2-21-13839/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-21-13839

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

L.I. hagi R.I. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

2 403.63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.I, ik XXX, esindaja riigi õigusabi korras adv M.S.

Kostja R.I, ik XXX, seaduslik esindaja K.N, lepinguline

esindaja M.A.

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

16. detsember 2021

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.I. hagi R.I. vastu elatise vähendamiseks.

2. Vähendada Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX

kinnitatud kompromissi alusel L.I. poolt R.I. ülalpidamiseks makstava elatise

suurus nulli euroni, st vabastada L.I. R.I. ülalpidamise andmise kohustusest

alates 1. novembrist 2021.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, L.I. osutatud riigi õigusabi kulu jääb

riigi kanda.

4. Kohtumäärus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati

kompromiss, mille kohaselt V.I. ja L.I. (hageja) tasuvad R.I. (kostja) elatist igakuiselt

80% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kompromissi

kohaselt on elatise tasumise kohustus L. ja V.I. solidaarne ning elatise mittemaksmisel

pöörab kostja nõude eelkõige V.I. vastu ja temalt elatise mittesaamisel hageja vastu.

Hageja sissetulek koosneb vanaduspensionist XXX eurot ja sotsiaaltoetusest XXX eurot.

Hagejal tuleb igakuiselt tasuda korteri kommunaalmaksed summas 80 eurot, millele

lisanduvad veel elektriarve summas 15 eurot ning toidule ning hügieenitarvetele kuluv

summa 145 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja sissetulek on kuus vaid XXX eurot, ei ole

hagejal võimalik kostjale asenduskohustusena elatist tasuda. Hagejal on tekkinud XXX

ees kommunaalarvete võlgnevus summas 1 731,85 eurot.

2017. aastal, mil hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis, kuulus hagejale kinnistu

XXX, mis asus XXX. Hageja müüs nimetatud kinnistu mitu aastat tagasi ning saadud

raha kasutas hageja oma korteris sanitaarremondi tegemiseks. Hagejale kuulub jätkuvalt

korter asukohaga XXX, kuid see on tema elukoht, mida ei ole võimalik müüa. Seega on

hageja majanduslik olukord halvenenud võrreldes XXX. aastaga, kuna hagejale ei kuulu

kinnisvara, mille arvelt on tal võimalik asenduskohustusena kostjale elatist tasuda.

Hageja hinnangul on PKS § 102 lg 1 põhimõtte vastane olukord, kus vanavanem peab

täitma asenduskohustusena oma lapselapse ees ülalpidamiskohustust, mille tulemusena

jääb 80aastane haige isik enda kodust ilma. Perekonnaseaduse põhimõtete kohaselt on

lapse ülalpidamiskohustus eelkõige lapse vanematel, mitte vanavanemal. Alternatiivselt,

kui kohus ei pea võimalikuks hagejat asenduskohustusest vabastada, palub hageja kohtul

vähendada hageja makstavat elatist 10 euroni kuus.

2. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb esitatud kujul jätta täielikult rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja osundab, et hagi on kogu ulatuses tõendamata, sest

hagile pole lisatud mitte ühtki hageja väiteid põhistavat tõendit. Nii ei ole usutav ega

tõendatud hageja väide piiratud sissetulekutest, samas täiendatud hagist on loetav, et

hageja on kompromissi järel võõrandanud kinnistu ja elab endale kuuluvas XXX. Samas

menetlusdokumendi seisukohas kinnitab hageja, et temal puudub kinnisvara, mille arvelt

oleks võimalik korteriomandiga seotud võlgnevusi katta.

20.09.2017 kompromissi p 1.4 alusel saanuks hageja vältida asendustäitmist, kui

suunanuks temaga kooselavat V.I. kostja suhtes ülalpidamiskohustust täitma. Hagejal on

jätkuvalt võimalus nõuda kõikide PKS § 106 lg 1 järgi tasutud elatiste summasid V.I, mis

tähendab, et hageja ise on ennast enda tegevusega asetanud raskesse olukorda, mitte

elatise nõude täitmine kostjale. Ilmselgelt oleks elatise töötavalt pojalt sissenõudmine

leevendanud väidetavat rasket rahalist olukorda.

Tõendamata asjaolu, mille kohaselt on hagejal elukoha kommunaalmaksete võlg, pole

elatise tasumisest vabastamise aluseks.

3. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes vabastada ta lapselapsele elatise

maksmise asenduskohustusest. Hagejal on võlg XXX ees, mis on aina suurenev ja

seetõttu on ohtu sattumas hageja elukoht. Hageja on eakas, mingit muud sissetulekut

peale pensioni ei ole. Pärast tehtud kinnipidamisi saab hageja kätte umbes XXX eurot,

millest pole võimalik katta kõiki kulutusi. XXX V.I, kostja XXX, elab eraldi, kuigi on

hagejale kuuluvasse korterisse sisse kirjutatud. Tal on uus pere ja hagejaga suhtleb vähe.

Kostja jäi vastuväidete juurde. Hagejal on võimalik makstud elatis tagasi küsida oma

pojalt, peresiseselt on seda lihtsam teha. Puuduvad igasugused uued asjaolud võrreldes

kompromissi sõlmimise ajaga, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

4. Elatise vähendamise nõude esitamise õiguslik alus põhineb Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 459 lg 1 sätestatul: pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt

mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist

otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus nõustub hagejaga, et TsMS § 459 lg 1

rakendub ka elatise tasumise asenduskohustusele, kui see on tekkinud kompromissi

kinnitava kohtumääruse alusel.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama

õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel

ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane

PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist

last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla

üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole

võimalik lapsele ülalpidamist saada.

6. Kohus on seisukohal, et vanavanem saab asenduskohustust täita üksnes siis, kui

vanavanema varaline seisund seda võimaldab. Vanavanemal ei ole PKS § 102 lg 2 järgset

kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline

kohustus lasub laste vanematel. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist.

7. Hageja majanduslik olukord on raske. Hageja on kõrges vanuses, mistõttu pole

mõistlik eeldada, et ta saab lisaks pensionile ja puudetoetusele sissetulekut palgatööst.

L.I. ei saa ka tulu ettevõtlusest, sest temale ei kuulu osalust äriühingus, samuti pole ta

juhatuse liige üheski äriühingus. Hageja vastav seletus kohtuistungil on kooskõlas kohtu

poolt kontrollitud andmetega vastavates registrites.

Kohtule esitatud teatises 24.11.2021 informeerib XXX, et L.I. on välja makstud alates

01.01.2021 kuni praeguseni puudega täiskasvanu toetus summas XXX eurot kuus.

01.01.2021 kuni 31.03.2021 oli pension summas XXX eurot kuus, millest kuulus

kinnipidamisele tulumaks 9,14 eurot ja [elatis] 244,56 eurot kuus. 01.04.2021 kuni

30.04.2021 oli pension summas XXX eurot kuus, millest kuulus kinnipidamisele 14,77

eurot ja XXX eurot kuus. Alates 01.05.2021 on pension summas XXX eurot kuus, millest

kuulub kinnipidamisele 14,77 eurot ja XXX eurot kuus. Pension ja toetus on välja

makstud L.I. elukohas XXX. L.I. poolt antud seletus selle kohta, et tema kasutusse

kõikide kulutuste katmiseks jääb igakuiselt ca XXX eurot, vastab XXX teatises toodule

(XXX). Puudetoetus XXX eurot on sihipärase otstarbega, kompenseerimaks toetuse saaja

lisakulutusi seoses temal tuvastatud puudega (Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

§ 71 lg 1, mille kohaselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse

igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest

tingitud lisakulude hüvitamiseks.).

Kohus on teinud päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse, kelle vastuste kohaselt L.I.

vastavas pangas pangakonto puudub. Kinnistusregistris pole märgitud L.I. kuuluvaid

kinnisvarasid peale korteriomandi asukohaga XXX. Liiklusregistri kohaselt kuulub

hagejale sõiduauto Ford Mondeo, XXX.

Hageja on esitanud XXX korteri kommunaalmaksete võla arvestuse Exceli tabeli kujul.

Kohus möönab, et tabel on allkirjastamata, kuid maksete suurused ja kuutasu summad on

selles märgitud tavapärases suuruses, mistõttu kohus arvestab tabelit tõendina. Lähtudes

enda igakuisest sissetulekust on hageja tasunud korteriühistule kommunaalmakseid

osaliselt, so ca 50 euro kaupa kuus, kord rohkem, kord vähem. Aastatega kogunenud võlg

on seisuga 12.11.2021.a. 1 697,53 eurot, mida kohus loeb usutavaks, arvestades

hagejale pärast elatise kinnipidamist alles jäänud pensioni suurust. Kommunaalmaksete

võla täpne suurus ei ole käesolevas vaidluses oluline. Kommunaalmaksete võlg

korteriühistu ees võib kaasa tuua olukorra, kus hageja võib jääda ilma oma eluruumist.

Kohus ei pea mõistlikuks kostja viidet asjaolule, et hagejale kuulub korteriomand, mida

saaks võõrandada. Kui hageja müüb korteri, siis tuleb tal hakata maksma üüri teise

eluruumi eest, milleks hagejal samuti rahalised vahendid puuduvad.

8. Kohus on seisukohal, et hageja muutunud majanduslik olukord ei võimalda enam

tasuda kostjale elatist asenduskohustuse täitmisena, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Hagejal puudub pärast XXX asunud kinnistu müüki igasugune muu

realiseeritav vara (ligi XXX-aastane sõiduk arvesse ei lähe). Hageja peab saadavast

pensionist, mis on tema ainus sissetulek, koos jooksva kuu kommunaalmaksetega

likvideerima võla korteriühistu ees, mis ohustab hagejat eluruumist ilmajäämisega. Kohus

ei pea võimalikus välja mõista isegi 10 euro ulatuses elatist asenduskohustuse täitmisena.

9. Elatis kuuluks vähendamisele alates hagi esitamisest kohtusse vastavalt TsMS §-s 459

lg 2 sätestatule, so alates 3. septembrist 2021. Kohus on hagi menetlusse võtmise eelselt

andnud hagejale menetlusabi ja on nõudnud korduvalt hagiavalduses puuduste

kõrvaldamist, mis on kaasa toonud olukorra, kus alaealine kostja peaks tagastama temale

makstud elatise mitme kuu eest. Kostja seaduslikule esindajale on menetlusdokumendid

kätte toimetatud 17.10.2021. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on hagi

rahuldamine alates 1. novembrist 2021.

Menetluskulude jaotus

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud

kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hagejale on antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Hagi rahuldamisel jäävad hageja

õigusabi kulud riigi kanda, sest riigi õigusabi kulude väljamõistmine alaealiselt kostjalt ei

ole mõistlik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik