Legislator Case Law & Legislation
2-21-114404/6 AI generated

2-21-114404/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-21-114404/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja K A vastu tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja K

Legislator headnote

AI generated

2-21-114404/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja K

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-21-114404

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2021. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-114404

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus K A vastu

sideteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

638,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

Postiaadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond),

Lepinguline

esindaja:

Carlo

Kask,

e-post:

carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: K A (isikukood XXX, sideaadress rahvastikuregistri

andmetel XXX, postiaadress: XXX, Soome rahvastikuregistri

andmetel puudub isikul kehtiv elukoht Soomes )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja K A vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja K

A vahel 24.07.2014. a sõlmitud liitumislepingu, 24.07.2015 sõlmitud liitumislepingu ja

liitumislepingu lisa alusel tekkinud (Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude

Aktsiaselts PlusPlus Capial AS-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid):

2.1. põhivõlgnevus 410,53 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 164,84 eurot;

2.2. viivised alates 26.10.2021 kuni põhinõude summas 410,53 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.1. väljamõistetud viivist.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta kostja K A kanda.

2-21-114404

6. Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud

menetluskulud summas 545 eurot, s.o tasutud riigilõiv 125 eurot ning esindaja tasu 420 eurot.

7. Menetluskuludelt tuleb kostjal K A tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital Aktiva

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega

menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Alates 01.01.2022 esitatud kajalt tuleb

menetlusosalisel tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (vt RLS § 59 lg 151 p 19 alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis). Tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a

EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või või LHV Pank – a/a

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja

number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-21-114404

Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

1. Hageja esitas 25.10.2021 hagiavalduse koos lisadega ning tasus täiendava riigilõivu 80

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Elisa Eesti AS vahel 24.07.2014 sõlmitud

liitumislepingu xxx; 24.07.2015 sõlmitud liitumislepingu yyy ja liitumislepingu lisa zzz

(osamaksetega vara müügilepingu) alusel tekkinud põhivõlgnevuse 410,53 eurot, viivise 164,84

eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 410,53 € tasumiseni, lugedes

viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates

26.10.2021, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded koos

kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv suuruses 125 eurot ning hageja

lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt

toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise

määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2021. a ning

luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 15.12.2021, a, s.o 15 päeva möödumisel.

Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus 29.12.2021.

Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited

kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.

3. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava

osata.

Kohus selgitab, et piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav

viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu

põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.

4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud

kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist

on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

6. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn

tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas

420 eurot (s.o 3,5 tunni ulatuses).

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab AS PlusPlus Capital teenust hinnaga 100 eurot

tund ilma käibemaksuta. Esindaja on menetluskulude nimekirjas välja toonud toimingud -

dokumentide komplekteerimine ja nende analüüs – 1,5 tundi. Hagiavalduse koostamine ja esitamine

2-21-114404

– 2 tundi. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks ning kohtule esitamiseks 3,5

tundi.

8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 545 eurot (riigilõiv 125 eurot

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 420 eurot).

9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud,

mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik

esindajakulu praeguses asjas 350 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot x 3,5 tundi).

11. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik