2-21-13577/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Panda OÜ-lt ja K. K. ilt solidaarselt välja Renovum OÜ kasuks 16 802,20 laenuintresside tasumisega viivitamise eest ja 2900 eurot leppetrahv/kahjuhüvitis.
Legislator headnote
AI generated2-21-13577/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista Panda OÜ-lt ja K. K. ilt solidaarselt välja Renovum OÜ kasuks 16 802,20 laenuintresside tasumisega viivitamise eest ja 2900 eurot leppetrahv/kahjuhüvitis.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-21-13577
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. jaanaur 2022. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-13577
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi Panda OÜ ja K. K. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 607,78 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Renovum OÜ (registrikood: 14042462; asukoht:
Tartu mnt 50, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja A. K.
(e-post: XXX)
Kostja I Panda OÜ (registrikood: 11957505; asukoht:
Papli tn 28, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43124 Ida-Viru
maakond; e-post: pandaveod@mail.ee), seaduslik esindaja
A. K.
Kostja
II
K.
K. (isikukood:
XXX;
elukoht
rahvastikuregistri järgi: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista Panda OÜ-lt ja K. K. ilt solidaarselt välja Renovum OÜ kasuks 16 802,20
eurot, millest 9657,76 eurot on põhivõlg, 1062,32 eurot intress, 2763,42 eurot viivis
30.08.2021 seisuga, 100 eurot võla sissenõudmiskulud, 318,70 eurot hüvitis
laenuintresside tasumisega viivitamise eest ja 2900 eurot leppetrahv/kahjuhüvitis.
3. Mõista Panda OÜ-lt ja K. K. ilt solidaarselt välja Renovum OÜ kasuks viivis
protsendina põhinõudest kuni põhinõude summas 9657,76 eurot kohase täitmiseni
määraga 29,05% aastas, kuid K. K. ilt mitte rohkem kui 20 197,80 eurot.
4. Jätta menetluskulud Panda OÜ ja K. K. i kanda ning mõista Panda OÜ-lt ja K. K.
ilt solidaarselt välja Renovum OÜ kasuks menetluskulud 990 eurot.
5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada otsus kätte pooltele.
Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul
oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse
riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §
142 lg-d 1 ja 2).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §
633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja kohtu põhjendused
Tartu Maakohtu menetluses on Renovum OÜ (hageja) hagi Panda OÜ (kostja I) ja K. K. i
(kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on 04.12.2018 AB Kreditex AS-i (liisinguandja) ja
kostja I vahel sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisinguleping nr XXX ja liisinguandja ja kostja II
vahel 17.01.2018 sõlmitud käendusleping nr XXX, mille kohaselt kostja II vastutab
liisinguvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse
rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti liisinguvõtjalt
võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt
liisinguvõtjaga summas kuni 37 000 eurot.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel
loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjatele 13.10.2021 avalikult kätte
toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjad,
kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi
tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid
hagi osalist rahuldamata jäämist.
Hagiavaldusest nähtuvalt oli käenduslepingu järgi kostja II vastutuse maksimumsumma
37 000 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista edasiulatuva viivise määraga 29,05%
aastas, ega ole viivisenõuet käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud.
Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat
üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate
nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja
käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest
õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus
on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt
põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab
kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt
sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast
sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.
Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast
endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja
vastutuse piirmäära, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja II kui käendaja enda
viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest
kostja II vastutab käendajana solidaarselt laenusaajaga. Seega leiab kohus, et kostjalt II
edasiulatuvalt välja mõistatavat viivist tuleb piirata 20 197,80 euroga (käendaja vastutuse
maksimumsumma 37 000 eurot - 16 802,20 eurot).
Arvestades hagi rahuldamise ulatust jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostjate
kanda.
Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 750 eurot ning lepingulise
esindaja kulu 480 eurot (tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta, ajakulu kokku 4 töötundi
nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja
koostamiseks ning kohtusse esitamiseks).
Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 990 euro ulatuses – riigilõiv 750
eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot seoses hagiavalduse
koostamise ja esitamisega, arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse sisu ja mahtu, mis
vastab lepingulise esindaja tasule 2 töötunni eest (TsMS § 175 lg 1).
Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude
tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Miilaste
Kohtunik