3-21-2803/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2803

Haldusasi

OÜ MEM KOHVIKUD kaebus

Terviseameti

29.11.2021

ettekirjutuse

nr

12.1-11/21/16269-1

tühistamiseks

ning

selle

alusel

sunnivahendite

rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja OÜ MEM KOHVIKUD, esindaja v.adv Rando

Maisvee

Vastustaja Terviseamet, esindajad v.adv Indrek Kukk,

v.adv Indrek Leppik ja Sander Põllumäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määrus esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ MEM KOHVIKUD määruskaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada OÜ MEM KOHVIKUD määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 osaliselt ning

teha uus määrus, millega rahuldada OÜ MEM KOHVIKUD esialgse õiguskaitse

taotlus osaliselt. Keelata Terviseametil 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1

alusel rakendatud asendustäitmise kulude sissenõudmine OÜ-lt MEM KOHVIKUD

kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. Muus osas jätta halduskohtu 08.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (15.11.–30.11.2021 kehtinud redaktsioon;

korraldus nr 305) p 10 alap 7 järgi kohaldatakse COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil järgmisi meetmeid ja

piiranguid: toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja

3-21-2803

2(13)

liikuda, kui täidetud on korralduse III osas ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7 ja 9

sätestatud nõuded. Korralduse III osas ja p-s 82 sätestatud nõudeid ei kohaldata mh juhul,

kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasa

ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või kui toitlustusteenust osutatakse seoses

matusetalitusega, mis ei ole avalik.

Korralduse nr 305 p 13 teise lause järgi on tegevus lubatud, kui on tagatud teiste asjakohaste p-

s 10 ning tegevuse eest vastutava isiku või tegevuses osaleva isiku kohta p-des 14, 151, 16 ja 17

sätestatud nõuete täitmine. Korralduse p 14 kohaselt võib isik p-s 13 sätestatud tingimustel

tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ta on alla

12aastane; /…/ 3) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit

arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi; 4) ta on p-s 5 sätestatud

tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava

vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne

tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi; 5) ta on tegevusega seotud isik, kelle

tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha

riskide maandamise meetmeid, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud; 6) ta on tegevuse

eest vastustav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.

2. Terviseamet teavitas 01.11.2021 toitlustuskohta MÉM CAFE (aadress Tallinn, Vana-

Kalamaja 21/1) riikliku järelevalvemenetluse alustamisest kirjaga nr 12.1-11/21/14713-2.

Järelevalvemenetluse algatamise aluseks oli Terviseametile 28.10.2021 edastatud teave, et

toitlustusettevõte ei kontrolli klientide COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise

tõendit (COVID-tõendit). Järelevalvemenetluse õiguslikud alused on korralduse nr 305 p 18,

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 44 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) §

27. Terviseamet palus Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) ametiabi korras kontrollida

ajavahemikul

17.11.–18.11.2021, kas MÉM CAFE kontrollib klientide COVID-tõendi olemasolu ning selle

ehtsust ja kehtivust.

3. PPA 17.11.2021 järelevalvetoimingute käigus tuvastati, et MÉM CAFE ei kontrolli

tegevuses osalejate COVID-tõendeid ega tuvasta tegevuses osalejate isikusamasust. PPA tegi

17.11.2021 kell 11.09 OÜ-le MEM KOHVIKUD ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtjat

viivitamatult lõpetama korrarikkumine ning asuma viivitamatult täitma korralduse nr 305 p 10

alap-s 7 ja p-s 16 sätestatud nõudeid. PPA tegi 17.11.2021 kell 15.30 järelkontrolli, mille käigus

selgus, et korrarikkumine jätkub. Ettekirjutuse sundtäitmiseks määras PPA OÜ-le MEM

KOHVIKUD sunniraha 4500 eurot. Ka 18.11.2021 kell 14.30 ja 19.11.2021 kell 12.00

toimunud järelkontrollide käigus selgus, et korrarikkumine jätkub. Ettekirjutuse sundtäitmiseks

määras PPA OÜ-le MEM KOHVIKUD esimesel juhul sunniraha 5000 eurot ja teisel juhul 5500

eurot.

4. PPA tegi 22.11.2021 Terviseametile järelevalveesildise, millega teavitas ettevõtet

rikkumisest ning tegi ettepaneku kaaluda ettevõtte majandustegevuse peatamist või keelamist

vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-dele 36 ja 43 või ettevõtte

sulgemist või tegevuse piiramist vastavalt NETS § 28 lg 5 p-le 1.

5. Terviseamet sooritas 25.11.2021 kell 14.45–15.00 OÜ MEM KOHVIKUD

tegevuskohas menetlustoimingu ning koostas selle kohta protokolli nr 12.1-11/21/14713-4.

6. Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusega nr 12.1-11/21/16269-1 kohustati OÜ-d

MEM KOHVIKUD alates ettekirjutuse kättesaamise ajast kuni korralduse nr 305 asjaomaste

3-21-2803

3(13)

nõuete kehtivuseni sulgema viivitamatult OÜ MEM KOHVIKUD valduses oleva

toitlustuskoha MÉM CAFE kuni 31.01.2022 (p 5.1.1). Nimetatud toitlustuskohas ei tohi kuni

eelpool nimetatud ajani osutada/teostada majandustegevust, sealhulgas toidu ega joogi müüki

klientidele (p 5.1.2); klientide ja teiste isikute teenindus ega viibimine (v.a ettevõtja juhatuse

liikmete ja ettevõtte töötajate) toitlustuskohas ei ole lubatud (p 5.1.3). Eelnevalt nimetatud

kohustused kehtivad ettevõtte igakordse valdaja suhtes (p 5.1.4). Ettekirjutuse ennetähtaegse

kehtetuks tunnistamise kaalumiseks võib adressaat esitada Terviseametile NETS § 28 alusel

kehtestatud nõuete täitmise kava ja kinnituse nõuete täitmise kohta (p 5.3). Ettekirjutuse p-s 6.7

sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse resolutsiooni punktis nimetatud kohustuse või kohustuste

mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse saajale vastavalt

asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatule asendustäitmist ja/või vahetut sundi.

Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

PPA ettekirjutuse, menetlustoimingute protokollide, PPA valvekaamerate salvestiste ja

sunniraha nõuetega, samuti ettevõtte ja tema juhatuse liikme X poolt meedias avaldatud

materjalidega on tõendatud, et ettevõte ei ole ettekirjutusele ja rakendatud sunnirahadele

vaatamata nakkushaiguse ennetamise nõudeid täitnud. Sunniraha on määratud kolmel korral

kokku 15 000 eurot. Sunniraha rakendamine ei tohiks viia ettevõtjat olukorda, kus ta peab oma

tegevuse lõpetama majanduslikel põhjustel või taotlema pankroti välja kuulutamist. Sellest

nähtub, et ettevõtet ei ole võimalik mõjutada nõuete rikkumise lõpetamiseks ettekirjutuse

tegemise ega selle sundtäitmisega.

Viibimiskeelu rakendamine KorS § 44 lg 1 p-de 1–3 ja 6 alusel ei oleks praegusel juhul tõhus

meede, kuivõrd korrarikkumine ei lähtu mitte külastajatest, vaid ettevõttest endast. Samuti ei

ole olukorras, kus on vajalik ettevõtjast lähtuva ohu kiire tõrjumine, kohane väärteomenetluse

algatamine. Avalikes siseruumides, sh kohvikud, pubid, restoranid jms, kus ruumis viibivad

füüsiliselt lähestikku koos üksteisele võõrad inimesed, on erinevate ettevaatusabinõude (sh

maski kandmine, vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendi kontrollimine, hajutatus jms)

rakendamine nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks eriti vajalik.

Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et ettevõtja pole järginud kaitsemaski kandmise

kontrollimise kohustust, COVID-tõendite kontrollimise kohustust vms. Ettevõtja esindaja X

selgitas 25.11.2021 menetlustoimingu käigus Terviseametile, et ta „on keelanud

klienditeenindajatel küsida eelnimetatud tõendeid. Kuid kui kliendid soovivad ise neid tõendeid

esitada, siis klienditeenindajad nimetatud tõendite esitamist klientidele ei keela.“ Seetõttu ei ole

põhjust arvata, et ettevõtja järgiks NETS § 28 lg 5 p 1 alusel kehtestatud täiendavaid piiranguid,

vaid jätkab majandustegevust ja nakkushaiguse tõrje nõuete eiramist.

Risk nakatuda on madalam vaktsineeritud ja viiruse läbi põdenud inimestel, mistõttu seadis

Vabariigi Valitsus söögikohtade külastamise eelduseks tõendi esitamise. Kui tegevuses

võimaldatakse kontrollimatult osaleda kõikidel inimestel, suureneb oht inimeste tervisele, sest

immuunkaitseta inimesed nakatuvad raskemalt. Terviseameti peadirektori 30.08.2021

käskkirjaga nr 1.1-1/21/50 kinnitatud „Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise

ohuprognoosi“ järgi on toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ohuteguriks inimeste

kogunemine ja pikaajalised lähedased kontaktid. Samuti tarbitakse toitlustusettevõtetes

alkoholi, mille tulemusel langeb inimeste ohutunnetus ning kaotatakse valvsus nakkusohutuse

meetme järgimiseks. Mürarikka keskkonna tõttu tekib inimestel vajadus valjult rääkimiseks,

mis samuti suurendab viiruse leviku ohtu. Riski suurendab täiendavalt see, kui

toitlustusettevõtte ruumides puudub piisav ventilatsioon. Riskide maandamiseks on oluline, et

peetaks kinni täituvuse piirangust ja hajutamise nõudest ning oleks tagatud piisav käte

3-21-2803

4(13)

antiseptiliste vahendite kättesaadavus. Kõrgendatud ohu tõttu on ettevõtte poolt hallatava

toitlustuskoha sulgemine eriti ohtliku nakkushaiguse COVID-19 leviku tõkestamiseks

vältimatult vajalik.

7. Terviseamet rakendas 02.12.2021 täitekorraldusega nr 12.1-11/21/16269-2 29.11.2021

ettekirjutuse täitmiseks MÉM CAFE valdaja OÜ MEM KOHVIKUD suhtes

asendustäitmist (p 1). Asendustäitmine seisnes ettevõtte MÉM CAFE sulgemises, sh

tagatakse, et ettevõtte ruumides ei viibi kõrvalised isikud, v.a OÜ MEM KOHVIKUD

juhatuse liige ja töötajad, ning seal ei osutata teenuseid, sh ei pakuta toitlustusteenust (p 2).

Asendustäitmine toimub ettevõtte MÉM CAFE asukohas Vana-Kalamaja tn 21-1, Tallinn

ja hõlmab järgmiste toimingute sooritamist: 1) objekti vastu suunatud õigusrikkumiste

ennetamine ja tuvastamine; 2) objektil ja selle ümbruses toimuva jälgimine ja ohu korral

sekkumine; 3) ohu tõrjumine turvaseaduses sätestatud volituste ja hädakaitse piires; 4)

intsidentide asjaolude fikseerimine objekti ööpäevaaruandes; 5) objektiga seotud

korralduste fikseerimine ja sellest Terviseameti teavitamine; 6) objektile siseneda

soovivate isikute isikusamasuse ja sisenemise lubatavuse kontrollimine; 7) objektile

õigusvastase

sisenemise

kontrollimine,

tuvastamine,

sisenenud

isiku

objektilt

kõrvaldamine ja vajadusel üleandmine politseile; 8) objekti ööpäevaaruande koostamine ja

selle esitamine igapäevaselt Terviseametile. Asendustäitmist korraldab EventSECURITY

Turvateenistus OÜ (p 4). Asendustäitmise ligikaudsed kulud on 34 272 eurot;

asendustäitmise kulud on arvestatud perioodil 02.12.2021–31.01.2022 osutatava

turvateenuse kulude kohta ja sellele võivad lisanduda muud asendustäitmise kulud (p 5).

8. OÜ MEM KOHVIKUD esitas 02.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti

29.11.2021 ettekirjutuse tühistamiseks ja selle alusel sunnivahendite rakendamise keelamiseks.

Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palub kaebaja: 1) peatada vaidlusaluse

ettekirjutuse kehtivus osas, millega kohustati kaebajat sulgema majandustegevus ja keelati

klientide viibimine ning liikumine toitlustusettevõtte MÉM CAFE müügi- või teenindusalal

toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või kui toitlustusteenust osutatakse

seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik; ning 2) peatada Terviseameti 02.12.2021

täitekorralduses esitatud asendustäitmise kulude sissenõudmine.

Taotluse kohaselt on kaebaja majandustegevus praegu täielikult peatatud ja kaebust rahuldava

kohtuotsuse jõustumise ajaks on kaebaja rahatu. Samad tagajärjed kaasneksid ettekirjutuse

täitmise jätkamisel. Peatatud majandustegevusega mikroettevõtjal, kelle tavapärane kuu

müügitulu jääb mitmekordselt alla sunnirahanõuetele, oleks võimatu täita asendustäitmise

kulusid 34 272 eurot. Puudub ülekaalukas avalik huvi jätta esialgse õiguskaitse meetmed

kohaldamata. Taotletud viisil saaks majandustegevus jätkuda piiratud ulatuses ja kooskõlas

viirusnakkuse tõrje eesmärkidega. Asendustäitmise kulude sissenõudmise peatamine ei mõjuta

vastustaja taotletud eesmärkide saavutamist.

9. Terviseamet palus 07.12.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse esemeks olevate haldusaktide võimalik

mõju kaebaja õigustele on varalist laadi. Kaebajal on võimalik hiljem taotleda kahju hüvitamist.

Asendustäitmise kulude sissenõudmine on võimalik siis, kui asendustäitmine on lõpetatud ning

asendustäitmise protokolli alusel on arvutatud välja asendustäitmise kulud. Terviseamet ei ole

nõudnud kaebajalt asendustäitmise kulude ettemaksmist (ATSS § 15 lg 3). Seega ei toimu

praegu ka kulude sissenõudmist, mida saaks esialgse õiguskaitse korras peatada.

3-21-2803

5(13)

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Olukorras, kus pooled on eriarvamusel õiguse

tõlgendamise küsimustes, ei saa reeglina ühte tõlgendusversiooni pidada perspektiivituks.

Esineb ülekaalukas avalik huvi tagada õiguskorra toimimine ning nakkushaiguse leviku

tõkestamine. Üldiseks avalikuks huviks on, et parlamendi ja valitsuse kehtestatud õigusakte

täidetakse ja nende rikkujate suhtes kohaldatakse tõhusaid meetmeid. Eriti oluline on see kriisi

olukorras, kus täidesaatev riigivõim peab kiiresti ja kohaselt reageerima olukorra muutustele.

Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumisel on oht inimese

elule ja tervisele ning rahvatervisele üldiselt. Epidemioloogiline olukord on pidevas

muutumises ning oht ei ole praeguseks ajaks möödunud.

Kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega on riivatud eelkõige selle tõttu, et kaebaja juhatuse liige

X on ettevõtte kaudu avaldanud enda poliitilisi seisukohti ja rikkunud majandustegevuse

nõudeid. Riive majandustegevusele ei ole suur ega kaalu üles avalikku huvi. Vaidlusaluse

korralduse p 5.3 kohaselt on kaebajal võimalik igal ajal esitada NETS §-st 28 tulenevate nõuete

täitmise kava ja taotleda ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks võib kaebaja asjaolude või

õigusnormi muutumisel taotleda menetluse uuendamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44).

Esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud leevendusi ei ole võimalik kontrollida. Kaebaja

juhatuse liige X on süstemaatiliselt rikkunud kehtivaid nõudeid ja takistanud riiklikku

järelevalvet. Kaebaja juhatuse liige X on avalikult meedias ja sotsiaalmeedias teatanud, et ei

täida valitsuse ega Terviseameti korraldusi. Kaebaja ei ole esitanud esialgse õiguskaitse

taotlusega kohtule ega Terviseametile nakkushaiguse epideemilise leviku tõrje nõuete järgimise

kava. Kuna kaebaja on seni süstemaatiliselt rikkunud valitsuse ja Terviseameti korraldusi, siis

puudub alus eeldada, et ta peab kinni ka esialgse õiguskaitse korras kohaldatud leevenduste

piiridest, sh tagab, et inimesed toitu kohapeal ei tarbi ning järgivad hajutatuse või maski

kandmise kohustust. Vastustaja on haldusmenetluse käigus kaalunud erinevate piirangute

kohaldamist, kuid on pidanud seda kaebaja enda käitumise tõttu perspektiivituks. Vastustajal

puuduvad andmed, et kaebaja juhatuse liikme X käitumine või hoiakud oleksid vahepeal

muutunud.

10. Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ettekirjutuse kehtivuse osalise peatamise osas, kuivõrd

vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivuse korral on kaebaja kohustatud taluma intensiivset

ettevõtlusvabaduse riivet, mis võib viia tema pankrotistumiseni ja majandustegevuse lõpliku

lõpetamiseni. Seejuures oleks kaebaja jaoks tegemist tagajärjega, mille hilisem kõrvaldamine

ei oleks enam võimalik. Ainuüksi võimalus hüvitada tekkinud kahju ei välista esialgse

õiguskaitse vajadust. Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks puudub kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus, sest kaebajat ei ähvarda kohtumenetluse ajal asendustäitmise

kulude sissenõudmine.

Kaebus ei ole perspektiivitu, kuid selle eduväljavaated ei ole kuigi head. Kaebaja peab

ettekirjutust õigusvastaseks mh selle aluseks oleva korralduse nr 305 p 10 alap 17 ja p 16

põhiseadusvastasuse tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole korraldust nr 305

vaidlustanud, ehkki selles on toodud ka vaidlustamisviide.

Teadaoleva teabe valguses ei saa väga perspektiivikaks pidada kaebaja väidet, et vaidlusalune

ettekirjutus on kaalutlusvigadega. Ettekirjutuse andmise aluseks on NETS § 28 lg 5 p 1, mille

kohaselt võib Terviseamet eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ajutiselt sulgeda

asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevusi. Ettekirjutusega kohaldatud järelevalvemeetme

3-21-2803

6(13)

legitiimseks eesmärgiks on takistada viiruse SARS-CoV-2 levikut. Vältimatu vajadus

majandustegevuse ajutiseks peatamiseks esineb siis, kui on tuvastatud KorS § 5 lg 2 tähenduses

konkreetne oht ehk olukord, kus lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset korrarikkumine.

Ettekirjutuse kohaselt on kaebaja lubanud klientidel viibida teenindamiseks ja einestamiseks

müügi- ja teenindusalal, ilma et oleks kontrollinud nende nakkusohutust vastavalt korralduse nr

305 p-s 14 sätestatud tingimustele. Ka juhul, kui kaebaja tegevus jätkuks ilma toidu kohapeal

tarbimise võimaluseta, tuleks kaebajal järgida mh maskikandmise ja hajutatuse nõudeid, mida

ta seni ei ole täitnud. Kaebaja ei ole kinnitanud, et ta kavatseks majandustegevuse osalisel

jätkamisel (sh toidu kaasamüük) järgida korralduses nr 305 sätestatud nõudeid. Kohus ei saa

esialgse õiguskaitse meetme rakendamisega tekitada õigusvastast olukorda. Majandusliku

kahju tekkimise vältimine on kaebaja enda mõjusfääris. Kaebaja ei ole välja toonud, et

korralduses nr 305 sätestatud nõuete täitmine oleks võimatu või kaebajale ebamõistlikult

koormav. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel kaalunud leebemate meetmete kohaldamist,

kuid kahtluse tõttu, et kaebaja ei kavatseks ka sellisel juhul nõudeid järgida, ei ole seda

võimalikuks pidanud. Olukorras, kus on tõenäoline, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamisel paneks kaebaja toime uusi rikkumisi ning esineks oht nakkushaiguse levikuks, ei

oleks need meetmed tõhusad. Kaebaja majandustegevus on peatatud ajutiselt, mistõttu puudub

alus väita, et majandustegevuse ajutine peatamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne meede.

Sõltumata kaebuse eduväljavaadetest on ilmne, et kaebusega kaitstavate huvide ees prevaleerib

ülekaalukas avalik huvi – inimeste tervise ja elu kaitse ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse

vältimine. Korraldusega nr 305 kehtestatud meetmete eesmärgiks on nende avalike huvide

kaitse. Arvestada tuleb ka praeguse epidemioloogiline olukorraga: tuvastatud on uus

koroonaviiruse tüvi – omikron, mille nakatuvust peetakse deltatüvega võrreldes suuremaks ning

mõju tervisele ei ole veel teada. Seega ei saa väita, et kaebuse esitamise või esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamise ajaks on epidemioloogiline olukord märkimisväärselt paremaks muutunud

võrreldes vaidlusaluse ettekirjutuse andmise ajaga ning oht nakkushaiguse levikuks on madal

või möödunud. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne, vaid selle piiramine on õigustatud teiste

isikute elu ja tervise kaitseks. Siinsel juhul ei ole kaebaja põhistanud, kuidas oleks võimalik

tagada kaebaja ettevõtlusvabadus viisil, et teiste isikute elu ja tervist ohtu ei seataks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. OÜ MEM KOHVIKUD palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

08.12.2021 määrus ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus.

Esialgset õiguskaitset kohaldamata puudub vastustajal takistus nõuda asendustäitmise kulud

sisse kaebajalt. Seega ähvardab kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Asendustäitmise senisel kujul lõpetamine

kõrvaldaks intensiivse ettevõtlusvabaduse riive ja vähendaks asendustäitmise kulusid.

Halduskohus esitas määruses valikulisi õiguslikke vastuargumente kaebuse seisukohtadele,

mille põhjendatust hindab kohus otsuses, mitte esialgse õiguskaitse määramisel. Halduskohus

jättis põhjendamatult arvestamata kaebaja väite, et korralduse nr 305 p 10 alap 7 ja p 16 on

vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26, kuivõrd need sätted piiravad kohviku külastajate eraelu

puutumatust eriliigiliste isikuandmete avaldamise kohustuse tõttu. Esialgse õiguskaitse meetme

kohaldamine teenib PS §-s 26 sätestatud põhiõiguse kaitsmise huve.

Halduskohus leidis ekslikult, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa õigusvastase

olukorra. Esialgset õiguskaitset oleks võimalik kohaldada selliselt, et kaebajal võimaldatakse

toitu kaasa müüa (korralduse nr 305 p 10 alap 7 teine lause). Järelevalvemenetlus algatati

3-21-2803

7(13)

kaebaja suhtes COVID-tõendi kontrollimata jätmise tõttu ning ka ettekirjutuse tegemisel on

rikkumiseks loetud just seda, mitte maski kandmise nõude rikkumist. Toidu kaasamüümise

korral puuduks vajadus kontrollida klientidel COVID-tõendi olemasolu. Toidukullerid

kasutavad üldteadaolevalt maske. Kaebaja kavatseb anda kohviku ruumid tasu eest kasutusele

FixFood Group OÜ-le, kes on nn catering-teenuse osutaja ja kavatseb kasutada toidu

valmistamiseks vaid ettevõtte kööki. See ettevõte ei hakka pidama kohvikut, st ei hakka müüma

toitu ja jooki kohapeal tarbimiseks. FixFood Group OÜ on saanud tegutsemiseks vajalikud

kooskõlastused. Kuivõrd selle äriühingu tegevuses X ei osale, on tähtsusetud ettekirjutuses esile

toodud asjaolud X tegevuse ja avalduste kohta.

Eeldades kaebaja põhiõiguste piiramise õigustusena muude ühiskonnaliikmete elu ja tervise

ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikku toimimist, tuleb huvide kaalumisel analüüsida, kas

korralduse nr 305 piirangute valikud on poliitilised, ei põhine kitsalt tõendatud asjaoludel või

teadusnõukoja soovitustel. Nii lükati olenemata halvenenud epidemioloogilisest olukorrast ja

teadusnõukoja soovitustest koroonapiirangute kehtestamine kohalike omavalitsuste valimise

tõttu edasi. Võimalikud on ka teistsugused, võrdlusena Rootsi valikud.

12. Terviseamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu

määrus muutmata.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et üksnes väited selle kohta, et haldusakti täitmine viib kaebaja

pankrotistumiseni, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise piisavaks aluseks. Väiteid

pöördumatute majanduslike tagajärgede kohta tuleb kaebajal tõendada ja põhistada. Kaebaja ei

ole tõendanud, et ettekirjutusest tuleneva keelu kehtivuse lõppemise ajaks saabub kaebaja jaoks

pöördumatu tagajärg või esineb reaalne oht selleks. Kaebaja osavõtul on korraldatud raha

kogumise avalik kampaania, mille tulemusena on laekunud vähemalt 60 000 eurot. Kaebajal on

võimalik väidetavaid kahjulikke tagajärgi ära hoida, esitades Terviseametile kehtestatud nõuete

täitmise kava ja kinnitus nõuete täitmise kohta. Asendustäitmise kulusid ei nõuta kaebajalt sisse

enne asendustäitmise lõppemist. Asendustäitmine võib lõppeda enne kohtuvaidluse lõppemist,

kuid see ei tähenda, et kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus asendustäitmise kulude

sissenõudmise keelamiseks. Kaebaja käsutuses on piisavalt rahalisi vahendeid asendustäitmise

kulude tasumiseks. Kulude tasumiseks on ka võimalik sõlmida maksegraafik.

Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine kahjustab ülekaalukat avalikku huvi. Korralduse nr

305 nõuded, mida kaebaja ei järginud, on kehtestatud inimeste elu ja tervise kaitseks ning riigi

(sh tervishoiusüsteemi) toimepidevuse tagamiseks. Avaliku huvi tagamiseks ei ole praegusel

ajal tõhusamat meedet kui kaebaja kohviku täielik sulgemine. Isegi kui lubada kaebaja

toitlustuskohas näiteks toidu kaasamüüki, ei ole usutav, et kaebaja sellist piirangut järgiks või

teeks seda kooskõlas korralduse nr 305 nõuetega. Tõenäoliselt oleks häiritud ka edaspidine

järelevalve kaebaja tegevuse üle. Kaebaja ei ole näidanud, et tema huvid kaaluvad üles avaliku

huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada

asendustäitmise kulude sissenõudmist puudutavas osas. Selles osas tuleb halduskohtu

08.12.2021 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus osaliselt ning keelata Terviseametil vaidlustatud ettekirjutuse täitmiseks rakendatava

asendustäitmise kulude sissenõudmine kohtumenetluse ajaks. Muus osas jääb halduskohtu

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

3-21-2803

8(13)

14. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida

kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o

kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat

ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu

või ebamõistlikult raske. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on

kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20;

13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada

ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus

nr 3-20605, p 11). Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse

eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele

isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi määruse

tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja

prognoosid peavad olema põhjendatud (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15).

Esialgse õiguskaitse vajadus

15. Kaebaja on esialgse õiguskaitse meetmetena taotlenud 29.11.2021 ettekirjutuse

kehtivuse osalist peatamist (sisuliselt soovib kaebaja majandustegevuse jätkamise

võimaldamist kaasamüügiks) ning asendustäitmise kulude sissenõudmise peatamist. Esialgse

õiguskaitse taotluse 17.11.2021, 18.11.2021 ja 19.11.2021 määratud sunnirahade

sissenõudmise keelamiseks on kaebaja esitanud 15.12.2021 avalduses ning see meede ei kuulu

praeguse määruskaebemenetluse esemesse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

kaebajal on ettekirjutuse kehtivuse peatamist puudutavas osas esialgse õiguskaitse vajadus.

Samas asus halduskohus seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus

asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks, sest praegu ei toimu asendustäitmise

kulude sissenõudmist kaebajalt. Kaebaja vaidleb määruskaebuses sellele seisukohale vastu.

16. AtSS § 15 lg 1 järgi nõutakse asendustäitmise kulud ja sunniraha sisse täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Isikul on võimalik

esitada

halduskohtule

kaebus

asendustäitmise

kulude

sissenõudmise

peale;

õiguskaitsevahendid selleks on sarnased sunniraha sissenõudmise vaidlustamise võimalustega

(AtSS § 16 lg 1; Riigikohtu 17.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 16 ja 22.04.2015 otsus

asjas nr 3-3-1-72-14, p 15).

17. Terviseameti 02.12.2021 täitekorralduse kohaselt on asendustäitmise ligikaudsed kulud

(turvateenuse kulud) perioodi 02.12.2021–31.01.2022 kohta 34 272 eurot. Puudub vaidlus, et

Terviseamet ei ole asendustäitmise kulusid kaebajalt ettemaksuna sisse nõudnud, nagu

võimaldab AtSS § 15 lg 3. Asendustäitmine ei ole praeguse seisuga lõppenud, kuid lõppeb

eeldatavasti kohtumenetluse ajal ning vastustajal puudub takistus asendustäitmise kulude

kaebajalt sisse nõudmiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel tuleb lähtuda mõtteliselt

sellest, et vastustaja meetmed on õigusvastased ja ei kuulu täitmisele, mitte sellest, et need tuleb

kaebajal varem või hiljem täita. Vastustaja tegevuse õiguspärasust ja avalikke huve hinnatakse

esialgse õiguskaitse otsustamise järgmistes etappides, s.o kaebuse perspektiivikuse hindamisel

ja huvide kaalumise käigus. Lisaks, kehtestatud nõuete täitmise kava esitamine aitaks vältida

kulude suurenemist, kuid mitte juba tekkinud asendustäitmise kulude sissenõudmist.

Ringkonnakohtul puudub usaldusväärne teave selle kohta, et Sihtasutuse Perekonna ja

Traditsiooni Kaitseks algatatud kampaanias annetustena kogutud raha, millele vastustaja viitab,

on kaebaja saanud või saab oma käsutusse.

3-21-2803

9(13)

Järelikult on kaebajal olemas esialgse õiguskaitse vajadus ka asendustäitmise kulude

sissenõudmise peatamiseks.

Kaebuse eduväljavaated

18. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seda, et kaebusel peaksid tingimata olema

väga head eduväljavaated, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada

üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004

määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).

19. Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole

ka ülekaalukalt head.

20. Ettekirjutuse kohaselt on kaebaja korduvalt rikkunud korralduse nr 305 p 10 alap-st 7

tulenevate nõuete täitmise kontrollimise kohustust (korralduse p 16). Ettekirjutuse p 2.1 järgi

seisneb tuvastatud korrarikkumine selles, et kaebaja on lubanud klientidel viibida

teenindamiseks ja einestamiseks müügi- või teenindusalal, kuid ei ole kontrollinud nende

nakkusohutust vastavalt korralduse nr 305 p-s 14 sätestatud tingimustele. Lisaks on

ettekirjutuse p-des 1.11, 4.6 ja 4.7 toodud välja ka kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise

tagamise kohustuse rikkumine (korralduse nr 305 p 8).

21. Kaebuse väidete kohaselt on ettekirjutus õigusvastane järgmistel põhjustel: 1)

ettekirjutus on ebaselge; 2) ettekirjutuse aluseks olevad piirangud on põhiseadusevastased,

kuna korralduse nr 305 andmise aluseks olev volitusnorm (NETS § 28 lg 6) annab valitsusele

võimaluse kehtestada piirangud määramata ajaks; 3) ettekirjutuses on kaalutlusvead.

22. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ettekirjutuses esineks ilmseid ja olulisi puudusi.

Ettekirjutus on piisaval määral selge ning ettekirjutuse adressaadi õigused ja kohustused on

arusaadavad. Ettekirjutuse põhjenduses on toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus,

samuti kaalutlused, millest haldusorgan selle andmisel lähtus. Asjaolu, et ettekirjutuse tegemise

ajal oli viirusnakkusega haigestumine langustrendis, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks.

Ehkki nakkushaiguse levik ongi laineline, võib nakatumise languse põhjuseks vähemalt

osaliselt pidada ka piirangute järgimist ja selle üle järelevalve teostamist. Korraldusega nr 305

kehtestatud nõuete mittejärgimist ei saa ettevõtja õigustada väitega, et tema opereeritavas

asutuses on hea ventilatsioon. Kaebaja ei ole vaidlustanud ettekirjutuse väidet, et tema

opereeritavas toitlustusasutuses ei järgitud COVID-tõendi kontrollimise nõuet, kuid leiab, et

tema tegevust oleks saanud piirata osaliselt, lubades tal tegutseda korralduse p 10 alap 7 teises

lauses nimetatud ulatuses. Korralduse p-s 4.6 on Terviseamet kaalunud kaebaja tegevuse

piiramist, kuid leidnud, et see ei ole põhjendatud, kuivõrd lisaks tõendi kontrollimise kohustuse

rikkumisele on tuvastatud ka maskikandmise kohustuse rikkumine ning ettevõtte esindaja on

avaldanud, et keelas klienditeenindajatel nõudeid järgida. Kaebaja käitumist ja avaldusi

arvestades ei saa põhjendamatuks pidada vastustaja hinnangut, et kui lubada kaebajal oma

tegevust piiratud mahus (sh kaasamüük) jätkata, ei oleks ka sellisel juhul tagatud korralduses

nr 305 sätestatud nõuete täitmine, sh maski kandmise kohustuse täitmise tagamine. Lisaks on

eelkirjeldatud asjaoludel kaheldav, kas ettevõte järgiks nõuet mitte lubada külastajatel tarbida

toitu kohapeal. Võimalik oleks küll teha järelevalvet, kuid sellega kaasneb suur halduskoormus

ja kulu maksumaksjale. Õige ei oleks jätkata märkimisväärse osa politsei ja Terviseameti

ressursi panustamist tervisekriisi ajal ainult ühe isiku tegevuse üle järelevalve tegemiseks. Oma

õigusvastasest käitumisest tulenevate tagajärgede riski peab isik kandma ise.

23. Kaebus on esitatud HKMS § 44 lg 1 alusel, mistõttu ei saa kaebaja kaebusega kaitsta

kolmandate isikute õigusi. Seega ei ole kaebust asjakohane põhjendada väitega, et

3-21-2803

10(13)

COVIDtõendi nõue riivab kohviku külastajate eraelu puutumatust eriliigiliste isikuandmete

avaldamise kohustuse tõttu. Halduskohus on õigesti jätnud kaebaja selle väite tähelepanuta

(määruse p 45). 24. NETS § 28 lg-s 2 on sätestatud meetmed, mida Terviseamet võib

nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendada, sh kohustada isikuid järgima

nakkusohutuse ettevaatusabinõusid (p 5). NETS § 28 lg 5 järgi võib Terviseamet eriti ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt sulgeda asutusi ja ettevõtteid

või piirata nende tegevust (p 1). Kui NETS § 28 lg-tes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute

kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi

Valitsus korraldusega (NETS § 28 lg 6). Seda, kas õiguslik alus vaidlustatud korralduse

andmiseks on olnud piisavalt määratletud või mitte, tuleb kohtul hinnata haldusasja sisulisel

läbivaatamisel, kuid korraldust ei ole alust pidada ilmselgelt õigusvastaseks. Põhjendatud ei ole

ka korralduse ümberkvalifitseerimine määruseks. Seadus ütleb ise sõnaselgelt, et piirangud

tuleb kehtestada valitsuse korraldusega. Kuivõrd piirangud kehtestatakse üldkorraldusega,

tuleb arvestada, et haldusaktiga kehtestatud üldkohustuslikke nõudeid pole lubatud hoida

kehtimas lõpmatult kaua. Üksikjuhtumi reguleerimine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51

tähenduses eeldab, et juhtum on piiritletud, ennekõike ruumiliselt, ajaliselt, isikuliselt või

esemeliselt (Riigikohtu

25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 23). Korraldus nr 305 kehtib alates 26.08.2021 ning

korralduse p 19 järgi kehtivad sellega kehtestatud meetmed ja piirangud korralduses nimetatud

tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust

hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant. Terviseameti ettekirjutuse tegemise ajaks olid

korraldusega nr 305 kehtestatud piirangud (vahepealsete muudatustega) kehtinud ligikaudu

kolm kuud. Seega ei ole ka alust pidada ettekirjutust õigusvastaseks selle tõttu, et korraldusega

nr 305 kehtestatud piirangute kehtivusel puudub konkreetne tähtaeg või et need olid

ettekirjutuse tegemise ajaks kehtinud lubamatult kaua.

25. Ringkonnakohus märgib, et kui piirangud kujunevad püsivateks, peab PS § 3 lg 1 esimesest

lausest ja §-st 11 tulenevalt nende üle otsustama seadusandja (nt Riigikohtu 18.05.2021 otsus

nr 3-19-549, p 18). Olukorras, kus COVID-19 pandeemia on kestnud juba enam kui poolteist

aastat ja selle lõpp ei ole ettenähtav, vaid pigem peaks olema selge, et koroonaviirus ei kao

kuhugi, on ringkonnakohtu hinnangul jõudnud kätte aeg, et rakendatavate piirangute üle

otsustaks seadusandja ja seda juba lähiajal. Püsivat olukorda ei muuda üksikjuhtumiks pelgalt

see, kui Vabariigi Valitsus kehtestab piirangud teatava ajavahemiku järel formaalselt uue

korraldusega ja näeb selles ette piirangute lõpukuupäeva (nt korralduse nr 212 p 13) või sätestab

kohustuse piirangute vajalikkust teatud ajavahemiku möödumisel uuesti hinnata. Vastustajal

tuleb seega arvestada võimalusega, et kui üldkorraldusega seatud piiranguid lähiajal

seadusandja üle ei vaata, siis ei ole välistatud, et kohus võib asjaomase kaebuse tagamiseks

kohaldada esialgset õiguskaitset.

Huvide kaalumine majandustegevuse keelu osas

26. Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusega kohustati kaebajat sulgema tema valduses olev

toitlustuskoht ning keelati seal majandustegevuse osutamine kuni 31.01.2022. Tegemist on

kaebaja ettevõtlusvabaduse intensiivse riivega. Majandustegevuse peatamise jätkumine,

sunnirahade sissenõudmine ning asendustäitmise kulude sissenõudmine võivad viia kaebaja

pankrotistumiseni. Kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võimaldaks

kaebajal osaliselt oma majandustegevust jätkata ning ta ei peaks kohtumenetluse ajal tasuma

asendustäitmise kulusid.

3-21-2803

11(13)

27. Olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille

kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või

mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, ei saa vastustaja jääda ära ootama äärmiselt

kaalukate avalike huvide rasket kahjustamist, vaid tal tuleb tegutseda proaktiivselt ja rakendada

ennetavaid meetmeid. Halduskohus peab samuti arvestama esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi ja kui kaalukausil on ühelt poolt isiku põhiõiguste piirangud ning teiselt

poolt muude ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine,

peab kohus veenduma, et kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kohaldatud abinõud ei kahjustaks

ülemääraselt avalikke huve. Ettevaatuspõhimõte on kohane esialgse õiguskaitse menetluses

huvide kaalumise käigus tehtavas riskianalüüsis, kus hinnatakse ühelt poolt esialgse õiguskaitse

potentsiaalselt eksliku kohaldamisega tekitatavaid tagajärgi vastassuunalistele huvidele ja samu

tagajärgi siis, kui esialgset õiguskaitset ekslikult ei kohaldata.

28. Isik saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese

õigusi ja vabadusi (PS § 19 lg 2). Avalik huvi ei võrdu üksikisikute erahuvide summaga, vaid

tegemist on üldise huviga tagada kõigi ja igaühe õiguste kaitse ning riigi toimimine ja avalike

teenuste kättesaadavus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebaja seisukohta, et

korraldusega nr 305 kehtestatud piirangud on kehtestatud poliitilistel kaalutlustel, mis ei põhine

tõendatud asjaoludel või teadusnõukoja soovitustel. Korraldusega nr 305 kehtestatud piirangute

eesmärgiks on takistada koroonaviiruse levikut, et vältida inimeste massilist haigestumist ja

sellest tingitud tervishoiusüsteemi ülekoormamist. Kuivõrd usaldusväärsetel andmetel on

COVID-19 haigusse nakatumise ja iseäranis raske haigestumise risk vaktsineeritud ja selle

haiguse läbi põdenud inimestel madalam kui vaktsineerimata või haigust mitte läbi põdenud

isikutel, on teatud tegevustes osalemise lubamine üksnes kehtiva COVID-tõendi ettenäitamisel

üks võimalik meede, mis aitab piirata nakkuse levikut. Valitsus on võtnud aluseks teadusliku

seisukoha, et distantsi hoidmine ja näomaski kandmine vähendavad viiruseosakeste

edasikandumist.1 Selliste meetmete tõhusus sõltub aga sellest, kuivõrd inimesed ja ettevõtjad

neist kinni peavad.

29. Kaebajal kohtumenetluse ajal majandustegevuse jätkamise lubamine võib kahjustada

avalikku huvi, kuivõrd kaebaja senise tegevuse ja avalduste põhjal on alust arvata, et ta ei

järgiks ka piiratud mahus tegutsemisel korralduses nr 305 nakkushaiguse leviku piiramiseks

kehtestatud nõudeid. Ka toidu kaasamüügi puhul pole piiratud aeg, mille jooksul kliendid

võivad asutuses viibida, ning kui maskikandmise nõuet ei järgita, suureneb nakkuse levimise

oht. Samuti puudub kindlus, et kaebaja tagab tegevuse piiratud mahus jätkumisel selle, et

kliendid ei tarbi kohvikust ostetud toitu ja jooki kohapeal. Avalikku huvi kahjustaks oluliselt

see, kui kaebaja peetavas asutuses töötavad ja/või seda külastavad isikud nakatuksid

koroonaviirusega ja osa neist (või neilt omakorda nakkuse saanud isikutest) põeks haigust

raskelt, mis põhjustaks täiendavat survet niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemile.

30. Kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saab

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on

head eduväljavaated. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras,

kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist

lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas

vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada

1 Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 seletuskiri, lk 5.

3-21-2803

12(13)

avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr

3-3-1-59-14, p 19).

31. Kahtlust ei ole selles, et vaidlustatud korraldus riivab kaebaja põhiõigusi, kuid

vaidlusaluse meetmega kaitstakse teiste ühiskonnaliikmete vähemalt sama olulisi kui mitte

olulisemaid põhiõigusi (nt PS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust tervise kaitsele) ja äärmiselt olulisi

avalikke huve vältida tervishoiusektori ülekoormamist ning tagada riigi tuumikfunktsioonide

toimimine ja avalike ülesannete täitmine. Kui väga suure hulga inimeste plaaniline haiglaravi

lükkub edasi või ei ole tekkinud tervisemurega võimalik saada vajalikku ravi, kujutaks see

endast nende inimeste põhiõiguste ulatuslikku ja väga intensiivset riivet ning võib-olla ka

rikkumist. Sellise olukorra ärahoidmiseks võib tekkida omakorda vajadus asendada Eestis seni

kehtinud ja enamiku EL-i liikmesriikidega võrreldes küllaltki leebed piirangud märksa

rangematega (nt asutuste ja ettevõtete täielik sulgemine, üleüldised liikumispiirangud, piiride

sulgemine ja reisipiirangud, kohustuslik vaktsineerimine). See stsenaarium paneks ka kaebaja

praegusega võrreldes halvemasse olukorda. Vajaliku haiglaravita jäävate inimeste

tervisepõhiõiguse riive oleks kaugelt tõsisem, võrreldes kaebaja ettevõtlusvabaduse lühiajalise

riivega. Ringkonnakohtu hinnangul kaaluvad avalikud huvid üles kaebaja huvi jätkata (piiratud

mahus) oma majandustegevusega, arvestades, et kaebuse eduväljavaated ei ole väga head.

Seega ei ole ettekirjutuse kehtivuse (osaline) peatamine põhjendatud ning selles osas on

halduskohus õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

32. Nagu ka halduskohus on märkinud, on majandusliku kahju tekkimise vältimine kaebaja

enda mõjusfääris. Kaebaja ei ole põhistanud, et korralduses nr 305 sätestatud nõuete täitmine

oleks võimatu või temale ebamõistlikult koormav. Väite, et kaebaja seaduslik esindaja kavatseb

kohviku ruumid anda kasutusele teisele ettevõttele (FixFood Group OÜ), esitas kaebaja

esmakordselt alles määruskaebuses ning selle väitega ei saanud halduskohus vaidlustatud

määruse tegemisel arvestada. Seega tuleb see väide jätta määruskaebuse lahendamisel

tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutuse p 5.3 kohaselt võib kaebaja selle

ennetähtaegse kehtetuks tunnistamise kaalumiseks esitada Terviseametile NETS § 28 alusel

kehtestatud nõuete täitmise kava ja kinnituse nõuete täitmise kohta. Selline kava võib sisaldada

ka Vana-Kalamaja tn 21-1 asukohas teisel äriühingul tegutsemise võimaldamist. Juhul kui

vastustaja aktsepteerib kaebaja esitatud kava, langeb ära vajadus asendustäitmise jätkuvaks

rakendamiseks ning sellega seotud kulud ei suureneks. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks

vastustaja ei peaks seda aktsepteerima, kui on täidetud tingimus, et uus operaator ei välista

valitsuse üldkorraldusest tulenevate nõuete täitmist ja kaebaja uue operaatori tegevusse ei

sekku.

Huvide kaalumine asendustäitmise kulude osas

33. Asendustäitmise kulude sissenõudmine kohtumenetluse ajal, olukorras, kus esineb siiski

teoreetiline võimalus, et kaebus vähemalt mingis osas rahuldatakse, tooks kaebaja jaoks kaasa

ilmselt pöördumatud tagajärjed, arvestades nõude suurust.

34. Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamise puhul on avalikuks huviks, millega

tuleb kaalumisel arvestada, kõnealuste kulude sissenõudmise võimaluse jätmine haldusorganile

juhtumiks, kus kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja on väikeettevõtja, kelle tavapärane kuu

müügitulu on kaebusest nähtuvalt kordades väiksem kui asendustäitmise kulud. Piirangute

tulemusel ei saa kaebaja oma majandustegevust jätkata ja tal puudub käive, samas kui kaebajal

võib olla jätkuvaid kulusid. Seega ei saa välistada, et kaebaja pole võimeline asendustäitmise

kulusid tasuma, kui kaebus jääb rahuldamata.

3-21-2803

13(13)

35. Samas tuleb arvestada, et kui asendustäitmisest tulenevat nõuet ei ole võimalik

rahuldada osaühingu vara arvel (s.o täitemenetluses on tuvastatud, et osaühing on varatu ning

täitmistoimingute tulemusel midagi ei laeku), võib vastustaja nõuda oma kohustusi rikkunud

juhatuse liikmelt kahju hüvitamist osaühingule; osaühingu pankroti väljakuulutamise korral

võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4; vt

ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 18). Õigusaktist (korraldus nr 305)

tulenevate nõuete ja PPA ettekirjutuste tahtlikku täitmata jätmist saab ilmselgelt pidada

juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35, ÄS § 187 lg 1).

36. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada

osaliselt ning keelata asendustäitmise kulude sissenõudmine kuni asjas tehtava menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

37. Ringkonnakohus selgitab määruse tagajärgi. Asendustäitmise kulude sissenõudmise

keelamine käesoleva määrusega ei tähenda seda, et tingimata tuleks keelata ka sunniraha

sissenõudmine. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (ATSS §

3 lg‑d 2 ja 3, HMS § 107 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14).

Sunniraha on seega eesmärgipärane eelkõige siis, kui see nõutakse ettekirjutusega määratud

kohustust rikkunud isikult sisse võimalikult vahetult pärast hoiatuses märgitud tähtaja

möödumist. AtSS § 8 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada muu hulgas

juhul, kui sunni rakendamise alused on ära langenud või kui ettekirjutuse aluseks olnud

õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. Asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal võib tingida

selle, et sunniraha sissenõudmine ei ole enam pärast kohtuotsuse tegemist lubatav – erinevalt

asendustäitmise kulude sissenõudmisest. Kui kaebajal sunniraha tasumise kohustust ei teki,

isegi osaliselt, ei täida see oma eesmärki motiveerida kaebajat täitma korraldusega nr 305

kehtestatud nõudeid. Sunniraha sissenõudmise keelamise üle otsustab siiski esimeses astmes

sõltumatult käesolevas määruses väljendatud seisukohtadest halduskohus, arvestades kõiki

olulisi asjaolusid.

(allkirjastatud digitaalselt)