3-21-212/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-212

Haldusasi

X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 20.11.2020

menetluse algatamata jätmise otsuse nr 2.1-1/20/3863

tühistamiseks ja 15.01.2021 vaideotsuse nr 2.1-

3/20/4638

tühistamiseks

ning

Andmekaitse

Inspektsiooni

kohustamiseks

vaadata

kaebaja

19.10.2020 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 22.11.2021, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. jaanuar

2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.10.2019 esitas X (kaebaja) Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles teatas, et

EKEI poolt PERH-s läbiviidud ekspertiisi andmed on hävitatud ja seetõttu ei saa tema

dokumendile parandusettepanekuid teha.

20.11.2020 teavitas AKI kaebajat, et jätab kaebuse aluse menetluse alustamata, sest antud

dokumentide säilitamise kohustust andmetöötlejal ei olnud ja seega puudub õigusvastane

olukord.

16.12.2020 registreeris AKI kaebaja esitatud vaide menetluse alustamata jätmise peale, mille

kaebaja oli koostanud 27.11.2020 ja saatnud postiga AKI-le.

29.12.2020 saatis AKI vaide esitajale vaide läbi vaatamise tähtaja pikendamise teate.

15.01.2021 vaideotsusega isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/20/4638 otsustas AKI jätta vaide

rahuldamata.

2. 28.01.2021 (täpsustatud 23.02.2021 ja 15.04.2021) esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse

tühistada AKI 20.11.2020 menetluse algatamata jätmise otsus nr 2.1-1/20/3863, tühistada AKI

15.01.2021 vaideotsus nr 2.1-3/20/4638 ja kohustada AKI-t vaadata kaebaja 19.10.2020 taotlus

uuesti läbi.

3. 20.04.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Kohtuistung käesolevas asjas

toimus 22.11.2021.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et tema suhtes EKEI poolt PERH-s läbiviidud ekspertiisi aluseks olevaid

andmeid tuli säilitada, kuna üksnes sel juhul oleks kaebajale tagatud õigus teha dokumendile

parandusettepanekuid.

Juhul kui seadus või määrus ei sätesta täpset säilitamise tähtaega, siis tuleb see kehtestada

töötlejal (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 17 lg 1). Kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 2

alusel on ekspertiis erialane tegevus. Kõnealune tegevus oli tervishoiuteenuse osutamine.

Teenus allub võlaõigusseadusele (VÕS) mh § 759. VÕS § 769 samuti kehtestab

dokumenteerimise kohustuse. Lisaks hõlmab VÕS § 766 kohustuse patsienti teavitada ja tema

nõusoleku saamist sh dokumentide käitlemisel, mis on osa teenusest. Kui töötleja ei tõenda, et

on erandlikul juhul määranud andmete säilimise aja, milleks on kaebaja luba saadud, siis on

rikkumine toimunud. Lisaks tuleb arvestada kriminaalmenetluse seaduses sätestatuga.

4.2. Kaebaja toob välja, et antud juhul on vaidlus KES § 25 tähenduse üle. Vastustaja väidab,

et viidatud sätte alusel võis töötleja hävitada andmed, mis olid ekspertiisiakti aluseks, kuid

kaebaja sellega ei nõustu. Kaebajal on õigus tutvuda tema enda kohta kogutud andmetega. Juhul

kui töötleja töötleb andmeid vastusolus seadusega on vastustajal õigus rakendada sunniraha.

Kaebaja huviks on see, et tema andmeid töödeldakse seaduse järgi ning rikkumiste tuvastamine

ennetab uusi rikkumisi.

4.3. Kaebaja leiab, et vastustaja jättis menetluse algatamata õigusvastaselt, kuna ei esitanud

ühtegi õiguslikku väidet, millisest seadusest ta lähtub. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43

sisustab menetluse lõppemise lg 1 p 3 ja lg 4 p 4 lubab jätta asja läbi vaatamata. Läbi vaatamata

jätmise alused on toodud HMS § 15 lg 2, 3 ja 4 ammendavalt.

Kaebaja leiab, et kui kaebaja avaldus ei vastanud haldusmenetluse seaduse nõuetele, siis tuli

vastustajal järgida HMS § 15 sätestatud korda. Seda tehtud ei ole, siis tuleb vastustaja otsused

tühistada ning kohustada vastustajat viia menetlus läbi.

4.4. Kaebaja toob välja, et vaidlust ei ole selles, et PERH kinnitab oma kirjaga, et on hävitanud

intervjuu ja muud andmed sh MMPI-II. Seega ei ole vaidlust selles, et andmed on tekkinud,

kuid nüüd tuleb anda hinnang andmete tekke kohta. On teada, et andmete tekke ajendiks sai

kriminaalasjas määratud ekspertiis (KrMS § 105). Kohtuekspertiisi tegemine on reguleeritud

KES-ga (KES § 1 lg 1). Kohtuekspertiisi tegemine on erialane tegevus (KES § 2). Psühhiaatria

on tervishoiuteenus.

Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tervisehoituteenusega, siis tuli ka

kõik andmed säilitada lähtudes sotsiaalministri 08.09.2008 määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse

osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ sätestatust (vt § 1 lg 1, lg 2, § 3 lg 1, lg 2, lg

3 lause 2, lg 5) ning VÕS § 769. Lisaks tuli andmete töötlemisel lähtuda IKS § 1 lg 1 ja PS §

3. Tagada tuli andmete kaitse. Samuti tuli võtta kaebajalt nõusolek andmete töötlemiseks. Kui

andmete töötlemine põhineb nõusolekul, siis peab vastutaval töötlejal olema võimalik

tõendada, et isik on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega.

Eelkõige on ekspert kohustatud tagama objektiivsuse (KrMS § 98 lg 2 p 3). KrMS § 100

kehtestab, et koos ekspertiisiaktiga antakse üle ka ekspertiisi materjalid.

KES § 25 ei lubanud intervjuud, märkmeid või muid andmeid hävitada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. AKI jääb oma

15.01.2021 tehtud vaideotsuse nr 2.1 3/20/4638 põhjenduste juurde ja ei hakka neid täies

ulatuses üle kordama.

5.1. IKS § 14 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted ning punkt 5 sätestab, et

isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andme subjekti tuvastada üksnes seni, kuni see

on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Ka KES §-st 25 kui

eriseadusest ei tulene eksperdile õigust või kohustust säilitada ekspertiisi alusandmeid kauem

kui see on vajalik ekspertiisiakti koostamiseks.

5.2. IKS § 25 lõike 1 alusel on andmesubjektil õigus nõuda küll teda puudutavate ebaõigete

faktidel põhinevate isikuandmete parandamist, kuid kui andmed, mille parandamist ta taotleb,

on juba õiguspäraselt kustutatud, siis ilmselgelt sellist nõudeõigust tal enam ka olla ei saa.

Seetõttu ei ole AKI hinnangul kaebaja isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi rikutud

ja seepärast AKI ka järelevalvemenetlust ei algatanud.

5.3. AKI on seisukohal, et eksperdi tehtud märkmed ei puuduta iseseisvalt kaebaja õigusi tema

õigusi puudutab ekspertiisiakt ja selles toodud seisukohad ja järeldused. Ka AKI ei näe, kuidas

võiks kaebaja õiguste kaitse seisukohalt olla oluline edasine järelevalvemenetlus AKI-s, sest

järelevalvemenetluse käigus ei tuvastata ekspertiisis kajastatud andmete õigsust AKI-l selline

pädevus puudub.

5.4. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

7. Riigikohus on 23.03.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-85-15 selgitanud, et isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist

kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse

nii

järelevalvemenetluse

algatamiseks

kui

ka

järelevalvemeetme

rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või

järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm

kaitseb ka tema õigushüve.

8. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 51 lg-te 1 ja 2 kohaselt on Eesti sõltumatu

järelevalveasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 51 lg 1 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 art 41 tähenduses Andmekaitse

Inspektsioon (AKI). AKI on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes IKS-st,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel

kehtestatud õigusaktidest. IKS § 28 lg 1 annab andmesubjektile sõnaselgelt õiguse pöörduda

kaebusega AKI poole. IKS § 56 lg 3 p 8 kohaselt võib AKI algatada järelevalvemenetluse

kaebuse alusel või omal algatusel. Järelikult on AKI-le järelevalvemenetluse algatamiseks

jäetud kaalumisruum. Samuti on tal kaalutlusõigus otsustada järelevalvemenetluse lõpetamise

üle. Seejuures on AKI-l kaalutlusõigus, kas jääda kaebuse piiridesse või kontrolliulatust enda

initsiatiivil laiendada. Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse

alusel, piirdub sisuline kohtulik kontroll AKI vastava tegevuse vaidlustamisel hindamisega, kas

AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud.

9. Vaidlusaluses menetluse algatamata jätmise teates on AKI märkinud, et Põhja Eesti

Regionaalhaigla on kohtu kaudu selgitanud, et tal ei ole kohustust säilitada ekspertiisi

alusmaterjale (ekspertide enda märkmeid) ning seega ei ole tal olemas dokumenti, mida

kaebajale väljastada. Kuna antud asjas puuduvad dokumendid ning kaebaja soovitud

dokumentide säilitamise kohustust andmetöötlejal ei ole, puudub õigusvastane olukord ning

inspektsioon jätab menetluse algatamata.

Vaideotsuses täpsustas AKI, et AKI saab vaide esitajast aru nii, et ta ei ole rahul sellega, et

PERH on hävitanud EKEI poolt tellitud ekspertiisiakti nr 135 alusandmed ning seetõttu ei saa

vaide esitaja teostada oma õigust nõuda alusandmete parandamist.

Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 41 lg 2 kohaselt loetakse menetlusasjas määratud uuringu või

ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel riikliku ekspertiisiasutuse tegevust õiguskaitseasutuse

tegevuseks IKS § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse

õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest.

Seega kohaldub menetlusasjas määratud uuringu andmetöötlusele isikuandmete kaitse seadus

(IKS).

IKS § 14 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted ning selle punkt 5 sätestab, et

isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada üksnes seni, kuni see

on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.

IKS § 17 lõike 1 kohaselt kehtestatakse töödeldavatele isikuandmetele seaduse või määrusega

säilitamise tähtaeg. Erandjuhul, kui isikuandmete säilitamise tähtaega pole seaduse või

määrusega kehtestatud, peab selle tähtaja kehtestama vastutav töötleja.

Eelnevad sätted kinnitavad, et isikuandmeid tuleb säilitada üksnes seni, kuni see on vajalik

töötlemise eesmärgi täitmiseks. Käesoleval juhul oli ekspertiisi alusandmetes isikuandmete

töötlemine loogiliselt vajalik kuni alusandmete alusel koostati ekspertiisiakt. Seega on

põhjendatud ja kooskõlas IKS-i sätetega isikuandmeid sisaldavate ekspertiisiakti alusandmete

hävitamine, kui isikuandmete töötlemise eesmärk sai ekspertiisiakti valmimisega täidetud.

KES § 25 kehtestab riiklikult tunnustatud eksperdile järgmiste andmete säilitamise kohustuse

ja tähtaja: 1) ekspertiisi määranud menetleja nime; 2) menetlusasja numbri; 3)

ekspertiisimääruse kuupäeva; 4) ekspertiisi liigi; 5) ekspertiisiobjekti või isiku andmed, kelle

kohta ekspertiis on määratud; 6) ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti koostamise

kuupäeva.

Ekspert on kohustatud säilitama arvestusandmeid viis aastat.

Seega ei tule ka KES-st kui eriseadusest eksperdile õigust või kohustust säilitada ekspertiisi

alusandmeid kauem kui see on vajalik ekspertiisiakti koostamiseks.

IKS § 25 lõike 1 alusel on andmesubjektil õigus nõuda küll teda puudutavate ebaõigete faktidel

põhinevate isikuandmete parandamist, kuid kui andmed, mille parandamist ta taotleb, on juba

õiguspäraselt kustutatud, siis ilmselgelt sellist nõudeõigust tal enam olla ei saa. Seda enam, et

väidetavalt ebaõigete andmete kustutamine peaks andmesubjektile isegi soodsam lahendus

olema kui andmete parandamine.

Eeltoodust tulenevalt ei leia AKI, et kaebajale talle isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid

õigusi oleks tema kohta käiva ekspertiisi alusandmete kustutamise näol rikutud, kuivõrd

alusandmeid säilitati vaid seni kuni valmis ekspertiisiakt. Eeltoodust tulenevalt jättis AKI vaide

rahuldamata, leides, et puudub õigusvastane olukord.

10. Kohus nõustub vastustajaga. AKI on esitanud oma kaalutlused ja ei ole

järelevalvemenetluse käigus ning konkreetset järelevalvemeedet kohaldamata jättes teinud

kohtu hinnangul olulisi kaalutlusvigu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud otsused on

õiguspärased ning tühistamisele ei kuulu ning kaebus on tervikuna põhjendamatu.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb

rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub käesoleval

juhul nii vaidlustatud otsuses kui ka selle suhtes tehtud vaideotsuses märgitud põhjendustega,

samuti vastuseks kaebusele esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohus

peab vajalikuks lühidalt märkida üksnes järgmist.

12. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas AKI-le 19.10.2021 kaebuse, milles kaebas EKEI

peale seoses SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas läbi viidud ekspertiisi käigus ekspertide poolt

ekspertiisi käigus käsikirjas märkmete vormis fikseeritud andmete hävitamisega väljendamata

otse mingit konkreetset soovi, mida AKI peaks tema õiguste kaitseks tegema. Kaebaja leiab, et

ekspertiisiaktis kajastati vääralt kaebaja poolt ekspertiisi käigus ekspertidele esitatud andmeid

ja seisukohti - kohtu arusaamisel ei nõustu kaebaja ekspertiisiaktis kajastatud andmetega, mille

allikaks olid kaebaja enda ütlused ekspertiisi läbiviimisel 04.04.2019 tehtud intervjuu ajal.

Kaebaja juhib nimetatud kaebuses AKI tähelepanu asjaolule, et selliselt ei ole tagatud tema

võimalus nõuda andmete parandamist, sest puudub dokument, mida parandada või millest

faktivigu tuvastada.

Kohus märgib, et kaebusest AKI-le nähtub kohtu arvates üheselt ja kaebaja kinnitas seda ka

kohtuistungil, et kaebaja sisuliseks sooviks on vaidlustada koostatud ekspertiisiakt ja ta lootis,

et saab tõendada intervjuu käigus ekspertide poolt tehtud märkmete abil seda, et need ei ole

tema antud selgitusi ja ütlusi üldiselt ja eriti ekspertiisiaktis korrektselt kajastanud. Seda

arusaama kinnitab ka kaebaja poolt AKI-le 27.11.2020 esitatud vaie, milles kaebaja ise märgib,

et ”Käesoleval juhul puudub vaidlus, et andmed on hävitatud, seega töötleja ei saa esitada minu

nõudel andmeid, et taotleda nende parandamist.”. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta soovis

neid andmeid ka selleks, et neid hiljem võimalike meditsiiniteenuste saamisel kasutada. Vaide

viimases osas märgib kaebaja, et tulenevalt andmete hävitamisest ei ole tal võimalik realiseerida

õigust nõuda andmete parandamist ja palub tuvastada rikkumise.

Kohus märgib, et kaebaja on nähtuvalt esitatud dokumentidest ja kaebusest valesti aru saanud

tema õigusest isikuandmete kaitsenormide ulatusest ja eriti seoses õigusega nõuda

isikuandmete parandamist IKS § 25 lg 1 alusel ning nende seosest kohtumenetluses tehtud

ekspertiisi järelduste vaidlustamisega.

Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub õigus nõuda eksperdi poolt ekspertiisi tegemise ajal

teostatud intervjuude käigus tehtud märkmete parandamist, sest need ei puuduta iseseisvalt

tema õigusi. Tema õigusi puudutab ekspertiisiakt ja selles toodud seisukohad ja järeldused.

Ekspertiisiakti ja selles toodu vaidlustamiseks on kaebajal kõik seaduses ettenähtud võimalused

menetluses, milles ekspertiisiakti kasutatakse. Samuti hinnatakse vastavas menetluses seda, kas

ekspertiisiakti usaldusväärsust kõigutab selle aluseks olnud intervjuude, täidetud küsimustike

jne. lisamata jätmine ekspertiisiaktile.

Kuna kaebaja nõustus ka ise, et vaidlust ei ole selle üle, et need käsikirjalised märkmed ei ole

säilinud - ei ole kohtule jätkuvalt arusaadav, milline on kaebaja tegelik sisuline eesmärk

kaebuse esitamisel vaatamata sellele, et kohus palus seda kaebajal menetluse jooksul korduvalt

täpsustada. Kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õiguseid ei ole käesoleval juhul rikutud.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbi viimist lihtsalt menetluse

pärast. Nagu kohus juba ülal märkis, siis on kaebajal õigus üksnes kaalutletud otsusele ning

vastava otsuse on AKI ka teinud.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et käesoleval juhul tuli kriminaalmenetluse seadustiku

alusel määratud kohtupsühhiaatria- kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi käsitleda kui

tervisehoiuteenust ning lähtuda selle dokumenteerimisel sotsiaalministri 18.09.2008 määrusest

nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“.

Kohus leiab, et kohtuekspertiis tehakse kohtuekspertiisiseaduse alusel ning korras.

Kohtuekspertiisi tegemisele ei kohaldata sotsiaalministri 18.09.2008 määrust nr 56, vaid

lähtutakse eriseadusest, milleks on kohtuekspertiisi seadus, samuti kriminaalmenetluse

seadustik. Kohtuekspertiisi tegemisel ei osutata kaebajale tervisehoiuteenust nagu ta ekslikult

märgib. KES § 2 kohaselt kohtuekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane

tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes

teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Kuivõrd tegemist ei ole tervisehoiuteenuse

osutamisega, siis ei kohaldu ekspertiisi tegemisele kaebaja poolt viidatud võlaõigusseaduse §

759, § 769 ja § 766 regulatsioon.

14. Kaebaja leidis veel, et vastustaja jättis menetluse algatamata õigusvastaselt, kuna ei esitanud

ühtegi õiguslikku viidet, millisest seadusest ta menetluse lõpetamisel lähtub. Kaebaja leiab, et

haldusmenetluse seaduses sätestatud menetluse lõpetamise alused ei olnud täidetud.

Kohus selgitab kaebajale, et kuna AKI tõepoolest ei viidanud oma 20.11.2020 menetluse

algatamata jätmise teates ühelegi seaduses sätestatud alusele, on tegemist menetlusveaga.

Samas leiab kohus, et tegemist ei ole sellise menetlusveaga, mis tooks antud juhul kaasa

vaidlustatud otsuse tühistamise, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).

Kaebaja toob õigesti välja, et HMS §-s 43 sisustab menetluse lõppemise lg 1 p 3 ja lg 4 p 4

lubab jätta asja läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise alused on toodud HMS § 15 lg 2, 3 ja 4.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja taotlust jäetud läbi vaatamata aga viidatud alustel. Kaebaja

taotlust ei jäetud läbi vaatamata, vaid kaebaja taotluse alusel otsustati menetlust mitte algatada.

Tegemist on erinevate otsustega. Läbi vaatamata jätmine tähendab seda, et taotlust ei lahendata.

Käesoleval juhul kaebaja taotlus aga lahendati otsusega, mille tulemusena otsustati mitte

algatada järelevalvemenetlust. Nimelt võib AKI isikuandmete kaitse seaduse § 56 lg 3 p 8

kohaselt algatada järelevalvemenetluse kaebuse alusel või omal algatusel ning AKI-le on

järelevalvemenetluse algatamiseks jäetud kaalumisruum. Järelikult võis AKI kaebaja taotluse

alusel menetluse ka algatamata jätta. Selline õigus käib vaikivalt kaasas koos õigusega

menetlust algatada ning sellist käsitlust on laiemalt toetanud ka kohtupraktika.

15. Kaebaja tõi veel välja, et eelkõige on ekspert kohustatud tagama objektiivsuse (KrMS § 98

lg 2 p 3). Kohus nõustub vastava väitega, kuid kohtule jääb selgusetuks, kuidas on see seotud

käesoleva vaidlusega.

Teiseks leiab kaebaja KrMS §-le 100 viidates, et see norm kehtestab, et koos ekspertiisiaktiga

antakse üle ka ekspertiisi materjalid, millest tulenevalt KES § 25 ei lubanud intervjuud,

märkmeid või muid andmeid hävitada.

Kohus leiab, et kaebaja on KrMS § 100, mis sätestab võrdlusmaterjali kogumise ja säilitamise

andnud laiema tähenduse, kui see on seaduses sätestatud. Antud juhul ei olnud tegemist

võrdlusmaterjaliga KrMS § 100 mõttes, vaid kaebaja suhtes tehtud ekspertiisi aluseks olevate

eksperdi poolt koostatud materjalidega – märkmed, intervjuu. Seega ei kohaldunud neile

dokumentidele KrMS § 100 sätestatud nõuded ning neid ei tulnud ka KES § 25 alusel säilitada.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude Andmekaitse Inspektsiooni

20.11.2020 menetluse algatamata jätmise otsuse nr 2.1-1/20/3863 tühistamiseks ja 15.01.2021

vaideotsuse nr 2.1-3/20/4638 tühistamiseks. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse

kohaldamisel.

Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse

tühistamise.

Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt

keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud.

Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks

(riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).

17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

18. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik