1-10-7150/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-7150 (kohtueelses menetluses nr 09260105860) riik P.K ja Kaarel Evart versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Tõlk Vilma Ressar Prokurör Milvi Väin

Süüdistatav P.K (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxx

xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

Kaarel Evart

(isikukood 38302286022; elukoht xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada P.K süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 4 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud

jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata P.K-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui P.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

P.K-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; määrata P.K-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustus heastama kuriteoga tekitatud kahju 01. maiks 2011; tühistada P.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Kaarel Evart süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega

Kaarel Evartile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.09.2009 otsusega Kaarel Evartile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 kuu võrra ning mõista Kaarel Evartile liitkaristus vangistusena 5 kuud; KarS § 69 alusel asendada Kaarel Evartile mõistetud vangistus

2

5 kuud üldkasuliku tööga 300 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. september 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada Kaarel Evart KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx ; määrata Kaarel Evartile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustus heastama kuriteoga tekitatud kahju 01. maiks 2011; tühistada Kaarel Evartile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Valdur S.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt P.K-lt ja

Kaarel Evartilt 37 500 krooni Valdur S.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 P.K-lt sundraha 6525 krooni ja riigi õigusabi tasu 8520 krooni riigi kasuks;

määrata kriminaalmenetluse kulud 15045 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2010 a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 1253,75 krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev;

2.2.2 Kaarel Evartilt sundraha 6525 krooni ja riigi õigusabi tasu 8100 krooni riigi kasuks;

määrata kriminaalmenetluse kulud 14625 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2010 a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 1218,75 krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev;

2.2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega

seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestada selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 8100 krooni ja Pille Toomele 8100 krooni.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

3 1.

Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) P.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vangistus 4 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 18 kuud ning määrata P.K-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx .KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustus heastama kuriteoga tekitatud kahju 01. maiks 2011.

2) Kaarel Evartile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus vangistusena 5 kuud; KarS § 69 alusel asendada Kaarel Evartile

mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 300 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. september 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada Kaarel Evart KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxx; määrata Kaarel

Evartile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustus heastama kuriteoga tekitatud kahju 01. maiks 2011.

P.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ajavahemikul oktoobrisnovembris 2009.a korraldas ja teostas koos Kaarel Evartiga ebaseaduslikku metsaraiet Viljandi

maakonnas xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx Valdur S.’ile kuuluval xxxxxx

maaüksusel, mille käigus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid

metsamaterjali eraldisel 4 (0,3 ha lageraie) kokku 36 tm väärtusega 18 965.- krooni, sellest kuusepalki 1 tm maksumusega 642.- krooni, 6 tm kasepakku maksumusega 10 062.- krooni, 2 tm kasepalki maksumusega 1278.- krooni, 7 tm kasepaberipuud maksumusega 2058.- krooni, 2 tm haavapalki maksumusega 790.- krooni, 5 tm haava paberipuud maksumusega 1015.- krooni, kütet 13 tm maksumusega 3120.- krooni, ja eraldisel 14 (pooles ulatuses e 0,15 ha) kokku 29 tm väärtusega 20 592.- krooni, s.h. kasepakku 8 tm maksumusega 13 416.- krooni, kasepalki 4 tm maksumusega 2556.- krooni, kase paberipuud 10 tm maksumusega 2940.- krooni, kütet 7 tm maksumusega 1680.- krooni. Raiutud puude maksumuseks on kokku 39 557.- krooni.. Hinnad on

arvutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse 2009.a. keskmise hinnastatistika alusel. Lisaks on raiutud 1 tm saare palki, mille hind ei ole turul selgelt välja kujunenud.

P.Kegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kaarel Evartit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles karistatud varguse eest

10.09.2002.a. rahalise karistusega tingimisi KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga (karistus

kustumata) ajavahemikul oktoobrisnovembris 2009.a korraldas ja teostas koos P.K-ga

ebaseaduslikku metsaraiet Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxxxx

xxxxxxx Valdur S.’ile kuuluval xxxxxx maaüksusel, mille käigus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid metsamaterjali eraldisel 4 (0,3 ha lageraie) kokku

36 tm väärtusega 18 965.- krooni, sellest kuusepalki 1 tm maksumusega 642.- krooni, 6 tm

kasepakku maksumusega 10 062.- krooni, 2 tm kasepalki maksumusega 1278.- krooni, 7 tm kasepaberipuud maksumusega 2058.- krooni, 2 tm haavapalki maksumusega 790.- krooni, 5 tm

haava paberipuud maksumusega 1015.- krooni, kütet 13 tm maksumusega 3120.- krooni, ja eraldisel 14 (pooles ulatuses e 0,15 ha) kokku 29 tm väärtusega 20 592.- krooni, s.h. kasepakku

8 tm maksumusega 13 416.- krooni, kasepalki 4 tm maksumusega 2556.- krooni, kase paberipuud 10 tm maksumusega 2940.- krooni, kütet 7 tm maksumusega 1680.- krooni. Raiutud

puude maksumuseks on kokku 39 557.- krooni. Hinnad on arvutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse 2009.a. keskmise hinnastatistika alusel. Lisaks on raiutud 1 tm saare palki, mille hind ei ole turul selgelt välja kujunenud. Kaarel Evarti teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt.

4

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse

Valdur S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 37500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse riigi õigusabi seaduse kriminaalmenetluses.

P.K kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 8100 krooni.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Kaarel Evarti kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 8100 krooni.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

5

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.K-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, õigusabi tasu 8520 krooni (sealhulgas kohtueelses menetluses kaitsjatasu 420 krooni) - riigieelarve tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kaarel Evartilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, õigusabi tasu 8100 krooni - riigieelarve tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik