkima küsimust sellest, kas pakutud hind võimaldab täita keskkonnaalaseid nõudeid

(RHS § 115 lg 9).

18.3.2 Kohus nõustub vastustajaga, et kolmandate isikute pakkumuste võrdlus võrrelduna

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi poolt esitatud pakkumusega ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud

pakkumus on enne edukaks tunnistamise otsuse tegemist tagasi lükatud ning lisaks on nimetatud

pakkumuse maksumus ka oluliselt kõrgem võrrelduna kaebajate ja kolmandate isikute

pakkumustega ning märgatavalt kõrgem võrrelduna kõigi teiste pakkumustega vormil 2_1 toodud

tööde osas. Kui võrrelda aga ülejäänud kolme pakkumuse kogumaksumust (tulenevalt AD p-st

7.1.3 tuleb arvesse võtta vormil 1_1 ja 2_1 toodud hinnad kokku), siis ei ole pakkumuste

hinnaerinevused sellised, mis oleksid pidanud tekitama hankijas kahtluse, et kolmandate isikute

poolt esitatud pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Nähtuvalt kaebajate poolt

esitatud pakkumuste avamise protokolli andmetest (kaebuse lisa 6) on kolmandate isikute

pakkumus vaid 9,08 % madalama maksumusega, kui kaebajate pakkumuse maksumus ning

12,72% madalama maksumusega, kui kolmanda vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus.

Samuti on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kõigi kolme vastavaks tunnistatud pakkumuse

keskmine summa on 486 689,33 eurot, millisega võrreldes on kolmandate isikute pakkumus vaid

7,6% väiksem. Samuti oli kolmandaks jäänud pakkumuse puhul AD lisas 2_1 nimetatud

maksumus edukaks tunnistatud kolmandate isikute pakkumusega võrreldes vaid 9572,05 euro

võrra kõrgem, mis ei ole oluline hinnaerinevus. Kui lähtuda kaebajate endi poolt oluliseks peetud

asjaolust, mille kohaselt ei ole hankijal hankelepingu p 6.2.9 kohaselt kohustust tellida AD lisas

2_1 nimetatud töid ning võrrelda vaid hanke põhiosaks olevaid teenuste osi, siis on kolmandate

isikute pakkumus põhiosa osas ainult 5,35% odavam, kui kaebajate pakkumus. Kohus leiab, et

arvestades nimetatud hinnaerinevusi ei pidanud hankijal tekkima kahtlust selles, et kolmandate

isikute pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ning hankijale ei saa ette heita, et ta ei

alustanud RHS § 115 kohast kontrolli kolmandate isikute pakkumuse üle.

18.4 Eeltoodust tulenevalt on hankija otsus, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus

edukaks õiguspärane.

19. Seega puudub alus hankija 08.10.2021 korralduse nr .1-15/20 punktide 1 ja 3 tühistamiseks

osas, milles otsustati kolmandate isikute pakkumus tunnistada vastavaks ja edukaks. Kuivõrd

kaebajate poolt vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis on õiguspärane ka VAKO 10.11.2021 otsus

nr 178-21/240128 osas, milles vaidlustus jäi rahuldamata. Kokkuvõtvalt jääb kaebajate poolt

esitatud kaebus rahuldamata.

II Hankija poolt esitatud kaebus

20. Kaebajad vaidlustasid vaidlustusmenetluses kolmandate isikute kvalifitseerimise otsuse

põhjusel, et nende arvates puuduvad kolmandatel isikutel kvalifitseerimiseks nõutud vähemalt

kaks lepingut ja hankija on jätnud kolmandate isikute kvalifikatsiooni vastavuse vaidlusalustele

tingimustele sisuliselt kontrollimata.

21. Fortikus Eesti OÜ hankepassis on toodud andmed kolme lepingu kohta: 1) Pirita linnaosa

parkide ja haljasalade hooldus 2017-2020 (viitenumber 188167), maksumus 277 871,7 eurot,

periood 23.08.2017-30.09.2020 (leping 1); 2) /…/ väliterritooriumite heakorratööd (haljasalade ja

parkide hooldus, puude ja põõsaste hooldus, muru niitmine, prügikoristus ning jäätmete

utiliseerimine, kõnni- ja sõiduteede ning tänavate hooldus), periood 1.05.2016-01.09.2021 (leping

2) ja /…/ väliterritooriumite heakorratööd, parklate, sõidu-ja kõnniteede ning tänavate

hooldustööd, periood 01.11.2017-30.08.2021 (leping 3). Kõigi kolme lepingu kohta on kolmandad

12(15)

isikud lisaks hankepassis nimetamisele esitanud ka „Täidetud lepingute kinnituse“. Lepingud 2 ja

3 ei ole sõlmitud hankemenetluse tulemusena. Lepingu 2 kohta tuleneb kinnitusest, et lepingut on

mai 2016 kuni september 2021 täidetud summas xxx. Lepingu 3 kohta tuleneb kinnitusest, et

leping on sõlmitud novembris 2017, kuid täidetud märts 2017 kuni september 2021 summas xxx.

Nimetatud kinnitus on allkirjastamata.

22. VAKO analüüsis otsuses kolme kolmandate isikute poolt oma kvalifikatsiooni tõendamiseks

esitatud lepingut ning leidis, et vaidemenetluses ei leidnud tõendamist, et leping 1 vastas

kvalifitseerimise tingimustele. Lepingu 2 osas leidis VAKO, et vaidlustusmenetluses leidis

tõendamist heakorratööde teostamine kvalifitseerimise tingimustes nõutud mahus ja perioodil.

Lepingu 3 osas asus VAKO seisukohale, et mitte igasugust ettevõtjale kuuluvat kinnistu sisest

rajatist ei saa lugeda kvalifitseerimise tingimustes nimetatud tänavaks/teeks ning hankijal tuleb

lepingu 3 osas kolmandate isikute kvalifikatsiooni uuesti kontrollida. Nimetatud põhjusel tühistas

VAKO hankija otsuse kolmandate isikute kvalifitseerimise osas.

23. Kohus nõustub VAKO poolt kvalifitseerimise tingimustele antud tõlgendusega.

23.1 Hankija on kehtestanud järgmised kvalifitseerimise tingimused: 1) Pakkuja peab riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu (alates august 2018 kuni hanketeate eRHR-s avaldamise tähtpäev)

jooksul olema täidetud vähemalt 1 tänava- või teehooldustööde leping maksumusega vähemalt

200 000 EUR (käibemaksuta). See tähendab, et nimetatud maksumuses ja ajavahemikul on

tänava- ja teehooldustööd tellija poolt vastu võetud, leping ei pea olema lõppenud. Pakkuja esitab

hankepassis riigihanke algamisele eelneva 36 kuu (alates august 2018 kuni hanketeate eRHR-s

avaldamise tähtpäev) jooksul täidetud tänava- või teehooldustööde lepingute nimekirja.

Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, mille maksumus on vähemalt 200 000 EUR (käibemaksuta) ja

nimetada maksumus, kuupäevad, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed,

sealhulgas telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata viitenumbrid (RHS § 101 lg 1 p 2);

2) Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu (alates august 2018 kuni hanketeate eRHR-s

avaldamise tähtpäev) jooksul olema täidetud vähemalt 1 haljastute hooldustööde leping

maksumusega vähemalt 200 000 EUR (käibemaksuta). See tähendab, et nimetatud maksumuses ja

ajavahemikul on haljastute hooldustööd tellija poolt vastu võetud, leping ei pea olema lõppenud.

Pakkuja esitab hankepassis riigihanke algamisele eelneva 36 kuu (alates august 2018 kuni

hanketeate eRHR-s avaldamise tähtpäev) jooksul täidetud haljastute hooldustööde lepingute

nimekirja. Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, mille maksumus on vähemalt 200 000 EUR

(käibemaksuta), ja nimetada maksumus, kuupäevad, info teiste lepingupoolte kohta (tellija

esindaja kontaktandmed, sealhulgas telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata

viitenumbrid (RHS § 101 lg 1 p 2).

23.2 VAKO on oma otsuses õigesti sedastanud, et seega vastab kvalifitseerimise tingimustele

pakkuja (ühispakkujad), kes on hankepassis esitanud andmed: a) vähemalt ühe perioodil august

2018 kuni 19.08.2021 (hanketeate avaldamise aeg) täidetud tänava- või teehooldustööde lepingu

kohta maksumusega vähemalt 200 000 eurot (käibemaksuta); b) vähemalt ühe perioodil august

2018 kuni 19.08.2021 (hanketeate avaldamise aeg) täidetud haljastute hooldustööde lepingu kohta

maksumusega vähemalt 200 000 eurot (käibemaksuta). Kvalifitseerimiseks esitatavate lepingute

alusel võib olla teostatud nii tänava- või teehooldustöid, kui ka haljastute hooldustöid. Neid töid

võis olla teostatud ka koos mingite teiste töödega.

