2-21-114404/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedRahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja K A vastu tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja K
Legislator headnote
AI generated2-21-114404/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja K
Full text
2-21-114404
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Eve Grass
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2021. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-114404
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus K A vastu
sideteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
638,21 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,
Postiaadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond),
Lepinguline
esindaja:
Carlo
Kask,
e-post:
carlo.kask@plusplus.ee
Kostja: K A (isikukood XXX, sideaadress rahvastikuregistri
andmetel XXX, postiaadress: XXX, Soome rahvastikuregistri
andmetel puudub isikul kehtiv elukoht Soomes )
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja K A vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja K
A vahel 24.07.2014. a sõlmitud liitumislepingu, 24.07.2015 sõlmitud liitumislepingu ja
liitumislepingu lisa alusel tekkinud (Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude
Aktsiaselts PlusPlus Capial AS-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid):
2.1. põhivõlgnevus 410,53 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud
viivis 164,84 eurot;
2.2. viivised alates 26.10.2021 kuni põhinõude summas 410,53 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike
1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud
põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.1. väljamõistetud viivist.
3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse
avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5. Menetluskulud jätta kostja K A kanda.
2-21-114404
6. Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud
menetluskulud summas 545 eurot, s.o tasutud riigilõiv 125 eurot ning esindaja tasu 420 eurot.
7. Menetluskuludelt tuleb kostjal K A tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital Aktiva
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega
menetluskulusid kandnud.
Edasikaebamise kord
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse
tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit.
Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib
esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib
esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei
ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS
§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega
vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).
Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Alates 01.01.2022 esitatud kajalt tuleb
menetlusosalisel tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 2100 eurot. (vt RLS § 59 lg 151 p 19 alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis). Tasuda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a
EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või või LHV Pank – a/a
EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja
number, makse liik.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
2-21-114404
Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa
1. Hageja esitas 25.10.2021 hagiavalduse koos lisadega ning tasus täiendava riigilõivu 80
eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Elisa Eesti AS vahel 24.07.2014 sõlmitud
liitumislepingu xxx; 24.07.2015 sõlmitud liitumislepingu yyy ja liitumislepingu lisa zzz
(osamaksetega vara müügilepingu) alusel tekkinud põhivõlgnevuse 410,53 eurot, viivise 164,84
eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamise
ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 410,53 € tasumiseni, lugedes
viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata
põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates
26.10.2021, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude
ulatuses. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded koos
kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda
ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv suuruses 125 eurot ning hageja
lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
2. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt
toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude
kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise
määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2021. a ning
luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 15.12.2021, a, s.o 15 päeva möödumisel.
Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus 29.12.2021.
Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited
kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
3. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava
osata.
Kohus selgitab, et piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav
viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu
põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes
aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS
§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud
kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist
on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
6. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja
tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn
tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas
420 eurot (s.o 3,5 tunni ulatuses).
7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot.
Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab AS PlusPlus Capital teenust hinnaga 100 eurot
tund ilma käibemaksuta. Esindaja on menetluskulude nimekirjas välja toonud toimingud -
dokumentide komplekteerimine ja nende analüüs – 1,5 tundi. Hagiavalduse koostamine ja esitamine
2-21-114404
– 2 tundi. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks ning kohtule esitamiseks 3,5
tundi.
8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 545 eurot (riigilõiv 125 eurot
ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 420 eurot).
9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud,
mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav
advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik
esindajakulu praeguses asjas 350 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot x 3,5 tundi).
11. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja
tuleb rahuldada.
12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eve Grass
kohtunik