1-21-5331/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-21-5331

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2021. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-5331 (20278001660)

Kohtu eesistuja

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Elgar Musta süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 9, § 199 lg 2 p 4,

7, 8 järgi; Viljar Pekka süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 9, §

199 lg 2 p 4, 7, 8, § 424 lg 2, § 4231 järgi lühimenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Süüdistatav

ELGAR MUST

Isikukood

39005104922,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vald,

xxxxxxxxx, e-post: , kannab karistust Tallinna vanglas, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht:

puudub.

Kolm kehtivat kriminaalkaristust: 1) 01.10.2015. a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-17-5171 süüdi

tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud 10-

kuulise vangistusega, KarS § 73 lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6

kuulise katseajaga; 2) 12.12.2016. a Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja otsusega nr 1-16-10996 süüdi tunnistatud KarS §

424 järgi ja karistatud 6 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2

alusel 1 aasta ja 4 kuu vangistusega, mis asendati 480 tunni

üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Tartu Maakohtu

24.11.2017. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa 5

kuud 24 päeva täitmisele, vabanes 20.06.2018. a, 3)

31.07.2019. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr

1-18-4916 süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 2 p 2 järgi ja

karistatud 1 aasta ja 6 kuu vangistusega (kandmata karistus

1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust) KarS § 74 lg 1, 3 järgi 2-

aastase katseajaga. 26.05.2020. a Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja määrusega pöörati vangistuse kandmata osa

täitmisele, kannab karistust alates 30.09.2020. a.

Väärteokorras 14 kehtivat karistust.

Tõkend: puudub

Kaitsja

Advokaat Aivar Kello

Süüdistatav

VILJAR PEKKA

Isikukood

38504056539,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx, e-post:, kannab karistust Tallinna vanglas, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht:

100% töövõimetu, ei tööta.

Neli kehtivat kriminaalkaristust: 1) 16.01.2017. a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-16-10233 süüdi

tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 6- kuulise

vangistusega, KarS § 74 lg 1, 3 alusel 2- aastase katseajaga

koos juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, 2) 08.06.2017. a

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-17-5171

süüdi tunnistatud KarS § 120 ja § 121 lg 1 järgi ja karistatud

KarS § 64 lg 1 alusel 6 kuu vangistusega, KarS § 74 lg 1, 3

alusel 1 aasta ja 8- kuulise katseajaga, 3) 15.05.2018. a Pärnu

Maakohtu Paide kohtumaja otsusega nr 1-18-1229 süüdi

tunnistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistatud 3 kuu

vangistusega, KarS § 65 lg 1 alusel 11 kuu vangistusega.

Vabanes karistuse ärakandmisega 29.08.2018. a, 4)

02.07.2020. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr

1-20-4682 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi ja

karistatud 10 kuu vangistusega, KarS § 74 lg 1, 2, 3 järgi

kuulus koheselt kandmisele 7 päeva vangistust, 9 kuud ja 23

päeva vangistust 2- aastase katseajaga, 05.05.2021. a

kohtumäärusega nr 1-20-4682 karistus pööratud täitmisele,

kannab karistust alates 22.05.2021.a.

Väärteokorras 7 kehtivat karistust.

Tõkend: puudub.

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Pärtel

Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2021. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Elgar Must KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli)

aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Elgar Must KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

aasta vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Elgar Mustale mõista 4 (neli) aastat 9 (üheksa)

kuud vangistust.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks kuritegude kogumi

eest Elgar Mustale mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

5. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 31.07.2019. a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-4916 Elgar Mustale mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, mis 28.12.2021 seisuga on 3 (kolm) kuud 1 (üks) päev vangistust,

ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Elgar Mustale mõista 3 (kolm) aastat ja 5 (viis)

kuud ning 1 (üks) päev vangistust.

6. Kohtuotsuste kogumis Elgar Mustale mõistetud karistuse kandmise algust arvestada

alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 28.12.2021. a.

7. KrMS § 180 lg 1 alusel Elgar Mustalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

1044 (üks tuhat nelikümmend neli) eurot 78 senti.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Elgar Musta menetluskulud summas 1460 (üks tuhat

nelisada kuuskümmend) eurot riigi kanda.

9. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

(AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99921700054035.

Selgitusse tuleb märkida „1-21-5331, menetluskulud, Elgar Must“.

10. Süüdi tunnistada Viljar Pekka KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 4

(neli) aastat vangistust.

11. Süüdi tunnistada Viljar Pekka KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 1

(üks) aasta vangistust.

12. Süüdi tunnistada Viljar Pekka KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks

mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

13. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Viljar Pekkale mõista 5 (viis) aastat ja 6 (kuus)

kuud vangistust.

14. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks kuritegude

kogumi eest Viljar Pekkale mõista 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

15. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 02.07.2020. a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4682 Viljar Pekkale mõistetud karistuse

ärakandmata osa, mis 28.12.2021 seisuga on 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva

vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Viljar Pekkale mõista 3 (kolm)

aastat 10 (kümme) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

16. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Viljar Pekka eelvangistuses viibitud aeg

10.04.2021 kuni 22.05.2021, s.o 1 (üks) kuu 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse

kandmata osa on 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust.

17. Kohtuotsuste kogumis Viljar Pekkale mõistetud ja ärakandmata karistuse kandmise

algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 28.12.2021.

a.

18. KrMS § 180 lg 1 alusel Viljar Pekkalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

1220 (üks tuhat kakssada kakskümmend) eurot 98 senti.

19. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Viljar Pekka menetluskulud summas 1460 (üks tuhat

nelisada kuuskümmend) eurot riigi kanda.

20. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

(AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99921700054048.

Selgitusse tuleb märkida „1-21-5331, menetluskulud, Viljar Pekka“.

21. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx esitatud

tsiviilhagi täielikult.

22. Välja mõista solidaarselt Elgar Mustalt ja Viljar Pekkalt 375 (kolmsada

seitsekümmend

viis)

eurot

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxkasuks

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

23. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaadid Häirekeskuse

kõnesalvestistega ja DVD-plaat politseipatrulli vormikaamera salvestisega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Elgar Mustale ja Viljar Pekkale on esitatud süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi selles, et

nemad 27.09.2020. a kella 19.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

külas grupis koos panid toime röövimise. Nimelt lõhkusid nad xxxxxxx talu majja

sissetungimise eesmärgil ära maja välisukse kõrval oleva aknaklaasi, seejärel haarasid majast

väljunud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxkäest põrandamopi ja viskasid selle kõrvale maha ning

nõudsid akordionite üleandmist, millega kannatanu nõus ei olnud. Seejärel käskis Viljar Pekka

Elgar Mustal minna kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxx selja taha, mida viimane ka tegi ning võttis

kannatanul ümbert kinni, mille tagajärjel kaotasid nad koos tasakaalu ning kukkusid maha.

Kannatanu tajus tegevust otsese ründena nii enda kui majas viibiva elukaaslasexxxxxxxxxxxxx

tervisele ja elule, tundis eelnevast suurt hirmu ning ei julenud osutada edasiselt aktiivset

vastupanu. Seejärel tungisid Viljar Pekka ja Elgar Must kannatanu tahte vastaselt majja

eesmärgiga leida sealt akordionid. Kannatanu tajus hirmu, et kui ta ei anna nõudjatele

akordioneid, siis tarvitatakse tema ja tema elukaaslase suhtes vägivalda. Olles survestatud

psüühilise ja füüsilise vägivallaga loovutas kannatanu enda tahte vastaselt akordioni „Köhler“

ning Itaalia päritolu akordioni. Kummagi akordioni väärtuseks pidas kannatanu 300 eurot,

seega tekitati kannatanule röövimisega kahju kokku 600 eurot ja kokku kahju 625 eurot

(lõhutud aknaklaas maksumusega 25 eurot).

Elgar Mustale ja Viljar Pekkale on esitatud süüdistus ka KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi varguses.

Elgar Must ja Viljar Pekka, olles eelnevalt s.o 27.09.2020. a koos toime pannud röövimise

(lisaks on Elgar Musta 01.10.2015. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1- 17-5171

karistatud

varguse

eest),

28.09.2020.

a

öösel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas grupis koos tungisid sisse xxxxxxx

tallu varem lõhutud aknaklaasiga akna kaudu ning võtsid ära võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva televiisori „Philips“ (väärtusega 350

eurot) ja akutrellikomplekti „Bosch“ (väärtusega 150 eurot) ning tekitasid kokku kahju 500

eurot.

2. Viljar Pekkale on esitatud süüdistus ka KarS § 4231 järgi sõiduki süstemaatilises juhtimises

juhtimisõiguseta isiku poolt. Juhtimisõiguseta Viljar Pekka juhtis mootorsõidukit 01.07.2020.

a (sh joobeseisundis ja selle eest on teda karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

02.07.2020. a otsusega nr 1-20-4682), seejärel 10.04.2021.a kella 13.20 paiku Kingu tee 2

juures Kuningamäe külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas (mootorsõidukit BMW 320D

registreerimisnumbriga xxxxxx), seejärel 27.09.2020. a kella 19.30 paiku Jõgeva maakonnas

Põltsamaa vallas Võisiku külas Esku–Võisiku teel (mootorsõidukit Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxxxxx) ning 28.09.2020. a öösel Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas

Võisiku

külas

Esku-Võisiku

teel

(taaskord

mootorsõidukit

Volkswagen

Bora,

registreerimisnumbriga xxxxxx).

Veel on Viljar Pekkale esitatud süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises

joobeseisundis. Viljar Pekka juhtis 10.04.2021. a kella 13.20 paiku Kingu tee 2 juures

Kuningamäe

külas

Põltsamaa

vallas

Jõgevamaal

mootorsõidukit

BMW

320D

registreerimisnumbriga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema veres

vereproovi võtmise ajal kl 16.45 oli 2,49±0,07 mg/g, k=2. Teo toimepanemise hetkel oli Viljar

Pekkal kehtiv karistus joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu 02.07.2020. a otsuse nr 1-20-4682

alusel.

II Kohtu seisukoht

Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi

3. Elgar Musta ja Viljar Pekkat süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi selles, et nemad

27.09.2020. a õhtul võtsid kannatanult xxxxxxxxxxxxxxxxx tema tahte vastaselt ära kaks

akordionit: akordioni „Köhler“ ja Itaalia päritolu akordioni.

4. Selles,

et

süüdistatavad

nimetatud

kuupäeval

xxxxxxxxxxxxxxxxelukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu külas xxxxxxx talus viibisid ja sealt kaks

akordionit kaasa võtsid, vaidlus puudub. Seda tõendavad kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütlused,

tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused, äratundmiseks esitamise protokollid, Häirekeskuse

kõnesalvestise vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning Elgar Musta ja Viljar

Pekka enda ütlused. Selle kohta, mida süüdistatavad akordionitega edasi tegid, annavad teavet

tunnistaja xxxxxxxxxxxi ütlused.

5. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas süüdistatavate käitumise näol oli tegemist vargusega

KarS § 199 tähenduses või röövimisega KarS § 200 tähenduses.

6. Röövimine koosneb asja äravõtmisest ja vägivallast ja kohtu arvamusel süüdistatavad

mõlemad tingimused oma käitumisega ka täitsid. Süüdistatavad võtsid kannatanult

xxxxxxxxxxxxxxxxx tema tahte vastaselt ära kaks akordionit, ehk et kannatanu ei soovinud

oma akordione süüdistatavatele anda, need võeti temalt ära vägivallaga.

7. Vägivald tähendab kannatanu psüühilist või füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja

üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks (vt

Riigikohtu 14.01.2003 lahend nr 3-1-1-131-02, p 7). Seega võib vägivald olla nii psüühiline kui

füüsiline ning tuvastada tuleb mitte üksnes vägivalla esinemine, vaid ka seos vägivalla ja asja

ülemineku vahel.

8. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda ei kasutatud, s.o ei esinenud kehalist

väärkohtlemist KarS § 121 tähenduses. A.V. on avaldanud, et kuigi üks meestest võttis tal õues

ümbert kinni ja nad kukkusid mõlemad maha, siis füüsilisi vigastusi ega valu talle ei tekitatud

(I kd tl 2-5). Seda kinnitab ka tunnistaja Mxxxx Kxxxx, kelle ütluste (I kd lk 104-106) kohaselt

ta ei näinud, et keegi oleks A.V.t löönud. Samuti on süüdistatav Elgar Must väitnud (I kd tl

123-125), et kellegi löömist või kellelegi haiget tegemist ei olnud. Ka süüdistatav Viljar Pekka

kinnitab (I kd tl 148-150), et nemad A.V.t ei löönud.

9. Kannatanu A.V. suhtes kasutati psüühilist vägivalda - ähvardamist, mis tähendab kannatanu

psüühilist mõjutamist eesmärgiga luua asja süüdlasele ülemineku alus. Ähvardamine ei pea

tingimata olema sõnaline, vaid võib väljenduda ka konkludentselt ehk tegudega.

10. Kannatanu on ülekuulamisel 02.10.2020 avaldanud, et toimunu tekitas temas hirmu ja

hingelist traumat (I kd tl 2-5). Ülekuulamisel 02.07.2021 (II kd lk 163-166) on A.V.

täpsustanud, et ta tundis hirmu selle ees, et need kaks meest teda või tema elukaaslast ründavad.

Hirm tekkis kannatanul juba siis, kui ta nägi kahte võõrast meesterahvast hilisel kellaajal oma

maja juures ja sai aru, et nad ei ole heade kavatsustega. Hirm süvenes, kui üks meestest temalt

ümbert kinni võttis, mida kannatanu tajus rünnakuna. Kui mehed majja sisse läksid, suurenes

A.V. hirm veelgi. Kannatanu ütlustest ei tulene, et Elgar Must ja Viljar Pekka oleksid teda

sõnades millegagi ähvardanud, vaid kannatanu hirm tekkis meeste käitumisest.

11. Hinnates A.V. arusaama olukorrast, ei saa tähelepanuta jätta Häirekeskuse kõnesalvestist (I

kd tl 13-16, 17, 18). A.V. on Häirekeskusesse helistades väitnud, et teda rööviti (rõhutatult, et

akordione mitte ei varastatud, vaid need rööviti). Kuigi kohus ei pööra sellele väitele nii suurt

tähelepanu kui prokurör (kohtu hinnangul ei suuda ilma juriidiliste eriteadmisteta isik, eriti veel

hirmu- ja ärevusseisundis, adekvaatselt eristada vargust ja röövimist), on aga oluline, et

kannatanu avaldas Häirekeskuse ametnikule sõnaselgelt, et akordionid võeti ära vägisi. Veelgi

enam, kannatanu selgitas, et ta on väga närvis ja kardab, et röövlid võivad tagasi tulla.

12. Eeltoodust tuleneb, et A.V. tundis Elgar Musta ja Viljar Pekka ees hirmu ning kartis, et nad

võivad teda või tema elukaaslast füüsiliselt rünnata. Kohtu hinnangul oli hirmu tundmine

põhjendatud nii kannatanu kui ka objektiivse kõrvalseisja vaatepunktist. Elgar Must ja Viljar

Pekka läksid kannatanu maja juurde õhtusel ajal, nad olid alkoholijoobes ja kannatanu jaoks

võõrad, neid ei olnud sinna kutsutud. Süüdistatavad on kannatanust, kes on invaliid, ja tema

elukaaslasest tunduvalt nooremad ja füüsiliselt märkimisväärselt tugevamad. Seda tajus ka

kannatanu, eriti ühe meesterahva puhul, kes oli tema hinnangul musklis ja treenitud lihastega.

Elgar Must ja Viljar Pekka ei teinud välja sellest, et A.V. neid õues nägi ja neil ära minna käskis.

Sellest sai kannatanu järeldada üksnes seda, et tema isik ja sõnad süüdistatavaid ei heiduta. Üks

süüdistatavatest võttis A.V. ümbert kinni ja nad kukkusid koos maha. Kuigi kannatanule ei

tehtud sellega haiget, andis see siiski väga selge signaali, et mehed on vajadusel valmis

füüsiliseks kontaktiks. Olenemata sellest, et Elgar Must ja Viljar Pekka olid teolt tabatud, s.o

neid nägid nii kannatanu kui tema elukaaslane, läksid süüdistatavad majja ja käisid seal

omavoliliselt ringi. Järelikult sai kannatanu aru, et temal ei ole olukorra üle mingit kontrolli,

vaid kaks võõrast meesterahvast tegutsevad tema kodus oma parima äranägemise järgi.

13. Kirjeldatud käitumine on kohtu hinnangul kannatanu A.V. konkludentne ähvardamine.

Õhtune aeg, süüdistatavate joobeseisund, vähimagi isikliku tutvuse puudumine kannatanuga,

ilmselge füüsiline üleolek kannatanust, pererahavale vahelejäämisest mitte välja tegemine,

soovimatus lahkuda ja füüsilise jõu, kuigi väheintensiivse, rakendamine kannatanu suhtes

tähendavad kogumis hinnates seda, et Elgar Must ja Viljar Pekka panid oma käitumisega toime

A.V. ähvardamise.

14. Toimepandud psüühiline vägivald on ka põhjus, miks A.V. oma akordionid süüdistatavatele

andis. Kannatanu on öelnud, et pidas seda ainsaks viisiks neist meestest lahti saada (I kd tl 2-5)

ja kartis, et kui ta pille ei anna, võivad tema ja ta naine viga saada (II kd lk 163-166).

15. Mis puudutab kaitsjate seisukohti, et psüühilist vägivalda ei esinenud või kui ka esines, ei

olnud see seotud akordionite üleandmisega, siis leiab kohus, et ühtki teist loogilist põhjendust,

miks kannatanu lasi endalt pillid ära võtta, ei ole. Süüdistatavad on kannatanu jaoks täiesti

võõrad, tulid tema koju ilma kutsumata ja käitusid äärmiselt ebaviisakalt. Kohtu jaoks on hirmu

tundmine ja ähvarduste tajumine ainus eluliselt usutav selgitus, miks kannatanu loobus

vastupanu osutamast ja isegi andis ühe akordioni asukoha ise välja. Seda, kui tugevat hirmu

A.V. süüdistatavate ees tundis, kirjeldab ka kannatanu järgnev käitumine. Nimelt ei julgenud

kannatanu pärast röövimist oma koju jääda, vaid läks koos elukaaslasega Põltsamaale venna

juurde. Kannatanul tekkis tunne, et röövlid võivad tagasi tulla.

16. Elgar Must ja Viljar Pekka panid röövimise toime grupis, minnes A.V. elukohta koos ja

võttes sealt kaks akordionit ära koos. Selle jaoks tungisid nad sisse kannatanu elukohta, üritades

esmalt siseneda akna kaudu ja sisenedes lõpuks uksest ilma kannatanu loata. Süüdistatavad

tegutsesid ühtse teoplaani kohaselt ja kooskõlastatult. Oluline pole see, et kes täpselt varguse

plaani välja mõtles ja kes akna lõhkus (tulenevalt süüdistatavate ütlustest on nendes detailides

mõningased vastuolud). Üheks oluliseks momendiks ühtse röövimise teotahte kujunemisel oli

hetk, mil kannatanu A.V. tuli majast välja ja nõudis süüdistatavate lahkumist. Sellest hetkest

alates tegutseti röövimise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult (vt ka järgnevad punktid tahtluse

osas).

17. A.V.lt akordionite ära võtmine oli ilmselgelt planeeritud. Seda kinnitab asjaolu, et Elgar

Must ja Viljar Pekka teadsid täpselt, mille järgi nad on tulnud, s.o kahe akordioni. Kust

süüdistatavad akordionite kohta informatsiooni said, asja materjalidest ei selgu, kuid see ei ole

kriminaalasja lahendamiseks ka oluline. Tähtis on see, et süüdistatavad läksid A.V. elukohta

konkreetselt kahte akordionit ära võtma. Kuigi süüdistatav Elgar Must on oma ütlustes (I kd tl

123-125) väitnud, et neil oli mõte minna sinna majja lihtsalt kondama ja akordionitest nad

justkui ei teadnudki midagi, siis süüdistatav Viljar Pekka ütluste (I kd tl 148-150) kohaselt

helistas keegi Elgar Mustale ja tahtis pille osta, mille peale süüdistatavad A.V. juurde läksid.

Viljar Pekka ütlused haakuvad kannatanu ütlustega, mille kohaselt küsiti temalt akordionite

järele juba õues ja süüdistatavad väljendasid korduvalt soovi saada endale mõlemad akordionid.

18. Süüdistatavate tahtlus akordionid ära võtta hõlmas ka A.V. konkludentset ähvardamist,

mida on käsitletud ülal. Kohus nõustub kaitsjatega, et Elgar Mustal ja Viljar Pekkal ei olnud

konkreetset, eelnevalt läbi räägitud plaani, mida nad sihtkohas teevad või kuidas kannatanuga

käituvad. Siiski näitab nende käitumine sündmuskohas, et nende kavatsus ei olnud akordionite

salajane ära viimine, vaid nad olid ka valmis kokkupuuteks kannatanuga. Juba maja juurde

sõites nägid nad tulesid ja said aru, et keegi on kodus, mida on selgitanud oma ütlustes Viljar

Pekka. Sellegipoolest otsustasid nad oma tegevust jätkata ning jätkasid seda ka siis, kui A.V.

oli neid näinud ja proovinud ära ajada (vt ka otsuse p 16). Nad jätkasid akordionite nõudmist ja

otsimist ka pärast rüselust kannatanuga. Kohus nõustub, et Elgar Musta ja Viljar Pekka eesmärk

kannatanu juurde minnes oli üksnes akordionite ära võtmine, mitte kannatanu suhtes füüsilise

või psüühilise vägivalla rakendamine. Siiski tuleb märkida, et KarS § 16 lg 2 teise lause

kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule

vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohapealset olukorda hinnates

said süüdistatavad aru, et ilma kannatanu hirmutamiseta ei ole neil võimalik akordione kätte

saada. Oma tegevuse jätkamine nähes, et kannatanu on kodus ja pille vabatahtlikult ära ei anna,

vaid teda tuleb selle jaoks survestada, näitab, et süüdistatavate tahtlus hõlmas ka kannatanu

ähvardamist. Järelikult panid Viljar Pekka ja Elgar Must röövimise toime kavatsetult.

19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Elgar Must ja Viljar Pekka tuleb süüdi

tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

20. Elgar Mustale ja Viljar Pekkale on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi selles,

et nemad 28.09.2020. a öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vallas xxxxxxx külas tungisid sisse xxxxxxx tallu ning võtsid ära A.V.le kuuluvad televiisori

„Philips“ ja akutrellikomplekti „Bosch“.

21. Kannatanu A.V. ütluste (I kd tl 59-61) kohaselt tuli ta 01.10.2020 pealelõunal koju

Xxxxxxxxxxxx tallu ning avastas, et aknad on pärani lahti ning televiisor ja akutrell ära viidud.

Televiisori ja akutrelli kadumise avastamise kohta on samasisulisi ütlusi andnud tunnistaja

Mxxxx Kxxxx (I kd tl 104-106). 27.09.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd tl 19-55)

on näha toas olevat televiisorit, mida 02.10.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd tl 65-

80) enam näha ei ole. Kahtlustatav Elgar Must on väitnud (I kd tl 123-125), et nad läksid Viljar

Pekkaga 28.09.2020 õhtul akordione tagasi viima, kuid kedagi ei olnud kodus ning majas tuli

neil mõte hoopis televiisor ja akutrell kaasa võtta. Kahtlustatava Viljar Pekka sõnul (I kd tl 148-

150) rääkis Elgar Must juba 27.09.2020 õhul tagasi sõites, et nad võiksid sinna majja hiljem

tagasi minna ja ka televiisori ära võtta. Seda nad ka tegid ja lisaks televiisorile võttis Elgar Must

veel midagi kaasa, mis hiljem osutus akutrelli komplektiks.

22. Tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi. Pärast eelmisel päeval

toimunud röövimist (p 4) tungisid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis koos (p7)

sissetungimise teel (p 8) sisse kannatanu majja ja varastasid sealt asju.

23. Elgar Must ja Viljar Pekka panid varguse toime kavatsetult. Elgar Musta ütlusi selle kohta,

et nad läksid tegelikult akordione tagasi viima ning televiisori ja akutrellikomplekti vargus

toimus poolkogemata, ei saa pidada usaldusväärseteks. Esiteks ei saa pidada eluliselt usutavaks,

et tegutsedes sooviga toimepandud kuritegu heastada ja akordione omanikule tagastada,

otsustavad isikud kannatanule hoopis rohkem kahju teha. Teiseks ei haaku Elgar Musta ütlused

Viljar Pekka omadega, kelle sõnul tekkis mõte tagasi minna ja telekas ära võtta juba siis, kui

nad akordione röövimas käisid. Kuigi Elgar Musta ja Viljar Pekka plaan seisnes üksnes

televiisori varastamises, hõlmab nende tahtlus ka akutrellikomplekti vargust. Tahtlus ei pea

olema suunatud konkreetsele esemele, vaid peab hõlmama süüteokoosseisu asjaolusid.

Praegusel juhul oli Elgar Musta ja Viljar Pekka eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega panid süüdistatavad varguse toime kavatsetult

KarS § 16 lg 2 tähenduses.

24. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Elgar Must ja Viljar Pekka tuleb süüdi

tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

25. Süüdistuse kohaselt juhtis alkoholijoobes Viljar Pekka 10.04.2021 kella 13:20 paiku Kingu

tee 2 juures Kuningamäe külas Põltsamaa vallas Jõgevamaal mootorsõidukit BMW 320D

registreerimisnumbriga xxxxxxx

26. Joobetunnustega Viljar Pekkat nägi Kuningamäe tankla juures sõitmas tunnistaja

xxxxxxxxx, kes teavitas sellest Häirekeskust (II kd tl 3-5) ja kes on andnud selle kohta ka ütlusi

(II kd tl 1-2). Seda, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis autot just Viljar Pekka, kinnitab

ka tunnistaja xxxxxxxxxxx (II kd tl 11-13). Auto juhtimist kinnitab ise ka Viljar Pekka. Seega

on juhtimise fakt leidnud kohtu arvates igakülgselt tõendamist. Vaidlust selles asjas on

põhjustanud aga Viljar Pekka väide, et tema ei olnud joobes. Võimaluse selliseks väiteks annab

südmuste käik, kuivõrd fakt on see, et mootorsõiduki roolist Viljar Pekkat joobnuna ei tabatud

ja alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus mõõdeti mõni aeg pärast seda, kui ta oli

mootorsõidukit juhtinud. Politseiametnikust tunnistaja xxxxxxxxxxxxon oma ütlustes (II kd tl

6-7) selgitanud, kuidas ta tabas Esku külas Viljar Pekka, kellele just külaelanikud osutasid kui

joobes juhile. Viljar Pekka väljus tema kinnipidamise hetkel kortermajast, mille ette ta oli auto

parkinud. Viljar Pekkal mõõdeti tema kinnipidamise hetkel joobes suuruseks 1,64 mg/l kohta

(II kd tl 19). Seejärel viidi Viljar Pekka Tartusse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi joobeseisundi

tuvastamise saatekirja (II kd tl 21-24) kohaselt tuvastati Viljar Pekka verest etanoolisisaldus

(2,49±0,07) mg/g. Alkoholisisaldust Viljar Pekka veres süüdistuses nimetatud ajal autot

juhtides on tuvastatud ka 01.06.2021. a. määratud ekspertiisiga. Vastavalt ekspertiisiaktile nr

21E-LÕX0112 (II kd tl 137-141) oli etanooli arvutuslik kontsentratsioon Viljar Pekka veres

auto juhtimise hetkel süüdistuses märgitud ajal vähemalt 2,12 mg/g, kuid tõenäoliselt oli vere

etanooli sisaldus suuremgi enne vereproovi võtmist esinenud etanooli eliminatsiooni tõttu.

Seega, kuna LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootosõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui

tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi, siis ületas alkoholisisaldus Viljar

Pekka veres lubatud piirmäära selgelt.

27. Viljar Pekka eelnev karistatus joobes juhtimise eest nähtub karistusregistri väljavõttest (II

kd tl 51-56). Asudes teadlikult pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima, pani Viljar Pekka

mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad. Viljar Pekka tuleb seega süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi.

Süüdistus KarS § 4231 järgi

28. Viljar Pekkale on esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi selles, et ta on juhtinud

mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 01.07.2020, 27.09.2020, 28.09.2020 ja 10.04.2021.

29. 01.07.2020 sõitmise fakti kinnitab kehtiv kohtuotsus (II kd lk 57-61). Seda, et nii röövimise

toimepanemisel 27.09.2020 kui ka varguse toimepanemisel 28.09.2020 juhtis sõidukit Viljar

Pekka, kinnitavad Elgar Musta ja Viljar Pekka ütlused. Elgar Must on avaldanud (II kd lk 169-

171), et sõideti Viljar Pekka naise xxxxxxxxxx autoga ning mõlemal korral oli roolis Viljar

Pekka. Seda, et tema oli roolis, on tunnistanud ka Viljar Pekka ise (I kd tl 148-150). 10.04.2021

sõiduki juhtimist puudutavaid tõendeid on käsitletud ülal. Seda, et Viljar Pekkal juhtimisõigus

puudub, tõendavad vastavad õiendid (II kd tl 78, 176). Üks tunnus, mida süstemaatilisuse

hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Tegemist on kriteeriumiga,

mille kaudu tuvastada tegudevaheline sisemine seos või selle puudumine. Ehkki ajalisel

kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on

periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised

n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema muud

seda toetavad argumendid (vt Riigikohtu lahend 1-20-3067, p 12). Viljar Pekka puhul joonistub

kohtu arvates süstemaatilisus välja reljeefselt. Juhtimiste vahelised ajavahemikud on väga

lühikesed, rikkumistest peegelduva n-ö sisulise süsteemi moodustabki vajaduspõhisus – Viljar

Pekka ei hooli juhtimisõiguse puudumisest, kui on tarvis sõita, siis ta lihtsalt läheb ja sõidab.

30. Viljar Pekka juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kavatsetult. Ta teadis, et tal

puudub juhtimisõigus ning seega oli autorooli istudes tema eesmärgiks mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Viljar Pekka

tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi.

III Karistus

31. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

32. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 1-18-2232, p 71).

Elgar Musta karistus

33. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolm kuni viisteist aastat vangistust ning

KarS § 199 lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör on taotlenud mõista

Elgar Mustale KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi karistuseks 4 aastat vangistust ning KarS § 199 lg 2

p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

34. KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmine määra on üheksa aastat vangistust. Kohus nõustub

prokuröriga, et Elgar Mustale tuleb mõista karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra.

Elgar Must ei tekitanud toimepandud teoga olulist kahju, sest röövitud akordionite väärtus

kokku oli 600 eurot, millele lisandub lõhutud aknaklaasi väärtus 25 eurot. Samuti oli kannatanu

suhtes rakendatud vägivald pigem väheintensiivne, st kannatanu suhtes kasutati üksnes

psüühilist vägivalda, talle ei tekitatud füüsilisi vigastusi ega põhjustatud valu. Kohus võtab ka

arvesse, et Elgar Must on oma süüd tunnistanud (KarS § 57 lg 1 p 3) ja avaldanud kahetsust

(KarS § 57 lg 1 p 8). Siinkohal tuleb märkida, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3

tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse

väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal

näiteks ka kannatanu rollile toimunus (RKKKo nr 1-20-3535, p 20).

35. KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on kaks ja pool aastat vangistust. Ka siinkohal

nõustub kohus prokuröriga, et Elgar Mustale tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmise

määra. Elgar Must ei tekitanud kannatanule olulist kahju, samuti esinevad karistust

kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja kahetsuse avaldamine.

36. Süüdistataval on kriminaalkorras kolm kehtivat karistust, sh varguse toimepanemise eest.

Ta on kandnud vangistust nii reaalselt kui tingimisi, samuti on vangistust asendatud üldkasuliku

tööga. Kahetsusväärselt ei ole kõik eeltoodu Elgar Musta õiguskuulekale teele suunanud. Ta on

jätkanud ühiskonnas mitteaktsepteeritavat käitumist, mida lisaks uute kuritegude

toimepanemisele ilmestavad ka arvukad karistused väärteokorras. Kuriteod, milles teda

praeguses asja süüdistatakse, pani Elgar Must toime vahetult enne vangistuse kandmisele

asumist, vabadusest n-ö viimast võttes. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Elgar

Musta puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid reaalse vangistuse kandmisega.

37. Elgar Mustale tuleb KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi mõista karistuseks 4 aastat vangistust ning

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud

karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Elgar Mustale

liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tuleb

mõistetavat liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista

Elgar Mustale liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

38. Kuriteod, mille eest Elgar Must käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatakse ja

karistatakse, on pandud toime pärast Tartu Maakohtu 31.07.2019. a otsuse kriminaalasjas nr

1-18-4916 kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse ära kandmist. Seega tuleb KarS

§ 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus ka kohtuotsuste kogumis. Selle jaoks tuleb praeguses

asjas mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra.

39. Kohtuotsuse kuulutamise, s.o 28.12.2021 seisuga on Elgar Mustal kriminaalasjas nr 1-18-

4916 mõistetud karistusest kandmata 3 kuud 1 päev vangistust, mille võrra tuleb mõistetud

vangistust 3 aastat 2 kuud suurendada. Seega on Elgar Musta kandmisele kuuluv liitkaristus 3

aastat 5 kuud 1 päev vangistust, mille algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse

kuulutamisest.

Viljar Pekka karistus

40. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolm kuni viisteist aastat vangistust, KarS

§ 199 lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 424 lg 2 kuni nelja-aastase

vangistuse ja KarS § 4231 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

41. Prokurör on taotlenud mõista Viljar Pekkale KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi karistuseks 4 aastat

vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ning KarS § 4231 ja §

424 lg 2 järgi KarS § 36 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust.

42. Kohus leiab, et Viljar Pekkale tuleb röövimise ja varguse toimepanemise eest mõista

karistus alla sanktsiooni keskmise määra sarnastel põhjendustel nagu Elgar Mustale, mida

kohus siinkohal üle kordama ei hakka. Elgar Musta ja Viljar Pekka süü on ühesugune. Toimiku

materjalide põhjal ei ole alust arvata, et ühe süüdistatava teopanus oleks olnud oluliselt suurem

või erinev teise omast. Ka Viljar Pekka puhul tuleb karistust kergendavate asjaoludena

arvestada süü tunnistamist ja kahetsuse avaldamist.

43. Kuna Viljar Pekka on süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise ja mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise pannud 10.04.2021. a toime ühe teoga, moodustavad süüteod

ideaalkogumi. Viljar Pekkale tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 kohaselt selle sätte alusel,

mis näeb ette raskeima karistuse ehk KarS § 424 lg 2 alusel. Võttes arvesse Viljar Pekka joobe

suurust, autojuhtimise aega ja kohta ning asjaolu, et tema tegevus häiris ka Häirekeskusesse

helistanud kaaskodanikku, on põhjendatud mõista talle karistus sanktsiooni keskmise määra

lähedale.

44. Viljar Pekkal on kriminaalkorras neli kehtivat karistust, sh mootorsõiduki joobes juhtimise

eest. Ta on kandnud vangistust nii reaalselt kui tingimisi. Uute kuritegude toimepanemine

korduvatest kriminaalkaristusest olenemata näitab, et karistused ei ole Viljar Pekka puhul oma

eesmärki saavutanud, vaid isik on õigusvastase elustiili viljelemist jätkanud. Ühiskonnas

kehtivate reeglite eiramist näitavad ka korduvad väärteokorras mõistetud karistused. Seetõttu

leiab kohus, et Viljar Pekka puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid reaalse

vangistuse kandmisega.

45. Viljar Pekkale tuleb KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi mõista karistuseks 4 aastat vangistust, KarS

§ 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ning KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 2 järgi

karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Viljar Pekkale liitkaristuseks 5 aastat

6 kuud vangistust. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetavat liitkaristust KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista Viljar Pekkale liitkaristuseks 3

aastat 8 kuud vangistust.

46. Kuriteod, mille eest Viljar Pekka käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatakse ja

karistatakse, on pandud toime pärast Tartu Maakohtu 02.07.2020. a otsuse kriminaalasjas nr 1-

20-4682 kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse ära kandmist. Seega tuleb KarS §

65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus ka kohtuotsuste kogumis. Selle jaoks tuleb praeguses

asjas mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra.

47. Kohtuotsuse kuulutamise, s.o 28.12.2021 seisuga on Viljar Pekkal kriminaalasjas nr 1-20-

4682 mõistetud karistusest kandmata 2 kuud 20 päeva vangistust, mille võrra tuleb mõistetud

vangistust 3 aastat 8 kuud suurendada, mõistes karistuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust.

48. Käesolevas kriminaalasjas on Viljar Pekka olnud kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud

perioodil 10.04.2021 kuni 22.05.2021, mil jõustus kriminaalasjas nr 1-20-4682 tehtud karistuse

täitmisele pööramise määrus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 12

päeva karistusest maha arvata. Seega on Viljar Pekka kandmisele kuuluv liitkaristus 3 aastat 9

kuud 8 päeva vangistust, mille algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

IV Tsiviilhagi

49. Kohus on tuvastanud, et Elgar Must ja Viljar Pekka tekitasid kannatanule A.V.le varalist

kahju,

võttes

temalt

õigusvastaselt

ära

akordionid,

televiisori

ja

akutrellikomplekti. Kannatanu on akordionid ja akutrellikomplekti tagasi saanud, kuid tagasi

saamata on televiisor „Philips“ väärtusega 350 eurot. Samuti on kannatanule tekkinud varaline

kahju 25 eurot, mis on süüdistatavate poolt lõhutud aknaklaas.

50. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

51. Kohtu arvates tuleb A.V. tsiviilhagi summas 375 eurot rahuldada täies ulatuses. VÕS § 132

lg 1 kohaselt tuleb asja kaotsimineku korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Elgar Musta ja Viljar Pekka poolt röövitud televiisori asukoht ei ole

hetkel teada, mistõttu on tegemist kaotsiläinud esemega, mille väärtus on hagiavaldusest

nähtuvalt 350 eurot. Aknaklaasi lõhkumisega tekitatud kahju on hagiavalduse kohaselt 25 eurot.

Mõlemad märgitud summad on kohtu hinnangul mõistlikud ja tekitatud kahjule vastavad.

Tsiviilhagi tuleb välja mõista Elgar Mustalt ja Viljar Pekkalt solidaarselt.

V Asitõendid

52. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid Häirekeskuse kõnesalvestistega (I kd tl 18; II

kd tl 132, 184) ja DVD-plaat politseipatrulli vormikaamera salvestisega (I kd tl 57).

53. Nimetatud asitõendid jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

kriminaaltoimikusse.

VI Kriminaalmenetluse kulud

54. Käesolevas kriminaalasjas on Elgar Musta menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p

9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on 1460 eurot, pool DNA ekspertiiside tasust ehk 142,50

eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4)

summas 178,80 eurot kohtueelses menetluses ja 723,48 eurot kohtumenetluses. Kokku on Elgar

Musta asjas menetluskulud 2504,78 eurot.

55. Käesolevas kriminaalasjas on Viljar Pekka menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p

9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on 1460 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot

(KrMS § 175 lg 1 p 3), ekspertiisitasu 95 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3), pool DNA ekspertiiside

tasust ehk 142,50 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS

§ 175 lg 1 p 4) summas 337,20 eurot kohtueelses menetluses ja 632,28 eurot kohtumenetluses.

Kokku on Viljar Pekka menetluskulud 2680,98 eurot.

56. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

57. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumine kogu ulatuses käiks üle jõu nii Elgar

Mustale kui Viljar Pekkale, arvestades menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatavatel on

sissetuleku teenimine vangistuses viibimise tõttu vähemalt mõnda aega raskendatud. Seetõttu

jätab kohus sundraha riigi kanda. Elgar Mustal tuleb menetluskulude katteks tasuda 1044,78

eurot ja Viljar Pekkal 1220,98 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

kohtunik