2-20-9022/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

22. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9022

Tsiviilasi

X hagi Baltic Beach Holding OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 17. septembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Baltic Beach Holding OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

Kostja (apellant): Baltic Beach Holding OÜ (registrikood

12080955), lepinguline esindaja Tõnis Kõiv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 17. septembri 2021 otsus tühistada osas, milles kostja

menetluskuludest jäi 40% tema enda kanda ja teha selles osas uus otsus,

millega jätta 40% kostja menetluskuludest hageja kanda.

I.2. Tühistada punktis I.1 viidatud otsus menetluskulude rahalise kindlaks-

määramise osas ja saata selles osas asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

I.3. Ülejäänud osas on punktis I.1 viidatud otsus jõustunud.

I.4. Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 60% kostja kanda ja 40% hageja

kanda.

I.5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 1200 eurot ning lõpetada

eeltoodud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.

II.2. Hagi rahuldada osaliselt.

II.3. Mõista kostjalt Baltic Beach Holding OÜ-lt hageja X kasuks välja kahju

hüvitis 3200 eurot.

II.4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 60% kostja kanda ja 40%

hageja kanda.

2 (4)

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon (alates 1. jaanuarist 2022 riigilõiv) sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, kautsjoni (lõivu) tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 19. juunil 2020 Harju Maakohtule hagi Baltic Beach Holding OÜ (kostja)

vastu kahjuhüvitise 5300 eurot nõudes. Kahju tekkis sellest, et hageja sõiduk sai kahjustada,

kui oli pargitud kostja valduses oleval kinnisasjal, sest sõiduki peale kukkus puu. Hageja

vähendas 21. mail 2021 nõuet 1200 euro võrra ja palus kostjalt välja mõista 4100 eurot. Nõude

vähendamise tingis see, et ekspert hindas sõiduki õnnetusjuhtumi eelseks harilikuks väärtuseks

4200 eurot ning hageja müüs pärast kahjustamist sõiduki 100 eurot eest.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Tõendatud pole hageja väited sõiduki kahjustamisest kostja

valduses oleval kinnisasjal ega kahju suuruse kohta. Hageja müüs sõiduki liiga madala hinnaga,

ainuüksi varuosadena oleks väärtus olnud suurem. Kostja on kinnisasja haldamisel järginud

vajalikku hoolt.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus tegi 17. septembril 2021 otsuse (vaidlustatud otsus), millega

-

võttis vastu loobumise nõudest summas 1200 eurot ja lõpetas selles osas menetluse;

-

rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3200 eurot;

-

jättis hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda;

-

mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise 1122,30 eurot ja sellelt viivise.

3.1. Nõudest osalise loobumise osas leidis maakohus, et see vastab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 429 ja 429 tingimustele, loobumine tuleb vastu võtta ja 1200 euro osas

menetlus lõpetada.

3.2. Maakohus leidis, et kostja vastutab tekitatud kahju eest, sest kõik kahju hüvitamise

eeldused on täidetud. Põhjendatud ei ole siiski kahju suurus. Eksperdi arvamuse järgi oli

kahjustatud sõiduki väärtus enne õnnetusjuhtumit 4200 eurot ja jääkväärtus pärast seda

1000 eurot. Kostja peab hagejale hüvitama nende summade vahe 3200 eurot.

3.3. Menetluskulud jaotas kohus TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel. Hageja loobus hagist

1200 euro ulatuses ja 1000 euro ulatuses jäi hagi rahuldamata, st hagist rahuldati 60%.

Arvestades rahuldatud nõude ja loobutud nõude ulatust, tuleb hageja menetluskuludest jätta

60% kostja kanda. Kostja kulud tuleb jätta tema enda kanda.

3 (4)

3.4. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot, ekspertiisitasu 360 eurot ja õigusabikulu

1160,50 eurot (hinnaga 110 eurot tunnis) – kokku 1870,50 eurot. Need kulud on põhjendatud

ja kulude jaotuse järgi peab kostja sellest hüvitama 60% ehk 1122,30 eurot. Hageja palus

kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles tema

menetluskuludest jäi rohkem kui 60% tema enda kanda. Kostja leiab, et hagi rahuldamise

ulatuse järgi tulnuks kulud jaotada nii, et 40% kõigist kuludest jääb hageja kanda, sh tuleb

hagejal hüvitada 40% kostja menetluskuludest. Kaebusega seonduvad menetluskulud palub

kostja panna hageja kanda.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles 40% kostja kuludest jäi kostja enda

kanda ja teeb uue otsuse, millega jätab selles osas kulud hageja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ühtlasi tühistatakse otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, mis tuleb

maakohtule uuesti otsustada (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ülejäänud osas on vaidlustatud otsus edasi

kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt,

sest apellatsioonimenetluse kulude osas järgib ringkonnakohus samasugust jaotust nagu

rakendub maakohtu menetluses.

7. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja ainult menetluskulude jaotuse osas, st nõudest osaliselt

loobumise vastuvõtmise, nõude sisulise lahendamise ja hageja menetluskuludest 40% tema

enda kanda jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud. Lisaks ei vaidlustanud kostja seda, et 60% kostja kuludest jäävad tema enda kanda.

Menetluskulude jaotuse vaidlustamise tõttu ei ole kulude rahalise kindlaksmääramise osas

lahend jõustunud (TsMS § 456 lg 4 kolmas lause).

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesolevas asjas esines alus jätta kostja

menetluskulud tervikuna tema enda kanda. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.

8.1. Maakohus märkis, et jaotab kulud mh TsMS § 163 lg 1 alusel, aga ei põhjendanud selles

sättes nimetatud võimaluste vahel sellise valiku tegemist, et hageja kulude puhul on määrav

hagi rahuldamise ulatus, aga kostja puhul mitte. Õige on kaebuse väide, et just kostja kulude

jaotuse osas pole maakohtu otsus piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus TsMS § 436

lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust. Hagi osalise rahuldamise korral TsMS

§ 163 lg-s 1 märgitud viiside seast ühe valimine menetluskulude jaotusel on kohtu

diskretsiooniotsus. Sellesse saab kõrgema astme kohus sekkuda, kui on ületatud kaalumispiire.

Nii on see ka juhul, kui diskretsiooni pole põhjendatud.

8.2. Kui kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda

menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. See ei takista

kohtul konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid

asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on

pooltel menetluses kulud tekkinud (Riigikohtu 28. septembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

8751, p 31 ja seal viidatud varasem praktika).

8.3. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja toimikust erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kostja

kõigi menetluskulude jätmist tema enda kanda. Hageja sai ise otsustada, kui suure algse

nõudega ta kohtusse pöördub. Maakohus võttis õigesti arvesse nõudest osaliselt loobumise ja

osaliselt rahuldamata jätmise ulatust hageja kulude puhul. Samadest tingimustest tuleb lähtuda

ka kostja kulude jaotamisel. Nii on põhjendatud jaotada kostja kulud samuti suhtes 60/40, st 40%

kostja kuludest tuleb jätta hageja kanda.

4 (4)

8.4. Eespool p-s 7 viidatud kaalutlustel takistas menetluskulude jaotuse vaidlustamine otsuse

jõustumist kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Seetõttu tühistab ringkonnakohus

vaidlustatud otsuse hagejale hüvitatava summa määramisel. TsMS § 445 lg 1 teise lause ja

§ 177 lg 4 mõttega ei ole kooskõlas, et poolte vastastikku hüvitatavad kulud määratakse

rahaliselt kindlaks eraldi lahenditega. Kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei ole

maakohus seni hinnanud, mistõttu ei saa seda TsMS § 9 lg 3 järgi teha esimesena ringkonna-

kohus (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21).

9. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada samuti vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele. Nimelt ei näe TsMS ette võimalust jaotada kaebemenetluse kulud

vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele. Käesoleval juhul vastab kulude õiglase jaotamise

põhimõttele kõige paremini lahendus, et apellatsioonimenetluse kulud jaotuvad samal viisil

nagu vaidlustatud otsuse ja käesoleva otsuse järgi jaotati kulud maakohtus. Hageja kannab 40%

ja kostja 60% kõigist kuludest. TsMS § 177 lg 2 järgi ja eespool p-s 8.4 märgitud kaalutlustel

määrab hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus.

10. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Erinevalt maakohtust ei pea

ringkonnakohus vajalikuks korrata resolutsioonis poolte isiku- ja registrikoode ega märkida

summat sõnadega. Resolutsioonis on kajastatud kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS

§ 173 lg 1 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)