1-21-2588/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kriminaalasi nr 1-21-2588

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2588 (20231501467, 21231601858) Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Tõlk Marianna Sidorok Kriminaalasi J.N KarS süüdistuses § 121 lg 2 p 2, 3, §

274 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav

J.N , isikukood: XXX ; viibib vahi all Tallinna Vanglas, vabaduses viibides xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht või õppeasutus: EMTA TÖR andmetel xxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 10.03.2020 otsusega 1- -

20 850 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 4 kuud, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 13.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (7 kuu ja 29 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 29 päeva, mis KarS §

69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 359 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. 23.08.2021.a seisuga tehtud 103,5 tundi ÜKT-d. Tõkend: vahistamine alates 26.08.2021.a, kahtlustatavana kinnipidamine 24.08.2021.a.

Kaitsja Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.N KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega

8 (kaheksa) kuud.

Süüdi tunnistada järgi ja karistada teda vangistusega J.N

KarS § 274 lg 1

(neli) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaris raskeimat, mõista liitkaristuseks tustest (kümme) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 7 ja § uurendada mõistetud karistust J.N ’le Harju

65 lg 2 alusel s Maakohtu 10.03.2020.a. kandmata osa, otsusega mõistetud karistuse ära

8 kuu 15 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks) aasta 6 (kuus) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada J.N kinnipidamisest, s.o alates 24.08.2021.a.

J.N suhtes val vahistamine itud tõkend –

– jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

J.N suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista ’lt J.N riigituludesse: -

876 eurot

sundraha 1,5 palga alammääras – - le makstud tasud kogusummas 1342,60 eurot.

määratud kaitsjate

Kriminaalmenetluse kulud tasuda

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.0 .a vähemalt 2.2022.a kuni 01.01.2023 184,88 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 184,92 eurot) kuus Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber Kui rahalised nõuded pole täies 99921700051229. ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta a e kohtupsühhiaatrili mbulatoors se ekspertiisiakti kulud summas

765 eurot riigi kanda.

Asitõendid ja salvestised:

- erinevad andmekandjad (CD-plaadid) .

– jätta kriminaalasja materjalide juurde - tagastada laigulised püksid (asuvad PPA asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – J.N’le kohtuotsuse jõustumisel

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsus

e peale võivad süüdistatav, kaitsja, prokurör ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 13.12.2021.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

I SÜÜDISTUSE SISU

J.N ’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 26.03.2020 kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, lõi 22.07.2020 kella 00:45 paiku Harjumaal xxx asuva korteri ukse juures oma elukaaslasele E R E R ’le ühe korra küünarnukiga näkku nina piirkonda, põhjustades ’le valu ja tervisekahjustused ninaverejooksu ja nina kerge paistetuse. –

Samuti tema, 05.08.2020 kella 20:50 paiku Tallinnas xxx D juures asuvas trammipeatuses lõi L D L ’le vähemalt ühe korra rusikaga ja kaks korda jalaga näo piirkonda, põhjustades ’le tervisekahjustusi - katkised huuled.

Samuti tema, 2020. aasta augusti alguses täpsemalt tuvastamata kuupäeval kella 16:00 paiku Tallinnas xxx E D O

E D O asuva maja ees lõi rusikaga ’le vastu vasakut õlga, põhjustades ’le valu.

Samuti tema, 25.08.2020 kella 09:46 paiku Tallinnas xxx B R juustest kinni, juures võttis tõmbas järsult juustest ja surus kannatanu vastu enda paremat õlga, põhjustades B R valu ja tervisekahjustuse muhu kuklas. –

Sellega J.N isikuna, kes on varem toime pannud kehalise v rkohtlemise, pani toime teisele inimesele valu tekitava kehalise v rkohtlemise ää ää l hisuhtes, s.o KarS 121 lg 2 p 2, 3 j rgi kvalifitseeritava kuriteo. ä § ä

Samuti süüdistatakse J.N ´t selles, et tema 24.08.2021 kl 14:40 ajal Tallinnas xxx maja juures lõi tahtlikult, valu tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud Põhja prefektuuri patrullpolitseinikut K R -kubeme i jalaga, suunates jalalööki kannatanule alakõhu piirkonda hetkel, kui K.R laskus J.N-ile turvakontrolli teostamisel kükile. Jalalöögiga põhjustas J.N kannatanule füüsilist va – lu ja tervisekahjustuse vasaku reie sisekülje kudede punetust ja kipitust.

Oma tahtliku tegevusega pani J.N toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste t

äitmisega.

II MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav end algselt süüdi ei tunnistanud J.N milleski, hiljem ristküsitlusel täpsustas, end süüdi kannatanu

ta tunnistab et B R (R) seotud episoodis. Süüdistatava eisukohad on kajastatud järgnevalt kohtuotsuse alajaotuses III. s

Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav

J.N , kannatanud K R D L, E D O B R, tunnistajad S T J J, L K, A R, L R, V , , , E. Kannatanu E R keeldus ütluste andmisest, kuna on süüdistatava lähedane. Prokurör loobus tunnistajate ’i, ’i ülekuulamisest. A T H S

Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p

-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.).

Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - kannatanu O /t kd 1 lk 98

poolt tehtud foto süüdistatavast /; - kannatanu E R /t kd 1 lk 112-118/;

läbivaatuse protokoll fototabeliga -

(22.07.2020.a) /t kd 1 lk 119-124/; süüdistatava läbivaatuse protokoll fototabeliga -

(05.08.2020.a) /t kd 1 lk 125-126/; süüdistatava läbivaatuse protokoll fototabeliga - kannatanu D L lk 127-129/;

läbivaatuse protokoll fototabeliga /t kd 1

- joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise 05.08.2020.a protokoll süüdistatava kohta, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kainestusmajja vastuvõetava isiku isikusamasuse tuvastamise protokoll /t kd 1 lk 130-132/; - t kd 1 lk 133/; õiend Häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestistest / - PPA

K R -136/;

Põhja prefektuuri prefekti 30.03.2021.a käskkiri ’i kohta /t kd 1 lk 134 - 24.08.2021.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t kd 1 lk 137-138/;

-

-27, 28-30/. 08.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll, tõlge /t kd 2 lk 25 - -33/; 31.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll /t kd 2 lk 32 - -36/; 23.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll /t kd 2 lk 35 -

/t kd 2 lk 38-44/; 25.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll, tõlge (24.08.2021.a kõned 112) - S T vormikaamera) /t kd 2 lk 46-52/; 25.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll (24.08.2021.a - l kd 2 lk 54-56

aiguliste pükste asitõendi vaatlusprotokoll ja vastuvõtu akt /t /; - 22.07.2020.a suulise kuriteoteate protokoll (teataja J.N) /t kd 2 lk 86-87/;

- V O-E e- K R -R plaat) /t kd 2 lk

kiri koos lisadega prokurörile ( ’i poolt saadetud fotod, CD 97-104/ Muu iseloomustav materjal: - -Eesti Regionaalhaigla vastused taotlustele /t kd 1 lk 139-140, 141-142/; SA Põhja - Harju -20-17373 /t kd 1 lk 143-146/;

Maakohtu 25.11.2021.a kohtumäärus 2 - a -3/707 /t kd 1 lk 147-152/;

mbulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1 - -156/; karistusregistri väljavõte J.N osas /t kd 1 lk 153 - Harju Maakohtu 13.06.2017.a otsus nr 1-17-4778 /t kd 1 lk 157-165/;

- Harju Maakohtu 10.03.2020.a otsus nr 1-20-850 /t kd 1 lk 166-168/;

- kriminaalhooldusametniku erakorralised ettekanded (14.01.2021.a ja 23.08.2021.a) /t kd 1 lk 169-170, 171-172/; - X- tõend isiku maksustatava tulu kohta, tee väljatrükk, teatis keskmise päevasissetuleku kohta /t kd 1 lk 173, 174, 175/;

-

Rahvastikuregistri väljatrükk /t kd 1 lk 176/;

- Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrused (14.09.2020.a ja 17.09.2020.a) /t kd 1 lk 177-179, 180-181/; - 24.08.2021.a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t kd 1 lk 182-184/;

- -21-5753 /t kd 1 lk 185-187/; Harju Maakohtu 26.08.2021.a kohtumäärus nr 1 - -197/; riigi õigusabi kulusid tõendavad dokumendid /t kd 1 lk 188 - ekspertiisi tegemisega seotud kuludokumendid /t kd 1 lk 198-200/;

- kaaskirjad EKEI-sse /t kd 1 lk 1-3/;

- KRA otsingu väljatrükk, Harju Maakohtu 02.12.2020.a määrus, Karistusregistri väljatrükk E R osas /t kd 2 lk 92, 93-94, 95/; - Kesklinna politseijaoskonna menetleja ekiri vastuseks prokurörile /t kd 2 lk 96/; - -20-850 /t kd 2 lk 120-122/. Harju Maakohtu 05.05.2021.a kohtumäärus nr 1 Kohtuistungil kuulati/vaadeldi vahetult ka: - lisaks olevat CD-R plaati /t kd 2 lk 31/; 08.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll - 31.08.2020. vaatlusprotokolli lisaks olevat DVD-plaati /t kd 2 lk 34 a asitõendi /; - lisaks olevat CD-plaati /t kd 2 lk 37/; 23.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll

- 25.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat CD-R plaati (24.08.2021.a kõned 112) / t kd 2 lk 45/; - -plaat (24.08.2021.a S T 25.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll lisaks olevat CD vormikaamera) /t kd 2 lk 53/; Antud tõendite ja materjalide avaldamisele pooled vastu ei vaielnud.

Prokurör taotles kriminaalasja materjalidele lisada ’i poolt tehtud fotod temale kannatanu R tekitatud vigastustest (t kd 1 lk 109-111). Kaitsja vaidles taotlusele vastu, kuivõrd kaitsja hinnangul ei nähtu fotodelt, kelle kehaosi on nendel fotodel fotografeeritud. Kohus võttis nimetatud fotod vastu, lisas kriminaalasja materjalidele ning märkis, et seisukoha antud fotode osas võtab kohtulahendis.

Kuivõrd kannatanu keeldus ütluste andmisest taotles prokurör KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel E R avaldada kannatanu eeluurimisel antud ütlused (t kd 1 lk 99 ). Kaitsja vaidles prokuröri -108 taotlusele vastu, kuna ei ole selge, kas kannatanule selgitati ütlustest andmisest keeldumist süüdistatava vastu. Kohus nõustus kaitsjaga ja selgitab kohtuotsuses hiljemalt antud seisukohta.

Prokurör taotles seoses vastuoluga 14.09.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise avaldada protokollist (t kd 2 lk 44) ülevalt 9. rida 3 lauset, algab sõnadega ,,Kui ma..“, lõpeb sõnadega ,,tundsin füüsilist valu“. Kaitsja leidis, et esimese lause osas vastuolu ei ole. Kohus rahuldas prokuröri prokurör avaldas kahtlustatavana ülekuulamise protokolli eelviidatud taotluse ja ulatuses.

Prokurör taotles seoses vastuoluga avaldada 14.09.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (t kd 2 lk 44) ülevalt 5. rida 1 lause, algab sõnadega ,,Mul on..“, lõpeb sõnadega ,,ära võetud“. Kaitsjal vastuväiteid ei olnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas kahtlustatavana ülekuulamise protokolli eelviidatud ulatuses.

Poolte seisukohad:

Prokurör leidis, et süüdistatava süü kurite anemises on tõendamist leidnud. gude toimep Prokurör taotles J.N süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p, 2, 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 kuud, samuti taotles prokurör J.N süüdi tunnistamist KarS § 274 lg 1 järgi ja tema kari KarS § 64 lg 1 alusel stamist vangistusega 4 kuud. taotles mõista liitkaristus raske ma üksikkaristuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista i

10 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse suurendamist Harju Maakohtu 10.03. s.o 255,5 tundi ehk siis 8 kuu 2020. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, ja 15 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda J.N kinnipidamise aeg, s.o 24.08.2021.a. Samuti palus prokurör välja mõista süüdistatavalt sundraha, määratud kaitsjatele makstud tasu.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi prokurör, et arvestades süüdistatava rahalist kulu osas leidis olukorda, on see otstarbekas riigi kanda jätta. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud osaliselt, s.o kannatanu R puudutavas episoodis. Karistuse määramisel leidis kaitsja, et karistus peaks jääma sanktsiooni miinimumi juurde ja seda põhjusel, et kaitsja hinnangul leidis tõendamist vaid 1 kuriteoepisood, samuti tuleb arvestada karistuse mõistmisel, et isik tunnistab oma süüd, kannatanul ei ole tervisekahjustusi, vaid ta tundis üksnes valu ja ebameeldivat emotsionaalset läbielamist. Samuti peaks kaitsja hinnangul d karistus miinimumi lähe ale jääma ka tulenevalt süüdistatava tervislikust seisundist. Süüdistatav kohtuistungil end algselt talle inkrimineeritavates kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Hiljem süüdistatav tunnistas end süüdi kannatanu Rauga seotud episoodis. Viimases sõnas märkis süüdistatav, et tal on kahju, mis juhtus seoses naisterahvaga (kannatanu R

), kuid ülejäänu osas leidis, et see on vale jutt ja laim.

III KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist:

1.

Süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

a) kannatanu E R puudutav episood ’t

Süüdistatav end antud episoodis süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et E. R oli tema elukaaslane, nad elasid koos ja suundusid 22.07.2020.a xxx koos koju, kannatanu oli alkoholijoobes. Kui süüdistatav avas korteriust, lõi kannatanu , lõi teda kokku kaks korda

teda kord vastu kukalt ja süüdistatav lõi vastu. Kuhu ei mäleta. Kannatanu E. R oli tema kasutas kohtus võimalust keelduda ütluste andmisest, kuna süüdistav elukaaslane. Kohus ei saa arvestada tõendina tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, kuna kohtueelsel uurimisel on kannatanut hoiatatud vastusest KarS § 318, § 320 ütluste andmisest aluseta keeldumise eest (t kd 1 lk 100) ja kohus nõustub kaitsjaga, et ei ole üheselt selge, kas kannatanule selgitati, et tal on lähedasena õigus keelduda ütluste andmisest. Kannatanu väitis kohtus, et ta ei mäleta, kas talle selgitati õigust ütluste andmisest loobuda. Kohus tutvus tema ülekuulamise protokolliga ja veendus, et eetikeelne kannatanu õigusliku seisundit puudutav tekst ei kattu selle venekeelse versiooniga (t kd 1 lk 99 ja 100) on ning venekeelse tõlke maht oluliselt väiksem ning ei kata kogu kannatanu õigusliku seisundi täiemahulist selgitust. Kohus nõustub kaitsjaga, ütlusi et sellises olukorras ei saa kannatanu kohtueelsel uurimisel antud tõendina käsitleda.

Kohus peab usaldusväärseks tõendiks isiku läbivaatuse protokolli kannatanu kohta, millest nähtuvalt tuvastati, et kannatanul oli verejäljed nina juures ja nina paistes ja antud tõend viitab vägivallale (t kd 1 lk 112-116), lisatud on ka fotod. Kohus kuulas tunnistajana üle L K, kes kinnitas, et süüdistatav ja elasid koos, ta on näinud E R mõlemat alkoholijoobes, ta ei tea, mis nende vahel juhtus 2020.a juulis, teab, et süüdistatav oli joobes olekus keeleliselt agressiivne (t kd 1 lk 66-67). Tunnistaja J J kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav ja kannatanu elasid koos, ta kuulis nendevahelisi skandaale, ta nägi 2020.a. juunisjuulis, et kannatanul oli nägu katki ja kannatanu rääkis talle, et süüdistatav lõi teda (t kd 1 lk

68, 70). Tunnistaja selgitas, et kannatanu oli oma loomult rahulik, süüdistatav aga oli agressiivne (t kd 1 lk 68-69).

Kohus leiab, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud kannatanu E. R suhtes toimepandus. Süüdistatav on ise omaks võtnud, et ta viibis sündmuskohal süüdistuses nimetatud ajal ja lõi kannatanut. Süüdistava ütlusi toimunud füüsilise konflikti motiividest ja vahetust konfliktist kohus tõendina ei arvesta. Kohus ei arvesta tõendina ega pea usaldusväärseks J.N ütlusi kannatanupoolsest konflikti algatamisest ja tehtud löökidest. Sündmuskohal ei ole soovinud J.N esitada avaldusse andmeid selle kohta, et teda oleks löödud, ta on keeldunud selgituste andmisest (t kd 2 lk 86), samuti on teostatud samal kuupäeval isikute läbivaatuse protokollid, millistes on tuvastatud kannatanul vägivalla tunnused, kuid neid ei ole tuvastatud süüdistataval (t kd 1 lk 112-124). Ka ei ole soovinud J.N fikseeritu osas, esitada märkusi protokollis et tal ei esine vigastusi (t kd 1 lk 119). Mõlemad eelnimetatud tunnistajad kinnitasid, et pigem on agressiivseks pooleks süüdistatav ja samuti kinnitas tunnistaja , et kannatanu väitis talle, J J et J.N lõi teda ja ta nägi kannatanut verise ninaga. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi ja seda põhjusel, et üks i teine tõend tema väiteid kannatanupoolsest k vägivallast ei et isik, kelle suhtes vägivalda kinnita, ka ei ole eluliselt usutav, kasutati, ei soovi selle kohta politseinike saabumisel avaldust kirjutada ega selgitusi anda kirjalikus vormis, teatavasti süüdistatav keeldus seletustest. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RK elulist usutavust KKo 3-1-1-74- 05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Ka väitis kohtus süüdistatav, et

E. R lõi teda 2 korda, sellest üks kord vastu kukalt ja ta tundis valu (t kd 2 lk 65), samas vaatles kohus politseinike rinnakaamera salvestust tõendiks olevat vahetult kohtuistungil kd 2 lk 32-33, salvestus lk (asitõendi vaatlusprotokoll t 34) ja seal väitis süüdistatav et kannatanu lõi teda , selga ja kõhtu, seega ei ole süüdistatav oma väidetes järjekindel ja tema väited on vastuolulised. Ka ei soovinud ta salvestisest nähtuvalt politseinike saabudes avada lukustatud ust, seda nõuti temalt korduvalt, mis samuti ei ole eluliselt usutav olukorras, kus isik ise tunneks end kannatanuna. Kannatanul olid videosalvestisel nähtavad verele iseloomulikud määrdumised riietel ja käes verine salvrätik. Ka kuulas kohus istungil üle

Häirekeskusesse tehtud kõned, helistajaks oli kannatanu, mitte süüdistatav (t kd 2 lk 31). Seega on kõik teised eelrefereeritud tõendid v.a süüdistatava ütlused, omavahel riimuvad ja kinnitavad süüdistatava süüd. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta viibis süüdistuses näidatud ajal koos kannatanuga ja lõi teda, kannatanu ja süüdistatava isiku läbivaatuse protokollidega ja eelrefereeritud tunnist eelrefereeritud ajate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga, rinnakaamera salvestisega ja

Häirekeskuse kõnedega, protokolliga, millisest nähtuvalt süüdistatav keeldus algselt sündmuskohal politseinikele ust avamast ja suulise kuriteoteate osas kannatanu kohta selgitusi esitamast (t kd 2 lk 86). Kohus leiab, a diline hinnang. Kannatanu nina oli et süüdistatav tegevusele on antud õige jurii verine, kaameerasalvestiselt nähtuvad ka riided ja salvrätik ning ilmselgelt tekitab selline vägivallategu valu. nitasid nii süüdistatav kui ka kannatanu, et nad olid sel ajal Ka kin elukaaslased.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. -

b) kannatanu E D O

’t puudutav episood

Süüdistatav end selles episoodis samuti süüdi ei tunnistanud ja väitis kohtus, et tema näeb kohtus kannatanut esmakordselt ja ei ole tema suhtes midagi toime pannud (t kd 2 lk 61, 69). Kannatanu O andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta augustis 2020.a. nägi süüdistatavat oma elukoha, Tallinnas xxx maja, ees ja süüdistatav viibis seal vanema meesterahvaga ning süüdistatav lõi teda (t kd 1 lk 29), lõi vastu õlga (t kd 1 lk 30 31) ja kannatanu tudis valu õlas - ja kui ta süüdistatavat hiljem taas kohtas, tegi ta temast foto, mille esitas ka uurijale (t kd 1 lk 98). Ka tundis ta kohtus enda lööjas ära (t kd 1 lk 28 J.N -29). Süüdistatav väitis, et ta omab küll fotol olevaid prille, aga ei kinnita, et tema on fotol (t kd 2 lk 81). Kannatanu poolt väidetus puudub alus kahelda, fotol on isik väga spetsiifilise välimusega päikeseprillidega ja süüdistatav ise kinnitas, et omab sellesarnaseid prille, ka on fotol süüdistatav äratuntav. Tal on jalas laigulised kaitsevärvi püksid ning sellised püksid andis tunnistaja V E ui J.N -55) polisteile üle k omad (asitõendi vaatlusprotokoll t kd 2 lk 54 ja ka kinnitas kohtus nende J.N-ile kuuluvust. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, kuna need riimuvad mitte ainult esitatud fotoga, asitõendi vaatlusprotokolliga, vaid riimuvad ka tunnistajana üle kuulatud V Ei ütlustega, milliste kohaselt nägi tema mustanahalist meesterahvast suvel 2020.a kui ta oli koos J.N-iga süüdistuses nimetatud maja ees ja seda selliselt, et tunnistaja sisenes trepikotta, aga J.N ja kannatanu olid õues, maja ees (t kd 1 lk 84, 87). Seega nii kannatanu kui ka tunnistaja kinnitavad süüdistatava ja kannatanu kohtumist, süüdistatav aga eitab seda ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja näol on tegemist süüdistatava, mitte kannatanu tuttavaga ja seetõttu puudub tunnistajal igasugune põhjus anda kannatanu versiooni tõendavaid ütlusi ja olla ebaobjektiivne. Süüdistatava süü on tõendatud kannatanu ja tunnistaja eelrefereeritud ütlustega, fotoga (t kd 2 lk 98), eelrefereeritud

asitõendi vaatlusprotokolliga. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kannatanu kinnitas kohtus, et süüdistatava poolse vägivalla tõttu tundis valu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistava - id asjaolusid.

c) kannatanu D L puudutav episood ’t

Süüdistatav end antud episoodis süüdi ei tunnistanud ja väitis, et lähedal noormees lõi xxx hoopis teda ja ta oli verine ja kukkus. Ta ei välista, et lõi noormeest ka vastu, aga noormehe nägu oli juba enne nendevahelist konflikti katki (t kd 2 lk 63). Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi toimunud konflikti motiivide ja konflikti kohta. Viibimist antud ajal antud kohas ta kinnitab ja kinnitab ka, et võis kannatanut lüüa ja ta on varem harrastanud poksi ja sellesisulistes väidetes puuduvad kahtlused, kuna need väited riimuvad teiste kogutud tõenditega.

Süüdistatava väited kannatanupoolsest vägivallast on teiste tõenditega vastuolusolevad ja neid kohus tõendina ei arvesta. Kohtus D L kinnitas, et 05.08 jalutas ta trammipeatuses koos R ja kannatanuna ülekuulatud xx seal oli ka süüdistatav ühe mehega, mees soovis kannatanult viina ja L pakkus seda talle, aga mitte naisele, kuna ta oli agressiivne. Süüdistatav lõi teda ruskiga näkku, L kaotas tasakaalu, kukkus ja siis lõi süüdistatav lamavat kannatanut 2 korda jalaga näkku (t kd 2 lk 14-15). Kannatanu ütlustes puudub alus kahelda, kuna need riimuvad esmalt sündmuskohal viibinud tunnistaja A R D L ütlustega, kes samuti kinnitas, et läks viinapudeliga mehe ja naise juurde trammipeatuses ja kui tunnistaja oli seljaga nende poole, kuulis ta karjumist ja keerates nägi D Lt maas ja tal tuli huulest verd (t kd 1 lk 72-73) ja hiljem D L ütles talle, et see naine lõi teda (t kd 1 lk 74).

Tunnistaja kinnitas, et trammipeatuses olev naine oli J.N (t kd 1 lk 74). Samuti kinnitas kannatanu ütlusi ka tunnistaja L R avat , kes ei tundnud eelnevalt ei süüdistat ega kannatanut, vaid oli lihtsalt sündmuskohalt möödasõitja, seega puudub tal igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks ja ta kinnitas kohtus, et ta nägi trammipeatusest möödasõites, kuidas sõjaväepükstes naisterahvas ründas ühte meesterahvast ja sai talle mitu korda pihta ja ta tunneb naises ära 78) ja mehel, keda naine ründas oli seljas ruuduline särk ja J.N (t kd 1 lk 77- käes viinapudel, mis puruks kukkus.

Ta nägi ka, et rünnataval oli nägu verine (t kd 1 lk 79). Tema sõnul oli näha, et see naisterahvas oskas lüüa (t kd 1 lk 81). Kannatanu ja tunnistajate ütlused on riimuvad ja need riimuvad ka kannatanu läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvalt on tal sündmuskohal huuled katki ja verised, habe verine, särk samuti (t kd 1 lk 127-128), samuti fototabeliga, millest nähtuvalt oli kannatanul seljas ruuduline särk, nagu kinnitas ka tunnistaja R ja kannatanul on vägivalla jäljed näos (t kd 1 lk 128), marrastused kätel (t kd 1 lk 129), millised riimuvad kannatanu ütlustega, et ta kukkus.

Ka riimuvad need tõ äirekeskuse endid H kõnega kannatanu ründamisest (t kd 1 lk 133), samuti juba varem kohtuotsuses kajastamist leidnud asitõendi vaatlusprotokolli ja tunnistaja i ütlustega, et tunnistaja E Ri poolt mainitud kaitsevärvi püksid olid naisel jalas ning sellised püksid andis tunnistaja politseile üle kui J.N omad ja varasemalt kohtuotsuses nimetatud asitõendi vaatlusprotokolliga pükse vaatlusest. Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad süüdistava süüd. Süüdistatava kohtus esitatud väide, et ta varem on harrastanud poksi, riimub tunnistaja Ri ütlustega, et see naine oskas lüüa.

Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selle kohta, et kannatanu oleks ise süüdistatavat löönud, seda ei näinud keegi tunnistajatest. Tõsi, J.N-il oli kinnipidamisel kuivanud veri silmanurgas (isiku läbivaatuse protokoll t kd lk 125), kuid kohus nõustub prokuröriga, et kuna vigastusi tal ei täheldatud, võis olla tegu kannatanu verega, sest kannatanu ka väitis, et esmalt löödi teda näkku, on näha, et huulest on jooksnud värskelt verd. Süüdistatava versiooni paikapidamatust iseloomustab ka see, et kohtus väitis süüdistatav ise, et ta ei tea, kuhu kannatanu teda lõi, aga teab, et ta (süüdistatav) kukkus asfaldile (t Kui süüdistatav kd 2 lk ). oleks kukkunud asfaldile, oleksid esinenud ka mingidki nähtavad vigastused (vähemasti marrastused), neid aga tal ei esinenud.

Vastupidiselt, kannatanu väitis, et ta kukkus asfaldile ning tema puhul kajastub see ka marrastusena kätel (isiku läbivaatuse protokoll, fotod t kd 1 lk 129).

Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, kannatanu L kohtus kinnitas, et tal oli silm paistes, huul katki, et ta löögist kukkus ja ta tundis valu (t kd 2 lk 16-17). Süüdistatava süü on tõendamist leidnud eelrefereeritud tõenditega ning kohtul puudub igasugune alus kannatanu ütlustes kahelda, tema väited riimuvad teiste kogutud tõenditega ning puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks konflikti algatanud või eelnevalt olnud vägivallaohver. Seevastu nähtub joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist, et agressiivne oli süüdistatav, kes osutas ka politseile vastupanu ja ei allunud korraldustele (t kd 1 lk 130), ka kinnitas süüdistatava agressiivsust tunnistaja L R. ust- Kohus ei tuvastanud õigusvastas ja süüd välistavaid asjaolusid.

d) kannatanu B R puudutav episood

Antud episoodis tunnistas süüdistatav end täielikult süüdi ja süüdistatava süü leidis lisaks süü omaksvõtule tõendamist ka tema ütlustega selle kohta, et ta olles haaras põhj xxx usteta tundmatul naise juustest ja tõmbas ja vabandab kannatanu ees (t kd 2 lk 68). Samuti on süü tõendamist leidnud kannatanu poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et

B. R ta tuli töölt, viibis xxx 25.08.2020.a ja järsku tuli tundmatu naine, süüdistatav ja haaras tal selja tagant juustest kinni, tõmbas järsult ja ta tundis valu (t kd 1 lk 38-39) ja tal tekkis muhk pähe (t kd 1 lk 40 di vaatlusprotokoll (t kd 2 lk ). Kohus vaatles ka istungil kaamerasalvestist (asitõen

35-36, cd plaat lk 37), a milline riimus täielikult kannatanu ja süüdistatav ütlustega ja sealt oli näha kannatanu järsk juustest tõmbamine. Eelnimetatud tõenditega on süüdista va süü ta tõendamist leidnud ja süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tegemist oli vägivallateoga, kannatanul tekkis kuklasse muhk ja ta tundis valu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. -

Süüdist õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p

3 järgi atava tegevus on kogumis 2, , kuna karistusregistri väljatrükist nähtub, et isik oli Harju Maakohtu 26.03.2020.a jõustunud otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdimõistetud isik (t kd 1 lk 153).

2.

274 lg 1

Süüdistuses KarS § järgi (kannatanu K R’i puudutav episood)

Süüdistatav end antud KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi selle kohta, et ta jalutas maja juures ja puudus põhjus talle xxx politseid kutsuda (t kd 2 lk 60), hiljem väitis ta, et ta treenis seal (t kd 2 lk 60), et saabus politsei ja käskis tal politseiautosse minna, tema leidis, et tal on õigus olla joobes. Ta kinnitas, et politsei käskis tal olla rahulik ja seista (t kd 2 lk 61). einik küsis temalt Ka kinnitas ta, et naispolits dokumenti (t kd 2 lk 79 ). Ta väitis kannatanu löömise kohta, et ta ei saanud politseile jalaga pihta (t kd 2 lk 60), hiljem väitis, et ta ei ole löönudki (t kd 2 lk 67), hiljem jälle, et ta lõi, aga ei saanud pihta (t kd 2 lk 67).

Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi kannatanu K Riga toimunud füüsilise konflikti osas ja neid tõendina ei arvesta, kuna süüdistatav on olnud kohtus sellekohastes ütlustes mittejärjepidev, ka on tema ütlused iga toimunu osas vastuolus kõigi teiste k K R ogutud tõenditega, millised omavahel on kooskõlalised. Kohus arvestab tõendina vaid süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta antud ajal viibis antud asukohas ja kannatanu küsis temalt dokumente ja sooviti teda saata polisteibussi, kuna nimetatud osas on ütlused riimuvad muude tõenditega.

Oluliseks tõendiks on asitõendi vaatlusprotokolli (t kd 2 lk 46-51), kohtus vaadeldud videosalvestis, millest nähtuvalt anti süüdistatavale seaduslikke korraldusi politseiametniku poolt ja on fikseeritud süüdistatav aispolitseinikule „I tebje toze suka“ (t kd 2 lk 49). a lause n Asitõendi vaatlusprotokoll ja kohtus vaadeldud videosalvestised riimuvad kannatanu K. Ri ütlustega selle kohta, et politsei sai väljakutse 112 poolt, et Ehte 5 toimub kaklus mehe ja naise vahel ja neile edastati naise kirjeldus (t kd 1 lk 41). Sündmuskohal oli kirjeldusele vastav naisisik, kes tundus joobetunnustega (t kd 1 lk 42) ja kohale tuli ka teine patrull vene keelt kõneleva meespolitseinikuga ja ta vestles temaga, oli eesmärk toimetada isik kainenema.

Tal paluti asjad kaasa võtta ja kui ta politseibussi poole jõudis muutus agressiivseks, ta hakkas vehkima ja karjuma (t kd 1 lk 44). Enne bussi panekut tuli talle teostada turvakontroll ja kannatanu kontrollis, et tal ei ole taskus jm ohtlikke esemeid ja kui ta jõudis kontrollides tema sääremarja juurde, lõi süüdistatav tugevalt teda vastu reie sisekülge jalaga ja politseinik tundis valu ja karjatas (t kd 1 lk 46). Samasisulisi ütlusi andis tunnistajana sündmuskohal viibinud politseinik S T, kes kinnitas väljakutse olemasolu, seda, et sündmuskohal olev süüdistatav oli joobetunnustega (t kd 1 lk 90), ja ta toimetati politseiauto juurde, teostati turvakontroll ja ta rabeles, sõimas ropendades ja tõstis põlvest vasakut jalga ja lõi kannatanut ja löök oli õpitud (t kd 1 lk 91).

Antud ütlused riimuvad varem kohtuotsuses käsitletud süüdistatava väitega, et ta on ka harrastanud poksi. Kõik eelnimetatud tõendid kannatanu ja tunnistaja ütlused, asitõendi - vaatlusprotokoll, videosalvestis (t kd 2 lk 46-53) on riimuvad ja neis puudub alus kahelda. Samuti riimub nendega asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt oli väljakutse aluseks häirekeskusele tehtud 25.08.2021.a kõne selle kohta, et tänaval mees ja naine karjuvad ja vehivad käte jalgadega, just kui kaklevad (t kd 2 lk 42).

Ka on tõendiks käskkiri, millise alusel on kannatanu politseiametnikuks (t kd 1 lk 134-135) ning seaduslike korralduste andmist naispolitseiniku poolt, et dokumente esitada ja paigal seista kinnitas ka süüdistatav ise. Kohtule esitati kannatanu poolt ka fotod reie siseküljest, millised oli ta ise pildistanud ja uurijale saatnud ( kd 2 97- , sest leidis, et ei ole t lk 104). Neile kui tõenditele vaidles süüdistatav vastu teada, mida on pildistatud ja kuna ja kus. Kuna antud fotode puhul tõepoolest ei ole teostatud isiku läbivaatust politsei poolt, nagu tavaliselt ja ei saa kindlalt kinnitada, kes on fotol (nägu ei ole kajastatud), ka on fotode kvaliteet väga halb määratlemaks vigastuste olemasolu või puudumist, ei käsitle kohus neid tõendina. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud eelanalüüsitud tõenditega, isiku tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, süüdistatava osas täitis K R ametikohustusi ja turvakontrolli teostamise ajal süüdistatav lõi politseinikku jalaga alakõhu kubeme piirkonda ja kannatanu sõnul tundis ta - valu ning esines punetus. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang KarS § 274 lg 1 järgi, ta pani toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. -

Tulenevalt ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktist (t kd 1 lk 147-151) ei esinenud J.N-il ekspertiisiaktis nimetatud kuritegude ajal ega ekspertiisi tegemisel rasket psüühikahäiret ja ta oli võimeline aru saama käitumist juhtima oma tegude keelatusest ja oma (punktid 3, 4). Ka oli isik kohtus adekvaatne ning kohtul puudub alus kahelda tema süüdivuses.

Kohus nõustub prokuröriga subjektiivset külge puudutavas osas. Nimelt ka kohus leiab, et kuriteod pandi toime kavatsetult, kuna teist isikut lüües isik teadis ja soovis põhjustada valu või tervisekahjustust ning K Ri puhul ta ka väljendas suuliselt viha kannatanu kui politseiniku suhtes (eelnevalt käsitletud asitõendi vaatlusprotokoll) enne löömist. Kõikide episoodide puhul oli isiku tegevus agressiivne ja löökide puhul kasutas süüdistatav rusikat, küünarnukki, jalga, ta ise kinnitas, et oli harrastanud poksi ja ka tunnistajad S T ja L R kinnitasid, et tegemist oli õpitud löökidega.

IV KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, - raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Prokuröri ja kaitsja poolt süüdistatavale nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad.

Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p

8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada -dest 5- oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1- -07 p 6.5, 6.6).

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3

06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt -1-1-99- tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14).

Kohus selgitab, et seadusandja on kuritegude eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette järgneva: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav J.N pani KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo KarS § 274 lg ja

1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult.

Karistust kergendavaks asjaoluks oli puhtsüdamlik kahetsus vaid ühes episoodis, kannatanu B. Raua puhul, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava J.N suhtes karistusena vangistust. Kuna seaduseandja on KarS § 121 lg 2 p 2,

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näinud ette ka rahalise karistuse, lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-

07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb.

Kohus ei pea põhistatuks rahalise karistuse mõistmist, kuna antud karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt aastal 2020 puudusid isikul sissetulekud (t kd

1 lk 173-175), mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita. Ka on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei vastaks isiku süüle, kuivõrd isikut süüdistatakse mitmes kuriteos, millistest üks on 4 episoodiline. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega.

Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et J.N-i karistati viimati Harju Maakohtu 10.03.2020.a otsusega samalaadse kuriteo eest ja vangistus asendati üldksuliku tööga (t kd 1 tl 166-167), käesolevas kriminaalasjas käsitletud kuriteod pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seeg J.N a saab järeldada, et olles varem toime pannud samalaadse kuriteo, mille eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga,

ei ole avaldanud isikule mõju, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust . Kohus peab mõlema kuriteo puhul põhistatuks karistada isikut KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, arvestades episoodide arvu, kergendava asjaolu esinemist ühes episoodis, asjaolu, et kuritegu pandi toime kavatsetult, vangistusega 8 kuud, milline on sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kohus arvestab karistuse mõistmisel isikul esinevat tervislikku seisundit (residuaalne afektiivne häire t kd 1 lk 151). KarS § 274 lg 1 järgi karistusena peab kohus põhjendatuks mõista vangistuse 4 kuud, samuti alla sanktsiooni keskmise määra ja seda samuti arvestades tema tervislikku seisundit ja tekitatud valu ja punetuse lühiajalisust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades ükskikkaristustest raskeimat peab kohus põhjendatuks mõista karistusena 10 kuud vangitust ning kuna isik pani kuriteod toime 10.03.2020.a otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, tuleb KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra (8 kuud ja 15 päeva) ning lõplik kandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 6 kuud ja 15 päeva vangistust, millise alguseks on kinnipidamise päev, s.o 24.08.2021.a. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § s 127 sätestatud a kriminaalmenetlusest või - spekte: kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, ke llel varasemalt mõistetud vangistus asendati ü tööga ja selle ajal pani ta toime uued vägivallateod, ldkasuliku mistõttu on alust seda ka jätkuvalt karta. Isik viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole J.N esitatud tõendeid selle kohta, et tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil.

Menetluskulud

Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjatele makstud tasu kogusummas 1342,60 eurot ja ambulatoors se ekspertiisiakti kulud summas e kohtupsühhiaatrili

765 eurot. kohaselt on II isega kaasneva KrMS § 179 lg 1 p 2 astme kuriteos süüdimõistm sundraha suurus 1,5-

876 eurot, mis kordne palga alammäär, s.o kuulub J.N ’lt väljamõistmisele. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsja le makstud tasu tuleb välja mõi J.N ’lt. te sta Arvestades, et J.N asub kandma vangistuslikku karistust ning asjaolu, et vabaduses viibides oli tema sissetulek vähene, peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta a e kohtupsühhiaatrili mbulatoors se ekspertiisiakti kulud summas 765 eurot riigi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid ülejäänud osas riigi kanda, kuna J.N on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

Käesolevas kriminaalasjas asitõenditeks olevad erinevad andmekandjad on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde.

Kriminaalasjas asitõendiks olevad süüdistatavale kuuluvad laigulised püksid tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel J.N’le kohtuotsuse jõustumisel.

Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130 § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311 313, § , - 315, § 318-319.

Merle Parts

Kohtunik