2-18-18648/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

22. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18648

Tsiviilasi

Corpus Baltic Consultare OÜ hagi X ja Y vastu võla

nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14. oktoobri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Corpus Baltic Consultare OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Corpus Baltic

Consultare OÜ, lepinguline esindaja Ravo Vitsut

Kostja I: X

Kostja II (vastustaja määruskaebemenetluses): Y, lepinguline

esindaja X

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14. oktoobri 2021 määrus tühistada Y kasuks välja mõistetud

õigusabikulude osas (resolutsiooni punktid 4 ja 5).

2. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada osaliselt Corpus Baltic Consultare OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

2.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kostjalt X-lt välja hageja Corpus Baltic Consultare OÜ kasuks menetluskulud

summas 2335 eurot.

2.3. Kostja X poolt hagejale Corpus Baltic Consultare OÜ hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (2335 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.4. Jätta rahuldamata Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon (alates

1. jaanuarist 2022 riigilõiv).

2 (4)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, kautsjoni (lõivu) tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 3. juunil 2020 otsusega Corpus Baltic

Consultare OÜ (hageja) hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu. Maakohus mõistis kostjatelt

hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla 20 000 eurot, intressi 11 045,16 eurot ning

sissenõutavaks

muutunud viivise 920 eurot

ja viivise

põhivõlalt

3%kuus

alates

10. detsembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2021 otsusega rahuldati kostjate apellatsioonkaebus

osaliselt ning tühistati Harju Maakohtu 3. juuni 2020 otsus osas, milles kohus rahuldas hagi

kostja II vastu ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus jättis hagi

kostja II suhtes rahuldamata. Menetluskulud jaotati kokkuvõttes nii, et mõlema kohtuastme

kulud seoses hagiga kostja I vastu jäid kostja I kanda ja kostja II menetluskulud mõlemas

kohtuastmes hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 3. augustil 2021.

3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud maakohtus kokku 1780 eurot

(sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot ja õigusabikulu 6,5 t töö eest

tunnihinnaga 120 eurot summas 780 eurot ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 930 eurot

(õigusabikulu 7,75 t töö eest sama tunnihinnaga). Hageja palus mõista kostjatelt välja viivise

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt.

4. Kostjate 3. novembri 2019 menetluskulude nimekirja kohaselt oli nende menetluskulu

maakohtus 600 eurot (õigusabikulu 20 t töö eest tunnihinnaga 30 eurot ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtu menetluses kostjad kulunimekirja ei esitanud. Hageja kostjate menetluskulude

suurusele vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus määras menetluskulud kindlaks 14. oktoobri 2021 määrusega (vaidlustatud

määrus). Kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 2335 eurot ja kohustas kostjat I tasuma

sellelt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse

jõustumisest kuni täitmiseni. Hagejalt mõistis kohus kostja II kasuks välja 300 eurot ja

põhjendas seda järgmiselt.

5.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

5.2. Kostja II menetluskulud maakohtus on mõistlikud ja põhjendatud osaliselt. Kostjate

ühisest kulunimekirjast nähtub menetluskulu 600 eurot. Seetõttu vähendab kohus kostja II

menetluskulusid seoses õigusabikuluga poole võrra. Kohtu hinnangul olid kostjate kulu-

nimekirjas kajastatud toimingud vajalikud ja põhjendatud kostja II osas üksnes 50% ehk

300 euro ulatuses. Ühtlasi on mõistlik ja põhjendatud menetlustoimingute tegemiseks märgitud

ajakulu 50% ehk 10 t ulatuses. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale II hüvitada menetluskulu

maakohtus 300 eurot (õigusabikulu).

3 (4)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Hageja esitas 28. oktoobril 2021 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud

määruse temalt kostja II menetluskulude väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 4 ja 5).

Kaebuse peamised väited on järgmised:

-

esiteks on kostjate menetluskulud täies ulatuses põhjendamata. Kostja II esile toodud

kulu ei ole selline, mida saab hagejalt välja mõista. Kostjatel ei olnud TsMS § 175 lg 1

mõttes lepingulist esindajat. Kostja I esindas nii ennast kui ka oma abikaasat (kostja II).

Kostja I ei osutanud kostjale II professionaalselt õigusabi, sest kostjal I ei ole TsMS

§ 218 lg 1 p-de 1 ega 2 kohast õigusalast kvalifikatsiooni. Järelikult ei vasta ta ka TsMS

§ 175 lg 1 nõuetele;

-

teiseks ei vasta kostja II kulunimekiri formaalsetele nõutele. Kostjad ei ole kinnitanud

TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

Kostjad kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 26. novembril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse hagejalt kostja II kulude väljamõistmise

osas (TsMS § 667 lg 2). Ülejäänud osas jääb määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on

kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Hageja ega kostja I ei vaidlustanud määrust osas, milles

hageja kasuks mõisteti kostjalt I välja hüvitis. Selles osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463

lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

10. Kaebuse esimene väide on põhjendatud ja toob kaasa maakohtu määruse vaidlustatud osas

tühistamise. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.

10.1. Kostja I esindas põhimenetluses kostjat II abikaasa ja kaaskostjana TsMS § 218 lg 1

p-de 4 ja 5 alusel. Seega tuleb kostja II väidetava õigusabikulu hüvitatavuse hindamisel esmalt

uurida, kas ja millises ulatuses on hüvitatav nende sätete alusel tegutseva esindajaga seonduv

õigusabikulu. Kostja II taotleb õigusabikulu hüvitamist kohtus esindamise eest. Ta ei toonud

esile, et kulunimekirjas märgitud kulu oleks tekkinud kostjal I seoses kostja II esindamisega

sõidu-, majutus- vms tegeliku kuluna.

10.2. TsMS § 218 lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul säästa menetluskulusid sellega, et

tasulise õigusteenuse osutaja asemel volitatakse mh abikaasat. Sarnast eesmärki järgib ka sama

lõike p 4, võimaldades määrata esindajaks kaaskostja. Kummalgi juhul ei ole nõutav, et esindaja

oleks advokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1) või tal oleks teatav õigusalane kvalifikatsioon (TsMS

§ 218 lg 1 p 2). Seetõttu ei saa viimati viidatud sätete tingimustele mittevastavat isikut pidada

õigusabi andjaks. Tegemist ei ole põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, sest õigusharidusega

esindaja on isiku esindamiseks paremini kvalifitseeritud kui mittejuristist esindaja ning nende

esindajate kasutamise eesmärgid on erinevad (vrd Riigikohtu 16. aprilli 2014 otsus haldusasjas

nr 3-3-1-88-13, p 30).

10.3. Õiguskirjanduses on sarnaselt leitud, et TsMS § 218 lg 1 p-s 5 nimetatud isikute puhul ei

eeldata õigusalast ettevalmistust, piisavaid teadmisi või kogemusi. Ühise huvi tõttu on peetud

mõistlikuks neid esindajaks lubada. Selliste esindajate kulude hüvitamine on põhimõtteliselt

võimalik, aga üldjuhul tuleks neile hüvitada kulud, mis on tekkinud esindamisel, st sõidukulu

või majutuskulu sarnaselt muude lepinguliste esindajatega (vt Tsiviilkohtumenetluse

seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1188 ja lk 853). Sama kohaldub TsMS

§ 218 lg 1 p 4 järgse esinduse korral.

4 (4)

10.4. Lisaks peab õigusabi tasu väljamõistmiseks poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise

kohustus. Ilma vastava kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid

vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu 23. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 29 ja seal

viidatud varasem praktika). Kui esindaja TsMS § 218 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel, siis võib eeldada,

et õigusabikulu eest tasumise kohustust ei ole tekkinud. Kostja II ei ole toonud esile ega

põhjendanud, et ta oleks käesolevas asjas talle osutatud õigusabi eest pidanud abikaasale

(kostja I) tasuma. Samuti pole toodud esile, et kostja I oleks õigusteadmistega isik, kes

tavapäraselt osutab õigusabi tasu eest.

10.5. Esindajaga seotud kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu

23. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17 teine lõik, ja seal viidatud varasem

praktika). Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis lahendites

konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Esindajakulu ettenähtavuse

põhimõte tähendab mh, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul

arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja tasu eest. Kohus ega hageja ei saanud eeldada, et

abikaasa annab tasulist õigusabi. Toimikust nähtuvalt on kostjad mõlemad peaaegu alati ise

allkirjastanud seisukohad, mis on esitatud kohtule, ja ka seisukohtade päises pole märgitud, et

kostjal II esindajaks seisukohtade esitamisel kostja I. Nii ei olnud kostja II võimalikud kulud

õigusabile või esindusele vastaspoolele (hagejale) mõistlikult ettenähtavad.

10.6. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole kostja II õigusabikulu,

mis seisneb kostja I kui tema abikaasa väidetavalt osutatud õigusteenuse eest tasumise

kohustuses, hüvitatav kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

10.7. Kaebuse esimese väite edukuse tõttu pole vaja kaebuse ülejäänud väiteid ja seisukohti

enam käsitleda.

11. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus TsMS

§ 654 lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selles ei ole vaja märkida

summat sõnadega ega korrata maakohtu menetluslikku otsustust määruse saatmise kohta, sest

vastava toimingu on maakohus juba teinud. Ühtlasi on asjakohane korrastada kostja I nime

kirjaviis käänetes.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)