2-21-13554/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13554 Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.11.2021 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja liik Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Kaebuse hind 1335.91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. 2. Tühistada Harju Maakohtu 15.11.2021 tagaseljaotsus ja saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. 3. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-13554 2 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 30.08.2021 Harju Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8532.98 eurot, enne 13.11.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1537.79 eurot, perioodil alates 16.12.2020 kuni 30.08.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 1320.91 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning alates 31.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhinõude summa. Nõuete aluseks on poolte vahel 13.11.2018 sõlmitud kompromissileping nr 24359669. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid raha tasumise kohustusi nõuetekohaselt. 2. Kostja hagile vastust ei esitanud. 3. Harju Maakohus rahuldas 15.11.2021 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 10 070.77 eurot ja viivise põhinõude 8532.98 eurot tasumata osalt määraga 0,06% päevas alates 31.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui 5674.28 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja riigilõivu 650 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot koos viivisega. Otsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 443 lõike 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise (s.o osaliselt viivisenõude ja sissenõudekulude hüvitamise) osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult. Kaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus hagi põhinõude 8532.98 euro ja enne 13.11.2018 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1537.79 euro ulatuses. Seega on ülejäänud osas jätnud kohus hageja nõude rahuldamata, st on jätnud välja mõistmata viivise põhinõudelt alates 16.12.2020 kuni 30.08.2021 summas 1320.91 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Kohus ei ole motiveerinud hageja nõude vähendamist. Hageja leiab, et viivisenõude rahuldamata jätmine hagis esitatud viivisemäära ulatuses on põhjendamatu ning hageja õigusi riivav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja maakohtu otsus tühistada TsMS § 646 ja § 656 lõike 1 punkti 5 alusel apellatsioonkaebuse põhjal ning saata asi TsMS § 657 lõike 2 kohaselt uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud otsuse üksnes sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt rahuldamata jätmise ja sissenõudekulude välja mõistmata jätmise osas. Kuivõrd aga tegemist on tagaseljaotsusega, tuleb TsMS § 657 lõikest 2 lähtudes saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

2-21-13554 3 6. Praegusel juhul on maakohus teinud ilma põhjendusteta tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Seejuures ei ole kohus otsuse resolutsioonis märkinud, et hagi on rahuldatud osaliselt, aga arvestades hagiavalduses esitatud nõuet (mis kajastub ka otsuse osas pealkirjaga „Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1)“), on järeldatav, et kohus on jätnud rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi eest alates 16.12.2020 kuni 30.08.2021 summas 1320.91 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot hüvitamise nõude. Samuti ei ole kohus märkinud, millistest hageja nõude osadest koosneb kohtu poolt otsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud summa 10 070.77 eurot. Seega ei vasta otsuse resolutsioon TsMS § 442 lõike 5 nõuetele ning on ka eksitav hagi rahuldamise ulatuse osas. 7. TsMS § 444 lõike 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kolleegium leiab, et nimetatud võimalus kehtib tagaseljaotsuse puhul üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, koostajad V.Kõve jt, Tallinn 2017, § 444 komm 3.4 c, lk 1094). Selline lähenemine tagab hagejale efektiivse kaebeõiguse realiseerimise, milline vajadus täielikult hagi rahuldava tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse puhul eelduslikult puudub. Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lõike 1 punktis 5 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob TsMS § 646 järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul otsust seaduse nõuetele vastavalt põhjendada. 8. Kuivõrd praegusel juhul tuleb maakohtu otsus olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (TsMS § 646, § 656 lõige 1), puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajadus teise poole seisukohta küsida. 9. Menetluskulude jaotus ja sellest tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramine kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). (allkirjastatud digitaalselt)