23.3 Kohus nõustub, et hankija ei saanud lugeda tingimustele vastavaks lepingut ilma, et oleks

välja selgitanud, kas august 2018 kuni 19.08.2021 on teostatud tänava- või teehooldustöid

maksumusega vähemalt 200 000 eurot ja haljastute hooldustöid maksumusega vähemalt 200 000

eurot. Seega pidi hankija tänava- või teehooldustööd ja haljastustööde maksumuse

kvalifitseerimise tingimustes ettenähtud perioodil ka kindlaks tegema.

24. Kohus nõustub VAKO-ga ka osa, milles VAKO leidis, et lepingute 1, 2 ja 3 nimetamine

Fortikus Eesti OÜ hankepassis oli eksitus. Puudub vaidlus selles, et nimetatud lepingud on

13(15)

täidetud GT4U EESTI OÜ poolt ning seda näitavad ka kolmandate isikute poolt esitatud

kinnitused täidetud lepingute kohta. VAKO on otsuse punktis 12.2.1 õigesti leidnud, et hankijale

sai esitatud dokumentide alusel olla arusaadav tööde tegelik teostaja ning seega ei saanud

nimetatud aspekt olla aluseks hankija poolt pakkumuse tagasi lükkamiseks, sest kolmandad isikud

olid ühises pakkumuses igal juhul välja toonud referentsilepingud, millele nad soovisid tugineda

ning pole pakkumuse esitamise ajaga hilisemalt uusi lepinguid välja toonud. Sellest tulenevalt ei

ole lepingute ekslik nimetamine Fortikus Eesti OÜ hankepassis ka valeandmete esitamine, kuivõrd

kolmandad isikud ei ole püüdnud hankijale luua muljet sellest, et tööde tegelik teostaja on olnud

Fortikus Eesti OÜ või kolmandad isikud ühiselt.

25. Seoses lepinguga 1 märgib kohus, et iseenesest ei ole vaidlust selles, et kolmandate isikute

kvalifitseerimise otsust tehes oli hankija seisukohal, et leping 1 ei vasta kvalifitseerimise

tingimustele. VAKO hindas otsuse punktis 12.3 lepingu 1 sisu kohta täiendavalt esitatud

dokumente ja leidis, et ka vaidlustusmenetluses ei leidnud tõendamist, et leping 1 vastas

kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei ole kohtule esitatud kaebuses ega hilisemas

menetlusdokumendis leidnud, et VAKO järeldus ei ole õige. Seega nõustub kohus kaebajatega, et

asjaoludest järelduvalt on hankija selles osas VAKO otsusega nõustunud. Nimetatust tulenevalt ei

anna kohus hinnangut asjaolule, kas leping 1 tõendas kolmandate isikute vastavust

kvalifitseerimise tingimustele.

26. Lepingu 2 osas leidis VAKO otsuse punktis 12.5.2, et vaidlustusmenetluses leidis tõendamist

heakorratööde teostamine kvalifitseerimise tingimustes toodud mahus.

26.1 Kohus nõustub esmalt VAKO-ga, et ehkki vaidlust ei saa olla selles, et Fortikus Eesti OÜ

hankepassis esitatud andmetest ja tellijate kinnitustest tulenevalt ei saanud hankija lugeda

lepinguid 2 ja 3 vastavaks kvalifitseerimise tingimustele. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast

haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24 on vastavust kvalifitseerimise tingimustele aga võimalik

tõendada ka vaidlustusmenetluses, kuivõrd üldisest menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt

võib vaidlustuskomisjon jätta RHS-ga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamata, kui

vaidlustusmenetluses leiab tõendamist otsuse sisuline õiguspärasus ning otsuse kehtetuks

tunnistamise järgselt peaks samasuguse otsuse vastu võtma. Seega sisuliselt on küll õige kaebajate

seisukoht, mille kohaselt tuleb otsuse õiguspärasust hinnata selle andmise hetke seisuga, kuid

olukorras, kus vaidlustusmenetluses esitatud dokumendid kinnitavad, et otsuse kehtetuks

tunnistamise järgselt peaks hankija võtma vastu sama sisuga otsuse, on täiendavate põhjenduste

esitamine ja nende hindamine vaidlustusmenetluses lubatav.

26.2 Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 12.5.2 antud hinnanguga, mille kohaselt on lepingu 2

osas vaidlustusmenetluses leidnud kinnitust heakorratööde teostamine kvalifitseerimise

tingimustes toodud mahus ja perioodil. Tööde tellija on esitanud VAKO-le kinnituse, millest

nähtub, et tööde kogumaksumus perioodil august 2018 kuni september 2021 on olnud 261 079,83

eurot (käibemaksuta), millest järelduvalt on tõenäoline, et perioodil august 2018 kuni 19.08.2021

oli see üle 200 000 euro (käibemaksuta). Nõustudes VAKO järeldustega ei pea kohus vajalikuks

neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Samuti nõustub kohus hankijaga selles, et esitatud

materjalidest ja tööde tellijate kinnitustest tulenevalt vastavad lepingu objektiks olevad tööd

kvalifitseerimise tingimustes toodud nõuetele.

27. Lepingu 3 osas leidis VAKO, et hankija peab kolmandate isikute kvalifikatsiooni uuel

kontrollimisel hindama/otsustama, kas lepingu 3 alusel on tehtud kvalifitseerimistingimustes ette

nähtud tänava- ja teehooldustöid, kas need on tehtud augustist 2018 kuni 19.08.2021 ja teostatud

vähemalt summas 200 000 eurot (käibemaksuta).

27.1 Kohus, ei nõustu, et vaidlustusmenetluses esitatud tellija kinnitustest ja esitatud andmetest

tulenevalt ei olnud tegemist tänava- ja teehooldustöödega. Tööde tellija ei ole väitnud, et tööd,

millega tagatakse juurdepääs äriühingute objektidele, ei ole teostatud tänavatel ja teedel

kvalifitseerimise tingimuste mõttes. Ka kinnistu siseste teede hooldus on töö, mis kvalifitseerub

14(15)

tänava- ja teehooldustööks ning tegemist ei pea olema ilmtingimata avaliku tänava hooldusega.

Kolmandad isikud ei ole tuginenud referentsilepingus sellistele objektidele, mida saaks ei saaks

lugeda hanke alusdokumentides nimetatud tänavaks või teeks. Õige ei ole ka VAKO seisukoht,

millest tulenevalt ei nähtu esitatud dokumentidest, et töid oleks tehtud kvalifitseerimise

tingimustes nõutud mahus ja perioodil. VAKO-le esitatud dokumentidest tulenevalt oli lepingu 3

osas esitatud tööde kohta tellija kinnitus, millelt nähtus, et perioodil 2018 august kuni 2021

september on lepingu 3 alusel teostatud sõidu- ja kõnniteede ning tänavate aastaringseid

hooldustöid summas 317 406 eurot+ käibemaks. Tööde kogumaksumusest järelduvalt ei saanud

2021 septembri tööd olla sellises mahus, mis seaksid kahtluse alla asjaolu, et seisuga 19.08.2021

oli töid teostatud väiksemas mahus, kui 200 000 eurot käibemaksuta. Seega leidis

vaidlustusmenetluses tõendamist, et leping 3 vastab kvalifitseerimise tingimustele. Nimetatust

tulenevalt on VAKO ebaõigesti tühistanud hankija otsuse osas, milles hankija otsustas

kvalifitseerida kolmandad isikud.

27.2 Kvalifitseerimise otsuse õiguspärasus leidis täiendavalt tõendamist ka kohtumenetluses.

Tulenevalt eelpool viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-25-02, p-s 24 toodud seisukohtadest ning

menetlusökonoomia põhimõttest saab kolmandate isikute kvalifikatsiooni kontrollimisel tugineda

ka andmetele, mis said kolmandale isikule teatavaks kohtumenetluses. Juhul, kui mitte jaatada

hankija võimalust kontrollida kohtumenetluses täiendavalt pakkuja kvalifikatsiooni, siis tuleks

hankijal kohtumenetluse lõppedes võtta vastu uus otsus, mida on võimalik vaidlustada, st menetlus

ei lõpeks käesoleva vaidlusega.

27.3 Hankija on kohtumenetluses pöördunud kolmandate isikute poole ning palunud selgitust

asjaolude suhtes, millele VAKO palus hankijal pöörata tähelepanu pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimisel otsuse tegemisele järgnevas menetluses. Lepingu 3 osas on hankija esitanud tellija

volitatud esindaja täiendava kinnituse, mille kohaselt on GT4U EESTI OÜ-ga sõlmitud lepingu

objektiks väliterritooriumite heakorrastustööd, parklate, sõidu- ja kõnniteede ning tänavate

aastaringsed hooldustööd ja GT4U EESTI OÜ on vahemikus 01. august 2018 kuni 31.07.2021

teostanud sõidu- ja kõnniteede ning tänavate aastaringseid hooldustöid summas 313 538,32 eurot

käibemaksuta. Seega, võrreldes nimetatud kinnituses toodut kolmandate isikute poolt VAKO

menetluses esitatud tellija kinnitusega, ei ole kahtlust, et tööde maht ja maksumus vastab

kvalifitseerimise tingimustes toodud nõuetele. Hankija on esitanud kohtule ka väljavõtte lepingu 3

tehnilistest tingimustest ning hooldatavate teede plaani, mis näitab, et nimetatud leping on sarnane

hankija poolt kvalifitseerimise tingimuseks seatud referentsilepinguga ning et teostatud on

kvalifitseerimise tingimustes nõutud töid. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et kohtumenetluses

on leidnud täiendavalt tõendamist lepingu 3 alusel perioodil august 2018 kuni 19.08.2021 tänava-

või teehooldustööde tegemine maksumusega vähemalt 200 000 eurot (käibemaksuta).

27.4 Vastuseks kaebaja kahtlusele võimalike valeandmete esitamise osas selgitab kohus, et

Riigikohus on selgitanud oma 19.12.2019 otsuses kohtuasjas nr 3-19-1464 (p 16), et kohtul ei ole

ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist

seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus

põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada.

Praegusel juhul on kolmandad isikud ning nende äripartnerid nii vaidlustus- kui ka

kohtumenetluses esitanud tõendeid ja kinnitusi, milles on kvalifitseerimiseks vajalikke andmeid

täpsustatud. Andmeid ei ole muudetud ning nendes ei esine vastuolusid. Sellest tulenevalt on

kohtu arvates praegusel juhul tegemist olukorraga, kus hankijal ei ole põhjust olla usaldamatu ning

tal tuleks andmed veel kord üle kontrollida.

27.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hankija 08.10.2021 otsus osas, milles tunnistati kolmas

isik kõigile kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, on õiguspärane (korralduse punkt 5). Kohus

tühistab VAKO 10.11.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 178-21/240128 osas, milles VAKO tunnistas

kehtetuks Pirita Linnaosa Valitsuse 08.10.2021 korralduse nr. 1-15/20 ühispakkujate Fortikus

Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ kvalifitseerimise osas (korralduse p 5) ja mõistis hankijalt kaebajate

15(15)

kasuks välja riigilõivu 426,66 eurot ja vaidlustusmenetlusega seotud esindajakulud summas 816

eurot (käibemaksuga). Kuna kohus tühistab VAKO otsuse osas, milles vaidlustus rahuldati, siis

jäävad RHS § 198 lg 3 alusel kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

MENETLUSKULUD

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS §

108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema

enda kanda.

29. Kohus jättis käesoleva otsusega rahuldamata kaebajate poolt esitatud kaebuse ja rahuldas

hankija poolt esitatud kaebuse.

30. Hankija menetluskuludeks on vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv summas 1280 eurot, mis

tuleb kaebajatelt hankija kasuks välja mõista. Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

31. Kolmandad isikud on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 3108 eurot. Vastavalt

taotlusele on õigusabi osutatud 17,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot tund, millele lisandub

käibemaks. Kohus nõustub kaebajatega, et kolmandate isikute menetluskulud on arvestades

halduskohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide piiratud mahtu ülemäärased. HKMS § 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolmandad isikud

ei ole esitanud kaebusele sisulist vastust. Kohus nõustub kaebajatega, et põhjendatud kolmandate

isikute õigusabikulu on maksimaalselt 5 töötunni ulatuses, st (160 x 5 x 20%) 960 eurot koos

käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm