2-21-16983/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-21-16983

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2021 Tallinn

Tsiviilasi

Osaühing Top Connect avaldus Osaühing TEZtelecom

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(võlausaldaja):

Osaühing

Top

Connect

(registrikood 10668897), lepinguline esindaja Oksana

Bibikova

Puudutatud

isik

(võlgnik):

Osaühing

TEZtelecom

(registrikood

11518674),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Daniil Savitski

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Osaühing

Top

Connect

avaldus

Osaühing

TEZtelecom

pankroti

väljakuulutamiseks rahuldamata ja Osaühingu TEZtelecom pankrot välja

kuulutamata.

2. Vabastada ajutine pankrotihaldur Maire Arm tema ülesannetest.

3. Jätta menetluskulud Osaühingu Top Connect kanda.

4. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 1311 eurot (käibemaksuga).

5. Hüvitada ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasu 1311 eurot Osaühing Top Connect

poolt 11.11.2021 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud

ettemaksu arvelt ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole xxx.

6. Osaühingu TEZtelecom menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast

käesoleva määruse jõustumist.

7. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise peale võib võlgnik ja

võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest. Ajutine pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada

samas korras temale määratud tasu osas. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel

tasutakse riigilõivu (riigilõivuseadus § 59 lg 15).

Võlgniku menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

pärast käesoleva määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Top Connect esitas 29.10.2021 Harju Maakohtule avalduse Osaühing

TEZtelecom pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu

nõue kokku 391 969,31 eurot. Nõude täitmiseks on võlausaldaja pöördunud nii suuliselt kui ka

kirjalikult võlgniku poole. 01.04.2021 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik

ei ole siiani lepingust tulenevalt võlga tasunud. Võlgnik on maksejõuetu. Tema nimel ei ole

avalikes registrites registreerimisele kuuluvat kinnis- ega vallasvara. Majandusaasta aruande

kohaselt puuduvad võlgnikul töötajad ja sisuline majandustegevus ning ta on kahjumis.

2. Kohus võttis 03.11.2021 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat

tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1500 eurot. Võlausaldaja

tasus ettemaksu 12.11.2021.

3. Võlgnik palub jätta võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, ajutise halduri

nimetamata ja pankroti välja kuulutamata. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja vaidleb

sellele täies ulatuses vastu. Poolte vaheline vaidlus tuleb lahendada vahekohtumenetluses ja

pankrotimenetluse eesmärgiks ei saa olla vahekohtumenetlusest kõrvale hiilimine.

4. Ajutine haldur esitas 13.12.2021 kohtule aruande, mille kohaselt esinevad alused

pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Võlgnikul puuduvad osalused teistes äriühingutes.

Samuti ei kuulu ega ole kuulunud ettevõttele kinnistuid ega sõidukeid. Võlgniku vastutavas

kasutuses on sõiduk, mille liisingumaksed on praktiliselt lõpuni tasutud. Sõiduki hind võib olla

vähemalt 55 000 eurot. Võlgnik on algatanud täitemenetluse avaldaja vastu 1662,50 euro

saamiseks. Tegemist on menetluskulude nõudega tsiviilasjas nr 2-19-14132. Nõue täideti

29.11.2021. Võlgnik on andnud laene 118 094 eurot ja ettevõttele on tasumata arveid kokku 30

326,75 euro väärtuses. Kokku arvestab ajutine haldur konservatiivse hinnangu alusel võlgniku

varade väärtuseks ligikaudu 132 500 eurot. Võlgnikul ei ole kohustusi töötajate ees. Samuti ei

ole maksuvõlga. Võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi. Äriühingu kohustused

võlgniku juhatuse hinnangul ja raamatupidamise andmetel on 78 980,36 eurot. Ajutine haldur

ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ega raskete juhtimisvigade olemasolu.

Ajutine haldur leidis, et võlgniku maksevõimet tuleb hinnata avaldaja nõudega arvestamata.

Pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud asja materjali, sh ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära

menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid, leiab, et võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 ja pankrotiseaduse (PankrS)

§ 3 lg 2 kohaselt vaatab kohus pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise asjad läbi

hagita menetluses. Pankrotiasja menetlev kohus võtab omal algatusel tarvitusele abinõud, et

selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldab selleks

vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 3).

7. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3). Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku

maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb üks eelnimetatud eeldustest.

8. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine

ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja

palus jätta pankroti välja kuulutamata. Kohus nõustub ajutise halduriga.

9. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku arvelduskontodel on kokku 0,51 eurot (dtl

157 – 165). Kinnisvara või osalusi teistes äriühingutes võlgnikul ei ole (dtl 156 ja 137).

Võlgnikule ei kuulu ka sõidukeid (dtl 172), kuid tema kasutuses on xxx (registreerimismärgiga

xxx), mille suhtes on sõlmitud liisinguleping AS-ga xxx. Tegemist on kapitalirendilepinguga

(nr xxx), mille põhiosa jääk on 1815,36 eurot. Leping lõpeb 15.03.2022 (dtl 133). Sõiduki

turuhind võib olla vähemalt 55 000 eurot. Täiteasjas nr 027/2021/1945 täideti võlgnikul

1662,50 euro suurust nõuet avaldaja vastu. Kohustus täideti 29.11.2021. Võlgnikul on seisuga

31.12.2020 laenulepingust tulenev nõue TEZ TELECOM LLC vastu 117 594 eurot ja TEZ

TELECOM Latvia SIA vastu 500 eurot. Võlgniku selgituste järgi on esimene neist seotud isik,

kuna TEZ TELECOM LLC on võlgniku juhatuse liikme ja omaniku kontrolli all. Laen tekkis

erinevate operaatoritega koostööst ja arveldustega eri riikide vahel ja koostöösuhte

restruktureerimisel on see nõue kas tasutav või tasaarveldatav. Ajutise halduri hinnangul saab

selle nõudega arvestada konservatiivselt, hinnanguliselt 50% ulatuses, kuna puuduvad muud

kindlad andmed nõude täieliku sissenõutavuse kohta. Võlgnikule on 31.12.2020 seisuga

asumata arveid kokku 30 326,75 eurot (НавиМобайл 805,70 eurot, Gudrouming 8000 eurot ja

muud pikaajalised nõuded 21 521,05 eurot). Pikaajalisi nõudeid saab ajutise halduri hinnangul

samuti arvestada umbes 50% ulatuses, kuna osa nõuetest võib olla aegunud. Kokku on võlgniku

vara väärtus seega vähemalt 132 500 eurot.

10. Võlgnikul ei ole töötajaid ega teadaolevaid kohustusi töötajate ees (dtl 166 – 167).

Maksuvõlad puuduvad (dtl 155). Võlgniku suhtes ei toimu täitemenetlusi (dtl 175 – 180).

11. Peale avaldaja väidetava nõude, on võlgnikul kohustused AS xxx ees (ülal viidatud

kapitalirendileping) 1815,36 eurot, A M ees 77 165 eurot (dtl 182 – 183), U B S OÜ ees 1200

eurot ja tasumata arved 78 481,73 eurot. Kohustus A. M ees ei ole aga sissenõutav, kuna

tegemist on omanikulaenuga. A. M on võlgniku osanik ja juhatuse liige (dtl 140). Kohustus U

B S OÜ ees on vaidlustatud. Muud tasumata arved on võlgniku selgituste kohaselt aegunud,

kuid raamatupidamisest maha kandmata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku

arvesse võetavad kohustused 78 980,36 eurot (77 165 + 1815,36).

12. Ajutise halduri tuvastatud asjaoludel ja esitatud tõendite kohaselt ei ole võimalik asuda

seisukohale, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Ajutise halduri tuvastatud võlgniku vara

väärtus on konservatiivse hinnangu kohaselt 132 500 eurot, kuid tema tulevikus sissenõutavad

kohustused, sh kohustus omaniku ees, kuid arvestamata pankrotiavalduse aluseks oleva

kohustusega, on 78 980,36 eurot. Võlgnik ei ole seega maksejõuetu, sh bilansiliselt, kuna tema

varad ületavad tema sissenõutavaid kohustusi. See, et võlgnik enda kinnitusel alates 2018.a

aktiivse äritegevusega enam ei tegele, seda järeldust ei muuda.

13. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga ka sellele, et võlgniku sissenõutavad

kohustused, mis tema maksevõimet mõjutavad, on tegelikult veel oluliselt väiksemad, nimelt

omanikulaenu võrra, kuna võlgniku omanik kinnitab (vt dtl 182 – 183), et ta kohustuse täitmist

ei nõua, välja arvatud ettevõtte pankroti korral (vt selle kohta ka Riigikohtu 22.02.2017 määrus

3-2-1-163-16 p 16). Kohus selgitab, et saab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku

maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 või 3 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba

sissenõutavaks muutunud kohustustega, mitte kohustustega, mille sissenõutavaks muutumine

ettenähtavas lähemas tulevikus ei ole tõenäoline. Omanikulaen ei muutu ettenähtavas tulevikus

sissenõutavaks ja omanik ei plaanigi seda sisse nõuda, v.a ühingu pankroti korral. Eeltoodust

tulenevalt ületavad võlgniku varad tema kohustusi, arvestamata pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja nõudega, tegelikult enam kui 130 000 euro võrra (132 500 – 1815,56).

14. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse hindamisel ei saa arvestada pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja nõudega. Kohus selgitab oma järeldust järgmiselt.

15. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamisel sellele, et tal on võlgniku vastu nõue

391 969,31 eurot, mis koosneb põhivõlast 306 086 eurot ja viivisest 85 883,31 eurot. Võlgnik

viitas kohustuse alusena võlgnikule perioodil 30.09.2018 – 30.06.2019 esitatud, kuid

väidetavalt tasumata arvetele. Samuti selgitas võlausaldaja avalduses, et võlgnik võttis

01.01.2018 lepinguga üle kohustuse tasuda TEZTELECOM LONDON LLP ja TEZTELECOM

LATVIA SIA tasumata kohustuse 324 562 eurot ja esitas koos pankrotiavaldusega 01.01.2018

sõlmitud lepingu, kuid ei esitanud arveid, mille alusel on tema väidetav nõue kujunenud, kuigi

selline kohustus võlausaldajal PankrS § 10 lg 4 tulenevalt oli. Kuigi avalduse kohaselt kujuneb

võlg nii 01.01.2018 lepinguga võetud kohustusest kui ka tasumata arvetest, põhineb võla

arvutus tegelikult ainult väidetavalt tasumata arvetel. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud

võlgniku raamatupidamisdokumentide alusel võlausaldaja nimetatud nõude olemasolu ja selle

suurust kindlaks teha. Majandusaasta aruannetes kohustus ei kajastu ja kogutud dokumentide

kohaselt ei ole nõue selge.

16. Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik avaldajale järgmiste arvete alusel märgitud summad,

kuid võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (dtl 157 – 165) on ta avaldajale nende arvete

alusel teinud makseid järgmiselt:

-

30.09.2018 arve nr 8, 13 264,01 eurot / 09.04.2019 tasus võlgnik 7500 eurot

-

31.10.2018 arve nr 9, 35 849,11 eurot / 14.06.2019 tasus võlgnik 8000 eurot

-

30.11.2018 arve nr 10, 29 804,98 eurot / 21.12.2018 tasus võlgnik 15 543,74 eurot ja

31.12.2018 13 443,74 eurot ja 1100 eurot ning 10.01.2019 1000 eurot s.o kokku 31 087,48

eurot

-

31.12.2018 arve nr 12, 29 255,38 eurot / 21.01.2019 tasus võlgnik 15 523,08 eurot,

31.01.2019 15 523,08 eurot, s.o kokku 31 046,16 eurot

-

31.01.2019 arve nr 13, 34 270,03 eurot / 20.02.2019 tasus võlgnik 14 279,18 eurot ja

27.02.2019 14 279,18 eurot, s.o kokku 28 558,36 eurot

-

28.02.2019 arve nr 14, 26 122,20 eurot / 20.03.2019 tasus võlgnik 13 061,10 eurot ja

29.03.2019 13 061,10 eurot, s.o kokku 26 122,20 eurot

-

31.03.2019 arve nr 15, 28 420,26 eurot / 23.04.2019 tasus võlgnik 13 831,66 eurot ja

30.04.2019 13 831,66 eurot, s.o kokku 27 663,32 eurot

-

30.04.2019 arve nr 16, 30 637,36 eurot / 21.05.2019 tasus võlgnik 12 717,50 eurot ja

31.05.2019 12 830,30 eurot, s.o kokku 25 547,80 eurot

-

31.05.2019 arve nr 17, 29 717,44 eurot / 20.06.2019 tasus võlgnik 12 382,26 eurot ja

28.06.2019 12 282,26 eurot, s.o kokku 24 644,52 eurot

-

04.07.2019 tasus võlgnik arvete 14 ja 15 katteks veel kokku 10 000 eurot

Kokku on võlgnik seega tasunud avaldajale avalduses viidatud arvete alusel, mis on avalduse

kohaselt tasumata, tegelikult kogunisti 220 169,80 eurot.

17. Riigikohus on leidnud (nt Riigikohtu 22.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 p

13), et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja

selgust üksnes ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 p 1 ja 4) ning nõude olemasolu või

kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel, ei ole võlausaldaja nõude

olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski

tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu

pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on

maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust

vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet

arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui

vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise

esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg

2 või 3 teine eeldus) (Riigikohtu 10.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14 p 17 ja 19 ning

10.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p 16 ja 18). Käesoleval juhul vaidleb võlgnik

nõudele vastu ja selle ebaselgusele viitab ka ajutine pankrotihaldur.

18. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja

nõude olemasolu ja sissenõutavus ei ole pankrotiseaduse mõttes selge ja tõendatud ning see

vajab selgitamist. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud ja ajutise pankrotihalduri tuvastatud

asjaoludel ja kogutud tõendite alusel ei ole võimalik nõude olemasolu kindlaks teha määras,

mis võimaldaks seda võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvesse võtta. Üksnes arvete

nimekirjast ei piisa, et väita, et võlgnik on enda kohustusi rikkunud ja võlausaldajal on võlgniku

vastu sissenõutavaks muutunud nõue 391 969,31 eurot. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole

võlausaldaja esitatud andmed tema nõude kohta õiged. Seetõttu leiab kohus võlgniku

maksejõuetuse hindamisel tuleb võlausaldaja nõue kõrvale jätta. Kohus tuvastas ülal, et

võlgniku vara ja ettenähtavas tulevikus sissenõutavaid kohustusi arvestades, ei ole võlgnik

maksejõuetu, kuna tema varad ületavad kohustusi enam kui 130 000 euro võrra.

19. Isegi kui arvestada võlgniku väidetava pankrotiavalduse aluseks oleva kohustusega

osas, milles raamatupidamisdokumentide alusel ei olnud tuvastatav, et kohustus oleks täidetud,

ei saaks see kohustus olla suurem kui 85 916,20 eurot (306 086 - 220 169,80). Kuna

võlausaldaja esitatud andmed tema põhinõude suuruse kohta ei ole ilmselt õiged, ei ole selge

ka võlausaldaja viivisearvestus. Kohus tuvastas ülal, et võlgniku olemasolevad varad ületavad

tema arvesse võetavaid sissenõutavaid kohustusi enam kui 130 000 euro võrra. Seega on

võlgnikul piisavalt vara ka juhul, kui võlausaldaja nõue 85 916,20 euro osas arvesse võtta.

Ilmselt on võlgnikul piisavalt vara ka võimaliku viivisenõude rahuldamiseks, kui võlausaldajal

selline nõue on.

20. Praeguses olukorras leiab kohus, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei

ole õige ega selge ja võlgniku majanduslikku olukorda ei saa hinnata, arvestades

pankrotiavalduses toodud nõudega. Nõude olemasolu ja selle võlausaldaja poolt märgitud

suurus on sedavõrd ebaselged, et need tuleb selgeks vaielda väljaspool pankrotimenetlust.

21. Kohus leiab, et kuna võlgniku majanduslik olukord ei vasta tuvastatud asjaoludel

PankrS § 1 lg 2 ja 3 sätestatule, s.t võlgnik ei ole maksejõuetu, tuleb võlausaldaja

pankrotiavaldus jätta PankrS § 27 lg 5 alusel rahuldamata ja võlgniku pankrot välja

kuulutamata. Teade pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta avaldatakse väljaanded

Ametlikud Teadaanded.

22. PankrS § 41 teise lause kohaselt määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata,

samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja

kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Ajutise pankrotihalduri tasu

23. PankrS § 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse

rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Tulenevalt PankrS § 150 lg 1 p 1

ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks tsiviilasja menetluskulud ja ajutise halduri tasu. Seega

jäävad tsiviilasja menetluskulud ja ajutise halduri tasu käesoleval juhul võlausaldaja kanda.

24. Vastavalt PankrS § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot (PankrS § 23

lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille

kaudu

ta

tegutseb.

Äriregistri

andmetel

on

Maria

Mägi

Advokaadibüroo

käibemaksukohustuslane.

25. Ajutine haldur palub määrata PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmise eest töötasu

suuruseks 1368 eurot 12 töötunni eest, sh andmete kogumiseks kirjade ja järelepärimiste

koostamine, taustamaterjali analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine kokku

11,5 tundi ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu on 95 eurot

(lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg on

põhjendatud ja õiglane ning võtab arvesse pankrotihalduri töö mahtu, käesoleva asja iseloomu

ja keerukust, halduri professionaalset kutseoskust ja tema kogemusi. Kohus ei arvesta siiski

kohtuistungil osalemise kuluga 0,5 tundi, kuna kohus vaatas pankrotiavalduse läbi kirjalikus

menetluses.

26. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks seega 1311 eurot (11,5 × 95 + 20%), mis

tuleb välja maksta avaldaja poolt ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti

tasutud 1500 euro arvelt.

Võlgniku menetluskulud

27. Võlgniku menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 3 alusel avaldaja kanda ja avaldaja

menetluskulud tema enda kanda. Kohus määrab võlgniku menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS §

177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik