2-21-20175/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-20175 Tsiviilasi

E. K. hagi A. S. vastu elatise väljamõistmiseks ja põlvnemise tuvastamiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. K. (isikukood XXX), hageja esindaja K. K. (isikukood XXX); e-post: XXX Kostja A. S. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON

1. Keelduda E. K. hagi A. S. vastu elatise väljamõistmise ja põlvnemise tuvastamise nõudes menetlusse võtmisest, kuna hagis esinevad olulised puudused ei võimalda seda menetleda.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

ASJAOLUD

1. E. K. esitas 28. detsembril 2021 hagiavalduse A. S. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et lapse kasvatamisel kaasnevad vältimatute kulutustena: toidukulud, elamispinna kulud, kulud hügieenivahenditele, hariduskuludele, riietusele jne. Seoses asjaoluga, et hageja seaduslikul esindajal on üksinda väga raske kanda kasvava lapse ülalpidamiskulusid, kostja ei maksa aga elatist, pöördubki hageja kostjalt elatise välja mõistmiseks kohtu poole. Samuti soovib hageja DNA ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-21-20175

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest siis, kui hagiavaldus esitamisel on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

3. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4. Esmalt märgib kohus, et hageja ei ole piisava põhjalikkusega kirjeldanud põlvnemise tuvastamise aluseks olevaid asjaolusid. Perekonnaseadus (PKS) § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Selliseid asjaolusid ei ole kohtule antud juhul kirjeldatud. Samuti on võimalik kokkuleppel lapsevanematel endil minna isadust omaks võtma perekonnaseisuametisse. Selleks ei pea pöörduma kohtusse. Hagejal tuleb põhistada kohtule, et ta on kostjalt enne kohtusse pöördumist nõudnud põlvnemise kande tegemist.

5. Kohtule nähtub hagiavalduse sisulisest osast, et hageja eesmärgiks on nõuda kostjalt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 alusel. Hageja on täisealine. PKS § 97 p 2 näeb ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et ta õpib eelnimetatud õppeasutuses. Samuti tuleb hagejal tõendada, et ta on kohtuväliselt elatise tasumise küsimuses kostja poole pöördunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-35-16, p 20). Hagiavaldusele saab lisada nt hageja enda ja kostja meilivahetuse elatise küsimise teemal.

6. Kohus selgitab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Hagejal tuleb kohtule esitada tõendid enda vajaduste tõendamiseks, st hagejal tuleb ära näidata oma vajadusi kinnitavad tõendid. Samuti tuleb hagejal selgitada, millised on tema enda võimalused endale teenida ülalpidamist kasvõi osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoht elatisnõude tõendamise osas kehtib vaid alaealiste hagejate osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. juuni 2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Täisealiseks saanuna tuleb hagejal hagiavalduse sisuline osa koostada PKS § 99 lg-st 1 lähtuvalt, so ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

7. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud kujul, s.o asjaolude, nõude ebaselguse ning tõendite puudumise koosmõjul menetletav. Kohtu hinnangul ei ole puuduste ulatust arvesse võttes otstarbekas hagi käiguta jätta. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Hagejal on puuduste kõrvaldamisel ning kohtu suuniseid arvesse võttes õigus esitada hagi uuesti uue tsiviilasjana.

2-21-20175

9. TsMS § 168 lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda.

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik