1-21-8857/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2021.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-8857 (19267000924)

Kohtunik

Rubo Kikerpill

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Anneli Kaljula

S.L

Prokurör

Vanemprokurör Maarja Germann

Kriminaalasi

X.I süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

X.I

Elu-

Tõkend:

kahtlustatavana kinni peetud 1

päev, so 26.10.2019

Kaitsja nimi: J.P (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada X.I KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud

vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 10.10.2019.a mõistetud

kandmata karistuse, so 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa )päeva vangistuse võrra,

ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev (26.10.2019).

Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 447 (neljasaja neljakümne seitsme) tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on X.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2

ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

1 (4)

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2).

KarS § 75 lg 1 p 4 ja 6 puhul on kohtuotsuse jõustumisel ja täitmisel Hollandis territooriumiks

Holland.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete

kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada X.I-le lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastast.

Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud.

Välja mõista X.I-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 876 eurot, sõiduki

teisaldamise kulu 54 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 32,40 eurot, kokku 962,40 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada X.I-l menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates

veebruarist 2022.a kuni jaanuarini 2023.a iga kuu 15. kuupäevaks mitte vähem kui 80,20 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99921700053780. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja

number.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (4)

X.I-d (X.I) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 10.10.2019.a otsusega

nr 1-19-6390 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, so mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis,

omades seega kehtivat karistust, juhtis uuesti tahtlikult 26.10.2019 kella 01:19 paiku Pärnu linnas,

5 juures mootorsõidukit , millisega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse ning olles ise

alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0012, oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas

õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,07 mg/l kohta.

Sellise käitumisega rikkus X.I liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg-t 1 /Juht ei

tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg

2 p 1 nõudeid /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/, pannes toime

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Seega X.I, tahtliku teoga s.o korduvalt mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul X.I süüdi

tunnistamist ning karistamist 10 (kümme) kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 10.10.2019.a mõistetud

kandmata karistuse so 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, seega mõista liitkaristuseks 1 aasta 2

(kaks) kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev (26.10.2019). Seega

kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 2 (kaks) kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 447 (nelisada nelikümmend seitse) tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku

töö tegemise ajal on X.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 ettenähtud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas:

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2).

KarS § 75 lg 1 p 4 ja 6 puhul on kohtuotsuse jõustumisel ja täitmisel Hollandis territooriumiks

Holland.

KarS § 424 lg 4 ja § 50 lg 3 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1

(üheks) aastaks.

3 (4)

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Süüdistatav

ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme

asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust

kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Tsiviilhagi ei ole.

Asitõendeid ei ole.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses.

Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse

sundraha 876 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 54 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 32,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill

Kohtunik

4 (4)