2-21-1969/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-1969

1 / 5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1969 Tsiviilasi O K hagi Status Symbol OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Tsiviilasja hind 2304 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja Status Symbol OÜ (registrikood 14922826, Maakri tn 19, Tallinn) Seaduslik esindaja Daniel Tomberg (isikukood XXX) Kohtuistung 14.12.2021 RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada O K hagi Status Symbol OÜ vastu.

2. Välja mõista Status Symbol OÜ-lt O K kasuks saamata jäänud töötasu perioodil juuli-august 2020 summas 2304 eurot (bruto).

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2-21-1969

2 / 5

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD Varasem menetlus

1. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse ja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu alates 01.07.2020 kuni 10.08.2020 192 tunni eest 2304 eurot. TVK rahuldas oma 08.01.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2741/20 hageja avalduse.

2. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni 08.01.2021 otsusega töövaidlusasjas 4-1/2741/20, millega töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töövaidluskomisjonis rahuldatud osas läbi hagimenetluse korras.

3. Kohus luges O K poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (TvLS §

58 lg 5) ning võttis hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus

4. Hageja leiab, et kostja poolt on jäetud tasumata 2020 juulis ja augustis 24 tööpäeva eest s.o

192 tunni eest kokku 2304 eurot. Töölepingu punktis 5.1 on kokkulepe tunnihinnaks 12 eurot (neto). Hageja asus tööle Soomes alates 08.06.2020. Juunikuu eest maksti 161 töötunni eest Soome pangakontole 06.07.2020.a - 780 eurot ja 13.07.2020.a - 1211,05 eurot, kokku 1991,05 eurot. Augustis teavitas tööandja esindaja avaldajat, et kuna ehitustööde tellija raha ei maksnud, siis augustis töötasu töötajale ei maksa. Töötaja helistas 10.08.2020 tööandjale ja palus töölepingu lõpetada. Tööleping oli lõpetatud katseajal 10.08.2020. Kostja vastus

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja sai töötasu just selles ulatuses, milles ta oma töökohustusi on täitnud. Seega on hageja nõue kostja vastu põhjendamata ja tõendamata. Hageja töö suhtes oli tellijal (OKM Service OY-l) palju märkusi, kuna töö ei olnud kvaliteetselt ja nõuetekohaselt tehtud. Hageja pidi töös esinenud puudusi kõrvaldama, kuid ei ole seda teinud ning sellega tegelesid juba teised töötajad. Seega rikkus hageja töötajana TLS § 15 lg 2 p-dest 1, 2, 3 ja 9 tulenevaid kohustusi, millega tekitas kostjale ka kahju. Kostja tunnistab, et hagejaga oli sõlmitud tähtajaline tööleping, kuid hageja poolt on tõendamata tehtud töötunnid. Kostja on hagejale maksnud reaalselt tehtud töötundide alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

14.12.2021 kohtuistung

6. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtule taotlust istungi edasilükkamiseks ei esitanud. Hageja on nõus asja sisuliselt arutama ilma kostja kohalolekuta. Kohus vaatas asja läbi

2-21-1969

3 / 5

ilma kostja kohaloluta. Hageja selgituste kohaselt on nõudeks saamata töötasu 2304 eurot (nõude suurus töövaidluskomisjonile esitatud täpsustatud avalduses). Hageja edastas oma töötunnid ettevõtte juhile N G ning nende alusel pidi tööandja tegema väljamaksed. Kostja poolt on maksmata 2304 eurot 24 tööpäeva eest. Arvestuse aluseks on 24 päeva x 8 töötunnid päevas, mis ongi kokku 192 tundi ja seejärel korrutatud kokkulepitud töötasu tunnihindega 12. Arvestused olid tehtud netos. Kostja ei ole selle aja eest töötasu maksnud. Töölepingu viimane päev oli 10.08.2020. Kohtukulude kohta nimekirja esitada ei soovi.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. Pooltel puudub vaidlus selle osas, et 8.1. 02.06.2020 on hageja ja kostja sõlminud tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni 07.09.2020; 8.2. hageja on asunud ehitustöölise ametikohale. Töölepingu punkti 5 kohaselt maksab kostja hagejale põhipalka 12 eurot tunnis või 15 eurot ruutmeeter. Töötasu maksmine toimub 1 kord kuus arvestusperioodile järgneva kuu 10-15 kuupäeval hageja pangaarvele; 8.3. Töölepingulised suhted on lõpetatud 10.08.2020. 8.4. Kostja on hagejale kandnud pangakontole töötasu juunikuu 2020 eest kokku 1991,05 eurot.

9. Poolte vaidlus seisneb selles, kas kostja on hagejale tasunud töötasu 2020 juulis ja augustis kokku 192 tunni eest 2304 eurot. Saamata jäänud töötasu nõue

10. TLS § 33 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Samuti kohustab TLS § 28 lg 2 p 2 ja p

4 tööandjat maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning pidama tööaja arvestust.

11. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud töötatud aega ega oma nõuet. Hageja selgituste kohaselt on töötunnid edastatud firma juhile N G. Kohus selgitab, et töölepingulistes suhtes on kostjal kohustus pidada tööaja arvestust. Seega tuleb kostjal esitada tõendeid nii töötasu arvestuse kui ka hagejale tehtud väljamaksete kohta. Antud juhul kostja omapoolseid arvestusi ega väljamaksete tõendeid esitanud ei ole, mistõttu lähtub kohus hageja arvestustest.

12. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja töötas renditöötajana Soomes. Pooled on kokku leppinud täistööajas, mis TLS § 43 lg 1 eelduse kohaselt on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Pooled on leppinud kokku tükitöös ja ka tasus 12 eurot tunnis. Hageja on teinud arvestused tunnihinna alusel, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

13. Hageja selgituste kohaselt oli 12 euro tunnitasu osas oli kokkulepe netotasuna. Kohus leiab, et hageja väide, et kokkulepe oli netos on tõendamata. Töölepingu kohaselt on kokkulepe 12 eurot tunnis, kuid ei ole märgitud, et see oleks netotasu (dtl 31-33) Kohus

2-21-1969

4 / 5

selgitab TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on tööandja kohustus teavitada töötajat töötasuna makstavast summast, kusjuures kirjalikus dokumendis peavad sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. TLS § 29 lg 3 sätestab, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega arvestab kohus, et kokkulepitud tunni töötasu oli 12 eurot brutos (summa, millelt arvestatakse maha maksud).

14. Kostja väidab, et hageja tegi ebakvaliteetset tööd. Kohus selgitab, et kohtule ei ole hageja poolt ebakvaliteetselt teostatud tööde kohta tõendeid esitatud ega ka tõendatud TLS § 73 alusel töötasu alandamist. TLS § 73 lg 2 kohaselt on töötasu alandamine tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigsust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et tegemist on töötasuga, siis kostjal oli kohustus võtta tasaarvelduse tegemiseks hageja nõusolek, mida antud hetkel kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et kostjal puudus õigus tasaarvelduse tegemiseks.

15. Hageja oli tööle võetud täistööajaga, seega kohustus kostja tagama hagejale kokkulepitud tööajal tööd: juulis 184 tundi (23 x 8) ja kuni 10. augustini 48 töötundi (6 x 8). Seega on kostjal tasumata hagejale 232 töötunni eest. Hageja on oma esitanud täpsustatud arvestuse (dtl 49), mille kohaselt on tasumata 24 päeva eest kokku 192 tundi (24 x 8). Kohus ei või ületada nõude piire (TsMS § 439), mistõttu lähtub kohus hageja poolt esitatud arvestustest.

16. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud (dtl 24-30) 06.07.2020 - 780 eurot ning 13.07.2020 - 1211,05 eurot. Selgituseks on märgitud tagatisraha. Hageja selgituste kohaselt on tegemist töötasuga. Kostja poolt hageja kontole ülekandeid rohkem tehtud ei ole (dtl 24-30; 50-53). Seega saab järeldada, et kostja hagejale töötasu juulis ja augustis tasunud ei ole.

17. Kohtule esitatud töölepingu kohaselt oli kokkulepe töötasus 12 eurot tunnis. Kohus on tuvastanud, et kostja poolt on hagejale tasutud töötasu juunis ning hilisemaid töötasu kanded puuduvad, seega on kostjal tasumata töötasu 192 tunni eest juulis ja augustis 2020. Kohus selgitab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Poolte vaheline töösuhe on lõpetatud 10.08.2021.

18. Kohus leiab, et kostja poolt on hagejale tasumata töötasu perioodil juuli ja august 2020 kokku 192 tunni eest brutosummas 2304 eurot (192 x12). Menetluskulude jaotus

19. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

20. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

21. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning toimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid kandnud. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

2-21-1969

5 / 5

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik