2-21-3629/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

22. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3629

Tsiviilasi

X hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu)

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): X

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Eesti

Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), lepinguline

esindaja Aleksandr Logussov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Asendada Harju Maakohtu 27. mai 2021 määruses Justiitsministeerium poolena

Eesti Vabariigiga (Justiitsministeeriumi kaudu).

2. Harju Maakohtu 27. mai 2021 määruse resolutsioon jätta ülejäänud osas

muutmata, aga täiendada selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendava osa

punktiga 8.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda ning rahaliselt

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon (alates 1. jaanuarist 2022

riigilõiv).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, kautsjoni (lõivu) tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 8. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagi Justiitsministeeriumi (edaspidi:

ministeerium) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

1.1. Hagiavalduse ja selle 2. aprilli 2021 täienduse kohaselt on mitmed ministeeriumi haldus-

ja valitsemisalas ametis olevad ja olnud isikud oma otsustes, määrustes ja vastuskirjades läinud

vastuollu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Sisuliselt tugineb hageja väitele, et nimetatud

isikud on õigeks tunnistanud ja heaks kiitnud kohtutäituri ebapädeva tegevuse täitemenetlustes

nr 140/2010/64 ja 140/2012/1296. Neis võõrandati hageja omand ja ta jäi ilma oma kodust.

Hageja leiab, et kohtutäitur korraldas ja viis sundtäitmise läbi täitemenetluse seadustikus

sätestatud korda rikkudes.

1.2. Ministeeriumi haldus- ja valitsemisala ametis olevad ja olnud isikud tekitasid oma

tegevusega hagejale suure mittevaralise ja varalise kahju. Ministeeriumi kui kohtutäituri

ametitegevuse üle järelevalvet teostava asutuse tegevus ja toimingud olid ebapädevad ning

puudulikud PS §-de 13, 14 ja 32 tähenduses, sest võimaldasid kohtutäituril läbi viia täite-

menetlusi, millega rikuti hageja suhtes PS § 32 ja tekitati talle kahju.

1.3. Hageja palus välja mõista varalise kahju hüvitise 119 539,55 eurot, millele lisandub

viivis, ja mittevaralise kahju õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.

2. Tartu Maakohus keeldus 21. aprilli 2021 määrusega kohtualluvuse sätete järgi hagi

menetlusse võtmisest ja saatis asja lahendamiseks Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus).

Viidatud määrus jõustus edasi kaebamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 27. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et kostjale hüvitatavad kulud

puuduvad.

3.1. Tsiviilasjas ei saa Justiitsministeerium olla menetlusosaline, sest ministeerium ei ole isik.

TsMS § 201 järgi saab tsiviilkohtumenetluses osaleda tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline isik.

Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Isik

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 tähenduses on riik. Seega saab tsiviil-

kohtumenetluses osaleda Eesti Vabariik.

3.2. Hageja nõue tuleneb riigivastutusest, sest väidetav kahju on tekkinud avalik-õiguslikus

suhtes, st ministeeriumi, kohtutäiturite ja kohtunike ametiülesannete täitmisel. Avaliku võimu

volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja

taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra, ehk riigivastutuse, sätestab

riigivastutuse seadus (RVastS). Sel alusel esitatavate nõuete lahendamine kuulub halduskohtu

pädevusse. Riigivastutuse raames võib nõuda nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist.

Maakohtu pädevusse kuuluks vaidlus, kui kahju hüvitamise nõue oleks esitatud konkreetse

kohtutäituri vastu (kohtutäituri seaduse § 9 lg 8). Sellist nõuet hageja käesolevas asjas ei

esitanud.

3.3. RVastS § 17 lg 1 näeb ette kannatanu võimaluse valida, kas esitada taotlus kahju

tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule, aga taotlus kohtu tekitatud kahju

hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega tuleb avaldajal endal valida, kas

pöörduda haldusorgani (Justiitsministeeriumi) või halduskohtu poole. Kohus ei saa avaldaja

eest seda valikut teha, mistõttu ei saa kohus ise esitada avaldust pädevale organile.

3 (4)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

4. Hageja esitas 9. juunil 2021 määruskaebuse ja 27. juunil 2021 selle täpsustuse. Hageja

palub vaidlustatud määruse tühistada, saata asi pädevale kohtule ja võtta avaldus menetlusse.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

esiteks on väär maakohtu seisukoht, et tal puudub pädevus asja menetleda, sest

tsiviilasjas ei saa menetlusosaliseks olla Justiitsministeerium. Ministeerium on avalik-

õiguslik juriidiline isik (TsÜS § 24 ja § 25 lg 2). Ministeerium kui kohtutäituri

ametitegevuse üle järelevalvet teostav asutus (valitsusasutus, haldusorgan) on vastutav

ka mittevaralise kahju eest. Kahju hüvitamine ei ole piiratud riigivastutuse raamidega,

sest varalise- ja mittevaralisele kahju hüvitamist hagimenetluses käsitleb TsMS 10. osa.

-

teiseks pidi maakohus saatma avalduse kohtule, kellele avaldus allub (TsMS § 65 ja

§ 75 lg 2). Maakohus põhjendas asja edasisaatmata jätmist valikuõigusega RVastS § 17

lg 1 alusel, aga jättis tähelepanuta, et ministeerium juba keeldus vastutusest.

5. Maakohus jättis kaebuse käiguta, sest tasumata oli riigilõiv. Hageja esitas menetlusabi

taotluse, mis jäi maakohtu 25. augusti 2021 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 29. oktoobri 2021 määrusega maakohtu resolutsiooni muutmata, aga põhjendas

menetlusabi andmata jätmist kaebuse perspektiivitusega. Hageja tasus lõivu 3. novembril 2021.

6. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks

ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. novembril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni sisuliselt muutmata (TsMS § 657

lg 1 p 1), aga asendab ministeeriumi kui poole riigiga ning täiendab vastavalt määruse

põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb rahuldamata ja

hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud.

8. Hagiavalduses märkis hageja kostjaks Justiitsministeeriumi. Ta põhjendas, et just selle

ministeeriumi haldus- ja valitsemisala ametis olnud ja olevad isikute (ametnike) tegevus on

tekitanud talle suures ulatuses kahju ja ta soovib kahju hüvitamist.

8.1. Maakohus märkis õigesti, et ministeerium ei ole juriidiline isik ega oma iseseisvat

tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet, ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

8.2. Hagiavalduses nähtuvalt soovis hageja esitada nõude riigi vastu. Riigi suhtes

kohaldatakse üldjuhul juriidilise isiku kohta sätestatut (TsÜS § 25 lg 3). Sellest tuleneb, et

õigusvõimeline on ja seega saab tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks olla riik.

Hagiavaldusest on piisava selgusega aru saada, et just riigi vastu ongi hageja nõue suunatud.

8.3. Omamata iseseisvat tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet osaleb Justiitsministeerium

menetluses sisuliselt riigi nimel. Esindusõiguse põhialused Eesti Vabariigi esindamisel

menetlusosalisena kehtestab TsMS § 220, mille lg 1 esimese lause järgi Eesti Vabariigi vastu

täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis esindab Eesti Vabariiki ministeerium,

kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku

tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev

tsiviilasi.

8.4. Eeltoodud kaalutlustel tuleb kostjana käsitleda riiki, kes on esindatud Justiits-

ministeeriumi kaudu.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sisuliste põhjendustega maakohtu pädevuse

puudumise ja riigivastutusel rajaneva vaidluse halduskohtu pädevusse kuuluvuse osas. Samuti

on põhjendatud maakohtu arusaam, et avaldust ei saa edastada halduskohtule. Vastuseks

kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

4 (4)

9.1. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, milleks on eraõigus-

suhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses seevastu on halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Siiski näeb

TsMS § 1 ette võimaluse, et tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka muid kui eraõigussuhetest

tulenevaid asju. HKMS § 4 lg 1 järgi võib seadus avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse

lahendamiseks ette näha ka muu menetluskorra kui halduskohtumenetluse. Seega ei ole

välistatud, et maakohtus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses avalik-õiguslik vaidlus, kui see

tuleneb seadusest (Riigikohtu 15. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-16, p 14).

9.2. Eelnevast järeldub, et ilma volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalik-

õiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel

tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest ning arvesse saab võtta, et avalik-õiguslikku suhet

reguleerivad eeskätt avaliku õiguse normid (Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-155-15, p 9 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus lähtus õigesti hageja

väidetest selle kohta, et väidetav kahju on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Ühtlasi on

maakohtu lahend õige vaatekohast, et esile toodud asjaoludel ei näe seadus ette erikorda vastava

vaidluse lahendamiseks tsiviilkohtus.

9.3. Riigi võime osaleda tsiviilvaidluses ei tähenda, et iga riigi vastu esitatava nõude saaks

läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses. Sarnaselt ei järeldu ministeeriumi rollist riigi esindamisel

seda, et tema haldusalas väidetavad kahjustavad sündmused tooks alati kaasa tsiviilõigusliku

vastutuse. Kahju hüvitamise nõude lahendamise pädevus oleneb mitte vaidluse pooltest, vaid

sellest, kas kahju tekkis tsiviilõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes, kui seadus ei näe ette

teisiti. Maakohus leidis õigesti, et hageja esile toodud asjaoludel on tegemist avalik-õiguslikus

suhtes väidetava kahjuga. Samuti ei pea tsiviilkohus lahendama iga kahjunõuet veel põhjusel,

et TsMS sätted võimaldavad selliseid nõudeid hagimenetluses läbi vaadata. TsMS § 1 mõtte

järgi kohalduvad sama seadustiku hagimenetluse sätted ka ikkagi ainult juhul, kui vaidlus

lähtub eraõigussuhtest. Käesoleval juhul see nii ei ole.

9.4. Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2021 määruses p-s13.2 selgitati, et maakohus ei saa

pädevuse puudumisel saata avaldust lahendamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus jääb selle

seisukoha juurde. Riigikohus on juhtinud tähelepanu vajadusele eristada kohtualluvuse ja

kohtupädevuse norme (vt erikogu 27. novembri 2014 määrus asjas nr 3-3-4-9-14, p 7). Selle

järgi ei ole maakohtul õigust anda asja TsMS § 76 lg 1 alusel kohtualluvuse korras üle

teiseliigilisele kohtule. Kui kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, tuleb pädevuse puudumisel

jätta hagiavaldus menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 1 p 1). Kuivõrd maakohtul puudub

pädevus hageja hagiavaldust menetleda, ei ole kohtul võimalik avaldust kohtualluvuse sätete

alusel halduskohtule saata. Seetõttu pole oluline, kas ministeerium on juba vastutust eitanud.

10. Repliigi korras märgib ringkonnakohus, et Tartu Maakohus eksis hagi menetlusse

võtmisest keeldumisel kohtualluvuse sätete järgi. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 8, et

hagiavalduses märgitu järgi tuli lähtuda hageja soovist esitada hagi riigi vastu. TsMS § 81 lg 3

võimaldab esitada sellise hagi hageja elukoha järgi. TsMS § 76 lg 4 tõttu ei saanud maakohus

seda puudust enam kõrvaldada.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Riiki esindas määruskaebemenetluses ministeeriumi nõunik, mistõttu

ei saanud tal tekkida hüvitatavaid kulusid.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)