3-21-1740/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

23.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1740

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Anastassia

Donets

Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-1740.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 22.12.2021 esitatud

dokumendid.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määruse

resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg

5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 28.07.2021 kell 21.31 sadamas

piirikontrolli käigus kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. Isik esitas passi, kuid seal

puudusid viibimisalust tõendavad viisakleebised ja templijäljendid. Isik väitis, et ta elab Leedu

Vabariigis ja tal on Leedu elamisluba, kuid puudusid seda kinnitavad dokumendid. PPA

paigutas isiku viibimisalusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kinnipidamiskeskusesse.

3-21-174021-1740

2(7)

PPA tuvastas menetluse käigus, et isikul ei ole Leedu elamisluba ning ta on esitanud Leedus

rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. PPA tegi puudutatud isikule 29.07.2021 kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ning

kohaldas riigisisest sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Lahkumisettekirjutuse järgi tuli isik välja saata Leedu Vabariiki.

3. PPA esitas Leedule 29.07.2021 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

604/2013 (Dublini III määrus) art 24 alusel tagasivõtmispalve. Leedu oli 12.08.2021 vastuses

nõus isiku tagasi võtma.

4. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2021 taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku puhul esinevad VSS § 15

lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused, sh osutavad põgenemise ohule VSS § 68 p-

des 1, 3, 6, 8 ja 9 sätestatud asjaolud.

Isikuga 29.07.2021 läbi viidud küsitlusest selgus, et isik ületas ebaseaduslikult Valgevene ja

Leedu vahelise piiri ning esitas tahtlikult valeandmeid. Ta jättis Leedus isikut tõendava

dokumendi esitamata, kuid tegi seda Eestis. Seetõttu on põhjus kahelda tema isikusamasuses.

Kahelda võib ka isiku usaldusväärsuses, sest ta ei ole olnud ütlustes järjepidev ja esitas

menetlustoimingute ajal tahtlikult valeandmeid. Tema Schengeni alale saabumise eesmärk ei

vastanud tegelikkusele ning ta soovis suunduda Soome Vabariiki. Ta esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse Leedus, et jääda Euroopa Liidu liikmesriiki. Isik lahkus omavoliliselt

pagulaskeskusest, ületas ebaseaduslikult Leedu ja Läti ning seejärel Läti ja Eesti piire. Kui teda

ei oleks kinni peetud, oleks ta jätkanud teekonda Soome ja esitanud seal rahvusvahelise kaitse

taotluse. Arvestades tema varasemat käitumist, võib ta hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale

hoidma. See, et isik on pannud toime kuriteo Venemaal ning olnud vanglas ja ületanud

ebaseaduslikult riigipiire, näitab, et ta võib jätkata süütegude toimepanemist, ohustades nõnda

avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Ühtlasi on kahtlus, et ta ei lahkuks Eestist

vabatahtlikult, vaid asuks väljasaatmist takistama, jätkaks edasiliikumist Schengeni alal ja

asuks ebaseaduslikult töötama. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi olla

tõhus, sest tema varasem käitumine ei tekita usaldust. Isik saadetakse Dublini III määruse alusel

Leetu, sest isik on seal esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Samas võib Leedust vastuse

saamine rändesurve tõttu viibida.

5. Tallinna Halduskohus andis 30.07.2021 määrusega PPA-le loa isiku paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

30.09.2021 (kaasa arvatud).

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Seadusliku aluseta

viibiv välismaalane saadetakse Eestist välja. Kinnipidamise eesmärk on tagada, et siin

ebaseaduslikult viibiv isik oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav.

Puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Isik esitas Leedus rahvusvahelise

kaitse taotluse, mille menetlus on pooleli. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine annab

isikule õiguse viibida menetluse ajal Leedus, ei anna see õigust liikuda teistesse Euroopa Liidu

liikmesriikidesse. Isikule on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. On usutav, et isikut ei ole

võimalik välja saata 48 tunni jooksul. Esmalt tuleb välja selgitada, kas isik on võimalik saata

tagasi Leetu Dublini III määruse alusel. Arvestades rändesurvet, võib selle väljaselgitamine

võtta tavapärasest rohkem aega. Teisalt ei ole võimalik isikut välja saata kodakondsusjärgsesse

riiki 48 tunni jooksul, sest ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis.

Tulenevalt VSS § 23 lg-st 1 ning § 15 lg 2 p-st 1 võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema

3-21-174021-1740

3(7)

väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb

põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse

täitmise tulemuslikkust. Puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 p-s 9 sätestatud põgenemise

ohule osutav asjaolu. Ta lahkus loata teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, kuigi oleks

pidanud sinna jääma menetlustoiminguteks. Ka tema senine käitumine – ebaseaduslik

Schengeni ala piiri ületamine, Leedu asutustele teadaolevalt enda kohta puuduliku või osaliselt

ebaõige teabe esitamine ning loata lahkumine Leedust ilmse eesmärgiga suunduda Soome –

õigustab kahtlust, et vabaduses viibides võib ta hakata väljasaatmist takistama ja liikuda mõnda

teise Schengeni liikmesriiki. Tema eesmärk ei olnud jõuda Eestisse, vaid minna Eesti kaudu

Soome. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest tal puudub elukoht ja

sotsiaalsed sidemed. Puudutatud isiku suhtes puudub ka usaldus, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine võiks olla tõhus, sest ta on andnud enda kohta vastakaid ja

ilmselt mittetäielikke ütlusi. Kohtuistungil selgitas isik, et on nõus minema vabatahtlikult

Venemaale, mis omakorda osutab, et tal puudub tegelikult vajadus rahvusvahelise kaitse järele.

Selliselt ei saa usaldada isikut selles, et ta lahkub vabatahtlikult Eestist ja Schengeni alalt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus ja teha

uus määrus, millega jätta PPA taotlus kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks rahuldamata.

Põgenemisohu tuvastamisel ei saa piirduda üksnes VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega, vaid

lähtuda tuleb konkreetsest isikust ja teda iseloomustavatest asjaoludest (Riigikohtu määrus nr

3-3-1-93-16, p 13, Euroopa Komisjoni soovitus 2017/2338). Põgenemise ohtu ei saa

põhjendada sellega, et seda ei saa välistada (Riigikohtu määrus nr 3-19-415). PPA ega

halduskohus ei ole põgenemise ohtu piisavalt põhjendanud. Arvestamata on jäetud, et isik on

nõus tegema koostööd ja on kinnitanud soovi vabatahtlikult lahkuda. Tal on pere, kelle juurde

ta soovib naasta ja kes tema pärast muretseb. Seega puudub alus arvata, et isik hakkab

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma või põgenema. Põgenemise oht on hoopis vähenenud.

Kohus ei arvestanud ka ebaseadusliku piiriületuse asjaolusid: eelneva karistatuse tõttu ei olnud

isikul võimalik Venemaalt seaduslikult lahkuda ja viisat taotleda. Tema süüdimõistmine oli aga

alusetu. Isik taotles Leedus varjupaika, muidu ta oleks Valgevenesse tagasi saadetud. Õige ei

ole halduskohtu hinnang, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine poleks Eestis elukoha

ja sotsiaalsete sidemete puudumise tõttu tõhus. Usalduse puudumine ei ole põgenemise ohtu

kinnitav asjaolu. Põhjendamata on halduskohtu seisukoht isiku ebausaldusväärsuse ja

kaitsevajaduse puudumise kohta. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne.

7. PPA teatas vastuseks kohtu päringule, et puudutatud isik saadeti 18.08.2021

Venemaale. Vastuseks kohtunõudele selgitas PPA täiendavalt, et isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisest saadi teada, kui tema suhtes hakati läbi viima „illegaalimenetluse“

toiminguid. Isikult hõivati sõrmejäljed, mida kontrolliti Eurodaci süsteemis. Eurodaci süsteem

teavitas sõrmejälgede kokkulangemisest Leedus hõivatud sõrmejälgedega. Pärast seda väitis

isik, et taotles Euroopa Liitu jäämiseks Leedus rahvusvahelist kaitset. Kiirpäringule saabunud

vastuse järgi oli isik taotlenud Leedus rahvusvahelist kaitset ning see taotlus oli menetluses.

PPA lähtus isiku ütlustest, sest Leedust vastuse saamine oli aeganõudev. Isiku ütluste järgi

koguti temalt Leedus isiklikud andmed, ta vastas mõningatele küsimustele ja ta paigutati

pagulaslaagrisse. Isik ei osanud täpsustada, missuguses staadiumis menetlus oli. Pärast

menetlustoimingute tegemist saadi Leedust vastus, et isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on

pooleli. Enne seda oli PPA jõudnud teha haldusmenetlustoiminguid ning lähtus olemasolevast

3-21-174021-1740

4(7)

teabest. Leedu ei olnud teinud isiku suhtes lõplikku otsust. PPA esitas Leedule 29.07.2021

tagasivõtmispalve ning Leedu oli nõus isiku tagasi võtma 12.08.2021 vastuses. Kuna isikul oli

viibimisõigus Leedus, käsitleti teda Eestis ebaseaduslikult viibiva isikuna. Ta ei taotlenud

Eestis rahvusvahelist kaitset ega soovinud Leetu naasta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. PPA esitas vastuseks kohtu nõudele Eurodaci vastuse koos sõrmejälgede vormiga,

29.07.2021 tagasivõtmispalve, Leedu ametivõimude 12.08.2021 vastuse tagasivõtmispalvele

ning puudutatud isiku 17.08.2021 avalduse, et ta on nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma.

Ringkonnakohus võtab need tõendid asja materjalide juurde, sest need on vajalikud

määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Tõendid võimaldavad

hinnata, missugune oli isiku õiguslik staatus ning mis alusel võis teda kinni pidada.

10. PPA kinnitusel saadeti isik 18.08.2021 kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku väljasaatmine

ei võta kõrgema astme kohtult siiski võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust

ja seda vajaduse korral tühistada, s.o kaotada luba andva määruse kehtivus tagasiulatuvalt

(Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).

11. PPA esitas taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks VSS § 23 alusel, leides, et isiku

puhul esinevad VSS § 15 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise

oht tulenevalt VSS § 68 p-des 1, 3, 6, 8 ja 9 märgitud asjaoludest. Halduskohus tugines loa

andmisel VSS § 15 lg 2 p-le 1 ja 68 p-le 9, kuid võttis põgenemise ohu hindamisel arvesse

ka muid isikuga seotud asjaolusid.

12. Asja materjalide järgi pidasid PPA ametnikud puudutatud isiku kinni 28.07.2021 tema

viibimisaluse väljaselgitamiseks. Isiku väitel oli tal Leedu elamisluba, kuid puudusid seda

kinnitavad dokumendid. Leedust saabunud kiirpäringu vastus ei kinnitanud isiku ütlusi. PPA

sai järgmisel päeval lahkumisettekirjutuse tegemisele suunatud haldusmenetluses teada, et

isik on esitanud Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse. Eurodaci süsteem teavitas

sõrmejälgede kokkulangevusest. Leedu ametivõimudelt saabus 29.07.2021 ka vastus, et isik

on esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti kinnitas isik ise rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamist

Leedus

ja

tema

suhtes

menetlustoimingute

tegemist

(vt

tuvastatud

asjaolud

lahkumisettekirjutuses – dtl 23–25, 56–58; küsitluse protokoll – dtl 15, 19). PPA tegi samal

päeval isikule lahkumisettekirjutuse, kus sihtriigina on märgitud Leedu, ning kohaldas isiku

suhtes riigisisest sissesõidukeeldu. Ühtlasi esitas PPA Leedule 29.07.2021 Dublini III määruse

art 18(1)(b) ja art 24 alusel tagasivõtmispalve. PPA esitas halduskohtule taotluse isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks 30.07.2021.

13. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik oli taotluse esitamise ajal rahvusvahelise

kaitse taotleja staatuses.

13.1. Dublini III määruse art 2 p c järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kolmanda

riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse,

3-21-174021-1740

5(7)

mille suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust. Sarnaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja

mõiste defineeritud teistes EL-i varjupaigaõiguse õigusaktides (vt direktiivi 2011/95 art

2 p i ja direktiivi 2013/32 art 2 p c), samuti VRKS § 3 lg-s 1. See tähendab, et kolmanda

riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul tekib rahvusvahelise kaitse taotleja staatus

juhul, kui ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ühes liikmesriigis ning selle

taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud. Ühtlasi ei sõltu rahvusvahelise kaitse

taotleja staatuse olemasolu sellest, millises liikmesriigis isik viibib. Isik ei kaota

rahvusvahelise kaitse taotleja staatust, kui ta lahkub liikmesriigist, kus ta taotluse esitas,

kui tema rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus

nr 3-20-1697, p-d 21–21.2, 22.1; 08.06.2021 määrus nr 3-201943, p 19). Sellisele

isikule ei kohaldata naasmisdirektiivi režiimi (Euroopa Komisjoni

16.11.2017 soovitus (EL) 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise

käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud

ülesannete täitmisel. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017H2338&from=ET, p 5.3).

13.2. Puudutatud isik on kolmanda riigi kodanik, kes esitas Leedus rahvusvahelise

kaitse taotluse. PPA oli halduskohtule taotluse esitamise ajal rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisest teadlik. Eurodaci süsteem oli teavitanud sõrmejälgede

kokkulangevusest, isik kinnitas ise rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, samuti saadi

selle kohta kinnitus Leedu ametivõimudelt. Rahvusvahelise kaitse taotlemist on

märgitud nii isikule tehtud lahkumisettekirjutuses kui ka halduskohtule esitatud

taotluses. Seega ei ole määravat tähendust PPA esindaja kohtuistungil esitatud väitel, et

Leedu ametivõimud kinnitasid rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist 10 minutit enne

kohtuistungit (30.07.2021 istung 10:34:43–10:35:23). Määruskaebusele esitatud

vastuse järgi oli PPA-le teada ka see, et isiku taotluse kohta ei olnud tehtud lõplikku

otsust. PPA esitas 29.07.2021 Leedule taotluse isiku tagasivõtmiseks Dublini III

määruse art 18(1)(b) ja art 24 alusel. Lahkumisettekirjutuse järgi saadetakse isik Leetu.

Ka taotluse järgi saadetakse isik Dublini III määruse alusel Leetu. Seega oli PPA-l

halduskohtule taotluse esitamise ajaks kujunenud seisukoht, et isik on rahvusvahelise

kaitse taotleja ning ta palutakse Leedul tagasi võtta.

14. Kuna isik oli rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, ei saanud teda kinni pidada VSS

alusel. Arvestades, et kinnipidamise eesmärk oli tema üleandmine Leedule Dublin III

määruse alusel, olnuks õige tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 7 koostoimes VRKS § 361 lg-

tega 1 ja 21.

Kinnipidamise eesmärgiks ei saanud olla isiku väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki. Valele

õiguslikule alusele tuginemine ei too praegusel juhul siiski kaasa halduskohtu määruse

tühistamist, sest kinnipidamise eesmärk ja faktilised asjaolud olid kohtule taotluse lahendamise

ajal teada, kuid neile anti vale juriidiline kvalifikatsioon. Isiku kinnipidamise eesmärk ei

muutunud. PPA oli nii halduskohtule esitatud taotluses kui ka istungil seisukohal, et isik tuleb

Leedule üle anda. Eksimus ei saanud mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu 08.06.2021

määrus nr 3-20-1697, p-d 29–32; 13.10.2021 määrus nr 3-20-2668, p 15; Tallinna

Ringkonnakohtu 27.02.2018 määrus nr 3-17-1837, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

15. VRKS § 361 lg 2 p 7 järgi võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku

üleandmiseks Dublini III määruse alusel, kui esineb isiku põgenemise oht. Sama paragrahvi

lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemise ohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Seejuures on Euroopa Liidu

liikmesriigist lahkumise puhul tegemist ka VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaoluga, mille

3-21-174021-1740

6(7)

olemasolu halduskohus praegusel juhul tuvastas. VRKS § 361 lg 2 p 7 tuleb omakorda

tõlgendada kooskõlas sätte aluseks olnud Dublini III määruse art 28 lg-ga 2, millest

tulenevalt peab isiku põgenemise oht olema märkimisväärne ja isiku kinnipidamiseks

peavad täidetud olema ka muud samas artiklis sätestatud tingimused (Riigikohtu 08.06.2021

määrus nr 3-20-1943, p-d 21–22, 24). Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses välja toodud

asjaoludel Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused X kinnipidamiseks täidetud.

16. Halduskohus on põgenemise ohtu õigesti hinnanud. Ühtlasi ei põhjendanud

halduskohus põgenemise ohtu sellega, et seda ei saa välistada, või usalduse puudumisega.

Halduskohus tuvastas esmalt VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud objektiivse asjaolu, mis peab

põgenemise ohu jaatamiseks vältimatult esinema (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-

415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Isik lahkus loata teisest Euroopa Liidu

liikmesriigist.

Halduskohus ei sidunud põgenemise ohtu ka jäigalt VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud asjaoluga,

vaid hindas isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis, sh ohtu maandavate

asjaolude esinemist. Halduskohus võttis arvesse, et isik ületas ebaseaduslikult Schengeni ala

piire, jättis Leedu ametivõimudele olulise teabe andmata või esitas ebaõigeid andmeid ning

lahkus Leedust, et minna Soome. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku varasem

käitumine annab aluse arvata, et ta ei oleks olnud üleandmiseks PPA-le kättesaadav ning

asunuks sellest kõrvale hoidma. Isik varjas Leedu ametivõimude eest isikut tõendavat

dokumenti ja oli istungil nõus lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, mis loob kahtluse

rahvusvahelise kaitse vajaduses. Samuti ei olnud ta nõus naasma Leetu. Vaatamata sellele, et

isik oli enda sõnul esimest korda Euroopa Liidu liikmesriigis, õnnestus tal leida inimesed ja

vahendid, et liikuda eesmärgistatult Soome poole. Isikul ei ole Eestiga sotsiaalseid ega

majanduslikke sidemeid. Põgenemise ohtu võib neil asjaoludel pidada märkimisväärseks. Isiku

käitumine ei tekitanud usaldust, et ta olnuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral

üleandmiseks kättesaadav. Põgenemise ohtu saab tõhusalt maandada üksnes isiku

liikumisvabaduse piiramisega. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse arvata, et kinnipidamine

oleks olnud ebaproportsionaalne.

17. Halduskohus andis loa isik kinni pidada kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 30. septembrini 2021. a (k.a).

PPA alustas tagasivõtmise menetlust 29.07.2021. Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu

järgi tuleb vastus tagasivõtmispalvele esitada kahe nädala jooksul alates asjaomase palve

esitamisest. Kui vastust selle aja jooksul ei laeku, loetakse palve rahuldatuks. Dublini III

määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu järgi tuleb sama artikli alusel kinni peetud isik teisele

liikmesriigile üle anda esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil

tagasivõtmispalve rahuldati, või alates ajast, mil üleandmisotsuse vaidlustamise või

läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb.

Riigikohus selgitas 13.10.2021 määruses nr 3-20-2668, et sättes nimetatud kuuenädalane

tähtaeg hakkab kulgema alates ajast, mil lõpeb üleandmise otsuse peatav toime, mitte alates

tagasivõtmispalve rahuldamisest. Kui üleandmisotsust ei vaidlustata, algab kuuenädalane

tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab aga

kuuenädalane tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmisotsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb, st

alates kohtuasja tulemuse selgumisest või üleandmise peatamisest keeldumisest (p-d 17–20).

Seega tuleks kinnipidamise tähtaja määramisel silmas pidada tagasivõtmise menetluse

alustamise ja palvele vastamise tähtaegu ning kuuenädalast ajavahemikku alates üleandmise

otsuse peatava toime lõppemisest. Arvestada tuleb sedagi, et riigisisese õiguse järgi ei või

3-21-174021-1740

7(7)

rahvusvahelise kaitse taotlejat esmakordsel kinnipidamisel paigutada kinnipidamiskeskusesse

kauemaks kui kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu resolutsioonis määratud tähtaeg otseselt vale,

sest selles võetakse arvesse nii palvele vastamise ja võimaliku üleandmise otsuse vaidlustamise

tähtaegu kui ka kuuenädalast ajavahemikku isiku üleandmiseks. Kinnipidamise tähtaja

määramisel tuleks siiski lähtuda Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatud tähtaegadest.

Otstarbekas võib olla siduda esmasel paigutamisel tähtaeg tagasivõtmispalve esitamise, sellele

vastamise ning üleandmisotsuse vaidlustamisega, nii et see ei ületa kahte kuud.

Praegusel juhul esitas PPA taotluse isiku tagasivõtmiseks 29.07.2021 ning Leedu oli nõus isiku

tagasi võtma 12.08.2021. Kuna isik oli nõus lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, siis ei

koostatud üleandmise otsust. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et halduskohtu

määratud tähtaeg oleks mõnel muul põhjusel olnud ebaproportsionaalne.

18. Leedu nõustus isiku tagasivõtmisega 12.08.2021. Isik avaldas 17.08.2021 tahet lahkuda

vabatahtlikult Eestist ning ta saadeti 18.08.2021 välja kodakondsusjärgsesse riiki.

Ringkonnakohtu hinnangul muutus kinnipidamise õiguslik režiim, kui isik nõustus enda

väljasaatmisega kodakondsusjärgsesse riiki, sest siis ei peetud teda enam kinni üleandmise

eesmärgil Leedule. Kuna praegusel juhul toimus väljasaatmine 48 tunni jooksul, ei tulnud PPAl

siiski esitada halduskohtule uut taotlust.

19. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

30.07.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu

määruse põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)