3-21-2786/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2786

Haldusasi

X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kaebus

Eesti Advokatuuri juhatuse 02.11.2021 otsuse nr 23 ning

Eesti

Advokatuuri

aukohtu

04.11.2021

istungi

protokolli kantud otsuste nr 19-10/1 ja 19-10/2

tühistamiseks, samuti Eesti Advokatuuri kohustamiseks

avaldada ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad X ja advokaadibüroo EMERALD-LEGAL

OÜ, esindaja X

Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Puuri

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X

ja

advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 08.12.2021 määruse peale menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2021

määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.

Selgitus

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Advokatuuri juhatus kohustas 02.11.2021 istungi protokolli kantud otsusega nr 23

advokaadibürood EMERALDLEGAL OÜ ja vandeadvokaat X viima oma tegevus kooskõlla

reklaamiseaduse (RekS) §-s 291 sätestatuga ning viivitamata, kuid mitte hiljem kui 04.11.2021

eemaldama avalikud üleskutsed, mis on vastuolus RekS §-ga 291. Samuti otsustas advokatuuri

juhatus edastada materjalid advokaadibüroo ja v.adv X tegevuse kohta aukohtule

aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks.

3-21-2786

2(5)

2. Advokatuuri aukohus algatas 04.11.2021 istungi protokolli kantud otsustega nr 19-10/1

(juhatuse esildise alusel) ja 19-10/2 (v.adv Q avalduse alusel) aukohtumenetluse X tegevuse

suhtes ning kohustas teda esitama kirjalikud selgitused ja tõendid hiljemalt 26.11.2021.

3. X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitasid 30.11.2021 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles paluvad:

1) tuvastada vastustaja 02.11.2021 otsuse nr 23 õigusvastasus, millega tuvastati RekS § 291

rikkumine ja kohustati kaebajat viima oma tegevus kooskõlla RekS §-s 291 sätestatuga;

2) tühistada aukohtu 04.11.2021 otsused protokollides nr 19-10/1 nr 19-10/2, millega algatati

aukohtumenetlus ning kohustati X esitama vastustajale dokumente ja selgitusi;

3) kohustada vastustajat saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest AS-le

Ekspress Meedia vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade: „Advokatuuri

esimees Y avaldas X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL kohta 02.11.2021. a www.delfi.ee

ilmunud artiklis „X kutsus piirangutevastaseid üles riiki kohtusse kaebama. Advokatuuri

esimees: see ei ole advokaadile kohane, asja tuleb arutada aukohtus“ ebaõige väite, justkui X

ja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ osutatava õigusteenuse kvaliteet ei vastaks

kutsestandardile ja pole kliendi huvides, kuna potentsiaalsetelt klientidelt eeldatakse nõustumist

kohtuvaidlusse astumisega ilma, et sellele oleks eelnenud kliendiga konsulteerimine konkreetse

kaasuse asjaolude ja kliendi huvi väljaselgitamise, kliendi küsimustele vastamise ja

kohtuvaidluse perspektiivi ja võimalike lahenduste leidmine. Advokatuurile ei olnud

kommentaari avaldamise hetke seisuga teada tõendeid ega fakte, mille kohaselt ei vastaks

õigusteenuse kvaliteet kutsestandardile või poleks kliendi huvides. Advokatuur lükkab

käesolevaga eelviidatud väite ümber.“

4. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus peatada aukohtu 04.11.2021 protokollides

nr 19-10/1 ja nr 19-10/2 sisalduvate otsuste kehtivus või alternatiivselt täitmine. Taotluse

kohaselt on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest aukohus: 1) on asunud oma pädevuse

piire ületades nõudma kaebajalt kõikide koroonapiirangutega seonduvate kliendilepingute

edastamist; 2) nõuab kutsesaladusega kaetud info esitamist menetluses, mille menetlusosaliseks

on kõrvaline isik (kes pole advokatuuri organi liige); ning 3) on algatanud aukohtumenetluse

alusetult – kolmanda isiku väljamõeldistel põhinev oletus ei saa olla aluseks alustada menetlust.

Sisulised pretensioonid (kui neid üldse on) saab kliendilepingu sõlmimise ja täitmise kohta

esitada büroo klient, mitte suvaline kõrvalseisja. Kogu selline protsess põhjustab suurt ja

tarbetut ressursikulu olukorras, kus vastustaja tegevus oli ilmselgelt õigusvastane ja ületab

vastustaja organi pädevuse ja menetlusliigi piire. Lisaks saaks protokollis nr 19-10/2 sisalduva

otsuse puhul esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel Q ligi kliendisaladusele, mis aga ei saa

olla ühelgi juhul aktsepteeritav.

5. Eesti Advokatuur palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus aukohtu

04.11.2021 istungi protokolliliste otsuste peale on ilmselgelt perspektiivitu. Nende puhul ei ole

tegemist aukohtu otsustega. Eesti Advokatuuri kodukorra § 57 lg 1 kohaselt on aukohtu otsus

lahend, millega aukohus otsustab asja sisuliselt. Viidatud protokollides ei ole asja sisuliselt

lahendatud, vaid üksnes otsustatud distsiplinaarmenetluse alustamine, selgitamaks välja, kas

advokaat on toime pannud talle etteheidetava distsiplinaarsüüteo. Tegemist on määrustega

kodukorra § 58 lg 1 mõistes. Aukohus täitis tõendite kogumisel advokatuuriseaduse (AdvS)

§ 17 lg 4 esimesest lausest tulenevat kohustust selgitada välja menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel. Advokaadile

heidetakse mh ette kliendilepingu sõlmimise, kliendile teenuse osutamise ja kliendiga

suhtlemise tingimusi reguleerivate sätete rikkumist. Selle etteheite hindamisel peab aukohus

vajalikuks tutvuda klientidega sõlmitud kliendilepingutega, et oleks võimalik hinnata, kas need

vastavad advokatuuris kehtestatud nõutele. Aukohus arutab advokaadi distsiplinaarsüüteoasja,

3-21-2786

3(5)

mistõttu on aukohtul õigus tutvuda materjaliga ja küsida selgitusi asjaolude kohta, mis on

kaitstud advokaadi kutsesaladusega. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et aukohus avaldab

andmeid kolmandale isikule. Kaebajal on võimalik aukohtult taotleda edastatud dokumentide

avaldamata jätmist või piiratud avaldamist. Lisaks jälgib aukohus ka ise, et aukohtumenetluse

käigus ei avaldataks kutsesaladusega kaitstud informatsiooni isikutele, kellel puudub õigus

sellega tutvuda.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 08.12.2021 määrusega kaebuse advokatuuri aukohtu

04.11.2021 istungi protokolli kantud otsuste nr 19-10/1 ja 19-10/2 peale (resolutsiooni p 1) ja

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).

Kaebus advokatuuri aukohtu 04.11.2021 istungi protokolli kantud otsuste nr 19-10/1 ja 19-10/2

peale tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 2 p 1). Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 istungi protokolli kantud määrused nr 19-10/1

ja 19-10/2, millega algatati aukohtumenetlus kaebaja tegevuse suhtes ning kohustati kaebajat

esitama kirjalikud selgitused ja tõendid, on menetlustoimingud, mille eraldi vaidlustamine pole

HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav. Kuna kaebus aukohtumenetluse algatamise toimingute peale

tagastatakse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ paluvad määruskaebuses tühistada

Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 ning teha uus määrus,

millega kohaldada esialgset õiguskaitset.

Riigikohtu 28.02.2007 otsusest asjas nr 3-3-1-86-06, p 21 tulenevalt oleks halduskohus pidanud

hindama, kas kaebaja välja toodud vastustaja rikkumised annavad võimaluse aukohtumenetluse

menetlustoimingut iseseisvalt vaidlustada. Advokaadil ja eelkõige tema klientidel on õigus

konfidentsiaalsusele ning aukohtumenetlus, kus osaleb lisaks ka pahatahtlikult meelestatud

kolmandast isikust konkurent (kes ei ole advokaadi klient) ja kus kaebajal on kohustus avaldada

kliendisaladust, rikub kaebaja subjektiivseid õiguseid, sest sunnib kaebajat alusetult avaldama

kutsesaladust. Seega on vastustaja nõue esitada kutsesaladusega hõlmatud teave menetluses,

kus osaleb kutsesaladuse tagamise kohustuseta isik, täiesti ebaseaduslik.

Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus aukohus hakkab korraldama

järelevalvemenetlust, mis väljub talle seadusega antud pädevuse piiridest – selline olukord viib

õigusvastase haldusakti andmiseni. Järelevalvet advokaadi tegevuse üle saab AdvS § 46 lg 1

kohaselt teha juhatus, mitte aukohus. Aukohtu viidatud AdvS § 45 lg 4 ei anna aukohtule õigust

teha järelevalvet advokaadi üle, veel vähem menetluses, kus osaleb konkurendist kolmas isik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 ja HKMS § 104 lg

1).

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 08.12.2021

määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks

puudub alus.

10. Aukohtu istungi protokolli kantud otsus algatada aukohtumenetlus (aukohtu määrus

advokatuuri kodukorra § 58 lg 1 mõistes) on haldusmenetluse seaduse tähenduses

menetlustoiming, mille vaidlustamise õigus on määratletud HKMS § 45 lg-s 3 (vrdl Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). HKMS § 45 lg 3 järgi võib

3-21-2786

4(5)

menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,

kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute

vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära

oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15).

11. Advokatuur on advokaatide kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja

avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks (AdvS § 2 lg 1).

Kutseühenduse liikmena on advokaadil õigused ja tagatised, aga ka kohustused. AdvS § 17 lg 1

kohaselt on aukohtumenetlus advokatuuri liikmele kohustuslik. Sellest sättest tulenevalt ei saa

advokaat keelata tema suhtes aukohtumenetlust ka siis, kui advokaat peab seda enda jaoks

koormavaks või ebaökonoomseks. Advokaat saab oma huve kaitsta aukohtumenetluses

osaledes, mitte seda menetlust ära keelates. HKMS § 45 lg 3 teise alternatiivi alusel võiks

haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist aktsepteerida eelkõige siis, kui

esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk

ei saa olla õiguspärane (nt Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 25; Tallinna

Ringkonnakohtu 15.02.2019 määrus nr 3-18-2196, p-d 9–11). Aukohtumenetluse keelamise

taotlemine halduskohtult võiks seega tulla kõne alla näiteks juhul, kui menetlusel on ilmselged

võimu kuritarvituse tunnused (nt tegemist on samas asjas korduva süüdistuse esitamisega,

milles isik on juba õigeks mõistetud). Millegi säärasega pole ringkonnakohtu arvates praegusel

juhul

tegemist.

Aukohus

on

algatanud

kaebaja

suhtes

aukohtumenetluse,

mitte

järelevalvemenetluse, ning aukohus oli selle menetluse algatamiseks pädev organ (AdvS § 16

lg 2). Kaebajate tegevuse kohta esitatud advokatuuri juhatuse ja v.adv Qi esildistes on

kirjeldatud tegusid, millel võivad olla distsiplinaarsüüteo tunnused. Nii advokatuuri kui terviku

kui ka esildise esitanud advokaadi huvides on, et aukohus annaks ausas ja õiglases menetluses

asjatundliku ja sõltumatu hinnangu sellele, kas advokaat on kinni pidanud väärika käitumise ja

kutse-eetika kohustustest, ning advokaat peab taluma aukohtumenetluse toimumist.

Aukohtumenetluse algatamisel ei hinnata seda, kas advokaat on süüdi distsiplinaarsüüteo

toimepanemises.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tal on aukohtumenetluse praeguses staadiumis

erandlikult kaebeõigus seetõttu, et ohtu võib sattuda kutsesaladus (kliendi andmed). AdvS § 45

kohaselt on kutsesaladuse hoidmise kohustus advokatuuris keskne põhimõte. Seda põhimõtet

peavad silmas pidama kõik advokaadid ja advokatuuri organid oma tegevustes. Kutsesaladuse

põhimõte ei takista siiski advokatuuriseaduses sätestatud menetluste toimetamist. AdvS § 45

lg 4 sätestab, et kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale

juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule. Aukohtumenetluse algatamisel ei ole

aukohus läinud selle sättega vastuollu. Kliendiandmete avaldamine on sageli möödapääsmatu

aukohtuasjas tõe väljaselgitamiseks (AdvS § 17 lg 4). Kui kaebaja leiab, et aukohus poleks

tohtinud kliendiandmeid välja nõuda, saab ta esitada sellekohase vastuväite aukohtule ja hiljem

vajaduse korral kaebuses aukohtu otsuse peale. Kaebajal on samuti õigus taotleda, et aukohus

piiraks v.adv Q õigust tutvuda kutsesaladust sisaldavate dokumentidega. Aukohus saab

analoogia alusel lähtuda HKMS § 88 lg-st 2. Advokatuur on seejuures esimese astme kohtus

selgitanud, et aukohus jälgib ka ise, et aukohtumenetluse käigus ei avaldataks kutsesaladusega

kaitstud teavet isikutele, kellel puudub õigus sellega tutvuda, ning ringkonnakohtul ei ole alust

selles kinnituses kahelda.

13. Kaebeõiguse puudumine on praegusel juhul ilmselge ja HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise

eeldused on täidetud.

14. Kuna kaebus aukohtumenetluse algatamise peale on kaebeõiguse puudumise tõttu

perspektiivitu, jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata.

3-21-2786

5(5)

(allkirjastatud digitaalselt)