2-21-114147/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-114147

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-114147

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi H. H. i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

692,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479;

asukoht: Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja A. Ž. (e-post: XXX)

Kostja H. H. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista H. H. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 484,66

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 77,65 eurot.

3. Mõista H. H. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivised alates 23.10.2021

kuni põhinõude summas 484,66 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda 9% ulatuses ja H. H. i kanda

91% ulatuses.

5. Mõista H. H. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 241,15

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi H. H. i (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 534,66 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

(arvestatud kuni 22.10.2021) 85,35 euro ning edasiulatuva viivise alates 23.10.2021

väljamõistmiseks seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on kostja ja

Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud järgmised lepingud: 18.03.2016 ja 18.08.2017 sõlmitud

liitumisleping

telekommunikatsiooniteenuse

osutamiseks,

12.11.2017

sõlmitud

nutikindlustuse leping, 30.01.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügileping. Elisa Eesti AS

on kostjaga sõlmitud lepingud tekkinud võlgnevuse tõttu üles öelnud 24.10.2019 ning

loovutanud 29.01.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 27.11.2021 avalikult kätte

toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei

ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldab põhivõlgnevus muuhulgas osamaksetega vara müügilepingust

tulenevat käsitlustasu nõuet summas 50 eurot. Arvelt nr XXX nähtub käsitlustasu nõue

summas 80 eurot. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt osamaksetega vara müügilepingu järgi

tarbijatele rakenduv käsitlustasu väheneb kuupõhiselt proportsionaalselt osamaksete tasumise

perioodi jooksul. Kostja täitis lepingut 9 kuud ja käsitlustasu on seega 50 eurot.

Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute

suhtes,

kes

soovivad

sõlmida

osamaksetega

vara

müügilepingut,

ja

nimetatud

lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused

käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse

kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei

tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24)

Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija

VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt klient peab lepingu

ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu,

sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust, on tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühine. Hageja ei ole selgitanud

käsitlustasu nõude sisu ja käsitlustasu nõudmise eesmärki. Hagiavaldusest ei nähtu, et

käsitlustasu oleks mõeldud kompenseerima lepingu sõlmimisel kostjale antud soodustust või

oleks seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkinud kahju.

Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr XXX kajastuvatelt käsitlustasu nõudelt. Arvestades

käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja

viivisenõue. Hagejal on arve nr XXX tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist 43,46

eurot [(332,03 eurot - 50 eurot) x 8% aastas x 704 päeva]. Kokku on hageja 22.10.2021

seisuga arvestatud viivisenõue seega põhjendatud 77,65 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 484,66 eurot (534,66

eurot - käsitlustasu 50 eurot), võla sissenõudmiskulud 30 eurot, kuni 22.10.2021 arvestatud

viivis 77,65 eurot ning viivis põhinõudelt alates 23.10.2021 kuni põhinõude summas 484,66

eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 91%

ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning esindajale

makstud tasu õigusabi eest 480 eurot (ajakulu 4 tundi, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamine 1 tund ja hagiavalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine 3

tundi, tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on

põhjendatud 265 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot

vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse

ettevalmistamise ja esitamise eest arvestades nõude olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu

ja mahtu 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (TsMS § 175 lg

1). Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks

väljamõistmisele 241,15 eurot.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX

viitenumbriga XXX.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik